Mariann Kaasik's Blog, page 220

uued saapad, uued kingad – tahad?

Pidin selle postituse küll eile tegema, aga no mitte ei leinud seda aega. Ma olen nagu mingi orav rattas, kogu aeg on midagi vaja teha ja kuskile minna. Aga parem hilja, kui mitte kunagi. Nimelt kui kaks kleiti sai välja loositud, siis ega ma oma lugejaid paljajalu hoia. Seega loosin ma välja täpselt samasugused saapad ja kingad, mis mul juba olemas on. Lihtsalt selle pärast, et ma julgen neid mõlemaid soovitada! Saapad on kõrged, soojad, mugavad ja stiilsed. Talveks ideaalsed kaaslased.

Kampsun: Reserved (link)

Teksad: Reserved (link)

Saapad: 6avenüü

Käeehe: Pandora (link)

Need kingad on lausa ideaalsed minusugustele, kes väga hästi tikkontsal ringi ei liigu. Mõnusalt lai konts teeb kandmise supermugavaks. Ja lisaks meeldib mulle kinga sametine materjal ja ümar nina. Ja jalad ei hakka valutama isegi pikema kandmise peale, kuigi konts on naiselikult kõrge ja visuaalselt superlahe. Väga sobivad näiteks jõulupeole punase kleidiga. Ah, mis ma pläran – must king sobib kõigega! Teksadest kleitideni.

Kingad: 6avenüü (link)

Et loosis osaleda, siis sa tead küll, mida teha! Hakka 6avenüü fänniks Feisbuukis SIIN ja jäta kommentaar, kas sulle kuluksid rohkem marjaks ära saapad või kingad. Lisaks võid 6avenüü kodukal ringi kiigata ja välja pakkuda, mis tooted veel huvitavad tunduvad, sest Malluka ja 6avenüü vaheline koostöö on pikk ja tore meile kõigile! Siis oleks ju tore teada, millest ma võiks juttu teha ja mida hiljem teilegi loosida!

10 lemmikut Lelunurgast

Lelunurga perenaine Kristi pakkus lastele jälle võimaluse tema poest mingi tore jõulukink välja valida. Lende ei ole meil veel eriti mänguasjade lainel, aga Mari seevastu on täpselt sellises vanuses, et mängib hea meelega igasuguste erinevate asjadega, mida ta enne veel ei osanud kuidagi kasutada. Tasa ja targu tuleb ikka areneda ja seda Mari just teebki.

Ka teie saate Lelunurgast oma lapsele mõeldes ringi vaadata, sest kood MalluKingid  annab teile 7. – 9. detsembrini tavahinnaga kaubale (kõik kaubamärgid v.a. mängutootja Beleduc, millest kirjutan teile mõne aja pärast!) –15% hinnasoodustust. Püsiklientidele lisandub veel –5% ehk kokku 20% soodustust kogu ostukorvist. Ja tellides vähemalt €35 on ka saatmine pakiautomaati või lähimasse postkontorisse tasuta. Seega tasub jõulukinke valides meeles pidada ka Lelunurka.

Igatahes valisin ma välja 10 lemmikut Lelunurga poest, mida soovitan, või endale lihtsalt toredad tundusid.

Veepliiatsiga värviraamatud on asi, mida ma tõesti soovitan soojalt. Juba paariaastane laps oskab raudselt sellest rõõmu tunda ja meie juures on seda õhinaga värvinud ka kooliealised. Ainuke asi on see, et need pliiatsiharjased lähevad suurest kasutusest rääbakaks ja pidevalt kaob meil see tagumine kork ära. Mari on muidugi suur asjade peitja kah, aga ikkagi on parem, kui neid on rohkem kui üks. Ja just seda veealuse maailma raamatut (link) ja safariraamatut (link) Maril ei olegi. Seega need kaks rändavad kindlasti kuuse alla. Ps! Lelunurgas on nendele raamatutele parim hind ja veel 20% alega on see eriti super soodne, seega soovitan!

Puidust loomad on raudselt Marile toredaks abimeheks erinevate häälte õppimiseks. Okei, tegelt enamike loomade hääled on juba selged, nüüd oleks tagumine aeg, et ta ükskord hakkas looma nimetusi ka harjutama. Ma ise loodan, et need tegelased oleks sellega abiks. Seal on erinevaid komplekte. Nii koduloomad (link) kui ka taluloomad (link).

