Mariann Kaasik's Blog, page 232

September 17, 2016

kõne arendamine raamatutega

Nii lahe on see, et koos esimeste sõnadega hakkas see kõnemaailm Marile rohkem huvi pakkuma ja esimest korda tema elu jooksul hakkas ta ka päriselt huvi raamatute vastu tundma. Eks ta neid ennegi lappas, aga seda, et ta näitaks näpuga ja küsiks, et mis see on, või prooviks ise öelda, mis ta arvab, millega tegu, sellest polnud juttugi. Ja täitsa ootamatult haaras Mari ühe raamatu ja hakkas iga päev 150x kõikidele piltidele osutama ja mina pean siis ütlema, mis see on. Jube tüütu, aga nii lahe!


Ainukene asi, mis mind häiris, oli see, et see raamat oli joonistatud piltidega. Ehk siis seal on näiteks pilt trummist, aga kui talle näidata päris trummi, siis ma ei usu elu sees, et ta aru saaks, et tegu sama asjaga on. Ma juba plaanisin teha talle ise väikesed kaardid, kus on päris pildid asjadest, umbes nagu see tegevusraamat, mis ma talle tegin (link siin). Aga just siis kirjutas mulle Amii World firma ja pakkus Marile tutvustamiseks kahte raamatut.


DSC_8307


Esimesed sõnad minu ümber


“Esimesed sõnad minu ümber” on sarja “Mida näen kuulen katsun maitsen” esimene raamat, mis on mõeldud beebidele alates sünnist. Näidates lapsele raamatu pilte ja rääkides neist, aitame areneda tema aju kõnekeskusel ja nägemistäpsusel. Laps mõistab kõige paremini seda, mis teda ümbritseb, mistõttu on raamatus kujutatud need asjad, mis on igapäevaselt tema ümber. Kui kõrvutada raamatu pilte päris asjadega, anda võimalus neid vaadelda ja katsuda, areneb ka lapse peenmotoorika, mis on kõne arengu aluseks. Vastsündinu näeb kõige paremini 20-30 cm kaugusele ja vaatab korraga ühte objekti, seetõttu on raamatu igal leheküljel üks ese. Hea nägemistäpsuse huvides peab laps kõige pealt õppima pilku hoidma kindlal objektil. Raamatu piltide taust on valge, et mitte lapse tähelepanu hajutada.


 Sõnad minu päevas


“Sõnad minu päevas” on sarja “Mida näen kuulen katsun maitsen” teine raamat, millest on eelkõige kasu alates kuuendast elukuust. Kui vastsündinu keskendub korraga üksikutele objektidele, siis kuuekuusel lapsel hakkab kujunema jagatud tähelepanu. Nüüd on sobiv aeg anda talle raamat, mille lehekülgedel on temaatilised pildid tema kodusest keskkonnast ja vajalikest asjadest. Näidates raamatu pilte ja rääkides neist, aitame kaasa lapse kõne arengule. Papiraamatu värviliste piltide abil saab lapsega rääkida tema päevast ja valmistada teda ette päeva tegevusteks. Piltide juures võib kasutada liisusalme, lihtsaid luuletusi või rääkida lihtsate lausetega pildist, värvidest, tegevusest. Kuula, mis lapsel oma keeles piltide kohta öelda on!


Jah, nagu te näete, siis üks (või mõlemad) on päris väikestele titadele, aga see teine, mida soovitatakse kuuendast kuust, on praegu Maril aktiivselt kasutuses ja sobib ideaalselt, sest tõepoolest pakuvad need pildid talle huvi ja iga päevaga tuleb neid lapates väike areng. Muuseas, just praegu seda postitust kirjutades tegi Mari lahti ühe diivanipadja luku, vaatas seda valget sisemust ja ütles: “see’n pilv!”. Nagu… Te ei kujuta ette, kuiiiii lahe see minu jaoks on! Seega soovitan neid raamatuid kõigile, kellel lapsel kõne arenguga probleeme.


Aga mille poolest siis need raamatud erinevad nendest, mis Maril olemas olid, ongi see, et seal on igapäevased asjad ja tegevused PÄRIS fotodega. Ma usun, et niimoodi suudab ta palju kergemini neid seoseid sõnade ja asjade vahel enda peas looma hakata. Nagu näha, siis suudabki! Nende raamatute pildid kujutavad lapse lähimat ümbrust ning igapäevaseid tegevusi, mitte mingisuguseid pasunaid ja trumme, mis päris eluga väga seotud pole. Lisaks on lehekülgedel on täpselt nii palju pilte, kui väikelaps selles vanuses suudab korraga vastu võtta.


