Mariann Kaasik's Blog, page 165

kuidas valida liikluskindlustust?*

Ma ju rääkisin, et see kindlustuse värk on mulle jumala segane ja kui mulle selle peale kirjutas Eesti Liikluskindlustuse Fond, et kui mul küsimusi on, et ma julgelt küsiksin, siis ma painasin neid oma küsimustega mitu pikka päeva, et võimalikult adekvaatselt aru saada, mida ma siis täpselt tegema peaks. Kuna ma vist viimane loll maailmas ei ole, siis mõtlesin ka teile neid küsimusi-vastuseid jagada, sest ehk on kellelgi sellest samamoodi tolku, nagu mul.

Ostsin kasutatud auto, millel on juba kehtiv kindlustus – mida edasi teen, kuidas kindlustuse oma nimele saan?

Auto omaniku vahetamisel läheb liikluskindlustus automaatselt uuele omanikule üle. See tähendab, kui uus omanik on end liiklusregistris auto omanikuks registreerinud, on tema selles lepingus kindlustusvõtja. Ei loe, et kehtival poliisil on eelmine omanik märgitud kindlustusvõtjaks. Peale kindlustusvõtjaks saamist on kaks võimalust:

Jätkata sama kindlustusandja juures (kindlustusseltsi saab teada LKF-i liikluskindlustuse kehtivuse päringust auto registreerimismärgiga )
Vahetada senine kindlustusandja endale sobivama vastu välja.

Esimesel juhul tuleb senist kindlustusandjat teavitada ja käituda saadud juhiste järgi. Tihti vormistatakse uus leping, kus uus omanik on kindlustusvõtjaks märgitud. Teavitamata jätmine ei mõjuta kindlustuse kehtivust, kuid kui jätta teavitamata, siis ei oska kindlustusselts kindlustusperioodi lõppemisel uue lepingu sõlmimise meeldetuletust saata.

Teisel juhul tuleb valida endale uus sobiv kindlustusandja (kalkulaator aitab valikul) ja sõlmida uus leping. Kehtiv leping lõppeb automaatselt ja selle saab sõiduki uus omanik endale (seda raha tuleb eelmisest seltsist ise küsida, sest ega eelmine selts ei tea, mis pangakontole ülejääk kanda). Rohkem infot leiate SIIT lingilt.

Nonii, nagu näha, siis minu auto on hetkel Seesamis kindustatud ja see saab läbi 12.11, ehk siis nädalake on mul aega endale kindlustus sõlmida. Nagu ma aru saan, siis Seesamis ma jätkama ei PEA, aga võin, kui tingimused mulle soodsaimad on. 

Kasko ei ole kohustluslik, kellele seda soovitaksite? Kui on Kasko, siis peab ikka tavaline liikluskindlustus ka olema?

Liikluskindlustus peab alati olema sõltumata sellest, kas vabatahtlik sõidukindlustus ehk kasko on tehtud. Liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitatakse Sinu, kui auto juhi eest, Sinu põhjustatud kahju teistele. Kaskolepingu alusel hüvitatakse Sinu auto kahju, näiteks kui auto varastatakse, autot lõhutakse, torm kukutab autole puu, auto läheb põlema, põhjustad ise liiklusõnnetuse.

Kasko peaks tegema see, kel endal ei ole varuks raha auto remontimiseks või ei raatsi selleks oma raha kulutada, kui auto mõne ootamatuse läbi saab viga. Näiteks, kui sõita kogemata väikesel kiirusel vastu puud, siis võib auto remont maksta ka odavama auto puhul 1000 eurot. Arvata, et mina kunagi vastu puud ei sõida, ei saa keegi. Seega tuleb endalt küsida, kas maksta kaskot ja saada õnnetuse korral hüvitist või loota, et midagi ei juhtu. Ja kui ilma kaskota õnnetus juhtub, jääb kahju enda kanda. Auto vargus ei ole õnneks väga sage, aga näiteks võib puu autole nii kukkuda, et auto läheb mahakandmisele. Sel juhul hüvitab kasko olemasolu korral selts kahju. Kui ei ole, siis tuleb oma raha eest uus auto osta.

