mõtteid internetist

Mul on juba pikemat aega selline komme, et õhtul voodisse minnes lobiseme natukene Kardoga ja siis scrollin mina 9gagi. Mina ei tea isegi miks, aga no selline harjumus on külge jäänud ja aeg-ajalt teen mõnest pildist screenshoti, et siis… ma ei teagi, miks ma neid teen, või mis plaanid mul nende piltidega hiljemaks on… Täna mõtlesin siis teilegi neid vähemalt jagada ja paar sõna iga pildi kohta rääkida.

Ma arvan, et ma olen selle pildi teinud lihtsalt selle jaoks, et mul oleks meeles seda filmi vaadata. Ma tean, et need on alati nii jubedad ja siis ma vihkan ennast, et ma ei suuda maailma muuta ja noh, olgem ausad, ennast muuta. Aga no vaadata võib, äkki saan targemaks, võiiiii siis nutan mitu tundi jutti. On keegi seda vaadanud?

Just! Mul on sama asi, et ma ei ole vegan, aga ma SAAN ARU, miks inimesed seda on. See on ju kohutav, mis toimub tapamajades ja veel kohutavam on kahjuks see, kuidas need loomad enne surma elama peavad. Nii haige, et ma TEAN seda ja ikka rahumeeli poes kanakoivad või sealiha korvi panen…

No just! Kust tõmmata see joon? Mul on ju isegi siga olnud ja Milvarit ma küll poleks maha koksanud ja ära söönud, miks siis tema sugulasi? Üldse võiks mul olla mune mitte loomi süüa, aga ma ei teagi, mis mind tagasi hoiab. Kardan, et ei oska midagi siis süüa? Mind ootab tegelt postkontoris Sandra Vungi uus raamat, eks näis, mis häid taimetoiduretsepte ma sealt leian

Haha, ma olen seda juba nii ammu mõelnud, et kas kulturistid ise ka aru saavad, et nad välja nagu voldilised kakajunnid, mis on steroide täis topitud. Sorri kulturistid, aga see on kahjuks paratamatus, ise te punnite ennast täis musklit ja siis värvite ennast tumepruuniks. Saiake on veel kena võrdlus