Koristamiskomplekti (link) kohta on mul lihtsalt see “lollide lootus”, et äkki see ajendaks Mari huvi tundma koristamise vastu ja ta hakkaks ühel hetkel lausa ehk mind selles aitama, mitte ainult hommikust õhtuni segadust tekitama :D Kui kellegi lapsel on selline, siis võite öelda, et kas pakub üldse huvi? Seal valikus on tegelikult puidust tolmuimeja ka (link), millega väike perenaine ringi tuisata saab.

Mänguköök on Maril olemas ja sinna oleks tarvis kindlasti potte ja panne (link) , muidu peab vaene inimene praegu ainult otse pliidiplaadil kokkama ja see nüüd küll kuskile ei kõlba. Ma tegelikult tellisin talle Hiinast potid ja pannid, aga need olid plastikust ja megapisikesed. Oleks ikka kvaliteetsemaid vaja.

Samasse kategooriasse lähevad need lõigatavad puuviljad (link), mis on ka Maril olemas, aga ma tellisin need Hiinast ja see plastikjama pole ikka see päris õige. Tahaks ikka selliseid mänguasju, mida kunagi Lende ka kasutada saab, mitte sellistele raha enam raisata, mis kohe katki lähevad.

Ja kui Mari natsa veel kasvab ja ehk mõne sõna veel juurde õpib, saame ehk hakata poodi mängima selle kassaaparaadiga (link).

Kui nüüd natukene mitte oma lastele mõelda, vaid hoopis teistele, siis oleks mul nagunii vaja titade pildistamiseks natukene kraami. Seega kuluks marjaks ära selline hernekaun (link) või näiteks kilpkonnake (link). Üldse on Lelunurgas vahvaid propse beebide pildistamiseks (link).

Nutikat mängutekk-kotti kasutades koristad ühe käetõmbega ning mänguasju võid edaspidi hoida nii voodi all kui lahtises riiulis. Lahti tõmmatud kott on ühtlasi mängutekk ning sellega saavad lapse lelud mugavalt kaasa nii piknikule kui vanaema juurde külla minnes.

Lõpetuseks selline tuus mänguasjakott (link), mille peal on hea mängida, aga kui mängud mängitud, saab kotisuu kinni tõmmata ja rahumeeli oma elu edasi elada, ilma et sada aastat kraamima peaks. Ja muuseas, kõik, kes minu koodiga midagi tellivad, siis nende vahel läheb loosi just selline nutikas mänguasjakott.

Mis on teie meelest kõige tuusamad tooted Lelunurgas?

eksindusest

Ma olen viimastel päevadel avastanud Sony kanalilt Seks ja linna maratonid. Iga päev tuleb ikka mitu-setu osa ja kuigi ma olen neid kõiki näinud, vaatan ma neid ikka uuesti. Naljakas on vaadata Carrie kemplusi Mr. Bigiga. Praegu on seal selline seis, et nad on lahus, Mr. Big abiellus selle noore tsikiga ja nad kohtusid ootamatult kuskil mööblinäitusel.

Esiteks – kui imelik on eksidega kokku põrgata? Näiteks kui ma peaks kokku põrkama selle eksiga, kellega ma aastaid koos olin, siis ei oleks mul üldse imelik või ebamugav. Me ei ole küll sõbrad, aga samas ei jäänud meie vahele ka mingisugust vimma või lahtiseid otsi või midagi. Või kui ma põrkaks kokku veel ammustemate “eksidega”, siis ma ütleks lihtsalt tere ja ei mõtleks sellele rohkem.

Aga vot see tüüp, kes mul enne Kardot oli ja kes on siin blogis enne välja toodud kui “see douche vend”, sellega on teine lugu. Ja ma isegi ei saa aru, miks. Meil polnud ju isegi suhet, kui sellist. Aga ma mäletan täpselt, et kui ma teda esimest korda pärast “lahkuminekut” nägin, siis ma mõtlesin, et ma suren jalapealt maha. Mu süda hakkas taguma, ma tahtsin minema joosta ja nuttes looteasendis duši all lamada. Miks, seda teab vaid taevaisa, sest sellel ajal olin ma juba Mari saanud ja Kardoga kihlatud, seega ei saa ka öelda, et ma poleks temast üle saanud või midagi. Aga ometi ma ei suutnud lihtsalt tuimaks jääda ja talle tere öelda, vaid tahtsin ära põgeneda. Miks? Lihtsalt ei tea.

