Mariann Kaasik's Blog, page 264

kui vanus hakkab kahega, siis oled niiiiii vana!

Eile õhtul oli siis see… asi, mille pärast ma üldse Värskasse läksin. Nimelt rääkisin sealses noortekeskuses kirjutamisest, blogimisest ja andsin erinevaid ideid, kuidas nad saaksid kõik koos luua Värska noorte blogi. Lisaks kõnelesin ma sellest, mida kirjutamine mulle andnud on ja mis erinevaid võimalusi on minu blogikene mulle andnud. Neid asju on ikka väga palju! Ma muidugi ei tea, kas noored vedu ka võtsid, aga nad olid minu meelest kõik nii ilusad, mõnusad ja tublid, et kui nad vähegi soovivad ja viitsivad, teevad nad selle vabalt ära.

Väike kild ka eilsest õhtust. Enne kui ma seal rääkima hakkasin, istusime me köögiosas, sõime küpsiseid ja jõime kohvi. Jutujätkuks uurisin ma enda lähedal istuvatelt neidudelt nende vanust.

Neiu1: “16 olen”

Neiu2: “17”

Neiu3: “19 olen”

Neiu2: “Appi, sa oled tegelt ka 19 või???”

Neiu3: “Jah, ma saan oktoobris juba 20!” (endal selline nägu, nagu ta saaks 60)

Neiu2 (kaastundlikult): “Ou mai gaad. Kui vanus juba kahega hakkab, oled niiiii vana!”

Päris lahe oli niimoodi noortega tsillida, ma ei tea väga sellises vanuses inimesi, aga samas ma mäletan ise väga hästi, mida ma siis elust arvasin ja mida mõtlesin. Ilusad ajad! Ma ei ütleks lihtsad, sest probleeme oli ju täiega. Näiteks, et kui ema andis liiga vähe taskuraha, või ei lasknud peole või see kutt, kes sulle meeldis, ei tahtnudki “käima” hakata. Ega see elu tol ajal kerge polnud!

Kui loeng peetud, siis tuli mul pidurdamatu Mariigatsus peale. Pidasin endaga vähe aru ja mõtlesime siis sõbrannaga, et tegelikult pole ju eriti vahet, kas me oleme ühe öö veel Värskas, või lähme õhtul tagasi kodu poole, et täna kenasti kodus ärgata. Ma ei jõudnud ära oodata, et ma saaksin magava Marikese endale kaissu haarata, sest enne tema uneaega ei olnud mul lootustki koju jõuda.

Siia jõudsime umbes 11 paiku ja kodus ootas mind kaks üllatust. Esiteks kui ma siit reedel lahkusin, oli maja seisukord enam kui rõve. Igal pool oli sodi ja musti nõudsid ja hallitavaid puuvilju ja riideid. Casual life meie kodus. Eile aga maja säras mulle vastu. Reaalselt see oli nii korras, et kui veel küünlad ka põlenud oleks, saaksin ma öelda ideaalne. Noh, mulle lihtsalt väga meeldivad küünlad.

Teine üllatus oli see, et Kardo oli Mari hoopis oma emale viinud, et ta rahus koristada saaks, seega ei saanudki ma magavat Marijuushat endale kaissu võtma, vaid pidin leppima Kardo kaisutamisega. Abiks seegi. Ma lihtsalt nii väga tahtsin seda nädalavahetust oma perekonnaga ka jagada, aga õnneks saingi kenasti ära poolitada, et osa läks Värska alla ja teine saab siis pühendatud pool kodusele elule.

Ma tegelikult ei arvanud, et Kardo kogu seda laga ära koristada jõuab, seega ma olin plaaninud, et pean täna ise ka käed külge panema, aga tegelikult ei jää mul muud üle, kui hambad laiali lamada või süüa vaaritada.

nädalavahetus Värskas

Ühe korra on mind aastaid tagasi teed Värskasse viinud, kuid siis viibisin seal vaid ühe öö ja eriti ringi ei uudistanud. Sel nädalavahetusel on mul aga plaan Värskaga korralikumalt tutvust teha. Kuigi kaugel on, see Värska sindrinahk, siis pole nagu isegi väga mõtet sinna minna olnud. Nüüd aga kutsuti mind Värska noortele blogimisest rääkima ja nii pikka retke pole ju mõtet vaid paari tunni pärast ette võtta.

Seega sündis plaan minna kohe terveks nädalavahetuseks. Esiti oli plaan Kardo ja Mariga minna, aga Kardo leidis, et tema on parem kodus ja koristab maja ära (ja mängib raudselt xboxi) seega kutsusin hoopis sõbranna mesti. Majutuskohaks valisime Värska Sanatooriumi, kes meid kenasti vastu võtma nõustus ja omalt poolt isegi väikse mudavanni ja massaaži lisaks pakkusid. Mudavannidest olen ma kül kuulnud, kuid proovinud pole, seega olen täitsa põnevil. On teist keegi ehk saanud järele proovida? Ma isegi kuulsin, et seal olla mõnes kohas värska vee kraanid. Mmm…. ma armastan värska vett!

