Mariann Kaasik's Blog, page 248

kuidas saada tselluliidist lahti?

Ainult kaks päeva mu elukesest ja ma oskan sellele küsimusele vastata. Algust tegin ma sellega eile, sest kuigi ma muidu endal mingit tsellukat märganud pole, siis ma tegin endast aias ükspäev pilti ja mu jalad olid nagu kaks tsellukapakku. Seega otsustasin proovida Nahrin.ee poest tselluliidivastast kreemi, mis peaks just selle vastu olema (link).

Totsik ütles, et kanda probleemsele alale ja masseerida, kuni see on nahka imbunud. Okei. Tegin seda. Lõhnas jumala hästi, natukene geeljas, imendus normaalselt ja kõik oli kena, kuni mingi minut hiljem tunnen, kuidas kintsud kipitama hakkavad. Ja muudkui kipitasid aina rohkem ja rohkem ja muutusid tulipunaseks. Ma igaks juhuks haarasin selle totsiku uuesti kätte, sest mul tekkis väike hirm, et ma olen tselluliidikreemi asemel endale hapet jalgadele määrinud. Ei olnud. Põletas teine. Voodis sooja teki all oli hullem, seega pidin magama nii, et ülakeha oli teki all ja alakeha teki alt väljas. No niimoodi põletas see paganama tsillikreem. Ma ise lootsin, et noh, äkki see kipitustunne on tselluliidi suremine

tere tulemast minukale!

Netimaailmas pole vist ohutu enda kodu näidata, aga arvestades seda, et ükspäev koputati mulle uksele ja öeldi: “Oi, tere Mallukas! Mul on sulle üks väike kingitus!” ja ulatati mulle kott kommide ja kootud beebiasjadega, siis võib vist eeldada, et kõik teavad nagunii, kus ma elan. Ja kui te juba teate, milline mu maja väljast on, siis asi mul seest ka natsa näidata, kui ma just hüsteeriliselt koristanud olen.

KÖÖK

Parempoolses punutud korvis on kassikonservid, koerasnäkid ja loomade maiused. Vasemas on leivad-saiad.
Vähe mind ei häiri praegu, et see tahvliosa on nii kehvasti pestud, aga seda tegi preili Mari isiklikult, ta ei ole veel nii proffesionaalne.
Ilmselgelt võiks ma külmiku pealt tühjaks teha ja ära pesta, mingid imelikud jutid tulid peale, kui ma vaid ühest äärest puhastada üritasin

NII KIIRE ON

Ma ei tea, mis mul täpsemalt viga on, aga midagi igatahes on, sest ma olen viimased nädalakese manikaalselt koristanud. Majas elamine on tore ja puha, aga see hõlmab endas ka rohimist, kastmist, õue pühkimist (kogu aeg, sest sinna ilmub aina uuesti seda looduse sodi) ja muud säärast. Ma toast ei hakka rääkimagi, sest kohti, mida koristada on nii palju! Elutuba, kõrvaltuba, magamistuba, garderoob, esimese korruse esik, teise korruse esik, köök, esimese korruse WC, teise korruse WC, vannituba, Mari tuba. Ja igas toas on kapid ja riiulid asjadega!!!

Ostsin endale isegi pudeli kloori ja nühkisin sellega vannituba, kuni ma enam hingata ei saanud ja terve maja haises nagu ujula. Liialdamata võtan ma päevas 2-3 korda tolmumejaga põrandad üle ja iga jumala päev tahan ma PÕHJALIKULT koristada erinevaid kohti. Need kohad, mis koristamata on, ajavad mind HULLUKS!!!