Rääkisime Kikuga siin sellest, et kas eksidega on võimalik sõbraks jääda. Mina arvasin, et enamasti vist ikka ei saa, aga ma räägin vist ainult enda kogemustest. Lihtsalt peale lahkuminekut on kõik nii teine. See inimene, kellega sa oled kallistanud ja musitanud ja kes on näinud sind kõhugripis ja masendusest nutmas ja kellega sa oled tülitsenud nii, et seinad värisevad. See inimene ei saa kunagi minu jaoks olla taandatud mingile sõbrastaatusele, kellega arutada näiteks oma uue suhte probleeme ja kellega ma saaks ennast uuesti nii vabaks lasta, sest minu meelest on nagu kaks vaba olekut. Üks on selline sõprade vaheline vaba olek ja teine on selline “langen tagasi sellesse aega, kui me koos olime ja ennast vabalt tundsime”. Ma vist ei oska hästi seletada, aga ma kardan, et ma ei oskaks nii sõber olla.

Umbes nagu lepid kokku, et okei, oleme sõbrad ja siis saate kokku, joote veini, naerate mingi vana nalja üle ja äkki tuleb sulle meelde, kuidas ta tavatses sind kutsuda oma armuvareseks ja kuidas sulle meeldis, kui ta huultega su kaela puudutas ja äkki hakkad sa mõtlema, et oota, miks me lahku läksime?

Ma tean seda omast kogemusest, sest oma eksiga läksin ma oma mäletamst mööda kaks korda lahku ja kaks korda otsustasime me sõpradeks jääda proovida ja kaks korda lõpetasime me uuesti koos, et siis lõpuks lahku minna.

Enam ma muidugi ei karda seda, et kui ma nüüd oma eksiga suhtleksin, et ma Kardo maha jätaksin ja temaga uuesti koos hakkaks olema, oh ei. Nüüd on nii palju aega ka möödas, et ma kardan, et me isegi ei teagi enam teineteist, et üldse sõbrad olla. Ma ei tea, kas me oskaks üldse sõbrad olla. Aga nagu ma Kikule ütlesin, et kui ma kunagi teaks, et mu ekspeikal oleks abi vaja, siis ma aitaksin teda silmagi pilgutamata.

Aga selle douche’iga ma küll sõber olla ei tahaks, raha eest ka mitte :D Mul pole nii troppe sõpru vaja.

Mis teie arvate, kas eksidega saab sõbraks jääda? 

kingitus Grisete’sCollectionilt

Alles siis, kui ma maakerana ringi veeresin, tõi postionu meile paki Grisete’s Collectioni käest, kus peitis ennast vahva pusa Marile ja body Lendele, kes veel sündinudki polnud. Alguses tundus body Lendele jube suur, sest see on 62 suurusega ja mulle tundus, et ma saan selle Lendele heal juhul neljakuusena selga, aga kae nalja. Hakkasin ükspäev rahumeeli sahtit koristama ja hea, et ma seda tegin, sest muidu oleksin ma selle body alles siis leidnud, kui see lootusetult väikseks jäänud oleks. Mul on ju siin paras vägilane kasvamas!

Mõlemad riideesemed on venivad, kirkad ja väga lastepärased, mulle hirmsasti meeldivad. Ja Mari pusa on selline, et seda ta saab veel jupp aega kanda, ei pea muretsema, et kohe väikseks jääks. Lendel on aga maksimum kuu aega seda iludust veel selga ajada, seega võtame olukorrast viimast.

Kui sina tahad oma beebile ka imeilusat Grisete’s Collection body saada ja seda veel täiesti tasuta, siis ei pea sa tegema muud, kui hakkama nende sõbraks Facebookis (SIIN) ja jätma mulle kommentaari, et soovid osaleda. Võitja võib body tegumoe ja kanga täitsa ise välja valida!

Ps! Sama firma teeb ka lahedaid ema-tütre komplekte. Ma nüüd mõtlen, et kui lahe see oleks, kui minul, Maril ja Lentsul kõigil midagi samasugust oleks!

7 okei hinnaga kingiideed*

Iga päev ma korra vähemalt mõtlen, et teen selle postituse ära, aga siis tuleb elu vahele ja iial ei jõuagi selleni. Igatahes on päris paljud palunud, et ma teeksin mingisuguseid kingisoovitusi. Kuna mul endal on mõned lemmikud täitsa kodus olemas, mida käsi südamel soovitada julgen, siis mõtlesin, et why not. Lisaks on mulle netis üht-teist silma jäänud, mida teile ka näidata võiks. Tegu ei ole mingisuguse kellegi poolt kinnimakstud reklaampostitusega, vaid minu siiraste soovitustega ja asjadega, mis mulle endale huvitavad tunduvad. Üritan siin postituses välja tuua asju, mis pole hingehinnaga, vaid taskukohased kõigile.