DSC_8311

Mari midagi väga ilmekalt jutustamas :D


Ainukene asi on see, et kui suvalise joonistatud trummidepiltidega raamatu võid kätte saada juba paari euriga, siis need raamatud on natukene kallimad. Mis teha, väikeses tiraažis ja Eestis trükkimine on kulukas, nagu mulle öeldi. Seega on nende hind pea poole kallim, kui teistel sarnastel raamatutel. Aga nagu minu kogemus näitab, siis pigem jäta kaks odavamat ostmata ja soeta see üks ja parem. Tõesti on ju :)


Kust saab? Eks ikka raamatupoodidest. Näiteks Rahva Raamatus maksab “Sõnad minu päevas” 10.74€ (link) ja “Esimesed sõnad minu ümber” 9.36€ (link) ja Apollos vähe kallimalt. “Sõnad minu päevas” maksab seal 11.49€ (link). “Esimesed sõnad mu ümber” maksab Apollos 9.99€ (link). Natukene krõbedad hinnad, aga noh, ausalt, on seda väärt. Hea katsikukingitus kah, kellel lähiajal selline tee ees!


Odavamalt on ka võimalik saada! Näiteks siis, kui tellid firmalt Omniva automaati näiteks mitme inimesega koos tellimuse, et postikulu väiksem oleks. Aga no seda infot saate Amii World Facebooki lehelt SIIT. Ja mis saaks olla veel odavam, kui täitsa tasuta?! Ma loosin mõlemast raamatust ühe välja ka ja mul on ausalt hea meel seda teha, sest kui ma näen, kuidas Mari sõnavara lihtsalt neid raamatuid lapates aina areneb, siis no patt oleks ju jagamata jätta.


Ma vahepalaks ütlen, et viimase kahe päevaga on Mari hakanud ütlema: puu, pamm (pall), ill (lill), kuku (papu). KAHE PÄEVAGA! Eks enamus vanemad, kelle laps ammu juba soravalt räägib, nende jaoks on need sõnad ja asjad juba aastatagune muusika, aga mina plaksutan vaimustusest käsi, kui ma näen, kuidas lihtne piltide näitamine ja sõnade korrutamine aitab mugulal aina enam meiega suhelda. Ja tema enda vaimustus, kui ta näitab näpuga pildile ja ütleb õige sõna ja meie teda kiidame, see on ka nii suur ja lahe :)


Et loosis osaleda, siis ei tule teha midagi muud, kui hakata Amii World sõbraks Facebookis (ikka veel SIIN) ja jätta kommentaar, kumba raamatut sina võita sooviks. Kas väiksematele või suurematele mõeldud versiooni. Raamatud loosin välja juba teisipäeval!


DSC_8315

 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on September 17, 2016 11:04

September 16, 2016

salatšik

DSC_8296


Mis retsepti siin ikka on, aga ma tahtsin teada anda, et Selkus on külmutatud tiigerkrevettide kott viieka peale alla hinnatud ja seetõttu tegin täna Kardo koju naasemiseks krevetisalatit. Nii hea sai! Lisaks leidsin selkust sellise asja, nagu küüslaugupasta, milles ma neidsamu krevette praadisin ja tulemus oli imehea! Nii mugav on seda lihtsalt purgist lusikaga tõsta, mitte küüslauku koorida ja puhastada ja tükeldada.


DSC_8294


Sekka ikka salatisegu, lehtpeeti, oliive, kurke, tomateid, päiksekuivatatud tomateid, natukene peekonit, parmesanilaaste ja soola-pipart. Muidugi on salatid sellised asjad, et igaüks paneb sinna sisse just seda, mida hing ihaldab. Lisaks on see hea külmiku tühjendamise roog, sest mina viskasin kaussi kõik poolikud pakid ja potid, mis kasutamist ootasid.

 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on September 16, 2016 13:30

reedene loba ja armu täis süda

Plaanisin eile sõbrannaga õudukat vaadata, mis kulmineerus sellega, et vaatasime ära kolme õudusfilmi treilerid, hakkasime kartma ja vaatasime hoopis selle asemel seks ja linna. Lisaks palusin ma tal teha mõned kõhupildid, sest mul endal on isiklikult selline tunne, et no pole võimalik, et ma enam suuremaks läheksin.


IMG_6958


IMG_8024


IMG_8023


IMG_8011


Täna sain tänu armsale lugejale kätte aktiivsünnituse raamatu ja kuigi ma vaid selle algust sirvida olen jõudnud, siis tõesti tundub see väärt kraam olevat ja mulle tundub, et mitmedki mõtted on nüüd loogilisemad ja kuidagi kergemini arusaadavamad. Tõesti ei pelga enam seda sünnitust ja tean, et küllap ma hakkama saan. Lihtsalt pean natukene kannatama, aga kes kannatavat, see pidada kaua elama kah.