Üks suur küsimärk oli ka Värskasse saamine. Kui ma õigesti mäletan, siis eelmine kord sõitsin sinna lausa kahe bussiga ja see võttis pool päeva aega. Sedakorda sündis meil parem plaan. Nimelt oli mind hiljaaegu kutsutud ühe Renaulti tutvustamisele, kuhu ma ei jõudnud. Seega küsisin ma seda sama autot meile nädalavahetuseks ja nad olidki nõus! Seega on meil tripiks uhke Renault Kadjar pepsi all. See olla maastur. Ma ei tea, mis on maastur, aga ma pildi järgi eeldan, et… suur auto?

Ühesõnaga, kui kellelgi on soovitusi, et mida nädalavahetusel Värskas ette võtta, siis olen üks suur kõrv. Ma ei jõua seda minipuhkust ära oodata, jee!

i feel like crap

Käisime täna siis Mariga uuesti arsti juures ja nagu eelmine kord juba mainiti, siis Maril on vaja erilähenemist. Nagu ma aru saan, siis ma oleks võinud juba päris ammu aru saada, et ta ei taha päris kõiki asju teha, nagu “tavalised” lapsed, aga kuna mul enne lapsi ei olnud, siis ma ei teadnud ju, mis see norm on.

Jah, ta ei võõrastanud kedagi, talle meeldis omaette tegeleda, ta ei tahtnud, et ma talle nt raamatuid näitan, oli selline omaette hoidev inimene. Ma arvasin, et see on lihtsalt ta iseloom. Jah, ega teda ei huvita, kui teda nimepidi kutsuda, või kui keegi tuleb külla, siis ta enamasti ei pööra sellele isegi tähelepanu. Ja kui teda keelata, siis läheb ikka jube kurjaks kah. Aga ma olin säärase Mariga harjunud ja ma ei arvanud, et see tähendab, et tal midagi valesti oleks.

Nüüd öeldi mulle, et Mari on oma arengult peaaegu POOLE võrra maas. Ehk siis ta käitub ekspertide sõnul nagu umbes aastane laps. Seega ei ole ka ime, et ta rääkida ei oska, sest ta pole oma arenguga veel sealmaal. Asi pole ka otseselt selles, et ta lihtsalt aeglasem oleks, vaid selles, et teda lihtsalt EI HUVITA inimkontakt. Seega peame hakkama temaga käima erinevates teraapiates ja panema ta lasteaias tasandusrühma, kus igale lapsele lähenetakse individuaalselt.

Marivanune laps peaks idee poolest huvituma igasugustest uutest asjadest. Samas huvitavad teda väga vähesed uued asjad. Näiteks see puust värk, kuhu sisse nööri panna. Lapsevanemad vast teavad. Kohe, kui Mari esimese sekundiga aru ei saa, mis sellega teha, siis lendab see raks maha. Ja kui ma proovin teda siis sülle võtta ja näidata, hakkab draama, sest ta lihtsalt ei taha. Kui ta juba hüsteeriasse läheb, siis ei näita ma talle enam nagunii midagi, sest ta nutab ja rabeleb ja proovib ära joosta. Nii on see olnud suht iga asjaga, mida ma talle näidata või õpetada olen püüdnud.

Õnneks on siiski asju, mis teda huvitavad. Legod, pallid, plastiliin, liiv, vesi. Nendega talle meeldib mängida. Ja no valada vett, panna asju teineteise sisse, ehitada torni. Nendest lähtuvalt hakkavad siis eksperdid nuputama, et mida talle meeldib teha, miks ja kuidas kasutada neid meeldimisi, et ta tahaks aina uusi asju õppida.

Selles suhtes, et arstid olid väga lootustandvad ja ütlesid, et kuna ta on nii väike, siis peaks ta “õigetele nuppudele vajutades” juba paari aastaga teistel samal tasemel olema. Aga minul on ikka peas üks suur küsimärk. Et kuidas ma varem aru ei saanud? Kas ma oleks saanud midagi teisiti teha? Miks ma arvasin, et “ta lihtsalt ongi selline”? Aga ega enam pole ju teha miskit. Tuleb leppida ja edasi minna lihtsalt natukene uue hooga ja teistmoodi.

Nimelt tuleb Mari panna lasteaias tasandusrühma ja nagu mainitud, peab ta hakkama käima nendes teraapiates. Sellega on aga üks aga. Ma pean oma lapsele puude taotlema. Ma ei tea miks, aga see kõlab mulle nii hirmsana, et ma tahaks nutma hakata. Arst küll kinnitas, et puude= vajadus lisaabile vms, aga see hetkel mind küll väga ei lohuta. Sest kui ma vaatan talle silma ja ta naerab mulle nii kavalalt ja tahab, et ma teda taga ajaksin ja annab mulle õues ilusti oma käekese ja.. Ma saan aru, et parata pole midagi ja kui ma tahan Marile seda vajalikku abi saada, siis ma pean seda tegema.

Okei, ma ei PEA, aga ilma selleta ei saa me riigi poolt ei teraapiat ega ka seda spets lasteaiakohta. Seega ma siiski suht pean ka.

Ja ma olen nii õnnetu ja kurb, sest mulle tundub, et ma olen oma vaese lapse ise kuidagi persse keeranud. Vaene Mari, et ta just minu juurde sündima pidi, sest ilmselgelt ei ole ma kuigi hea ema, kui ma kaks aastat aru ei saa, et tal midagi viga on. Õudne, kuidas see kõik mul praegu ära kassib.