Kui auto liisinguga osta, siis on liisingulepingus nõue, et kasko peab olema.

Kasutasin kalkulaatorit, hinnavahe on kohati VÄGA suur, kas siis odavam on kehvem? 

LKF kalkulaator näitab mulle säärast pilti

Liikluskindlustuse puhul ei saa teha järeldust – odavam on kehvem.  Iga selts hindab riski omal moel, sellest erinevus makse suuruses. Liikluskindlustuse kindlustuskaitses vahet ei ole. Tuleb arvestada kindlustusmakse suurust ja oma hinnangut kindlustusseltsidele (varasem kogemus, tuttavate kogemus jne). Samas tuleb meeles pidada, et liikluskindlustuse kalkulaatoris välja toodu on ligi 10-15% soodsam kui kindlustusmaaklerite kalkulaatorites.

Mõned lasevad nt emal-isal kindlustuse teha, kas soovitaksite seda? Sain aru, et niimoodi on odavam talitada?

Igaüks peab oma riski ise kandma. Võib ju tunduda, et ema tehtud liikluskindlustus on enda omast odavam, kuid kui ema seda autot ei kasuta, siis on tegu ikkagi pettuse laadse tegevusega. Muuhulgas petetakse ka iseennast – ükskord saabub ikka aeg, kus tuleb ise kindlustusvõtjaks hakata. Ja siis tuleb alustada ikka nullist ehk suuremast kindlustusmaksest (kindlustusajalugu on ju eelnevalt emale kirja läinud).

Lisaks praktilised mured, kui lapsevanem ise autot ei kasuta, aga sõlmib odavama liikluskindlustuse nimel lapse eest lepingu, siis

tuleb tal endal ka kindlustusmakseid tasuda – kindlustusmakse tasumise kohustus on kindlustusvõtjal. Laps võib ju lubada, et maksab ise, kuid kui ununeb, siis tuleb inkasso lapsevanemalt nõudma ja ta ei pääse maksmata
kõik teated (sh meeldetuletus maksmata maksest, meeldetuletus uuendamata lepingust jms) saadetakse kindlustusvõtjale
kui näiteks vaja kindlustusandjaga asja ajada (lepingut muuta jne), siis seda saab teha vaid kindlustusvõtja
kui laps peaks kahju põhjustama, siis saab rikutud nii vanema, kui lapse ajalugu. Näiteks kui emal on ka oma auto, siis järgmisel aastal on liikluskindlustus kallim nii lapse autol kui ka ema autol.

Kokkuvõttes – igaüks tehku oma kindlustus ise.

Pealegi, kindlustus pole ju muud, kui raha ühine kokkukogumine, et siis kahju korral sealt hädasolijale välja maksta. On selge, et kogutud rahast peab kahjudeks jätkuma. Kui üks vigurdab, et vähem maksta, siis peavad teised rohkem maksma. Seega selline käitumisviis ei ole teiste suhtes aus (lapsevanem, kes ise seda autot ei kasuta, sõlmib odavama makse nimel ise lapse eest kindlustuslepingu).

Kas on mingeid firmasid, millega rohkem jama? Et ala kahju korral läheb kemplemiseks? Olen kuulnud, et osad kindlustused ei ole nõus nt laste turvavarustust välja vahetama kõksude korral, kuigi turvavarustuse ja -toolide firmad ise seda tungivalt soovitavad. Kas on mingi koht, kus saab kindlaks teha, mida üks või teine kindlustus katab?

Liikluskindlustuse kaitse on kõikidel kindlustusseltsidel sama. SIIN on kokkuvõte hüvitatavast kahjust.

Sõidukikindlustuse ehk kaskokindlustuse puhul tuleb teenuseid võrrelda, kuid sõidukikindlustuse heale tavale peavad kõik teenused vastama.

