Mariann Kaasik's Blog, page 113

õpi ennast armastama? kle kammoon…

Esiteks sry, ma otsisin avapilti ja ei leidnud paremat

elu update, sest teid kõiki raudselt megalt huvitab, eks…

Eilne oli selline segadust täis päev, sest ma olin nii kahevahel, et mis ma siis selle esmaspäevase protseduuriga teen, aga lõpuks otsustasin ära, et fine. Tavai. Ma käin siis ära. Mis mul ikka peale selle üüratu loti kaotada on

kui kodus istumisest on kopp ees aka kes tahab puhkusele?!*

Välisriikidesse vaevalt enne sügist saab (kui just ei tule seda “teist lainet”, millest kõik räägivad), aga ega kodus ka koguaeg passida ei taha, ega jõua. Seega oleme me juba kaks korda seiklemas käinud, mõlemad korrad tegelikult eesmärgiga põgeneda vannitoaremondi eest ja tundub, et annab kolmaski kord sama teha, sest nüüdseks on selgunud, et lage värviti 3x ilma kuivada laskmata, mis tähendab seda, et mul on lae all värvi sees suured… veelombid. Blaah, ma ei oska seletada ja ma isegi ei taha enam kunagi sõnagi rääkida oma vannitoast või remondist üleüldse. I am done!

Miks ma üldse sellest räägin on see, et kuigi ma veel paar kuud tagasi arvasin, et nüüd nii jääbki, et konutame eluaeg kodudes, siis tegelikult planeerime me siis korraga mitte üht, vaid kahte kodumaist rännakut, niiet ei jää siin midagi seiklemata. Eestimaal ju ilusaid ja ägedaid kohti jalaga segada. Ja kuna ma põgusalt Instas jagasin teiega nii Rõuge, kui ka Hiiumaa reisi, siis nagu lubatud, räägin mõlemast kohast natsa pikemalt ka.

Tindioru talu on lihtsalt imeline koht. Ma kujutan ette, et kui ta meile oli juba kevadel super, siis suvel ja talvel on tal kindlasti mingi omaette võlu. Ideaalselt sobib ta ürituste pidamiseks, sest seal on mega palju ruumi- teisel korrusel lausa seitse magamistuba, kui ma ei eksi. Allkorrusel kaminatuba ja peoruum jne. Meie muidugi seal mingit üritust ei pidanud, aga vastavalt olukorrale oli maja parasjagu tühi ja saime peahoones olla. Muidu väiksemaid seltskondi ja peresid majutatakse majutushoones, mis on lihtsalt pisut väiksem.

Aga olemine on seal nii mõnus, nagu oleksid maakohas, mida sul tegelt ei ole. Või no MUL tegelt ei ole. Loodus on ilus, perenaine vastutulelik, pood lähedal. Mida veel tahta?! Jagan teile pilte ka, mis me seal tegime.

Nii naljakas, et me ju JUST käisime seal ja kõik oli nii raagus, nüüd juba kenasti lehtes

teie otsustate, kas ma lähen lotiimusse või ei, eks?!

Okei, help a sister out nüüd. Ma olen nii kahevahel, saate aru jah?!

Üks osa minust: jaaa obv võiks minna, mis mul kaotada.

Teine osa minust: Malluu, hallooo, sul on targemaid asju ka rahaga teha.

+ aga siis sa poleks pekinägu.

– samas muid pekiseid osi on ikka, pohh ju.

+ ma meeldin endale nii nagu ma praegu ka olen, ei vaevle kompleksides

– oled sa kindel???? vb siis meeldksid veel rohkem endale? ah?

+ see ei kao kunagi ise ära, niiet kena oleks minna ja muretult edasi elada

-samas vb kaoks, kui sa selline laisk mofo poleks

AAAAAHHH! Ma pean juba laup minema covid testile ja esmasp kell 11 haiglasse. AAAAAH!

paanikaosakond.