Asi pole niivõrd isegi koristamises ja mustuses ja tolmus, sest selle ma olen suutnud juba ammu eemaldada, aga ma tahaks lihtsalt, et igal asjal oleks oma koht. Paraku on neid kohti nii keeruline leida, kui neid iial eksisteerinudki ei ole. Kraamisin nt suure hurraaga kõik elutoa riiulid tühjaks, sest mulle ei meeldinud nendel olev segadus ja kaos, nüüd on nad lihtsalt tühjad, nagu siin ei elaks mitte keegi. Mis ma sinna panema peaks?! Ma ei tea miks, aga see ajab mind hulluks! Ja no loomulikult korjan ma n+1 korda päevas kokku mosaiiginuppe, legosid, klotse, mänguautosid, pliiatseid ja muud säärast. MILJON korda päevas!

Rääkimata sellest, et ma tahaks, et üldmulje oleks korras ja puhas, tahaks ma ka, et mu kapid oleks korras ja organiseeritud. Paraku võtab see kõik niii-iii-iii palju aega ja mul on miskipärast kogu aeg peas mõte, et mul on nii kiire. Mul on kiire, saate aru?! Mul on kiire kõik maja otsast lõpuni ära koristada, iga päev õue pühkida, Mari mängumaja viimane ots ära värvida, kasvuhoonesse tomatid istutada ja eriti kiire on mul sellega, et mul on vaja, et mul kõik lapse asjad juba olemas oleks. Ma ei tea, miks, aga mul on tunne, et noh, ma PEAN need kõik asjad KOHE ära tegema.

Seega vist pole imestada vaja, et mul on vanker ammuilma tellitud (nüüd järgmine nädal saan kätte), tellitud on ka turvahäll, turvahälli kott, rinnapump, beebimonitor, kaar, mähkimislauad, tekid-linad, voodi. Lisaks olemas on kõik riided kuni vähemalt pooleks aastaks, samuti igasugused laulvad rahustavad loomakesed ja igasugused merekohinaaparaadid ja lutid ja pudelid ja marlilapid ja eile tõi sõbranna isegi beebimähkmeid, millest tema beebi välja kasvanud oli.

Aga ma loodan, et te mõistate mu hüsteeriat, sest mul EI ole veel olemas BB lamamistooli koos selle mängukaarega, mul pole välja valitud beebikiiku ega kandelina või -kotti. Ja mul ei olegi mingit ilusat öölampi! Kuidas ma öösiti beebit mähin? Lisaks ma tahaks, et maja saaks juba soojustatud ja et mul oleks viitsimist rentida vaibapuhasti ja mul on kööki leivataldrikuid ja tavalisi morsiklaase tarvis ja…ja…ma ei saa edasi keskenduda, sest Mari sööb mu kõrval diivanil eriti pudisevat juustusaiakest ja kõik kohad on pudised. Appi!

Ma nüüd kiirustan edasi!

Ps! Ma loodan, et see on mingi mööduv hullus, või ma olen liiga palju manikaalseid koristajaid telekast vaadanud ja ma peangi surmani sellise koristusfriigina elama.

Ps2! Kas ei ole olemas sellist teenust, et keegi teeb mu kodus SUURpuhastuse ja otsib ise kõikidele asjadele õige koha, enne kui ma hulluks lähen?!

Ps3! Ok, hakkan koristama.

kui tissid enam ära ei mahu

Lisaks kõhule võtab metsikuid mõõtmeid mu tiss, mis eilse päevani mahtus täpselt ühtedesse rinnakatesse. Kodus olen nagunii ilma, aga kui juhtumisi need ainsad pesus olid, siis pidin välja minekuks selga venitama ühed, mis mulle väikseks jäänud olid ja see on päääris ebamugav. No aga mis sa hädaga ära teed, kui endisest B-korvist on saanud midagi D-korvi kanti.

Ma olen kursis, et suured tüdrukud ostavad oma pesu ainult kvaliteetsetest poodidest ja ainult hingehinnaga, aga ma päriselt ei raatsi. Ma nagunii tean, et see D-korv mind igaveseks kaunistama ei jää ja seega ei tõuse mu käsi “ajutisele” pesule hingehinda maksma. Ah, olgem ausad, ega ma muidu ka ei taha väga palju maksta nende eest, kui saab ka vähem maksta. Ja no saab.