Minu kõige lemmikum huulevärv maailmas tuleb kindlasti Adenilt. Reaalselt iga jumala kord, kui ma number 14 tooni vedelat huulepulka kasutanud olen, küsib keegi mu käest, et mis imeline huulepulk see on. Number 9 on klassikaline punane ja nagu öeldud, siis 14 on see tume, mida ma ka väga tihti kasutan. Maksab ta 6.90€ ja kui keegi miskipärast peaks mulle tahtma kingitust kunagi teha, siis Adeni pulgad on kindel valik. Ma tahaks kõiki neid toone! Osta saab Prokosmeetika e-poest SIIT!

Lemmikute lainel jätkates, siis jälle pean ära mainima Avrili loodusliku ripsmetuši, mis on loomadel testimata, sisaldab su ripsmeid toitvaid õlisid ja üldse väärt kraam. Mulle meeldib ja meeldiks vast igale naisele. Hind on ka hea, alla 10€! Osta saab Avrili kodukalt SIIT!

Suss on vist selline asi, mida saab kinkida kõigile. Mulle konkreetselt meeldivad just need punased Omakinga ökosussid. Mõelda vaid, need on valmistatud taaskasutatud plastikpudelitest! Minu meelest nii lahe mõte. Ja kui te nüüd eeldate, et need maksavad seetõttu miljon euri, siis eksite. Vaid 19€ euro eest saab super praktilise ja loodussõbraliku kingituse ükskõik kellele, kellel jalad on! Osta saab omaking.ee e-poest SIIT!

Üks asi, mida ma soovitan igasse majapidamisse on selline varre otsas kummijunn, mida enamasti kasutatakse vee kokkulükkamiseks. Uskuge mind, kui ma ütlen, et see on parem kui tolmuimeja+hari+mopp kokku. Ja see maksab mingi 10 euri maksimum. Iga jumala kord, kui ma sellega oma vaibalt karvu koristan, mõtlen ma, et peaks seda filmima, sest see on ebareaalne, kuidas ta näiliselt puhast vaibast sellise hunniku jama kätte saab, kui tavalise harjaga ei tule sealt midagi. Hari ajab tolmu ja sodi laiali, see aga tõmbab kõik kenasti kokku ja pääseb ka kõige väiksematesse piludesse. Mina nägin neid müügil näiteks prismas ja eraldi vart ei pea ostma, võid oma kasutuks muutunud harja küljest võtta. Ma võtsin igatahes. Ma ausalt teen ükspäev, kui ma aega saan, selle video ka, et te näeks, kui imeline asi see on! Sobib ükskõik kelle kingikotti, kellel on põrandaid, mida pühkida.

Muidugi võin ma IMELISEKS kingiideeks soovitada enda pildistamise kinkekaarti, mille disain on Kukupesast, kust mujalt! Jõuluteemalisi kinkekaarte on alles täpselt 12 tükki, seega kes ees, see mees. Kinkekaardi saadan ilusa värvilise ümbrikuga koos, et oleks mugav kohe kuuse alla pista. Kui on soovi, siis hind on ikka 40€ – kirjuta mulle marianntreimann@gmail.com ja lepime kokku, kuidas ma sulle kinkeka saadan. 40€ ei ole just tegelikult kõige soodsam hind kingituseks, aga arvestades üldiselt fotograafide hindasid, siis pole vast väga hullu ja on üsna taskukohane? :) Kes ees, see mees! Kinkeka tellimiseks kirjuta marianntreimann@gmail.com

Üks asi, mida ma olen ammu endale magamistuppa tahtnud, on soolalamp. Ja mitte see tavaline oranž, vaid ikka ilus valge. Meil põleb kogu aeg mingi tuli öösel, sest esiteks ei näe muidu Mari meie tuppa ekselda ja tuiab üksi allakorrusele meid otsima. Teiseks on mul algusest jäänud see harjumus, sest ma pidin nägema, kuidas ma Lentsule tissi annan, et võte õige oleks. Praegu võin ma seda pimesi ka teha, aga noh. Ikkagi mingi väike tuluke võiks olla. Hetkel on seal üks lamp, mis annab liiga palju valgust, mille tõttu on sinna peale tagurpidi pandud pissipott ja minu retuusid. Mitte just kõige kaunim sisekujunduse lahendus… Mina leidsin ilusa valge lambi tervisetoode.ee e-poest.