Tegelikult ma ei suuda ära oodata, et väikest Lempsu juba näha, sain täna Anu käest pildid kah, et tema kojutoomise komplektike  on valmis saanud ja jõuab lähipäeval meieni. Siis saan haiglakoti 100% kokku panna ja sellega kenasti ühel pool ja süda rahul. Muidugi pidin ma Marile ka matchiva kleidikese tellima, õekesega võib ju mõnikord ühtekas ka olla.


stuff


Ja Kardo tuli kingikottidega koju! Ma olen nii õnnelik, et ta tagasi on, sest ma igatsesin teda nii hirmsasti. Mis siis, et ta alles kolmapäeval minema läks. Igatahes läks ta reis väga hästi ja ta tahab omalt poolt tänada kõiki, kes ta pildile Nordica lehel LIKE klikkisid, mistõttu ta need piletid võitis. Ma tänan teid ka, sest Kardo on nii õnnelik ja rõõmus enda toreda reisi üle. See teeb vaid ka mind rõõmsamaks.


Üldse ma olen viimase paari päevaga jälle oma lugejates nii heldinud olnud. Kõik kogu aeg aitavad ja kiidavad ja julgustavad mind, te olete lihtsalt nii super armsad, ausalt! Eile just naersin sõbrannale, et kui ma poleks Mallukas, siis ma oleks lihtsalt mingi suvaline tont. Aga kui ma poleks nii harilik suvaline tont, siis ma poleks Mallukas kah. Surnud ring.


Kui juba jutt teile läks, lugejakesed, siis ma olen ammu tahtnud küsida, et kui tänu teile on mul nii palju: alatine tugivõrk internetis, tuhandeid positiivselt kaasamõtlejaid, sissetulek ja nii palju erinevaid võimalusi, mida mul selle blogita poleks, siis mida olen MINA teile andnud? Kas te oskate öelda? Ma ei teagi, olete äkki kingiloosiga midagi võtnud või saanud nõu või mõne hea idee? Ma ei kujuta ettegi. Tahaks mõelda, et kuidagi saan ma ka vastu midagi anda :)


Uuuuh, sorri. Ma täna nii armastust (ja väsimust) täis. Aga eelkõige armastust!



 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on September 16, 2016 11:56

September 15, 2016

imeline lõhnamaailm

Ma olen oma Kardoigatsuses nii madalale langenud, et ma käisin vannitoas endale ta lõhna peale pihustamas. Ja kuna ma siiski Mari emale ära parseldasin ja nüüd hambad laiali diivanil istudes aina Kardo lõhna nuusutan nagu segane, siis mulle meenus, et mul ongi teile kaks lõhna kinkimata ja ma võin selle ju nüüd kohemaid ära teha, kui mul enivei midagi targemat teha pole.


Igatahes, meestelõhnad on minu meelest PARIMAD asjad siin ilmas. Ma olen paras naisteparfüümide hull ka (ega mul ilmaasjata neid üle 30 ei ole…), aga hästi lõhnavad mehed….mmmm. Kardo on aga selline põline “maamees”, et ta igapäevaselt väga lõhnasid kasutada ei viitsi. “Mis ma seal laos ikka lõhnan” ühmab ta mulle, kui ma ütlesin, et mis mõttega ma talle neid lõhnu kokku ostan, kui ta neid nagunii rohkem ei kasuta, kui ainult siis, kui kuskile minek on.


Nüüd saatis Kuues Avenüü mulle ja Kardole mõlemale uue lõhna ja kui ma need kätte sain, siis mainisin kohe Kardole, et see lõhn on nii hea, et reaalselt püksid tahavad iseenesest maha kukkuda. Miskipärast unustas Kardo, et iga päev on “lamp” lõhna peale pihustada ja lootuses “midagi saada” hakkas ta ennast lõhnastama isegi õhtul voodisse tulemiseks. “Tunned jah? Ma panin seda head lõhna!” kiitles ta alles ükspäev magama tulles. Nagu ma ise seda muidu ei tunneks, eksole :D


DSC_8239


Enne oli mu lemmikuks meestelõhnaks Trussardi “My Land” (LINK), aga kui ma nägin, et sellele on suguvõssa lisandunud uus noorem vend Trussardi “Blue Land” (LINK), siis tahtsin ma otsekohe muidugi seda proovida. Või no Kardole peale valada. Võiks öelda, et nende ühine joon on see, et nad on ÜLIIII head meestelõhnad. Sellised jõulised, mehised, mõnusad. Mmmm. Mul praegu on üks ühel randmel ja teine teisel randmel, et ma erinevust suudaks välja mõelda. Blue Land on vist vähekene värskemate nootidega, My Land on natukene tummisem. Ehk siis kui My Landi paneks peale restorani minekuks, siis Blue Land on vähe igapäevasemate nootidega. Hetkel on Blue Land muuseas üks populaarsemaid meestelõhnasid maailmas ja ma tõesõna kohe üldse ei imesta, sest see on lihtsalt niivõrd hea. Ja kui keegi parasjagu mõtleb, et mida mehele kinkida, siis emb-kumb nendest lõhnadest on tõesõna kindla peale minek!