Ma tunnen ennast nagu maailma kõige suurem läbikukkumine lapsevanemana. Ja see on nii sitt tunne. Kogu see olukord on sitt. Positiivse külje pealt ei ole ju sitt kui Mari ja meie lapsevanematena abi saame ja Mari nõnda järjele aitame. Et peaks olema tänulik, et on üldse selliseid meetodeid ja lasteaedasid ja teraapiaid. Ja see vajalik lasteaed asub meie majast vaid viie mintsa kaugusel. Aga noh…kes on lapsevanem, siis võib ise vast ette kujutada, mida ma tunnen.

Üks asi on see, et noh, laps ei räägi siis ei räägi. Teine asi on see, kui sulle öeldakse, et tehke siis netis taotlus oma lapsele puudeaste määramisele.

I wanna die.

mida kinkida kaladele?

Mina olen kalade tähtkujust. Sellise teadmisega olen ma igatahes enamiku elust elanud. Mõnikord tulevad inimesed mulle seletama, et ma olen ikkagi veevalaja, sest mu sünna on 20dal, mis on kalade algus, aga ega mina neid usu. Elan ikka rahulikult “kalana” edasi. Üdini aus olles, ega ma seda tähtkuju värki nagunii oluliselt ei usu kah, nii et mul vahet polegi, mis ma täpselt olen või ei ole.

Apollos on aga käimas selline kampaania nagu “kingisoovitused kaladele”. Kuna ma oma sünnaks ühtegi wishlisti ei teinud, siis ei olnud ma isegi väga mõelnud, et mida üks audentne kala sünnaks saada tahaks, aga tõepoolest. Nii mõnigi asi seal valikus on selline, et oleks hea meelega isegi kingikotist leidnud. Kõiki soovitusi näete SIIT.

Raamatud või raamatupoe kinkekaart on nagunii minu meelest väga head kingitused. Kinkekaart on vist turvalisem valik, kui sa kingi saajat nii hästi tea, et teaksid, mis raamatud talle meeldivad või mis tal juba olemas on. Minu puhul on kindel valik mõni hea kokaraamat, just sayin’.

Mandala värviraamatud on mul juba olemas, Kardo kinkis mulle need jõuludeks. Veel pakub mulle huvi Reaalsuskontrolli mäng (link) ja noh, küünaldest ei ütle ma ka mitte kui kunagi ära. Värvilised vildikad ja markerid meeldivad mulle ka. Nii lahe on asju alla joonida (absoluutselt ilma põhjuseta). 

Veel tundub mulle huvitav 101 vestluskaarti partneritele (link). Kardole kuluks vist küll marjaks ära minust rohkem teada ja ehk vastupidi kah. Mis seal veel on…. Taro kaardid näiteks. Ma küll ei oska neid laduda, aga terve nett on õpetusi täis ja see oleks päris huvitav peotrikk. Öeldakse nagunii, et kalad on kõige maavälisemad tähtkujumärgid. Ma võiks ju ka nõiaks hakata.

Seega, kes mulle hilist sünnakinki teha tahab, siis mõned ideed teile siinkohal. Mitte, et ma eeldaks, et neid väga palju on, kes elu eest mulle soovivad hilist sünnakinki teha

ei ole halba ilma

Ma olen terve elu kohutav külmavares olnud, aga alles viimastel aastatel mõistan ma seda, et sellist asja, nagu liiga külm ilm, ei ole olemas! On ainult kehva varustus. Kvaliteetset talvejopet ma veel ei oma, aga seevastu on mul olemas mõnusad Timberlandi talvesaapad, mis selliste külmade ilmadega, nagu praegu, ikka tõesti ennast ära tasuvad.

Kuigi alles hiljaaegu Triin kirjutas, et miks ometi kõik just Timberlande ostavad, kui maailmas on veel nii palju erinevaid kvaliteetseid saapaid, siis mina oskan oma saapaid ainult kiita. Enda omad soetasin ma eelmine aasta kevadel Sportlandist, sest kevadeti hinnatakse talvekaubad ikka korralikult alla. Seega sain ma 150 eurosed saapad ainult 50-60 euroga. Kui ma mööda ei pane, siis ma lugesin Svea blogist/Instast, et ta sai endale jube soodsalt roosad(!) Timberlandid ja nende otsingutele me Kardoga siis suundusimegi. See tähendab, et mina tahtsin roosasid, Kardo aga täitsa tavalisi sinepikollaseid isendeid.

Tema õnnetuseks on sinepikollased kõige populaarsem kaup ja need olid ammu otsas. Ka roosasid ei olnud enam saada, kuid mina skoorisin endale punakaspruuni paari, mis on vast isegi parem kui roosad, sest sobivad absoluutselt kõigega! Oi, kus ma olin õnnelik.

Nii õnnelik ei olnud aga Kardo, sest eelmise talve alguses oli tal kindel plaan endale Timberlandid osta, aga minu soovitusel ostis ta hoopis mingist poest endale analoogsed saapad, mis maksid natukene vähem. Ma arvasin, et mis ta neid kallimaid ikka ostab, see Timberland on seal ju ainult filmamärk ja mingit reaalselt vahet saabastel ju pole. Oiii kuidas ma eksisin, sest juba kevadeks olid analoogid kulunud moega ja lasid vett läbi. Seetõttu oli kallis abikaasa üsna pettunud, kui tema saapaotsingutel hoopis minul vedas ja sain oma uute jalatsitega koju tatsuda.