Üks asi, mis on hea kingitus nii sõbrale, kui ka loodusele, on üks korralik jutekott. Kes veel ei tea, siis see on nagu noh, selline kott, mida poodi kaasa võtta, et mitte iga kord kilekotti osta. Ja oma kraami on ka selles palju viisakam ringi tassida, kui käekotti ei mahu. Kilekotiga ju mööda linna ei käi, aga jutekotiga võib vabalt. Neid on muidugi täiega palju erinevaid, seega leidub neid igale maitsele. Minul on kodus neid paar tükki juba Naistelehe ajast, meil kunagi kontoris oli, ma lasin ühe rotti. Ja paar täitsa tavalist on mul ka. Ja üks ilusa mustriga. Nii mõnus poodi kaasa kahmata, mitte kilekottiga loodusressursse raisata. Ja hind on ka jumala ok! 13€ eest saab näiteks SELLISE jutekott.ee e-poest:

*Ma pidin siia panema ühe kingiidee, mis ei ole sugugi soodne, aga ma olen vaimustuses. Täna kargas mulle Fbi wallile sellise firma nagu VUUL kingiloos ja ma avastasin, et nad teevad suurest lõngast tekke. Issand jumal, kuidas ma tahaks seda suurt tekki. Ma ei hakka ütlemagi, et see maksab üle kolme soti, aga noh, äkki mu blogi loevad mingid rikkad saksapreilid, kes seda endale lubada saavad :D

Igasugu mõtteid on mul veel, aga ma muidu ei lõpeta seda postitust iial ära, see on mul juba mitu päeva draftis olnud. Aga kui teil on mõistliku hinnaga kingiideid, või midagi tuusa silma hakanud, siis andke mulle ka teada. Isegi kui pole mõistlik hind :D

kleidihullu pihtimused

Ma olen vaieldamatult kleidiinimene. Teksad on ka täitsa okeid, aga kui sa oled minusugune, kellel kõik pekk koguneb vööpiirkonda, siis on kleit alati kindla peale minek. Kui püksid jalga minna ei pruugi, siis kleit ikka läheb. Kui pükstelt võib pekk üle voolata, siis kleidi alt peki voolamiseks peab ikka kõõõõõõvasti vaeva nägema ja vähemalt 200 kilo kaaluma. Lisaks on armas jumal andnud mulle peenikesed jalad, et tasakaalustada mu põlvini lotti ja viitkümmend kõhupekivolti. Jumal annab, jumal võtab…

Igatahes julgen ma arvata, et kõige rohkem leiabki minu kapist just kleite. Värvilisi, musti, valgeid, mustrilisi, pikki, lühikesed ja no üldse igasuguseid. Kõige ilusam on vist ikka mu pulmakleit, aga nii mõnigi teine kleidipoiss paneb mu südame kiiremini põksuma. Selle pärast ongi tore, et mul on koostööpartnereid, kes minu kleidihullusest teavad ja sellest tulenevalt mulle imeilusaid kingitusi teevad. Te ju mäletate seda musta iludust, millega ma Mimosas käisin? Kui ei, siis tsekka SIIA! Te oleksite pidanud nägema mu nägu, kui ma selle sama kleidi paar päeva tagasi Lotte puurist avastasin. Ta on mu ühe nahast õlaosa seest jumala sodiks närinud! Õnneks pealt seda näha ei ole ja kanda veel saab, aga no ma olin niiiiiiiii vihane ja kurb. Kuradi Lotte!!!!! Muidugi eks see ole mu enda süü, et ma selle kleidi Lotte puuri kõrvale diivanile viskasin, aga teisi on ikka parem süüdistada kui ennast.

Kleit: 6avenüü (LINK)

Õnneks oli kingipakis veel kaks kleiti, millest näidata saan ma hetkel vaid ühte, sest eelmine kord suutsin ma sinna peale piima lödistada ja olin unustanud selle pessu visata…(see kleit). Aga see teine kleit on ka ausalt  vaatamist väärt! Näete ise!

Kleit: 6avenüü (LINK)

Kingad: Reserved (LINK)

Käevõru: Pandora (LINK)

Kas teil oleks ka algavaks jõulupidude perioodiks uut kleiti vaja? No kellel poleks! Seega on mul hea meel öelda, et lausa kaks inimest võidavad endale 6avenüü kodukalt enda valitud kleidi! Täiesti sellise, nagu ise soovite. Ja uskuge mind, valik on seal MEGA LAI! Kogu valikut näed SIIT, seal on peaaegu 300 kleiti!