DSC_8236


Endale valisin ma välja  Viktor & Rolf Flowerbomb La Vie En Rose 2016 (LINK). See on limiteeritud koguses valmistatud suvine lõhn Flowerbomb seeriast, mis tuleb igal aastal välja veidi erinevas pudelis. Flowerbomb La Vie En Rose on lilleline värske lõhn ja seda müüakse ainult 50ml pudelis. Minu jaoks ideaalne, sest 30ml saab minu jaoks alati kuidagi kiiresti otsa ja 100ml on kuidagi hiigelsuur, mis iial otsa ei lõppe.


Ma muidugi seda valides ei teadnud üldse, mis lõhnaga tegu, aga googeldades jõudsin infoni, et tegu suht rariteetse kaubaga – peaaegu igal pool on see läbimüüdud ja kuna seda toodetakse limiteeritud kogustes, siis eriti seda peale kuskilt tulemas ei ole. Neid tavalisi flowerbombe on vabalt saadaval aga seda special editionit on väga vähe. Ja kui juba miski nii läbi müüdud on, siis peab ta ju hea olema, eks?


Ja ega ma ei eksinudki! Ta on küll tunduvalt jõulisem, kui tavalised kommilõhnad, mis mulle meeldivad, aga ta on siiski magusate nootidega ja tõeliselt omapärane lõhn. Ja ma ei mõtle “omapärane” nagu öeldakse millegi kohta, mis üldse ei meeldi, aga soovid siiski viisakaks jääda, vaid reaalselt ülipaljud on küsinud, et mis hea lõhn mul peal on. See püsib nii kaua, et sõbranna küsis mult kolm päeva peale lõhna kasutamist selle marki, ju siis oli sallile veel mingi lõhnakübemeke jäänud. Ja see pole isegi parfüüm vaid tualettvesi. Selle kohta ikka tõeliselt hea kestvusega hästi naiselik, pidulik ja mõnus lõhnake.


DSC_8242


Loomulikult ma tahan kahele teist ka kingi teha ja lõhnakese ära anda. Selle jaoks ei tule teha muud, kui hakata Kuuenda Avenüü sõbraks Facebookis (SIIN) ja jätta kommentaar, et kumba lõhna sina kingitusena saada sooviksid ja miks.


Ps! Kuuendas Avenüüs on väga suur valik parfümeeria ja ilutooteid, ning kui registreerida end kasutajaks siis saab alati 6% allahindlust, mistõttu paljud tooted on Eesti parima hinnaga. Samuti on Kuuendal Avenüül alati tasuta transport pakiautomaati sõltumata ostusummast!

 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on September 15, 2016 05:35

glamuurne kullakreem vol 2

Ma olen juba paar korda siin blogis kullakreeme maininud (näiteks siin), aga kes saab mind keelata mu enda blogis millestki rääkimast, mis mulle tõesti meeldib ja sobib. Nende kullakreemidega nii ongi, et kui juba kasutama jääd, siis võin üsna kindlalt garanteerida, et olete nagu mina ja kiidate neid igal võimalusel.


Sain mõni aeg tagasi kullakreemide kõige uuemaid tegelasi proovida ja ma mõtlesin neid teile ka paari sõnaga tutvustada. Äkki on keegi just uue näokreemi otsingul.


DSC_8234


Valgustpeegeldav kullakreem õrnale nahale (LINK) on esiteks raskes purgikeses, mis jätab kohe sellise luksusliku kraami mulje. Purk ise on sama kuldne ja sillerdav, kui ta sisu, aga samas näole kandes ei jää sa kuldseks, vaid järele jääb ainult õrn kullakuma. Purgis kreem on pikemaajalise toimega ja sobib väga hästi 24 tunni hoolduseks. Mina olen seda peale kandnud õhtuti, et ta saaks öösiti oma tööd teha.


Kreem imendub ausalt öeldes üsna aeglaselt, kuid on seeläbi lubaduste kohaselt veelgi tõhusama toimega. Igatahes panen südamele, et päris nii ei saa, et kreemitad näo ära ja ronid magama. Parem oleks seda teha tunnike enne magama kebimist, mina igatahes teen nii ja selle tunniga on kreem kenasti ära imendunud ja kuigi alguses tundub, et see jätab näo mega rasvaseks, siis mõne aja pärast on nahk lihtsalt sile ja niisutatud, kuid mitte rõverasvane.


