kadedus ja auto ja loto

Ma olen üks nendest, kes kogu aeg kurdab, et “miks mina kunagi lotoga ei võida!” samas ise pole kunagi piletitki ostnud. Aeg-ajalt tulevad need uudised, et see ja teine võitis mingid suuremad summad ja no veidi kadedust on sees küll olnud, tunnistan ausalt. Nagu, ma ei tahagi mingit miljonit võita, ma oleks juba mingi 50 000 euriga ka enam kui rahul. Haha, ma tegelikult oleks 50x väiksema summaga ka rahul. Või noh, iga võidusumma oleks ju nagu äge.

Rääkides kadedusest, siis eile mul instas küsiti, et kas ma olen kade, et samal päeval kui mina endale “rondi” ostsin, siis sai Paljas Porgand endale tutika auto. No kuulge, no shit, et natukene olin, kui aus olla, aga ma pean tunnistama, et selline kadedus või nii tuli mulle endalegi üllatusena. Mitte, et ma elus enne kade poleks olnud, aga nüüd ma pidin endale tunnistama, et jah, mulle meeldis küll see tunne, kui sain uhkest ja tutikast autost välja tulla, selle asemel, et oma “perevaguniga” poodi sõita, aga no laias laastus pole vahet ja kuskil looteasendis ma maas ei nuta, ei oleks ka mõtet. Sest ennast teistega võrreldes kuigi kaugele ei jõua ja selle hetkeni, kui ma nägin instas, kuidas PP oma tutikas autos kihistas ja nuppe näppis, olin mina oma 10a vana Mazdaga väga rahul