Me ei saa öelda, et ühe seltsiga on rohkem jama kui teisega. Selline selts ei saaks ju turul tegutseda, kui ta hüvitisi ei maksaks. Sel juhul ei oleks tal varsti kliente.

Üldse on kindlustusvaidluste kohta palju müüte – üks neist see, et vaidlusi on palju. See ei ole õige. Loomulik, et kindlustusvaidlusi tuleb ette, kuid neid on vähe. Näiteks kindlustusandja lahendavatesse lepitusorganitesse jõuab aastas vaid ligi 300 kindlustusasja. Neist enam kui 60% lõppeb lepituses kokkuleppega (statistikat näeb SIIT). Erimeelsust kindlustusandjaga hüvitise osas ei peaks ette kartma. Kui see siiski tekib, siis lepitusorgan aitab vaidluse tasuta lahendada.

***

Ma ise arvan, et me siiski võtame kaskokindlustuse ka. Ikka parem teada, et mingisugused enda põhjustatud jamad kinni makstakse, kui häda käes on. Lisaks tahan ma nagunii selle auto suvel umbes sama hinnaga maha müüa, sest ta on väga korralik – see tähendab seda, et ta peab siis ka sama korralik olema :)

Päris otsustanud veel ei ole, küsisin hinnapakkumist kaskole+liikluskindlustusele nii Seesamist, kui ka Swedbank’ist, sest seal mul muud kindlustused. Seesamis sain kasko pakkumise 543€ aastas ja liikluskindlustusele isegi veits parema pakkumise, kui see kalkulaator näitas: 338€. Swed pakkus samas 517€ kaskot aastas, aga nt asendusautot seal sees ei olnud, Seesamis oli. Swedi liikluskindlustus 302€ aastas. Ma ei tea, muidu võtak selle odavama, aga just lugesin, kuidas keegi sõitis 95km/h kitsele otsa ja Swedi kindlustus leidis, et turvavarustust ei pea välja vahetama, sest laps polnud toolis. No ma ei teaaaa, samas Swedi kodukindlustusega olen küll rahule jäänud ja probleeme esinenud ei ole. Võta siis nüüd näpust, kumba võtma peaks.

Samas ERGO kodukalt saaks kasko üldse 456€ eest. Ma tõesti ei tea nüüd mida teha. Mõttekas oleks need ikka korraga võtta eks, samast kohast?

Ahjaa, ühe soovituse sain lugeja käest ka, et kui kindlustust teen, et siis võtaksin raudselt kohe aastaks, et nii on odavam ja kui ka peaksin enne auto maha müüma, saan jäägi lihtsat tagasi küsida. Me just eile sõitsime poodi ja Kardo naeris, et ma juba nii pro selle autoga sõitmises, et raudselt harjun varsti nii ära, et ei tahagi müüa. Tõesõna, auto on aus. Ainuke asi, mis imelik on, on see värk, et ma Mari nagu mehhiklast pagassi pean ajama, kui kuskile minek on

milline kaunis nädala algus!

Eile tuli mul juba kolmandast küünest tükk välja ja ma mõistsin, et ma ei saa nii edasi elada. Vb selle pärast Marta polegi veel välja tulnud, et tal mark nii koledate küüntega inimese juurde tulla?! Igatahes ei saanud ma enda tavalisse salongi aega, sest noh, ma julgesin bronnida ainult tänaseks, jumal teab, mis tulevik toob. Küsisin FBis mingisugusest grupist, et kas on kellelgi homseks aega pakkuda ja mulle vastas Chloe salong, et neil on ja lisas ka täitsa kabeda pildi töödest.

Ei taibanud ma salongi enne googeldada,muidu oleksin ma jõudnud selleni, kuidas Triinu sai sealt eriti persses küüned (link). Mina aga mõtlesin, et no kui juba salong ja kaupsis, siis ju on normaalne, mis muud. Panin endale 9.30 aja kirja ja jäin uut päeva ootama.