Täna tahangi teile rääkida sellisest lehest nagu Kena.ee. Ma olen sealt juba kaks korda tellimuse teinud. Esimene kord siis, kui mu B-korvist C sai. Ma tahtsin juba siis teile seda tutvustada, aga no siis olid nad juba mulle väiksed ja…Mai teagi, läks kuidagi meelest. Aga näete, SIIN pildil on mul nende kaup selgas. 

Poe kaup tuleb Poolast ja on esiteks jube hea hinnaga (kõik minu rinnakad maksid alla nelja euri) ja teiseks leidub seal neid igasugusele maitsele. Lisaks pesule on seal ka nt väga soodsaid spordirinnahoidjaid, ööpesu, tripihoidjaid, trimmivat aluspesu jne. Suuruseid on ka seinast-seina, seega kui olete minusugused, kes lihtsalt ei raatsi pesu peale hiigelsummasid kulutada, siis ma soovitan seda poodi proovida. Hinnad on nii head, et katsetamine ju tükki küljest ei võta

Kaks toredat lugejat saavad ka väikese auhinna, nimelt 25€ kinkekaardi, mis Kena.ee poes laiaks lüüa. Selle eest saate te julgelt mitu komplekti pesu, päris ausalt kohe. Selle jaoks hakka Kena FBi sõbraks SIIN ja jäta postituse alla kommentaar, et palju sina tavaliselt pesu peale kulutada tihkad? Loosimine juba teisipäeval!

Mari esimene lauamäng

Kui mulle kirjutati ja pakuti Marile kingituseks lauamängu, siis ma esimese hooga mõtlesin küll, et no ma ei usu küll, et ta ühtegi lauamängu oskaks mängida. Täna saime mängu kätte ja tuleb välja, et ma olen Mari ikka alahinnanud. Okei, päris reeglite järgi me veel ei mängi, aga ta alles esimest korda mängib (kammoon, Simmo!) ja küllap ta varsti ka reeglitest aru saab. Tegemist on siis näljase karupoja mänguga. Point on see, et laps peab täringut veeretama ja siis mõmmile süüa andma seda, mis täringul näitas. Me veel seal maal ei ole, toidame niisama mõmmile lusika peal kõike erinevat sööki. Mari ise muudkui korrutab: “Mõmm-mõmm, mämm-mämm!”.

Karbis on siis kaasas mõmmi, taldrik, lusikas ja erinevad söögid. Kõik on hästi tugevast libedast papist. Seda muret pole, et saaks kuidagi pooleks murda neid vms. Täring on suur ja puidust. 

Maril läheb endal ka suu kohe pääää-ääääärani lahti, kui mõmmile midagi suhu pistab. “Aaaaapsti!” See vist siis on ampsti

mõtteid internetist

Mul on juba pikemat aega selline komme, et õhtul voodisse minnes lobiseme natukene Kardoga ja siis scrollin mina 9gagi. Mina ei tea isegi miks, aga no selline harjumus on külge jäänud ja aeg-ajalt teen mõnest pildist screenshoti, et siis… ma ei teagi, miks ma neid teen, või mis plaanid mul nende piltidega hiljemaks on… Täna mõtlesin siis teilegi neid vähemalt jagada ja paar sõna iga pildi kohta rääkida.

Ma arvan, et ma olen selle pildi teinud lihtsalt selle jaoks, et mul oleks meeles seda filmi vaadata. Ma tean, et need on alati nii jubedad ja siis ma vihkan ennast, et ma ei suuda maailma muuta ja noh, olgem ausad, ennast muuta. Aga no vaadata võib, äkki saan targemaks, võiiiii siis nutan mitu tundi jutti. On keegi seda vaadanud?