Sügisel hakkas Kardo rääkima, et sel aastal peab ta kindlasti endale ka Timberlandid ostma, sest eelmised saapad ei kõlvanud kanda. Ma ei mäleta, mis meil siis kõik vahele tuli, Mari sünna ja… elu, igatahes ei olnud tal kord aega ja siis raha neid ostma minna. Nõnda sündis plaan, et saagu mis saab, mina kingin Kardole need saapad jõuludeks. Kardo on selline mees, et hoiab oma asju väga ja ma olin kindel, et kui ta endale korralikult saapad saab, teenivad need teda pikki-pikki aastaid. Selles suhtes ei ole ju vahet, kas osta iga aasta umbes 60 eurosed saapad, või ühe korra 150 eurosed. Kvaliteetne on alati etem valik!

Ja kui Kardo jõululaupäeval oma Sportlandi kilekotist need saapad leidis, oh sa pele, kus ta rõõmustas. Okei, ma olin esiti kogemata number liiga suured saapad ostnud, aga kohe kui ta need ära vahetas, on ta vaid neid kandnud. Teate kui hea on lume sees kõndida, kui jalad on soojas. Ja mis kõige tähtsam – saapa all asuv muster ei lase enda luid-konte ka sodiks kukkuda.

Ma mõistan, et ma olen kirjutanud terve pika postituse lihtsalt saabastest, aga ma lihtsalt pean kiitma, sest eile panin ma lolli peaga jalga ühel talvel ostetud mustad kõrge säärega saapad, mis esimese 10 minutiga hakkasid vett läbi laskma ja koju jõudes külmetasid mu jalad korrralikult.

Seega kellel vähegi võimalik, meie pere soovitab Timberlande. Eriti lahe oleks muidugi omada mitmeid erinevat värve paare, aga see on juba moevärk, sest kui sa oma ühte paari korralikult hooldad, pole sul teisi talvesaapaod üldse tarviski. Ma tahaks Marile ka Timberlande, aga neid vist 24 suurus ei tehta?

Kellel veel Timberlandid on, käsi püsti?

Edit: Kohe sain otseülekande Ülemiste Timberlandi poest, kust saadeti mulle pilte, et loomulikult tehakse lastele Timberlandi saapaid ja lisaks on need praegu 50% soodsamad! Vasakpoolsed, kõrge säärega maksavad 37 ja teised 42 eurot.

Lisaks saatis see hea inimene mulle pilte, et kui ilusaid värve veel täiskasvanutele on. No vaadake neid erkroosasid! Kas saaks kuidag veel lahedamalt kevadel silma paista? Ja need lillad saapad… Uuuh. Ma olen vist saapahull

kuidas kaotada koostööpartnereid

Paljud blogid on kirjutanud, kuidas neid koostööpartnereid endale leida, mul tuli aga täna meelde naljakas lugu, kuidas mina ühe kaotasin. Õpetuseks panen selle teile ka kirja, et kallid kaasblogijad, kes oma koostööpartneritega pikalt koostööd teha soovivad, neid jumala eest ära ei kaotaks.

Nimelt tahtis minuga kunagi koostööd teha selline suur firma nagu Tradehouse. Nad saatsid mulle kingitusi ja kutsusid mind mingisugustele hoolitsustele ja koolitustele ja ükskord tahtsid nad tutvustada uut kosmeetikabrändi. Seega kutsusid nad mu külla, tegid mulle meigi, kinkisid paar vahendit ja hiljem läksin ma nendega nende laopoodi vms kaasa, et endale veel mõned asjad soetada.

Ühe huulepliiatsiga oli aga asi nii, et seda oli vaid tester. Selles suhtes, et näha oli, et see on ikkagi uus, alles hiljaaegu avatud ja kuna mina just SEDA TOONI tahtsin, siis ütlesin ma, et mul vahet pole, ma võin sellegipoolest testeri võtta. Tänapäeva ilublogijad muidugi löövad praegu minestustest jalgu alt, sest nagu ma aru saanud olen, siis osadel on isegi suur probleem oma näpuga huulepalsamitotsikust kraami võtta, sest selles on liialt baktereid. Ma olen aga sündinud yolotar ja mul ausalt vahet pole, et on ta paar korda mingi suvaka kasutatud või mitte, ostma olin ma ta valmis sellegipoolest.

Jumestaja: Eii, ära seda küll võta, siin võivad ju igasugused seda proovimas käia.

Ma: No mis vahet seal on, ega ma mingit hivi karda saada.

Jumestaja: Ei no ma räägin pigem herpesest.

Ma: Mul on ammu herpes seega seda ma ei karda!

Jumestaja: *piinlik paus, mille käigus ta arvatavasti mõtles kus happetünnis põletada kõik need pintslid ja vahendid, mida ta äsja mu näol kasutanud oli*

Ma: Ok, ma soovin, et ma poleks seda just öelnud…

Mul oli see lugu blogis ka kirjas (siin), aga nad kirjutasid mulle mingi viie sekundiga ja palusid selle lõigu eemaldada.