Uus päev hakkas imeliselt – Lende tuterdas rõõmsalt meie magamistuppa kaisutama täpselt 5 mintsa enne äratust. Mari voodi oli kuiv nagu…sukk? Vait nagu sukk on väljend, aga mis on kuiv? Sukad on üldiselt ka kuivad

pühapäevane värk ja pildid

Kuna ma täna hommikul sain aru, et nii, täna jälle ei ole siin mingit beebisaamist, siis tuli kohe hommikul mõte kuskile lastega ujuma minna. Esiteks tundus mulle, et vees hulpimine oleks minu olekus super mõnus, teiseks tahtsin, et lastel ka tore pühapäev oleks, homme ju aeda minek. Ei saa ju tervet päeva maha molutada, kuigi noh, päris mõnus oli niisama passida.

ma olen täitsa kursis, et ma oleks nagu suur paks blob :D

Aga nagu ikka, siis planeerimise ja päriselt MINEMISE vahele jääb sada aastat. Mõte tuli juba hommikul, aga enne tuli ikka süüa. Kardo tegi pannikaid, mulle sellised romantilisemad, huvitav, mida ta must tahab??

See ei ole ketsup, vaid vaarikamoos

oo jumal, anna mulle veel üks päev

Ei saa mina aru, miks beebigrupikeses osad räägivad juba nädalaid, kuidas nad vaarikavarreteed sisse imevad, kükke teevad, vanainimeste asju ajavad ja saunas kügelevad, et ometi beebi kiiremini välja tuleks. Ma ei teaa aru, et miks ometi? Jah, ega mul ka füüsiliselt elukene meelakkumine pole, aga kui mul on valida, et kas mul on suur kõht ja raske olla vs purskun verd, valutan nibusid ja tutti, siis ma valin selle esimese nii kauaks kuni saan. Jajah, teoorias võib ju jopata ja äkki nüüd just seekord on mul sünnitusjärgne max lebo, aga ma sellele panustama ei hakkaks. Samamoodi nagu ma ei hakka oletama, et äkki ma nüüd seekord saan selle beebi, kes öösiti ei maga ja ainult süles karjub. Ei saa, ei saa. Samamoodi ei saa ma pääsu sellest kõigest kohutavast, mis umbes kuu aega peale lapse sündi mind piinab. Mis seal ikka, elab üle ja ei midagi muud. Aga see ei tähenda seda, et ma sellegipoolest veel seda raseduse lõppu nautida ei üritaks.

Üritaks, sest ega sa proovi ise nautida elu, samal ajal kõnnid nagu sul oleks tellis tagumendis ja normaalselt magada ei saa. Kuigi ma sain oma külmetusest jagu, mis on väga suur võit! Ma olen viis aastat ema olnud ja vähemalt neli aastat ikka teadnud, et inhalaator on vajalik asi. Ma pakun, et neli aastat, sest Mari esimesel eluaastal olin ma kõiges üsna…algaja. Aga lastega olen inhalaatorit korduvalt kasutanud, kui nad haiged olnud on. Muidugi ega nad tavaliselt väga ei taha ka, ehk siis see on selline välja näinud, et hoiad seda last 99% ajast väevõimuga kinni ja siis ta karjub ja siis sa loed minuteid, et saaks need soovituslikud 10 mintsa täis, et midagigi mõjuks. Ja alles nüüd taipasin ma ise esimest korda inhalaatorit proovida ja noh, sain terveks. Inimene elab ja õpib.

Igatahes tean ma hästi, et Marta tuleb siis kui tema tulla tahab ja ma ei kavatse mitte midagi teha, et teda ” välja meelitada”. Täna just naersin, et TA on 10 päeva pärast ja kuigi ma siiani pole ühegi lapsega TA’ni välja vedanud, siis teoorias võiks ta sündida ka 24 päeva pärast, sest kaks nädalat on üle minna täitsa lubatud.