Loosis osalemiseks tuleb sul hakata 6 avenüü Facebooki sõbraks SIIN ja lisa mulle kommentaariks link, et millise kleidiga sina järgmisel peol säraksid. Võitjad loosin välja juba kolmapäeval! Ja kolmapäeval panen käima uue loosi, kus võib kleidi juurde võita imekaunid kingad või ülilahedad ülepõlvesaapad, et külma talve trotsida. Seega tasub 6avenüü FBi sõbraks hakata juba täna, sest siis on järgmise loosi ajal mureta ;)

lapsed (L)

Eile mõtlesin ma selle peale, et kuidas saab olla võimalik, et ma kunagi uhkelt kõigile korrutasin, et mina küll kunagi lapsi ei taha. “Liiga suur vastutus, ma ei ole emalik inimene, ma ei leia iial meest, kes minuga üldse lapsi tahaks, lapsed on nii tüütud, ma ei taha sünnitada, iuuuuu!” umbes sellised olid mu argumendid.

Ärge seda juttu hakake ajama, et mõned ei tahagi lapsi surmani  – ma tean! Ma ei üritagi siin kedagi ümber veenma hakata või nende argumente nullima hakata. Aga minu enda argumendid on minu jaoks küll nüüd väärtusetu sitt. Mis suur vastutus? Enda elu on ka suur vastutus ja seda hoian ma vast isegi vähem kui enda laste oma. Kuigi laste nimel tuleks ise ka rohkem elus olla (seetõttu näiteks mitte suitsu kimuda!). Aga see pole ju suur ohverdus, eksole. Emalik ma ei ole teiste lastega, enda omadele laulan hällilaulu, mängin peitust, käin vannis, õpetan potile pissima ja teen kõike, mida emad ikka teevad. Tobe oli arvata, et kui ma teiste lastega neid asju teha ei taha, et ma siis enda omadega ei oskaks. Ma kartsin ka seda, et ma ei ole selline hellust täis ema ja ma ei osanudki alguses öelda välja, et “emme armastab sind!”, sest see tundus kuidagi nii tobe. Lihtsalt minu peres neid asju ei tehtud ja selle pärast see alguses imelik oligi. Aga nüüd on see tavaline. Igapäevane.

Mehe nagu leidsin kah, kes sellise näoga küll oli, et nagu tahaks minuga pere luua. Ükspäev Kardo ütles IMESTUNULT: “Kusjuures ma ei kahetsegi, et me pere lõime.”. Nagu…tänks mees. Nii üllatunud nüüd ka vaja pole olla. Ei tea, kas ta plaanis siis enne, et raudnael kolmandal koosoldud aastal annab lahutuse sisse ja laseb nihhi, või mis :D

Lapsed on endiselt jube tüütud. ERITI teiste lapsed, aga enda omad ikka ka. Nad on  nagu väiksed joodikud, kes kipuvad kisama, nutma, naerust röökima, kõrgendatud meeleolus lollusi tegema, oksendama, enda tatti sinu varrukasse pühkima ja voodisse pissima. Käivad vahepeal täiega pinda. Üritad midagi teha, siis tuleb keegi ja hakkab sind sikutama, et tuleeeeee, anna/näita/ulata mulle see ja teine ja kolmas. Vii pissile. Anna kommi. Vaheta kanalit. PANE MULTIKAT! Pissile! Kakale! JUUUA, JUUA, JUUUUA! Issand püha peletis, kui tüütu. Aga ikka teed. Ikka annad. Vahepeal ise, siis hüüad teise maja otsa: “KARDOOOOO, MARI TAHAB KAKALE!!!” Glamuurne pereelu in full action. Ise tahaksin näiteks rahulikult TLC pealt hiiglasnaiste saadet vaadata, aga muud tegemised on nõudlikumad ja häälekamad. See on tüütu, aga sa teed seda ja sa isegi ei mõtle, et see on tüütu, sest nad on sinu tüütud mutukad ja mida rohkem neid ignoda, seda valjuhäälsemalt nad oma soove sulle ette kannavad. Mari istus mulle eile selga, pani oma suu torru ja selle mulle kõrvaaugu sisse ja mörises: “JUUUUUA!”.