Plz jätke kommentaariks üks positiivne ja üks negatiivne külg lotiimul. Mul aega üks päev otsustada

minu hirmus elu

Huvitav, millest see oleneb, et mõnikord lähevad kõik toimetused lausa ludinal. Muudkui kütan tööd teha ja kõik saab nagu lennult valmis. Ja siis on aegu, kus kõik asjad venivad, jäävad millegi taha kinni, jään ise haigeks ja lõpuks keeb kõik nii üle pea, et tekib tunne, et ah, mul pole mõtetki millegagi enam alustada, sest ma olen juba kõigega NII hiljaks jäänud ja üldse, mis point sellel kõigel üldse enam on. Asja parim osa on see, et tegelikult olen ma enamasti omadega ikka kenasti järjel, lihtsalt ma olen üldiselt harjunud kõik kiiresti niks-naks valmis tegema ja kui asjad natukenegi venima jäävad, siis nad hakkavad mind konkreetselt PAINAMA ja ma ei taha neid enam teha.

Selle pärast ma töötlen alati pildid ka kohe ära, sest muidu kui nad mind mitu nädalat kuskilt kaustast vahivad, hakkab mul lausa halb, et keegi minu pärast niiii kaua oodanud on ja siis jälle mõtlen, et ah, mis ma siis üldse… (olgu öeldud, et mul vist ükski klient üle nädala ootanud pole, huh!).

Kell viis käisin, kella kaheksaks olid kliendil pildid käes. Nice!

vaatab sama näoga, mida mina nädal aega tegemata töid…

Ma tegelikult tean, mis selliste mõõnade vastu aitab: täiel rinnal uuesti moti kokku korjamine ja pihta hakkamine. Lihtsalt tee ja tee ja tee ja lõpuks on kõik valmis. Nii elu mulle õpetanud on. Ainuke asi on see, et siis võib juhtuda see asi, et kütad mitu päeva jutti ja lõpuks on jõud 100% otsas ja hakkab jälle mõõnaperiood.

Okei, ma kõlan nüüd juba nagu max skiso, kes absull oma elu ja tööga hakkama ei saa, tegelt asi nüüd nii hull ka pole. Lihtsalt mulle tundub, et ma pean valima päriselu ja blogielu vahel, sest kui ma päriselu elan, jääb blogi tagaplaanile. Ala kui kuskile läheme, siis paar päeva oleme ära, siis ikka blogida ei viitsi (kui just midagi ette kirjutanud pole spetsiaalselt, aga seda ma ei viitsi eriti) ja kui tagasi tuleme, olen reisist nii läbi, et kuidagi nagu ei saa lainele tagasi.

Mulle muuseas tundub, et see koroonaaeg on inimesed nii vihaseks ka teinud. Ükskõik mida ma teen või ütlen, siis saan insta puid alla, ei tihkagi millestki eriti kirjutada, sest ma ei viitsi mingite võõraste vihastega vaielda või enda elu valikuid põhjendada. Ükspäev siin sain sõimata, et miks mul Marta ikka mähkmetes, et kas ma tahan, et ta mul ka “puudega lapseks kasvaks”. Mida sa vastad sellisele, ah? Lihtsalt kehitad õlgu ja kustutad ära kommentaari, mis muud. Aga viimasel ajal on selliseid palju. Ja siis kihvatabki, et miks ma ülde peaksin nn vaeva nägema siia kirjutama tulema, kui saan aint sõimu selle eest.

SIIS meenub, et 99% inimestest ei sõima mind, vaid on vastupidi, alati positiivsed ja toetavad ja toredad, isegika siis, kui ma ise ühtegi nendest iseloomuomadustest parasjagu ei näita. Ja see ongi tegelt äge, et just teie pärast, just need enamus inimesi, ma ikka tulen siia vahepeal suva lobajuttu ka ajama, olgugi selleks kasvõi ainult hala või suvaline: mida ma täna tegin- jutt.

Näiteks tänane “mida ma tegin” jutt:

Täna ma ärkasin, Kardol oili 37 palavik, mis tähendab seda, et ta oli automaatselt suremas, vingus ja ebakardolik. Mulle ei meeldi sellised päevad, sest siis ma automaatselt tunnen ennast nii, et appi, ma ei pea elama oma elu sellise külma ja vihkava inimesega (kuigi ta vist tavainimesele ei tunduks tol hetkel külm ja vihkav

TOP 9 maikuu lemmikut igast valdkonnast

(ma ei tea, kas see peaks olema tärniga või mitte, aga tea, et osad asjad ma kingina saanud)

Omg, te ei te ise ka, millisest surmasuust ma hetkel välja roomasin. Mul oli siin kõige rämedam toidumürgitus, mida ma ever kogenud olen ja ma isegi ei tea siiani, millest see täpselt tekkis. Nüüd aga elule ärgates tahtsin teile kirjutada ühest tootest, mis mind ükspäev jälle täiega aitas, seejärel tulid mõned asjad veel meelde, seega… Olge aga lahked, minu maikuu lemmikud on teie ees.