Kuigi ma ei arva grammivõrdki, et siin enam pikka pidu on. Ma ei mäleta küll seda, kuidas ma täpselt ennast enne sünnitusi tundnud olen, aga iga päevaga muutub liikumine suht võimatumaks, mitte selle pärast, et ma nüüd nii maru suur oleks, aga no nii valus ja surve hargivahele, et parem kügelen oma tugitoolis ja lasen Kardol jalgu mudida. Muuseas, ta on seda küll 9 kuud iga päev suht teinud, aga raseduse lõpus on ta hakanud seda tegema 2x päevas. Kohe, kui ta näeb, et ma kuskile ähkides maandun, siis tuleb ta kohale ja kukub alaselga, jalgu ja õlgu mudima, et no ÄKKI hakkab parem. Muuseas, hakkab küll, kui aus olla!

Eile oli mul suure tõmblemise peale kõht pikalt ja valulikult toonuses, aga vann võttis õnneks valu ära ja enesetunne läks paremaks. Oli küll hetk, kus ma mõtlesin, et issand, kas see tõesti ongi nüüd see algus, aga ei olnud, TÜNG. Täna hakkas selgroog valutama ja nii imelikult, et ma tundsin nagu alaseljas südamelööke ja iga “löök” oleks nagu hoop selga olnud. See oli nii valus, et mina, va ravimivastane, võtsin nospad ja valuvaigistit, sest ei talunud seda valu ära. Jäin diivanile magama ja ärkasin selle peale, et tundsin sama valusööstu nii teravalt …seal all, et mu esimene mõte oli see, et keegi on mind jalaga hella kohta löönud

kui toas vilistad…

Mari õppis suvel vilistama ja nüüd pidevalt käib ringi ja vilistab rõõmsalt viisijuppi. Ma olin päris üllatunud, sest ma ise õppisin alles koolis suure vaevaga vilistama ja kui aus olla, siis minu vilistamine on siiani suht kehvake. Mitte, et ma selle üle väga õnnetu oleks, sest eriti tihti seda oskust kasutada just ei tule, aga kui laps tahab ja tunneb, et see tore on, siis andku tuld.

Eile rääkis Mari mulle kurvalt, et vilistada ei või, sest “see ei ole ilus” ja “muidu me saame surma ja siis tuleb kiirabi!”. Ma ei saand jupp aega aru, et mis puhul me surma peaks saama, kuni ta täpsustas, et LASTEAIAS ei tohi vilistada ja kui maja põleb, siis saavad kõik surma. Nonii, ega ma nüüd ei arva, et lasteaias lapsi surmaga ähvardati, see on Mari enda järeldus sellest, et kui maja põlema läheb. Aga ju siis öeldi talle seal seda tüüpilist “toas ei vilistata, muidu maja läheb põlema”.

Huvitav, kaua sellist väljendit ja ähvardust kasutatud on? Ja mis oleks tegelikult veel naeruväärsem? Et ühel hetkel kellelgi viskas kopa mega ette, et lapsed kodus elust rõõmu tunnevad ja käratas, et klge lõpetage ära, muidu maja läheb põlema! Ja kujutad ette, laps jäigi vait! Selle peale jagas vist selle väljamõtleja head nippi ka sõpradele ja nii see aastaid ja aastaid levis, kuni nüüd siiani levib mingi imelik põhimõte, et toas ei või vilistada, muidu “maja läheb põlema”.

Ega see ainukene naljakas ütlus pole. Ma olen kuulnud ka ähvardust, et kui vildikaga käe peale sodid, siis saad vähi. Ja ühe sõbranna ema rääkis talle, et kui ta riided maha viskab, siis öösel tantsib vanapagan nende otsas (!?). Ja no klassika, et “kui seda nägu teed, siis see jääb sulle igaveseks ette!”.

Me võiks kõik lihtsalt lapsed vaikseks ja tasaseks ja korralikuks ähvardada, milline hea idee?

Kui toas kisad, siis saab vanaisa verevähi.

Kui oma mänguasju ära ei korista, siis amputeeritakse su parem käsi.

Kui soolast sööki lõpuni ei söö, siis läheb emme vangi.