Sünnitada ma muidugi ei taha, iuuu. Aga kurat, neid nunnukesi ei saa muud moodi. Või noh, tegelikult saab. Ma olen sada korda öelnud, et ma kindlasti tahaks kunagi ka lapsendada. Reaalselt kui keegi oleks mulle 10 aastat tagasi öelnud, et ma tahan võõrast last lapsendada, siis ma oleks ta välja naernud. Praegu tundub see kuidagi lihtsalt nii õige ja loogiline. Mu süda puruneb sajaks killuks, kui ma mõtlen, et on armsaid tegelasi, kelle emad ei ole saanud hakkama selle emandusega ja on sunnitud nad ära andma või neid on ise ära võetud. Mis tunne võib neil olla, kui neil ei ole oma emmet, kellega saladusi rääkida ja maalida ja meisterdada ja poes käia ja liiga palju jäätist osta. Või issit, kellega mürada ja peitust mängida ja loomaaias kukile ronida.

Lapsed annavad NIII palju armastust ja nad nõuavad selle eest nii vähe. Niii jaburalt vähe.

Ja kui ma eile siis ärkasin ja tahtsin rahus kohvi juua, kuid Mari muudkui korrutas, et tahab õue, siis ma ikka ajasin ohates kargu alla ja läksin temaga seiklema. Käisime oravaid vaatamas ja üritasime pepu peal suvalistest küngastest alla lasta ja ostsime Rimist säraküünlaid ja vehkisime nendega metsas ja imiteerisime oravate hüppamist ja Mari hüüdis “Auav, kukkuuuuuu?!” kui ta oravat ei näinud. Oh jeerum, see oli tegelikult nii lahe. Ma vaatasin teda sada korda ja mõtlesin, et küll ta on asjalik ja nunnuke mul, tema aga hüüdis igale vastutulijale “tsauuuu!” ja oli maailma kõige armsaim. Vahepeal pakkusin ma talle varianti, et teeks lumeingleid, aga selle peale ütles ta kurvalt “eitaaaaaaa!” nagu ma oleks palunud tal kohemaid koonduslaagrisse kolida :D

Koju saabudes oli mul üks nohisev tita magamas ja Kardo, kes koristas kööki ja oli teinud šokolaaditükkidega pannkooke ja kui Lende ärkas, siis me mängisime patsu-patsu mängu ja ta naeratas mulle (!!!) ja siis ma mõtlesin juba triljondidtat korda elus, et noh… täiuslik. Imeline. Võrratu.

Ja kuigi ma ei tea, milline oleks mu elu ILMA lasteta, siis ma olen 100% kindel, et koos nendega on alati parem. ALATI! Ja tsiteerides Kardot: “Kusjuures ma polegi väga kurb, et mul lapsed on!”.

mis sul kotis on?

Naise käekott on üks põhjatu müsteerium, ütlevad meeshinged. Tõsi, minu meelest tassivad naised oma kotis tervet varandust kaasas. Mida suurem kott, seda rohkem tavaari. Ma olen isegi väiksesse üleõlakotti suutnud toppida sellise hunniku asju, et iga kord kui midagi välja tõmbasin, tekkis tunne nagu need klouniautod, kust kloune aina tuleb ja tuleb ja tuleb.

Tavaliselt on mu kotid megalt pahna täis. Noh, tsekid ja kommipaberid ja sendid ja mingi suvaline puru ja noh…sodi. Muidugi vajalikke asju ka, aga ma ei ole suurem asi kotikorrastaja, seega olen ma kotist leidnud ka poolenesti mädanenud banaane ja muid rõvedusi, mistõttu ma enam kõdunevaid asju kaasas ei kanna. Nii igaks petteks…

Aga nüüd sain ma uue koti ja mu püha missioon on seda korras hoida, sest see on nii ilus ja uhke, et patt oleks see sodi täis kuhjata. Üldse ei uskunud ma, et ma 26-aastasena oman seljakotti ja veel sellist, millega on lausa uhke väljas käia. Igatahes nüüd see nii on, et käekoti asemel avastan ennast tihti just seljakotti haaramas, sest tegelikult on jube mugav kotti seljas, mitte õlal kanda. Ja teiseks tassin ma tihti kaamerat kaasas ja kuna mul kaamerakotti ei ole, mahub see suur jurakas mõnusasti mu seljakotti ära.

Pildilt pole hästi näha, aga mu ustav seljakott käis minuga isegi Tai Bohis kaasas, mis väärib lausa eraldi postitust, sest see oli lihtsalt nii äge koht!