Ja mis värk sellega on, et maikuu kohe läbi on ja juuni ukse taga? See tähendab, et suvi juba vaikselt hiilis kohale ja enne kui me arugi saame, on ta läbi?! Ei, sellega ma küll ei lepi!

Aga suvest rääkides-  mul on lapsed juba paar päeva puhta kleidi väel aias ringi jooksnud. See tundub nii harjumatu vaatepilt, sest noh, üldiselt on nad seal suurtes vammustes. Seda enam, et meie majake asub mäest alla, metsa kõrval, seega oleme me üldiselt Eestimaa viimased, kelle aiast lumi ära sulab üldse. Aga nüüd on ka meil suvine ja lapsed naudivad seda täiel rinnal.

Mediron saatis meile paar nädalat tagasi muude asjade hulgas ka päiksekreemi ja nüüd oli õige aeg see kasutusele võtta. Esimesed kevadpäiksed on mega kuumad ja viimane asi, millega ma tegeleda viitsiks, oleks lapse päiksepõletusega tegeleda. Tean omast kogemusest, kui õudne ja valus see on. Sellepärast ei ole raske see minutike võtta ja laps kiirelt üle kreemitada. Te ju teate minu Naif’i vannivahu armastust, ei saa eitada, et ka teised Naifi tooted superhead on. Näiteks käisid Piltsbergid meil külas ja nende tütrel oli käe peal mingi lööve. Naifi kätekreem aitas juba ühe päevaga! Ma lihtsalt tean, et selle sees ei ole mingit jama ja nüüd, kus uus laar on parem, kui eelmise aasta kraam (eelmise aasta oma jättis valge kihi nahale, laps jooksis nagu kummitus ringi, haha) siis kasutame seda kindlasti terve perega terve suve. See sulab nahale umbes nagu kookosõli.

Jah, see võib tunduda esiti kallis, et issand, 21,95, aga esiteks on see hetkel allahinnatud ja teiseks on selle koostis palju parem, kui odavad toidupoe versoonid. Ma avastasin enda jaoks hiljaaegu sellise lehe, kuhu saad sisestada kosmeetika koostisosad ja see ütleb, et kas tegu on hea või kehva tootega. Näiteks Naifi päiksekreem on selline:

Aga kui me võtame näiteks suvalise Nivea päiksekreemi, mis meil ka kunagi kodus olemas on, siis on pilt jälle tunduvalt kehvem, eriti kui võrrelda seda, mis protsent koostisosadest on low risk. Ja Naifi null % seda kraami, mida isegi programm tuvastada ei suuda vs Nivea 6%.

Niiet Naifi päikesekreem on kindlasti maikuu (ja üldse selle suve) lemmik, mida soovitan ära proovida.

ma ei saa, see hambutu Mari on da best

TOP 1 debiilne uus iluvärk

Nagu palun seletage mulle, mis pagana mood see on enda mokad megalt üle enda päris huulte värvida? Ma ausalt vajan vastuseid, et kas nad arvavad, et see on ilus? Või et keegi päriselt arvab, et neil on nii suured huuled? Ja kui keegi ka päriselt arvaks, et neil on nii suured huuled, siis miks nad tahaksid, et keegi arvaks, et neil on mingi sajandi turse näos? Ma lihtsalt… ei saa aru.

Proovisin ise järele.

Ikka ei saanud aru.

Help.

Samas ma vanasti ei saanud aru, et miks highighterit vaja on. Et miks peaks inimene läkida tahtma? Et tunduks normaalsem näost kuiv olla eks? Nüüd kühveldan seda endale kilode viisi peale ja läigin hea ilma korral keskmiselt viie kilomeetri kaugusele. Niiet ärge imestage, kui ma hakkan ka varsti niimoodi ringi käima, nagu oleks just piki piilumist saanud ja vähe paiste tõmmanud.