Kreem sisaldab seemneõlisid, milles on asendamatud mineraalid ja vitamiinid ning granaatõunaseemne õli, mis annab näole värskuse ja siidja pehmuse. Kreem aitab muuseas ka võidelda tekkivate kortsukeste vastu, seetõttu hõõrun ma seda hoolega ka tisside vahele, sest just dekoltee pidi naistel kõige esimesena kortsu minema.


Kreem ei sisalda parabeene, mineraalõli, sulfaate, SLS ühendeid ega lõhnaaineid.


DSC_8232



Lisaks purgis versioonile on olemas ka pumbaga kreem pudelis (LINK), mis on rohkem kiire elurütmiga inimesele, sest seda on tunduvalt lihtsam kasutada. Mitte, et purgilt kaane maha keeramine jube vaev oleks, aga noh, pumpa vajutada on ikkagi kergem. Mina ise eelistan ka rohkem pudeliversiooni, kasutan seda meigi aluskreemina ja muuseas kui ma kuskile lähen ja ei viitsi meikida, siis selle kullasisaldus tundub vähe suurem olema, sest see jätab näo sillerdavaks ja ühtlustab jume päris hästi. Seega on täitsa okei vaid “selle väel” näiteks poodi ronida. Kellel hea näonahk ja midagi varjata pole, siis soovitakski üldse jumeka asemel. Minu sinised silmaalused päris seda teha ei luba.


Hea on ka see, et kreem sobib kõikidele nahatüüpidele!


DSC_8228


DSC_8226


Kõik kullakreemi ostjad saavad hetkel ka tasuta transpordi, kasutades sooduskoodi MALLUKAS, ja see kehtib kuni 10. oktoobrini. 


Ühe pudeli ja ühe purgi loosin jälle muidugi välja ka. Seega, kui sa veel ei ole FBis kullakreemide sõbraks hakanud, siis saad seda teha SIIN ja jäta mulle kommentaariks, et kumba kreemi sina omale tahaksid. Juba esmaspäeval saavad mõlemad endale uue õnneliku perenaise.


 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on September 15, 2016 04:46

aidake mul mu elu elada pliis

Ma ei saa aru, mis minuga toimub, aga mu keha sureb. Ma arvasin, et asi on ehk palavikus, aga vot palavikku ei olegi. Pea valutab ja isegi nii jõuetu on olla, et ma üritasin pissihäda võimalikult kaua tagasi hoida, et ma ei peaks tõusma ja vetsu minema, sest ma lihtsalt ei jõuaaaaa.


Googeldasin väsimust ja sain teada, et olen arvatavasti suremas. Kuradi google.


Mari pani ka hullu, käis üleval laineriga enda peale joonistamas (jumal tänatud, et mitte seintele, ma oleks vist infarki saanud) ja loopis seal kõik laiali. Igal muul ajal oleksin ma selle korda teinud, aga nüüd hüüdsin ma lihtsalt alt, et palun ole inimene ja tule emme juuurde ja ma ei taha isegi vaatama minna, et mida ta seal üleval laiali lammutas. Ma enne käisin korra üleval ja lamasin poole trepi peal pikali maha, et puhata. Siis eemaldasingi ma ka kõik asjad, milllega saaks veel seinu täis sodida, sest mingit seinapesu… uuuh, ma vist surekski maha.


Eriti feil on see, et mul on nii suur uni, kuigi ma magasin täna ikka mega kaua ja ma olen liikumisvõimetu ja ainukene viis Mari lõbustada on talle lihtsalt telefon kätte anda. Raamatud on kõik sada korda läbi vaadatud, kõik ussid ja majad ja kiisud joonistatud ja värvitud, plasteliiniga plätserdatud ja rohkem tegevusi, kus ma ennast liigutama ei peaks, ma välja mõelda ei suutnud. Ja kell on alles 11!


Ema pakkus, et ta võib Mari enda juurde võtta, kui mul nad olla on, aga noh, nüüd on jälle see, et ma ei EI RAATSI. Ma nagu eelistaks, et ta siin minu kaisus vedeleks, mis siis, et ta ainult seda lolli ekraani vahib ja kuulab mingit “daddy finger” laulu. Loogilisem oleks ta ju anda mu emale, sest mu ema läheks äkki õue temaga ja varsti tuleb mu vend koju ja mängiks ja kargaks ja jookseks Mariga. Aga mina küsisin Marilt, et kas ta tahaks vanaema juurde minna ja ta ütles pead raputades “mkmmmm!”. Okei, ta ütleb seda kõige peale, ka siis, kui ma küsin, et kas ta kommi tahab. Aga mul oleks nii kahju nutvat Mari emale anda, sest ta nagunii hakkaks nutma. Ja ma ei kujuta ette, kust ma selle jõu võtaks, et Mari üldse õikale saada.