Just! Mul on sama asi, et ma ei ole vegan, aga ma SAAN ARU, miks inimesed seda on. See on ju kohutav, mis toimub tapamajades ja veel kohutavam on kahjuks see, kuidas need loomad enne surma elama peavad. Nii haige, et ma TEAN seda ja ikka rahumeeli poes kanakoivad või sealiha korvi panen…

No just! Kust tõmmata see joon? Mul on ju isegi siga olnud ja Milvarit ma küll poleks maha koksanud ja ära söönud, miks siis tema sugulasi? Üldse võiks mul olla mune mitte loomi süüa, aga ma ei teagi, mis mind tagasi hoiab. Kardan, et ei oska midagi siis süüa? Mind ootab tegelt postkontoris Sandra Vungi uus raamat, eks näis, mis häid taimetoiduretsepte ma sealt leian

Haha, ma olen seda juba nii ammu mõelnud, et kas kulturistid ise ka aru saavad, et nad välja nagu voldilised kakajunnid, mis on steroide täis topitud. Sorri kulturistid, aga see on kahjuks paratamatus, ise te punnite ennast täis musklit ja siis värvite ennast tumepruuniks. Saiake on veel kena võrdlus

maasumammut ja murelit anyone?

Üleeile õhtul sain ma eriti laheda kingituse osaliseks – ukse taha maandus kast maasikaid ja karp mureleid. Mõlemad värskelt korjatud ja otse Poolast Eestisse jõudnud. Näha oli, et värske kraam, sest tõepoolest olid maasikate põsed veel punnis ja lõhnasid nagu “päris”.

Nosisime siis Kardo ja Mariga nii kaua, kuni tekkis kergelt öeldes plahvatamise tunne. Ei ole kerge nelja kilo maasikaid endale sisse parkida. Ei ole. Aga proovida ju võis. Lisaks maasikatele, mis maitsesid ka nagu päris, oli mureleid, mis olid nii magusad, et karju appi. Mul ämm küsis muuseas, et kas need on Eesti maasikad, et nii tuttava maitsega.

Nagu öeldud, ikkagi poola kraam. Maasikabox toobki kodumaale Poola maasikat, millle sordiks on valdavalt “Rumba”. Kuna see on hetkel parimaid lauamaasika sorte, on see ka Eestis väga populaarne. Poola talunik kasvatab oma maasikaid suurtest teedest eemal, ilusa jõe kaldal ja valdav osa tema toodangust müüakse kohalikes kauplustes, natukene parseldatakse siis Maasikaboxile ka maha ja tema toob need meile Eestisse. Samas kohe kui kodumaine kraam valmis saab, hakkab Maasikabox seda otse Puide talust ka edasi müüma. Aga hetkel tuleb veel Poola kraamiga “leppida”, aga no hea lepitus on. Ausalt.

Maasikabox asub “Kaupmees” ladude ees. Lisaks on üks müügipunkt avatud Pirital aadressiga Merivälja tee 22. Otse Muhuleiva ja Jaani lihapoe kõrval. Tänasest tehakse lahti ka Tondi K-Rauda ees müügipunkt. Jep, need kohad tunduvad üsna imelikud, aga siinkohal on silmas peetud madalat rendihinda, et klient saaks ikka võimalikult odavalt värsket marja osta. Oleks ju nadi mitu eurot oma marjakilole peale maksta, uhkema müügikoha eest. Maasikabox toob alates kümnest kilost koju kah, siis jääb üldse mingi müügipunkti otsimise vaev ära.

Ja muidugi loosimine kah! Seekord on meil lausa kaks võitjat. Üks õnnelik saab endale 10 kg värsket ja magusat maasikat, teine õnnelik 5 kilose kasti megamagusat murelit. Loosis osalemiseks täida kaks punkti. Esiteks mine FBis Maasikabox lehele (SIIN) ja hakka selle sõbraks. Jäta siia postituse alla kommmetaar, et kumba kasti sina võita sooviksid.