Ja no obv ma pidin väikse vlogi ka tegema, woop-woop biacheees.

The post TOP 1 debiilne uus iluvärk appeared first on Mallukas.

minu uus auto!

Minul oli autole kolm nõuet: et mul mahuks lapsed sisse ära, et mul oleks kõik need lisad, millega ma juba harjunud olen (parkimiskaamerad ja muud sellised tavalised värgid, mis igal vähegi uuemal autol on) ja täiega tahtsin ma enda ellu roolisoojendust. Okei, loogiline, et automaatkäigukast pidi olema ja lisaks eelistasin ma võimalusel bensiinimootorit.

Kõikidele mu nõuetele vastas justnimelt Kia Carens. Täpsemalt Kia Carens EX Comfort Pack 2.0.

Nagu ma ütlesin, siis auto ostmine oli suht… random. Muid autosid ma üldse ei vaadanud ega kaalunud. Lihtsalt mõtlesin, et ok, kui Piltsudele sobib, küllap sobib ka mulle. Minu kriteeriumitele vastas, hinna poolest oli norm (maksan nüüd igakuiselt pea 250€ vähem) seega ma tema nägemata ostus suurt probleemi ei näinud.

Autos on küll viis kohta, aga tagumised kolm on kõik nn täisistmed, seega lapsed mahuvad sisse. Pagassiruum on korralik ja isegi esimene kõrvaliste käib täiesti ette alla (kui tahad ala midagi pikka transportida). Mu uuel autol on ka konks ja katuse..eee.. asjad, millega saab asju katusel hoida, kui tahad. Lisaks veel pimenurga andurid, jahutatud käsilaegas ja mai tea, igast nipet näpet veel. Sõita on minu meelest sama norm kui eelmise autoga. Kuigi jah, ta 3 aastat vana, aga läbisõit ainult 30 000 km ja garantii veel mitu mitu aastat ja üldse tundus norm auto. Siiani olen rahul!

Naljakas asi selle autoga on see, et kuigi ta näeb palju väiksem välja, kui mu Peugeot, siis sees istudes ma küll mingit vahet ei tunne, et oleks kuskilt kitsas või et miskit kuskile ei mahuks. Ainukene asi, mis mind häirib, on ta värv. Lihtsalt mai tea, valge tundub nii random värv, et ma ise oleks eelistanud musta. Samas, ma olen kuulnud, et autosid saab kiletada ükskõik mis värvi. Päris tuus oleks ta näiteks kollaseks kiletada. Muidugi ma ei tea, palju selline asi maksab ja kui ma ka teada saan, siis ilmselt matan selle mõtte kohe maha, sest ma ei mäleta, millal mul viimati nii vähe raha olnud oleks üldse kui praegu.

Selle pärast ongi hea kulusid kokku hoida. Auto pealt säästan 250€ kuus, stuudio andsin ära ja keskendun nüüd kodupildistamistele, hell, isegi küüntesse pole viitsinud minna ja vahatamas käisin viimati nii ammu, et kui ma praegu minema peaks, saaks see vaene vahataja kohemaid südamerabanduse. Seega ei hakka teist parem tülitama

lastega tegelemisest ja muust säärasest*

Kui tihti istud sina oma lastega maha mängima? Ma pean tunnistama, et mina mitte nii tihti, kui lapsed ise tahaks. Nõme tunne on küll, sest kui ikka laps kutsub mängima, aga mul on parasjagu tegemata tööde nimekiri lõputu, siis ei saa iga kord ka öelda, et ah, las töö ootab, lähme mängime.  Siis avastasin ma, et tegelikult on minu vabandused ainult vabandused. Sest kui ta mind mängima kutsub, siis ei tähenda ju see seda, et ma tunde peaksin temaga maha istuma. Ta tahabki mulle natukene näidata, mida ta teeb. Ma annan mõned ideed juurde, mängime umbes 15 minutit ja laps jääb edasi täitsa ilusasti üksi edasi tegutsema. Minul ei jää küll mingi oluline ports tööst tegemata selle väikse aja peale, aga lapse jaoks on see täitsa piisav.