Mida ometi teha? Ma ei tea mis toimub, aga mul tuleb lausa pisar silma, nii kurb on, et ma nii abitu väärtusetu sitt olen :(


EDIT: Andsin Mari ikkagi emale, sõin riiulilt kõiki vitamiine, mis kätte jäid ja üritan võidelda tungiga tellida endale kuskilt üks üüratult suur verine steik ja see üksi ära süüa. Lisaks valasin paar pisarat, sest Kardo ei võtnud mu kõnet vastu. Mul oli plaanis vinguda, et ilmselgelt ta mind ei armasta, sest ta eile ka ei helistanud ega saatnud ühtegi smsi, aga no kurat, kuidas ma vingun, kui ta mind lausa nii vähe armastab, et isegi minu kõnedele vastata ei kõlba.


Nii üksik on olla :(


MIS MUL VIGA ON? MIKS MA SELLINE EIT OLEN?!


 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on September 15, 2016 01:04

September 14, 2016

mehetu ja tõbine

Ma tahtsin täna väikse laivi teha, aga miskipärast nett jamas ja nii jäi see laiv tegemata. Eks ma siis kirjutan niisama oma tänasest päevast. Esiteks jäin ma mehetuks, sest Kardo sõitis Amsterdami. Sealt naaseb ta alles reedel, seega nii kaua pean ma elama üksiku naise elu.


Täna tahtsin ma mitte midagi tehes vedeleda, aga eilses hulluhoos olin ma endale ITK joogasse ka aja pannud, kuhu ma siis ennast kohale lohistasin. Tegemist oli täpsemalt jooga-vestlusringiga, millest mulle meeldis just see vestlusringi pool, sest ma ei saa ju iial jätta kasutamata võimalust võõrastega juttu ajada. Eriti nii põneval teemal, nagu rasedus ja sünnitamine. Jooga iseenesest pani mu pea ringi käima ja uni kippus ka peale seal nii ja naa pidi lamades, aga ma ei kahetse, et ma läksin. Kõige parem mõtteke tänasest tunnist on see, et Kardo ainus töö sünnitusel on pidevalt korrutada mulle enda alumine korrus lõdvaks lasta. Nii võib tast isegi tolku olla.


Peale joogat oli mul järgmine meeldiv visiit hambaarsti juurde, kus taevaisa halastas ja viimane väike auk oli päriselt ka väike. Mitte nagu ükskord, kui Gaili ütles, et väike auk on ja siis puurima hakates jõudis lõpuks vaikselt põlveluuni välja, sest see auk oli 78 meetri sügavune. Seekord oli auk tõesõna väike ja mingi poolekaga olime juba omadega ühel pool.


Käisin kiirelt igast automaatides oma pakkidel järgi ja tõin Mari koju, kes on imelikult tõbisevõitu. Ma ise ei tunne ennast ka kõige värskemalt, seega ronime kohe voodisse ja vaatame, äkki uni teeb meile head. Homme lobiseme jälle. Piiss auttt!


IMG_0959

 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on September 14, 2016 10:10

tekstiilid puhtaks

Mul on kaks ilusat tugitooli, mis ei meeldi ainult mulle, vaid Lottele ka. Ja kogu aeg avastan ma, et ta tuleb õuest ja heidab rahumeeli tugitoolile. Kuna see kangas on üsna kirju, siis väga ei ole seda näha, et see hirmus must oleks, aga kui lõpuks ma märkasin, et see istumisaluse hele toon on 10 kraadi tumedam kui seljatoel, siis ma sain aru, et see tugitool tahab pesu.


DSC_7103-3

Tugitoolid ENNE


Ma proovisin alguses lihtsalt käsnaga, aga no sellest suurt tolku ei olnud, tugitoolid jäid samasuguseks. Mis siis ikka, tellisin Javent lehelt endale üheks ööpäevaks tekstiilipesuri (20€ maksis) ja tegin oma tugitoolid üle. Ma küll plaanisin puhastada ka trepivaipa ja madratseid ja kõike, aga noh… ütleme nii, et ma lihtlabaselt ei viitsinud seda mitte üks teps teha. Samas tugitoolid said küll puhtaks ja nüüd ma juba isegi viitsiks, nii et ehk tellin uuesti veel.


DSC_7106-3


Kasutada oli jube kerge. Masinasse vesi sisse, kulbitäis vahendit (see tuli masinaga kaasa) ja siis vajutad ühte nuppu ja muudkui pesed. Alguses tuleb seda vahtu ja hiljem imeb see selle kenasti sisse tagasi, aga koos sodiga. Jah, natukene märjaks jäävad pinnad, aga need kuivasid paari tunniga ära. Arvatavasti kui tahad mingit diivanit või madratsit puhastada, siis tuleks pesu teha hommikul, et õhtuks 100% asjad ära kuivaks.