Kui õega kakled, saate paelussi.

Kui teistega oma asju ei jaga, siis saab kogu maakond kõhuviiruse.

Kui tunned elust rõõmu ja tahad laulda, siis kahjuks toas laulmise peale murrab issi vaagnaluu, satub haiglasse ja sureb seal veremürgitusse, sorri!

Ja iial ei ole sul enam muret, et laps teeks midagigi, mis vähegi häirida võiks. Noh, laps küll võib kasvada eluaegse hirmu ja traumaga, et tema pärast kõik ta lähdased surma või vigastatud saada võivad, aga mis seal ikka. Vähemalt saab rahus kodus passida ja ei pea seda titekisa kuulama.

Niiet kõik, tormake nüüd oma lapsi kasvatama

autojutud vol miljon

Nonii, kui kopp ees teil kümnepalliskaalal nendest autojuttudest on? Mul oleks vist ammu, sest veel paar kuud tagasi oli mul kõikidest autoga seonduvatest asjadest suht… suva. Nüüd muudkui ela ja õpi, ela ja õpi. Ja noh, minu blogi, ega te mind takistada ei saa. Arvata on, et kui Marta tulla otsustab, siis arvatavasti on mul siin rohkem titejuttu ja kui on neid, keda ei huvita EI titejutud ega autojutud, siis… tulge aasta pärast tagasi, siis on vast mõlemast kirjutamise esmane ind raugenud

sünnitad seekord ka laivis vä?

Vot, julged päeva blogimata olla ja instasse mitte pilte lisada, siis hakkab pihta see, et “appi, ma arvasin, et sa sünnitad!”.

Mul on selle sünnituse koha pealt selle suhtes kahetised tunded, et kuigi ma ei tea, mis tunne ja fiiling mul tol päeval on, siis ei oleks mul midagi selle vastu, kui kuskil haiglapalatis paar laivipoissi teha ja sellega oma mõtteid sellest valust kuidagi eemale viia, kuniks see võimalik on. Aga teisalt – ma EI TAHA olla “see vend, kes laivis sünnitas”, sest minu meelest ei teinud ma seda ka mitte esimesel korral ja ma ei tea miks, aga see häirib mind. Umbes nagu ma oleks oma auku seal lehvitanud ja Lentsu siia ilma saabumist kuidagi ebasobivalt palju jaganud, mis mulle endale küll nii ei tundunud, aga ma ei saa ka pead panti panna, sest ma pole SIIANI vaadanud neid laive, mida ma Lende sünni ajal tegin. Alguses tundus see nii õudne ja siis hiljem läks kuidagi meelest ja tundus suht lamp, aga teate mis, ma kohe lähen vaatan :D

Nii, vaatasin nüüd kahte. Ühte, kus kodus natukene kurvalt tihun, et ma kardan ja siis seda ainukest, mis enne sünnitust haiglas tehtud on. Ma ei tea, ehk on asi minus, aga minu meelest on need päris nunnud ja midagi jubedat ma seal küll ei näinud, miks ma üldse nii mäletasin, et mul seal jubedad valud olid? Näe SIIN on see live, kes ei näind. Mul on tollel hetkel vist mingi 7cm avatust, kui ma õigesti mäletan ja oma live pidin ma pooleli jätma, sest ma hakkasin taltsutamatult kettima ja muid … vedelikke väljutama. Selle kajastamine oleks vaast too much olnud, aga kui ma praegu seda live vaatasin ja neid kommentaare, siis need olid nii toredad ja julgustavad ja inimesed elasid täiega kaasa ja andsid nõu ja ma ei tea. Minu meelest polnud seal midagi väga paljastavat, peale selle, et ma live’i jooksul kaks valuhoogu üle hingasin ja vahepeal leelotasin, et issand püha jeesus aita mind

kadedus ja auto ja loto

Ma olen üks nendest, kes kogu aeg kurdab, et “miks mina kunagi lotoga ei võida!” samas ise pole kunagi piletitki ostnud. Aeg-ajalt tulevad need uudised, et see ja teine võitis mingid suuremad summad ja no veidi kadedust on sees küll olnud, tunnistan ausalt. Nagu, ma ei tahagi mingit miljonit võita, ma oleks juba mingi 50 000 euriga ka enam kui rahul. Haha, ma tegelikult oleks 50x väiksema summaga ka rahul. Või noh, iga võidusumma oleks ju nagu äge.