Ei tasu vist mainida, et peale seda ei kutsunud nad mind IIAL enam kuskile, ega ole nõus minuga mittemingisugust koostööd tegema. Seega, kui te tahate säilitada oma koostööpartnereid, ärge öelge neile, et teil on herpes! Isegi kui see on vaid näkane huuleherpes aka tavaline ohatis. Nad võivad pettunud olla, et sa nende firma kuvandi säärase labase haigusega alla viid ja siis pead sa nende tasuta kraamile ja koolitustele head aega ütlema

väike trennivideo

Ma sain reedel Joma spordist tuttuued trenniriided ja lippasin nendega kohe Spartasse, et natukene trenni teha. Nii ilusad ja värvilised, kohe lust on trennis käia. Eriti meeldivad mulle mu roosad retuusid (link). Neid on igasuguseid erinevaid värve, tahaks kohe igaks nädalapäevaks ühte paari

21 vastust treener/toitumisnõustaja Janikalt!

Sparta rühmatreeningute peatreener, eratreener ja lisaks veel toitumisnõustaja Janika vastas Malluka blogis esitatud küsimustele. Siit postitusest leiate esimesed vastused, teine osa ilmub juba homme!

Kumba on olulisem jälgida-toidus sisalduvaid kaloreid 
või rasvagramme?



Mõlemad on olulised – rasvad peaksid moodustama päevas ca 30% energiast seega 1800 päevakaloraaziga naine peaks päevas sööma ca 60 gr rasva (20 gr küllastunud ja 40 gr küllastamata rasvu oleks ideaalne).

Millist treeningviisi eelistada 
jõusaalis – ühel treeningul korraga
 kõikidele lihasgruppidele või
 erinevad lihasgrupid erinevatel päevadel?



Oleneb, mitu korda nädalas on soov ja valmisolek treenida. Kui on soov rohkem kui 2 korda nädalas jõusaalis käia, on mõistlik teha jagatud kava.

Kui treening (käin jõusaalis) 
venib hilisesse õhtusse ja 
kojujõudmine on ca 21-21.30 ajal ning 
selleks, et keha korralikult trennist 
taastuks, lähen magama enamasti
 22.30-23 vahemikus, siis kuidas 
tuleks treeningu järgselt toituda ja 
mida süüa? Minu teada ei soovitata
 2-1,5h enne magama minekut süüa.



Nii on aga siiski on treeningujärgne toit taastumiseks oluline. Seetõttu soovitan võimalusel näiteks õhtusöök süüa 18 – 19 vahemikus ning peale treeningut väike snäkk või kergem õhtusöök peale treeningut, mis sisaldaks kergemaid süsivesikuid ja valke.

Mida arvata kehatüübil põhinevast 
treeningust? Nt pirni-kujulisele
kehatüübile soovitatakse rõhk asetada
ülakeha treeningule ning alakehale 
sobivat rohkem aeroobsed tegevused,
nt jooksmine, kõndimine, ujumine.
Kuidas saavutada keha proportsioon,
samas lihaste toonust kasvatades ja
 rasvamassi vähendades?



Arvan, et mõistlik oleks treenida kogu keha kui tervikut siiski. Kehatüüp mõjutab veidi seda, kust allavõtmisel esimesena nö „minema hakkab“. Kombineeriksin mõlema kehatüübi puhul aeroobset ja lihastreeningut.

Milliseid toiduaineid tuleks 
eelistada vahepalaks/ooteks, mis jääb
1,5-2h enne treeningut?



Kergesti seeditavaid ja mitte väga rasvaseid toiduaineid nt banaan, smuuti …

Kuidas jälgida, et toidukordade 
vajalik rasvasisaldus oleks tagatud?

Soovitan kasutada üldse toitumise jälgimiseks kas myfitnesspal’i või nutridatat (tap.nutridata.ee). Üldine soovitus on see, et küllastatud rasvad (loomsed) võiksid tulla enamjaolt lihast ja munast ning piimatooted võiksid olla lahjemad (kohupiimad, juustud, kodujuustud), et päevane rasvade kogus „lõhki ei läheks“.

Kas selleks, et lihaste tonaalsus
 saavutada, tuleb rohkem valku 
tarbida? Kas see võib põhjustada ka 
kaalutõusu?

Suurem valgu kogus on oluline lihasmassi kasvatamisel, lihastoonuse saavutamiseks piisab üldisest soovitusest 1 g valku 1 keha kg kohta. Kaalulangetamiseks võib veidi valgu osakaalu tõsta (1,2 g 1 keha kg kohta), kuna valgul on hea kõhtu täitev toime. Sportlastel võib valgu kogus olla vabalt ka 2 g 1 keha kg kohta aga neil on ka igapäevane tugev lihastreening. Kaalus juurde ja allavõtmine on matemaatika – 1 g valku annab 4 kcal ja kui päevane energia ületab kulutuse, siis me võtame kaalus juurde. Liigne pikaaegne valk menüüs ei ole hea – see koormab neere.

Aga kuidas võimalikult soodsalt tervislikult toituda, et need kel 
rahaliselt eriti võimalusi pole saaks ikka ka head ja paremat ?

Tervislik toitumine ei eelda tegelikult suurt rahakotti – porgandid, kapsad, kaalikad, peedid ei maksa poes suurt midagi. Soovitan nädalane menüü läbi mõelda ja võimalusel asjad korraga ära osta ning kasutada toiduaineid mitmes toidus – näiteks tervest kanast saab suppi, salatit ja risottot vms.