DSC_7109-3


DSC_7118-3

Selline oli siis vesi, mis tugitoolidest välja tuli. Iuuuu….


Nüüd, kui ma seda süsimusta vee pilti vaatan, siis ma veendun, et ma vist tõepoolest peaks masina endale uuesti tellima ja selle trepivaiba ikka üle tegema. Ma ei taha teadagi, milline see vesi veel olla võiks… Uuhhh.


Annan ka ühele oma Harjumaal elavale lugejale võimaluse tekstiilipinnad enda kodus tasuta puhtaks teha. Selle jaoks hakka Janventi sõbraks Facebookis (siin) ja jäta mulle kommentaar, mis sinu majapidamises hädasti puhastamist vajaks. Ma luban, et see masin teeb selle töö kenasti ära ja mis eriti hea, sulle suurema vaevata. Selle pärast tundubki eriti tobe, et ma masinat omades veel edasi toimetada ei viitsinud :D See on ju niii kerge!


Igatahes loos lõppeb juba reedel, siis saate ise firmaga kokku leppida, et millal te masinat kasutada saate. Aga kes loosis ei võida, siis ma soovitan ikka tellida. 20 euro eest saate te usina koristamise korral 24 tunni jooksul kõik asjad puhtaks!


DSC_7117-3

Tugitoolid PÄRAST


 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on September 14, 2016 00:54

September 13, 2016

testisin uut kraami Palmersilt

Palmers saatis mulle väikse kingikoti, et ma nende uuema tootevalikuga tutvuda saaks. Mu eelnevad kokkupuuted piirduvad ainult venitusarmide vastase kreemiga, mida ma Mari oodates mõnikord kasutasin. Seekord ei ole ma väga usinalt sellega tegelenud ja sellest annavad vist aimu kolm väikest triibukest mõlema mu puusa peal. Mitte, et need mind häiriksid.


Igatahes suutsin ma kotikesest leida kolm uut lemmikut enda vannitoariiulil. Sheavõilõhnaline kätekreem, kehakreem ja puhastusvaht näole.


DSC_8160


Kätekreem on mõnusalt paks ja tihke. Mulle meeldib, kui kätekreemidel on ikka mingi mass taga, osad on vedelad nagu vesi ja ma ei tunne kohe head niisutusefekti. Praegu on mul viimasel ajal käed jumala kuivad ja see kreem on lihtsalt super hea. Ma kasutan seda jalgadel kah, sest see neeb naha nii mõnusalt pehmeks ja lõhnab ka hästi, seega minu suur lemmik.


Kehakreem on sama lõhnaga, aga tekstuur on lihtsalt vedelam. Kui mul teinekord kõhu pealt nahk väga sügelema hakkab, siis olen sellega ennast kokku hõõrunud ja see on kohe olukorda leevendanud. Eile sundisin Kardot endale sellega massaaži ka tegema, siiamaani lõhnan mõnusalt magusalt.


Puhastusgeel on jumala hea, sest see on jällegi täiesti lõhnatu. Väike sorts pihku ja pesen sellega näo ära, väga kenasti eemaldab meigi (mitte silmameigi) ja puhastab näo. Hiljem kiskuma ei jäta ja näokreemi mina peale selle kasutamist ei vajanud. See ongi tundlikule nahale mõeldud, seega kenasti õrnatoimeline.


Pakis oli veel rinnakreem ja juukseid turgutav proteiinimask, aga neid kahte ei ole jõudnud ma veel kahjuks testida. Tark ei torma!


Mul on ka teile väike kingitus. Nimelt läheb teie vahel loosi kotike, kus peidavad ennast need kaks toodet:


kink


Et loosis osaleda, siis hakka Palmesit instagrammis jälgima (kus muuseas läheb homme loosi kaks suurt kingikotti!) ja jäta kommentaar, mis Palmersi tooteid oled sina proovinud. Kui sul Instagrammi pole, siis ära muretse. Minu loosis saad osaleda ikkagi, aga Palmersi suurest Instaloosist jääd küll ilma. Palmersi Instagramm on palmers.eesti.

 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on September 13, 2016 22:52

riided, kleepsud, lasteaed, vanemdamine

Nagu ma eile siin rahulolevalt puhisesin, siis saime telekatoa ka värvitud ja nüüd ma võiks ju tegelikult jalad seinale visata, sest kodu näeb juba päris normaalne välja. Ah, ma raudselt hakkan täna veel koristama ja teen ehk mõned pildidki, aga eks näis. Igatahes kuna täna on esimene päev, mil mul polegi mitte midagi vaja värvida või pahteldada, siis saan rahus pühenduda teistele asjadele, mis unarusse jäänud on. Näiteks blogi. Ma tahtsin kirjutada ju oma uuest vankrist, mis iga kell saabuma peaks ja siis üldse emadnduse värgist ja Mari potil käimisest ja… Aga ma alustan sellest, et täna tundsin ma ennast nagu mingi… suur lapsevanem.