Auhinna loosin välja juba homme õhtul, et saaks nädalavahetusel perega nosida!

ilusad asjad panevad koristama

Kas te kujutate ette, mis mind täna koristama ja värvima pani? Üksainumas pildiraamike! Hakkas see sellest, et eile sain Vintage Designist oma paki kätte. Tellisin siis sealt endale uksemati ja kolm pildiraamikest. Uksemati, sest suviti kasutavad inimesed enamasti terrassiust, mis tähendab seda, et kõik oma mustade jalatsitega otse kööki/tuppa/vetsu marsivad. Nagu te teate,  siis niigi mulle koristada ei meeldi ja kui ma juba olen koristanud, siis on jube nõme, kui see kohe ära nullitakse. Ma oleks ammu sinna uksemati ostnud, aga vanasti kippus Lotte sinna pissima. Nüüd oleme sellest kombest lahti saanud ja mina valisin välja maailma ilusaima mati.

Okei, see matt mängis ka rolli koristustöödega alustamisel, sest kui ma sellest pilti tahtsin teha, siis paistis must aken ja põrand eriti rõvedalt välja. Seega pesin ma aknad ära ja küürisin põrandat lausa väikse nuustikuga. Pildil tundub IKKA, et põrand on must, aga tegelikult on ta lihtsalt vana ja kriibitud. Aeg-ajalt ma mõtlen, et peaks laskma ikka elutuppa ka parketi panna, et oleks palju ilusam üldmulje, aga kuidagi eriti tobe tunduks täispuidu peale odav parkett visata. Nii me siis siin elame.

Seal on tegelikult igasuguseid ilusaid uksematte (tsekka siit) ja võib-olla ei olnud selline hele just mõistlik valik, aga mulle nii meeldis Värvi poolest sobis ka kenasti meie elutoaga, seega las ta siis olla natsa heledam. Ma arvan, et kuidagi ma teda ikka vajadusel pesta saan. Maksis 13€.

Siin on siis see paganama raam, mille tõttu hakkasin ma riiuleid esialgu koristama, siis aga vaatasin, et ah, peaks nad hoopis valgeks värvima. Nojah, hakkasingi siis värvima. Pean tunnistama, et sein on kohe palju-palju ilusam! Igatahes raam on minu meelest imearmas (siin) ja maksis 8€.

Veel tellisin ma lausa KAKS sellist raami, sest ühte plaanin ma panna Mari pildikesed, teine jääb sügist ootama. Kunagi saab need kõrvuti seinale panna. Selle pärast tegin ma täna ka jälle suuremat sorti pilditellimuse, sest mul lihtsalt pole Mari esimesest aastast ühtegi prinditud pilti, piinlik. Oli kuni 3da elukuuni ja siis hakkasid pildid teisest aastast pihta

pisikene hällikene

Jah, pole vist vaja geeniust, et aru saada, et see igapäevane UH’des käimine on mu rasedaaju pöördesse ajanud ja muust ma ei tahagi rääkida. Kuidas ma ka saaks? Nii palju asju on ju veel vaja mõelda ja valida ja meisterdada ja teha ja…Teised ümberringi saavad ka ju beebisid. Siinkohal soovin palju õnne Lipsukesele, kes eile pojakese kätte sai

Juba Mari ootama jäädes olin ma kindel, et mul on vaja moosese hälli. Selle ma talle ka sain, ei kuskilt mujalt, kui Nagu Uuest ostsin. See oligi esimene kord, kui ma selle poega kokku puutusin. Ma sain lihtsalt nii palju aru, et sinna saab viia enda kasutatud beebiasju, kuid samas tellivad nad neid ka soodsa hinnaga välismaalt. Mind väga ei huvitanud, sest ma sain endale moosese korvi, millest ma ei suuda praegu ühtegi pilti leida, kui vaid ühte, kus väike Mari selle sees õndsat und magab ja sellega peate te ka leppima. SIIN tegelt natukene on rohkem näha, aga muidugi olen ma just seal pildil korvi pleedi visanud…