Rääkides kadedusest, siis eile mul instas küsiti, et kas ma olen kade, et samal päeval kui mina endale “rondi” ostsin, siis sai Paljas Porgand endale tutika auto. No kuulge, no shit, et natukene olin, kui aus olla, aga ma pean tunnistama, et selline kadedus või nii tuli mulle endalegi üllatusena. Mitte, et ma elus enne kade poleks olnud, aga nüüd ma pidin endale tunnistama, et jah, mulle meeldis küll see tunne, kui sain uhkest ja tutikast autost välja tulla, selle asemel, et oma “perevaguniga” poodi sõita, aga no laias laastus pole vahet ja kuskil looteasendis ma maas ei nuta, ei oleks ka mõtet. Sest ennast teistega võrreldes kuigi kaugele ei jõua ja selle hetkeni, kui ma nägin instas, kuidas PP oma tutikas autos kihistas ja nuppe näppis, olin mina oma 10a vana Mazdaga väga rahul

mugavus ennekõike*

Jeerum, mis kirjasadu teilt viimasel ajal on, et kle sul on see Napsie madrats ja pliis ütle, et kas on päriselt ka hea ja kas sa kasutad siiani. Ehk on asi selles, et pooled blogijad jagasid sellele allahindluskoodi, et see inimeste mõtted madratsiostu poole liikuma pani, aga eks ma räägin teile siis, mida ma sellest madratsist arvan. Aga muidugi naljakas, et küsitakse ka, sest kui suur oleks tõenäosus, et ma olen bloginud, et kuule jah, ausalt on hea, aga kui sa nüüd mulle eraldi kirjutad, siis ma tunnistan, et kle tegelt on megasitt ja ma pigem magaks naelahunnikus, kui sellel madratsil  

taud ja katk

Kui me nüüd arvestame, et mu iga sünnitus on samasugune nagu eelmine olnud ja alanud, siis selle teooria järgi ma võiks juba minna, sest ma olen kenasti külmetunud JA ohatis tuli ka. Okei, ohatise suhtes on lebo, sest ma ju avastasin suvel tänu blogilugejale maailma parima ohatiserohu, tänu millele see sügelev ja rõve nakkav periood kestab vaid paar tundi. Ma ostsin selle mingist loodustarvete e-poest, aga sealt on see otsas ja nüüd googeldasin sada aastat, et kust seda juurde saab, sest keegi raudselt küsib ja no ega minu tuub ka igavesti kesta. Igatahes, kellel huvi, siis ma ausalt pole nii head ohatiserohtu enne näinud ja katsetanud ja internett väidab, et teda saab SIIT! Kalamaja apteegist. Mul nüüd ju auto on, võiks ise ka minna ja endale varu ära osta, enne kui seda imerohtu enam kuskilt ei saa. Ah ei, googeldasin ja tellisin hoopis väljamaalt kolm totsikut, et kindel olla, kes tahab, siis ma tellisin SIIT.

Ühesõnaga, ohatis on väikseim mu muredest. Aaa, haha, fun fact, instas sada miljonit väikest last küsisid “kui vana sa oled” ja siis ma hakkasin sealt suvalt vanuseid panema, alates 45st kuni 60ni. Reaktsioon: “Aaa, ma poleks iial arvanud, et sa üle 36 oled!”. Nagu ok tänks, ma küll vaid 28 ja tahtsin nalja teha, aga ilmselgelt võiks ma oma mutinäo ja olematu huumoorimeele endale sisse istuda. Aa ei ma ei saa midagi sisse istuda, ma olen ääreni last täis, aga sellegipoolest