Nimelt oli Mari lasteaias koosolek, kus pandi südamele, et kuna enamik lapsevanemaid ostavad asju samadest kohtadest, siis on kindlasti vaja, et riietel oleks nimed peale kirjutatud. Et noh, nad ei pruugi muidu aru saada, et mis kampsun nüüd kelle oma on. Eelmisel aastal ma seda nimede sissekirjutamist ei harrastanud ja üldse sisse kirjutada tundub tobe, sest kunagi on need samad joped näiteks Lempsi omad ja siis peaksin ma sealt Mari maha sodima ja Lempsi nime asemele kirjutama.


Seega tegin ma tellimuse nimeline.ee lehelt ja tellisin paar lehte kleepsusid, et Mari asjad ära märgistada. Ja sellega ma siis täna hommikul tegelesingi. Muudkui kleepisin, nagu need lapsevanemad, kelle võsukestele on vaja kooliaasta alguses pabereid raamatutele ümber panna. Imelik, milllal ma nii vanaks sain, et selliseid ema-asju kodus toimetan? Aeg ikka lippab.


PicMonkey Collage-6


Ma neid triigitavaid veel kasutanud pole, ma ei teagi, kuhu ma võiks midagi sisse triikida. Kleepida tundub lihtsam. Ja kui ma juba triikima hakkan, siis ma leiaks kapist sada muud asja veel, mis triikimist tahavad ja siis ei oleks täna minu “arvutipäev” vaid jälle sujuvalt “olen kodujumalanna” päev.


Muuseas, kui ma juba siin lasteaedadest ja riietest räägin, siis sattusin ükspäev pahase lapsevanema arutelu peale, et ühesõnaga keegi oli lasteaias tema lapse kapist teisele lapsele tema lapse riideeseme selga pannud. Ma ei saanudki aru, mille, aga see miski sai igatahes poriseks. Kommentaaris mainiti kummikuid ja pükse, et siis emb-kumb. Igatahes oli see ema väga vihane, et tema lapse asju niimoodi võeti ja üldse oleks aus, kui see laps, kellel asjad puudu, oleks karistuseks toas passinud (söögitädiga), kuni teised õues on. Et noh, siis räägib vanematele ja nad kõik õpivad sellest veast.


Ja minu hämminguks olid kõik seal nõus. Et no jumal, mis kasvataja paneks VÕÕRA LAPSE ASJAD SELGA ja niimoodi on ikka väga ebaviisakas teiste kappides sobrada ja no üldse… Üldine hala. Ma jälle pean tunnistama, et Maril on paar korda võõras kampsun, müts, sokid jalas olnud, kui enda omadega on midagi juhtunud, või kapis pole näiteks sobivat. Ala, et tuleb lasteaeda õhukese mütsiga, aga päeval läheb nii külmaks, et siis pannakse kellegi teise lisa paksem müts pähe. Ja sama moodi olen ma Mari pusa näinud ühe poisi seljas ja ma ei tulnud selle pealegi, et hüsteeriasse minna, et kes andis loa meie kapis sobrada.


Naljakas… Mis see lapse süü on, et ta nüüd toas peaks passima. Või no veel hullem, õues külmetama. Ma saan aru, et pole jah viisakas pärast neid poriseid asju kappi tagasi loopida, aga kui need nt vanemale kaasa antakse ja palutakse järgmisel päeval puhtana tagasi tuua, milles siis mure?


Mulle jäi veel meelde lause, et “mul pole taskud sajalisi täis, et enda lapsele aina uusi asju osta!!”. Ma ei tea, pesemine ei maksa sada euri ju?!


Õudne ikka, kui “pind persses” osad vanemad olla võivad… Õnneks meie lasteaias selliseid vanemaid ei ole ja ma arvan, et keegi neist seal ei lähe hüsteeriasse, kui laste riided mõnikord teiste seljas on, kui hädaolukord seda nõuab. Või mis teie arvate? On suur asi?


Pikk soig nüüd sellel teemal, aga no niiväga jäi hinge kripeldama, mis ma teha saan.


Ja jutu lõpetuseks tahan ma mainida, et www.nimeline.ee leheküljelt saate te 15% allahindlust, kui panete sisse sooduskoodi MALLUKAS. See sooduskood kestab kuni septembri lõpuni ja sellega on niigi soodsad hinnad teile veelgi mõnnamad :)

 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on September 13, 2016 01:57

Mariann Kaasik's Blog

Mariann Kaasik
Mariann Kaasik isn't a Goodreads Author (yet), but they do have a blog, so here are some recent posts imported from their feed.
Follow Mariann Kaasik's blog with rss.