Ühesõnaga moosese korv oli selline asi, mida kõik rääkisid, et ei lähe üldse vaja, aga tegelikult kasutasin ma seda paar esimest kuud igapäevaselt. Nii mugav oli see ööseks enda voodi kõrvale tõsta ja päeval diivani kõrvale panna, et Mari seal magada saaks. Seega polnud midagi imestada, kui kohemaid, kui Kätu sünnitas, tormasin ma NaguUus poodi ja tahtsin sealt tallegi moosese korvi soetada. Kuna see otsus tuli ikka üsna ootamatult, siis kohapeal oli neil pakkuda vaid üks, kuid see oli roosa, seega ma seda ostma ei hakanud. Valisin neile hoopis välja tumepruunist puidust kiikuva hälli (sellise, aga teist tooni) ja tassisin selle ägisedes kohale. Loo moraal – teinekord ära eelda, et Tambet on kodus, kes selle teisele tassiks. Pärast võid ise rasedana sellega kimpus olla…

Mul oli muidugi eriti salakaval plaan, et kuna Henri on oktoobriks raudselt sellest välja kasvanud, siis ma saan selle pärast lihtsalt endale pätsata. Taaskasutus! See plaan oli mul täpselt selle ajani, kui ma randomilt sattusin Nagu Uus kodukale midagi vaatama ja nägin sellist hälli, millesugust minu silmad enne näinud ei olnud. Ma teadsin, et ma pean selle saama! Ruttu kirjutasin neile ja palvetasin kõikide jumalate poole, et see veel alles oleks, sest tegelikult lendab nende e-poest kaup jube kiiresti välja ja see võis samahästi juba müüdud olla, aga mul vedas. See oligi alles ja täna sain ma ta kätte. Milline vedamine!

Aitäh sulle, sa imeline inimhing, kes sa selle Nagu Uus poodi müügile viisid, sest ma arr-rrmastan seda! See on tunduvalt suurem ja kõrgem, kui tavaline moosese korv või häll, aga see on meie majas ainult boonuseks, sest kindlasti tahab sinna sisse minna üks väiksem neljajalgne ja üks keskmist kasvu kahejalgne. Kass ehk veel kuidagi saab sisse hüpata, aga Marikindel on see häll kindlasti.

Tegemist on Uus Meremaa firmaga Cariboo ja kasutatud on siis naturaalset puitu ja 100% puuvillast orgaanilist materjali. Ma vaatasin, et uuest peast maksab selline häll koos kardinaga 250€! Nagu Uues oli hind 75€ ja ma olen üsna kindel, et väga paljudel teistel sellist kodus ei ole. Mitte, et see minu jaoks faktor oleks, et jube eriline, aga see on lahe, et tänu sellele, et Nagu Uude ise asju viia saab, satub sinna igasuguseid pärleid, nagu see hällike.

Muidugi eks see ole täitsa maitse asi. Minu ämm ütles naljaga pooleks, et see meenutab tema riidest ajalehehoidjat. Ma teeks sellest pilti, kui viitsiks, hämmastavalt sarnased on küll, aga häll meeldib mulle sellegipoolest täie rauaga. Ah, mis ma siin soiun, näitan parem paari pilti.

Kardin tahab natukene triikimist, aga muidu on see ju ideaalne ja imeilus. Vähemalt minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt

Üks asi (kummut) tuli Nagu Uuest veel mulle koju, aga seda ma pean plaani ära värvida ja näitan seda teile alles siis, kui ta valmis ja paigas on. Ps! Hoidke silmad lahti, sest järgmine kord kui ma Nagu Uuest juttu teen, võidab üks teie seast endale just endale vajaliku beebikraami nende koduakalt. Loosimisega ootame natukene, sest juba kuu keskel on Nagu Uude kaupa oodata ja siis on võitjal suurem variant valikuid

Kas teil oli lapsega kodus häll või moosesehäll või… midagi sinnakanti? Kuidas teile minu “ajalehehoidja” meeldib :D?

kas minna LA uuringusse dr. Šoisi juurde?