Üks küsimus on küll – kuidas on peekon
 tervislik toit? Ma kohe ausalt tahaks teada.
See on ju iseenesest juba niivõrd rasvane,
lisaks veel pekk.. seda tahaks tõesti teada.



Ei saa öelda, et peekon oleks tervislik – sisaldab väga palju küllastatud rasva. Pigem on asi selles, et inimestele meeldib. Ei soovita otseselt kellelgi süüa peekonit – puhas liha on kordades rasvavaesem. Küllastatud rasvade osakaal võiks päeva rasvades olla 1/3.

Milline siis on ikkagi kõige õigem kaalualandustempo? Mida teha, kui peaks tekkima platoo ja kaal ei 
lange? Kas leib on pigem ok toit või tasub sellest hoiduda? Mis saab, kui ma oma kaloreid täis ei söö?



Suurepärane tempo oleks 0,5 kg nädalas, max 1 kg nädalas. Väike seisak tekkib paljudel – mingi piirini kaal langeb ja siis jääb seisma. Kindlasti ei tohi käega lüüa – teinekord ei ole mitu kuud muutust aga siis hakkab jälle edasi langema. Vahel aitab ka see, kui muuta treeningplaani ja lisada mõni teist tüüpi treening.

Leib on väga ok – aeglane süsivesik, heas koguses kiudaineid, b- grupi vitamiinid ja mineraalained. Tasub jälgida, et leib oleks 100% täisterarukkist. Vaadake ka suhkrukoguseid – mõned leivad sisaldavad palju suhkrut.

Varem või hiljem nõuab keha need puudujäävad kalorid tagasi – libastud mõnel nädalavahetusel ning sööd korraga ja palju. Räägitakse ka seda, et ainevahetus aeglustub madalal kaloraazil ning keha hakkab kulutamisel asemel kinni hoidma. Sageli ei teadvusta inimesed, et iga käigupealt suhupistetud komm on ka korralik kaloriports – 6 trühvlikommi võib olla vabalt sama kaloraaziga kui lõunasöök (ca 500 kcal).

Ma sooviks teada, et kui mulle hullult maitseb leib (leiburi ruks vormileib), et kas see on ok kui ma hommikuti söön umbes kaks 
leiba? Üldiselt panen peale avokaadot või lõhe vms ja söön ka juurde alati mingi puuvilja. Putru söön ka vahest, aga no mis teha
kui avokaado leivad nii head on:D
 Ja teine küsimus, et kuidas saada kuu ajaga käed nii vormi, et ma jõuaks õiges tehnikas vabalt 30 kätekõverdust ära teha?
 Hetkel jõuan umbes 10-12 ja seda kindlasti varvastel mitte toenglamangus. Lihtsalt tehagi igapäev üks rohkem? Või tuleks 
teha muid harjutusi ka kätele? Käin ka korra nädalas BodyPumpis.
 Ja kolmas küsimus, et kui ma ostan ühekordse personaaltreeningu, siis kas mulle tehakse kohe ka jõusaali ja toitumiskava? Hetkel räägin küll Myfitnessi klubist, aga ehk tead?

Hommikul 2 viilu leiba süüa on ok. Kätekõverduste tehasuutmiseks tuleks neid lihtsalt rohkem teha. Kui soov on teha ideaalis sirgetel jalgadel siis soovitan seda ka harjutama hakata – esialgu kõrgendatud pinnale käed asetades – nt diivanilaual, trepil või jõusaalis smithi kangil nagu Mallukas teeb. Triitsepsi treenimine lisaks võiks ka suutlikkust parandada – triitseps osaleb kätekõverduses tugevalt kaasa ja rinnalihast võib lisaks eraldi hantlitega treenida (rinnalt surumine üles või hantlitega lennutamine kõrvale).

Üldjuhul personaaltreening on siiski ainult treening koos treeneriga ning muud kavad on tavaliselt lisatasu eest.

Minu küsimus oleks kohvi kohta- kas pigem eelistada 
kohvi või teed, nt hommikusöögi kõrvale?
Ise olen hädas oma kõhupekiga, hirmsasti kohe, 
aga olen kuulnud et seda saab juba vähendada ka 
toitumisega. Kas see on üldiselt tervisliku toitumise all, 
või tuleks eriti midagi vältida või just rohkem süüa? 
Ja üks veel- kui olen trenniga alles alustamas, ning
 füüsiline pole just kõige parem, siis kas tuleks alustada 
nt kolm korda nädalas trenniga või võiks ka kohe kuus 
korda käia kui jaksu on?



Kui kohvi meeldib, siis võib seda vabalt tarbida, kuni 2 tassi päevas on soovituslik norm. Kuigi kohvi kahjulikkusest on räägitud palju, on kohvil kindlasti ka kasulikke omadusi – elavdab ainevahetust, tõstab madalavererõhulistel rõhku ja äratab üles.

Toitumisel on kaalulangetamisel suur roll – 70 – 80% edust on kinni toitumises. Tasakaalustatud tervislik toitumine on see tee ☺

Alustada kindlasti tagasihoidlikult, 2 -3 korda nädalas et vältida ületreeningut, mis alustajatega sageli juhtuda võib. Igapäevane liikumine on kindlasti oluline – 7000 – 10 000 sammu päevas on optimaalne liikumine.