Ma tavaliselt räägin Mariga õhtuti meie päevast. Et mida talle meeldis teha ja mis oli ta lemmik jne. See päev, kui ma need pildid tegin, rääkis ta mulle õhtul, kui väga talle meeldis, et me kahekesti talu mängisime. Ja reaalselt ma istusin seal 15 mintsa, kuulasin, mis ta rääkis ja tegin paar pilti, ei midagi erilist, eksole. Aga tema jaoks oli see tore mälestus. Mina sain rahus tegelt päev läbi tööd teha, hehe. Et õppetund iseendale ka, et elu lastega ei ole see, et sa pead terve oma elu 24/7 neile pühendama ja kogu aeg kõrval istuma, piisab ka väiksest ajast, kui sa annad neile JÄÄGITU tähelepanu, mitte millegi kõrvalt.

Nagu ma Instas mainisin, on Legod ühed mu laste lemmikud, aga Mari enda jäägitu huvi kuulub igatahes Playmobile komplektidele, selles ei ole küsimustki. Seal on vähem niiöelda ehitamist, aga kui valmis saad, on detailsemaks mängimiseks rohkem võimalusi, kui Lego duplotel, mida meil hästi palju on. Need istuvad Martale ja Lendele paremini.

Playmobile’i “miinuseks” on see, et kui peres on ka väiksemaid lapsi, tuleb see neist rangelt eemale hoida, sest komplektidega tuleb kaasa väga palju pisikesi osasid, mis suurematele tüdrukutele on kullahinnaga, aga väikestele võib lihtlabaselt kurku minna. Näiteks on meil miniatuurseid lutipudeleid, kahvleid, nuge, kamme jne. Neid hoiame kõiki väikeste suletavate karpide sees ja mängida saab Mari nendega siis, kui teised lapsed on nt allkorrusel teise vanemaga tegevust saanud

kui mul pole mitte midagi, aga tahaks osata norm meiki teha, siis mis vaja oleks?

Sõbrannale tegin soovitusi, panen siis siia ka kirja.

Pmst võiks sul meigikotis tuhat asja olla, aga ma arvestasin siinkohal sellega, et Katu väga hullult ennast nagunii ei meigi ja et pigem vähem, kui rohkem asju soovitada. Seega näiteks jätsin praegu ära primeri, sest ilmselt mingi kreem on ikka kodus olemas ja häda korral sobib ka see meigi alla, et nahka pehmemaks teha.

Mina alustan meikimist tavaliselt concealerist. Ehk siis selleg juraga teed üle oma silmaalused, laud, nina ümbruse ja katad nt punased punnid, mis kuskil näos vedelevad. Osad alustavad silmameigist, see ka fine ja isegi loogiline, et sa lauvärve ei ajaks juba valmis meigile, aga ma enamasti teen nii lihtsa silmameigi, et suva, kuidagi endal harjumus jätta viimaseks.

Järgmine samm: jumekas! Mina soovitaksin alati osta 2 korraga. Hele ja tume. Siis saad ise neid kokku segada ja saad alati endale sobiva tooni. Mina nt pole never poest enda seda ÕIGET saanud, aga ise kokku möksida on lihtne. Veel enam, et kui nüüd tulevad soojad ilmad, võtad veidi päikest näkku, siis ei pea kohe uut ostma minema.

Jumekas näos, siis panen ma silmade alla seda silmade alust puudrit, et silma alla kortsukesi ei tekiks, kuhu jumekas jääb. Kuna see hetkel välja müüdud, sobib minu meelest tegelt igasugune baking powder. Peale kanna seda niiske meigikäsnaga. Lihtsalt kastad ta puudrisse ja tupsutad silmade alla, nagu homset polekski.

Järgmisena väike kontuur. Ehk siis juuksepiirile ja põsesarnadele veits tumedamat stuffi, et välja näha semi peenema näoga. Kes tahab, võib endale osta selle 3 in 1 komplekti, aga ma isiklikult ostaks ikka selle maailma parima highlighteri ka juurde, sest ma seda komplekti oma proovinud ei ole ja ma ei tea garanteerida, kas ta on nii hea