Oskan siis nüüd täpsemalt rääkida, et mis erinevus on looteanatoomia uuringul ITKs ja dr. Šoisi juures. Viimase juures ei ole selle nimi küll LA uuring, vaid loote arengurikete skriining, aga poteito-potaato. Ühesõnaga ITKs tegi minu LA uuringu läbi dr. Lea Lang.

Hind: Šoisi juures 90€ , ITKs tasuta.

Kestvus: Šoisi juures umbes 19 minutit, ITKs umbes 25-30.

Minu, kui ema rahulolu UH’ga: ITKs rääkis dr. Lang mulle üksikasjalikult läbi kõik, mida ta teeb. Ei olnud kordagi sellist momenti, kus ta ei oleks seletanud, mida ta näeb, mida mõõdab, miks mõõdab. Ka dr. Šois tegi seda sama, kuid esiteks nii vaikselt, et ma pidin vahepeal hinge kinni hoidma, et teda kuulda ja teiseks viskas Šois vahepeal sellist puist kildu. Tal on vist omad “naljad” välja kujunenud, sest neid täpselt samu lauseid kuulsin ma ka eelmine kord. “Platseta on suur, laps saab kolmekäigulisi lõunaid” ja muud sellised, mitte eriti naljakad, naljakesed.

Kas pilti sai: Kuna lapse nägu oli eile ja täna platsentasse pressitud, siis sain täna Šoisi juures 14€ eest sellise foto. Jep. 14€! Ma eeldasin miskipärast, et kui ta 3D pilti ei saa, et ta selle “suvalise” annab mulle niisama “kauba peale” aga hoidku jumal selle eest. Mis muud üle jäi, kui tuli siis maksta. Ma olen nagu penskar, aga ma teisendan viimasel ajal kõik kroonidesse ja ma maksin selle foto eest just 219 krooni! Sama pildi oleksin ma eile saanud ITKst tasuta, aga kuna ma eeldasin, et ma nagunii Šoisi juures parema saan, siis ei hakanud võtmagi.

Muuseas, Šois lihtsalt nentis, et asend paha ja 3D pilti ei saanud, Lea üritas jupp aega teda paremasse asendisse saada, aga tulutult. Ma tean jah, et UH pole mingi pildipunkt, aga no ma lihtsalt räägin kahe arsti erinevusest.

Üldmulje: Mulle tundus, et ITKs oli Lea palju põhjalikum. Võimalik, et Šois kontrollis tegelikult kõiki samu asju, aga lihtsalt praegu mulle niimoodi tundus. Seega, kui ma kunagi peaksin veel rasedaks jääma ja mul mitte mingisugust põhjust ega mure Šoisi juurde minekuks ei oleks, siis valisin ma endale LA arstiks ikkagi ITK Lea Langi ja mu süda oleks 100% rahul. Täna on mul natukene kurb tunne, sest selle 104€ eest oleksin ma saanud uuele mugulale juba näiteks beebikiigu või Marile midagi ilusat osta. Sinna viimasesse UHsse mõtlen muuseas IKKA dr. Šoisi juurde minna. Tahaks ju lahedat 3D pilti ka…Või saan ma isegi äkki selle kuidagi ITKst? Ah, uurin mingi aeg oma ämmaka käest.

Igatahes, põhiline on see, et mõlemad arstid leidsid, et kõik on kõige paremas korras :)!

Imelik värk: Esialgu oli mu TA 18.10, siis 15.10, eilse järgi 11.10 ja tänase järgi 13.10. Mitte, et ma arvaks, et lapsed oma tähtpäevadel kohe välja kargaksid, aga huvitav on juurelda küll, et millal ta siis valmis küpseb.

Kuidas olete teie Šoisi külastusega rahule jäänud?