Lugu selline, et kuna ma olen juba üsna kõhn (50-51.5
kg) ning sealjuures 163 cm, siis alla võtta ma kindlasti
ei tahaks. Hakkasin veebruarist tegema 3x nädalas
jõutreeningut + 3x LISS (ehk siis Kayla kava). Soovin,
et lihased tuleksid rohkem välja ja üldfüüsis oleks
parem. Kuidas ennetada kaalu langemist? Kui
 eesmärgiks on see, et lihased oleks paremini
 nähtavad, kas peaksin ka jooma nt proteiinijooke? Kui 
jah, siis milliseid (olen lugenud, et whey protein pole
 soovitatav)?



Tuleks üle vaadata päevane kaloraaz, et see kindlasti madalaks ei jääks. Veidi rohkem valku võiks olla mõistlik ca 1,2 g 1 keha kg kohta. Proteiinijook võib olla hea valguallikas aga ei pea olema – valgu saab kätte ka piimatoodetest, munast ning lihast.

Mul kehakaaluga probleeme pole, BMI 18,7, aga jalgadel on tselluliit ja kõht on paks. Kas ainult toitumisega saab seda muuta?
Kas olemasolev tselluliit kaob ära ainult toitumist muutes? Kusjuures toitumine kõige hullem polegi, natuke magusaga võibolla
 liialdan ja valget jahu saaks ka vähemaks võtta, aga muus osas peaks täitsa ok olema. Spordiklubis käimiseks tõesti pole aega.



Toitumisega saab kindlasti muuta – suhkur ja magusad asjad menüüst välja, valge jahu täistera asemel. Lihastreening kindlasti aitaks ka kaasa – võib-olla saaks seda teha kodus?

Kui maksan igakuiselt Spartaa liikmemaksu ja käin 
rühmatrennis paar korda nädalas aga nt ei oska hästi
jõusaalis midagi teha, kas siis pean kindlasti kava 
tellima ja maksma või saaksin ka niisama abi?



Kui soov on isiklik kava saada, siis see on tasuline. Võib ka jõusaalitreeneri käest lihtsalt nõu küsida, milliseid harjutusi/masinaid kasutada, et üht või teist lihasgruppi treenida.

Kui palju on omavahel seotud söömine ja joomine? St et ma olen lugenud, et juua tuleks alati
 pärast söömist ja kohvi/teed võiks üldse tarbida tund aega enne/pärast söömist. Kui tõsi see tegelikult on?
 Teiseks, kas kaalu langus sõltub ka trennistiilist? Ma pole üldse jõusaali inimene, aga samas teen iga päev vähemalt tund aega tantsulist
trenni, kuid erilisi tulemusi nagu pole. Kas ma peaks rohkem siis jõusaalis või rühmatreeningutes käima?

Kaalulangetajale on teinekord soovitatud enne toidukorda klaas vett ära juua, et takistada liigset söömist – samas lahjendab vesi maomahlu ja seedimine võib olla raskendatud. Oluline on päevast juua 6 – 8 klaasi puhast vett, et vajalik veekogus oleks olemas. Vett võib vabalt juua toidu kõrvale.

Kui iga päev trenni teed ja tulemust näha pole, peaks vaatama toitumise üle. Lihastreening on iseenesest soovituslik – omades rohkem lihasmassi, kulutame me rohkem päeva lõikes energiat, et seda lihasmassi „üleval pidada“.

Ma olen vahel mõelnud, et kui ma tahaks rämpsu süüa, siis teen nii, et asendan rämpsu korraliku toiduga üheks söögikorraks. No
 näiteks, selle asemel, et õhtust süüa, ma võtan siis nii palju präänikuid, et oleks sama kalorsus, mis muidu õhtusöögis oleks.
 Näiteks kui õhtuks oli 300kcal söök, siis söön 300kcal eest hoopis neid paganama präänikuid ja muud midagi. Ma saan aru, et see
 ei anna mulle midagi, tervislikum oleks korralik toit, kuid siis oleks hoopis nii, et söön korraliku toidu PLUSS präänikud ja oleks ju
 seis hullem? Kas pigem asendada või pigem topelt süüa?



Ideaalis ära söö rämpsu üldse aga pigem topelt ei sööks. Kui mul on töö juures mingi sünnipäeva tähistamine ja seal pakutakse head paremat, siis söön pigem toidukorra asemel. Topelt süües saad ka topelt energia.

Igal pool räägitakse kuidas kaalus alla võtta,aga minul
 on vastupidine mure. Nimelt ma sooviks juurde võtta, aga geenides juba see kõhnus. Kas on 
mingisugust toidulisandit mida ma võiks kasutada? Või 
aitaks mind hoopis massilisaja?



Tuleks suurendada kaloraaži, regulaarsed toidukorrad ning korralikud toitaineterikkad toidukorrad. Massilisajat otseselt vaja pole.

Tahaks teada kuidas ma saan ennetada kaela
nihestamist trenni käigus? Nihestasin täna aeroobikas
kohe tunni alguses kaela ära ja nüüd vist enne järgmist
 nädalat treenida ei saa.



Soovitan pöörduda füsioterapeudi juurde, et kindlaks teha, mis põhjusel nihestus tekib. Soovitan www.steliise.eu füsioterapeute.

Mida arvata
 valgujookide tarbimisest raseduse ajal? Üritan
 enamasti tervislikke toitumise valikuid teha ning
trenni teen 4-5 korda nädalas, neist 2-3x rahulik
 kulgemine ja 2x tugevam trenn (kooskõlastatud kõik 
ühe adekvaatse personaaltreeneriga) ning sellistel 
tugevama trenni päevadel tundub sageli, et ma võiks
 kogu maailma söögi nahka pista. Kas oleks ok sellistel
 päevadel nö lisatoidukord valgujoogi näol tarbida?
 Olen lugenud vastakaid arvamusi valgujookide
 tarbimise kohta raseduse ajal.



Olen ka vastakal seisukohal – oleneb palju ka toidulisandist – kui palju kunstlikku see sisaldab –milliseid magustajad jne. Lisavalk võib olla vabalt ka muna, liha või piimatoode.

Tahaks teada, et kui tekib magusaisu ja ei taha jõhralt kaloreid sisse süüa siis mida võtta. Millised need
 kõige madalama kalorsusega magusad asjad on ( ntx. müslibatoonid või midagi taolist) ????

Puuviljad, marjad pigem. Müslibatoone on väga erinevaid – mõned on suhkrusisalduselt samad, mis šokolaadibatoon. Rosinaid väga ei soovita nagu ka viinamarju – puhas glükoos.

kehakoostis + väike trennike

Paljud on siin rääkinud sellest, et neid huvitaks kehakoostise analüüs. Tõepoolest on see väga huvitav värgendus. Mõõdab kenasti su kaalu, rasvaprotsenti, lihasprotsenti, vaatab, kui palju kulutab su keha päevas kaloreid ja ütleb, palju sina tohiksid päevas kaloreid tarbida, et saavutada oma ideaalkaal. Lisaks on seal veel igasugu huvitavat infot – rohkem sellest saad lugeda SIIT.

Seega mõtlesime Janikaga, et sel neljapäeval, kell 17.30 võiksime teha väikese trenniõhtu Mallukaga, kus kõik osalejad saavad täitsa tasuta ära mõõta oma kehakoostise ja lisaks teeme otsa ühe mõnusa CrossCore trennikese. Sellest saad lähemalt lugeda SIIT lingilt.

Kes tunnevad, et nemad on neljapäeva õhtul trennivalmis ja kehakoostis huvitaks neid ka omajagu, siis viis õnnelikku saan ma endaga Spartasse kaasa võtta. Et osaleda, jäta siia väike kommentaar, et miks just sina peaksid selle võimaluse saama. Võitjad kuulutan välja juba homme õhtul!

Ps! Hea võimalus kõigile Tallinna inimestele, kes võtavad osa Mallukagavormi üritusest!

26, algus uus

Mul oli lihtsalt eile nii lahe päev. Esiteks alustasin ma seda sefiiritordi söömisega ja loomulikult lõpetasin selle samamoodi. Sünna puhul lubasin ma endale ka ühe hessiburksi ja kinnitasin endale, et noh, vast sünnipäevakalorid ei loe. Küll aga pani see mind mõtlema, kui palju kaloreid on alkoholis ja lisaks näitas Triinu mulle eile valmistöödeldud videot minu tüdrukuteõhtust, mis oli superlahe ja äge, aga selle lõpus olin ma lihtsalt nii purjus, et ma nägin video viimasel minutil välja nagu üks nendest eitedest, kes kell kolm öösel mäkist välja koperdavad. Jah, naljakas oli endal vaadata küll, sest ma ei ole ju kunagi ennast purjus peaga näinud. Naersin lausa nii, et pisarad silmis. Aga natukene oli kuidagi imelik kah, et noh, pidutsemine peoks, aga mingisuguse piiri võiks ju siiski sälitada. Seega otsustasin ma burksi ja video pärast oma sünnipäeva täitsa kainelt vastu võtta.

See oli päris huvitav kogemus, sest viimati olin ma peol kaine siis kui ma… Mari ootasin? Selles suhtes, et ma ei mõtle siin, et iga istumine kohe mälli panen, aga klaasikene-kaks joon kindlasti ära. Seekord pidasin aga kella kaheni vastu ja nalja sai ka ikka väga palju ja teisi pidulisi oli jumala huvitav jälgida.

Esiteks see, kui ootamatult inimesed švipsi jäävad ja kui palju komplimente seepeale nende suust kostuma hakkab. Pidu on imeline, külalised võrratud, söök suurepärane, kook imetabane, koer maailma armsaim, minu kleit universumi ilusaim ja nii edasi. Ega mul selle vastu küll midagi ei olnud.

Mängisime ühe väikse grupimängu ka, kus meeskonnad pidid vastama viktoriiniküsimustele minu kohta, panema proovile oma kiiruse ja leidmisoskused ja lisaks ka oma nõia intsu võimed. Võitis grupp üks, kuhu sattusid saatuse tahtel Triinu, Kardo, minu väikevend, Gerda, Liis ja Henrik. Kui te nüüd arvate, et loomulikult võidab Kardo meeskond, siis tegelikult teadis Kardo vaid kahe küsimuse vastust