Kott on pärit Von Baer’ist, millele on graveeritud peale Mallukas. Sest noh, see ma ju ometi olen. Minu seljakoti mudeli leiad SIIT, kust leiad ka rohkem infot konkreetse koti kohta, et millest tehtud ja kui suur ja mis lisad ja vidinad tal sees on. Mina oskan aga omalt poolt öelda seda, et see on mega kvaliteetne. Paks nahk ja niii imelihtsasti jooksvad lukud, et ma ei mõista, miks mu kõik teised lukkudega asjad nii lihtsasti kinni-lahti ei käi? Ja mulle meeldib see ka, et see kott on nii staila, et kanna mänguväljakust uhke restoranini välja. Sobib igale poole.

Uue koti saabumisega olengi ma suutnud inimese kombel omada korras kotti. Ja kuna vanasti häbenesin ma endal silmi peast välja, kui lugesin teiste blogidest postitusi, mis nende kottides on ja neil polnud seal kunagi täisnuusatud salfakaid või kõdunenud õunu, siis nüüd teen uhkusega ise WHAT’S IN MY BAG postituse!

Ainuke asi, mis ma praegu siia juurde lisasin oli mu läpakas, sest see mul tõesti kogu aeg kotis pole. Aga 90% ajast kui ma kuskile lähen, võtan ma oma ustava õuna ikka kaasa, seega viskasin ta sellegipoolest pildile. Lisaks tahtsin ma näidata, et kotis on eriti tore kohakene täpselt läpaka jaoks sisse ehitatud, et teised asjad su rüperaali ei kraabiks ja ära rikuks.

Ma oleks võinud pildistamise ajaks truki ka kinni panna, aga ega see mõistus pole enda teha ja ma alles nüüd fotolt näen, et see lahtisena lipendab. Aga noh, mitte, et seal eriti vahet oleks, aru saate vast nii ehk naa, et seal on selline mugavalt turvaline kohake arvuti või tääbi jaoks.

Mis meil siin siis on. Esiteks mu tuus kiisuga võtmehoidja H&M’ist. Ma läbi häda olin nõus selle 6€ välja käima, aga Kardo alles kinkis mulle uued majavõtmed (eelmised sain eelmise aasta jõuludeks ja kaotasin selle aasta alguses ära…) ja kuna ma tahtsin, et need oleks alati märgatavad, soetasin ma nendele sellise karvase junni külge.

Rahakoti ostsin euri eest Mari lasteaia kirbuturult Mari kasvataja käest. Üliilus ja mega paljud on küsinud, et kust ma sellise uhke rahakoti sain, seega andis kasvataja selle ilmselgelt liiga hea hinnaga ära.

Punase huulepulgata ma kodust ei lahku, sedakorda on sinna eksinud Diori huuleläige (link). Minu tooni seal praegu pole, on natsa roosakamat, aga tõesti selline mõnus ja läikiv toon. Natukene kleepuv, aga mitte isegi häirivalt. Hea pigmendiga ja maha ei kulu, kannatab juua ja süüa mõnda aega.  Roosa hari on ka Lovertest (link), aga jällegi, minu värvi enam pole.

Telefon on mu ustav Iphone 5s ja korpuse tellisin kunagi Aliexpressist.

Mul peab kotis ALATI olema midagi magusat, sest ma a)olen ilge magusahull, b) unustan tihti kuskile minnes enne midagi süüa ja siis on hea, kui kotist midagi võtta on. Lisaks on need hädavajalikud Mariga poodi minemisel, sest Yummikomm kätte anda, saab kiirelt isegi poetiiru ilma hüsteeriata ära teha. Muidu hakkab poes igasugu asju tahtma.

Müts on ka igaks juhuks kotti visatud, et juhuks kui õues külm hakkab. Meil on tervel perel samad mütsid Ziztersilt (link).

Muidugi peab igal emal olema kaasa hunnik titekraami. Loomulikult vahetusriided – mul on hetkel kotis Gugguu body (link), mis on nii ilus ja heast materjalist, aga saab veel viimaseid hetki kanda, sest mul on siin kasvamas hiiglane, kellele kohe 62 asjad väikseks jäävad. Ise pole veel kahekuunegi…Peaks vist juba hakkama 68 suuruses asju tellima, aga see vist oleneb firmast ka. Mõni teeb suuremaid, teine väiksemaid asju. Need Gugguu asjad, mis meie lastel on, on küll mega toredad (vaata siit), aga ma vaatan, et seal on tegelikult naistele ka asju, ühed dressid kuluksid küll marjaks ära (link) Ps! Lindexil olla see nv 3 asja 2 hinnaga. Kätu eile kuulutas mulle. Ok, mu jutt on kotist küll lappama läinud :D

Siis on mul kotti visatud Medela rinnapadi, mis on muuseas parim rinnapadi, mis ma katsetanud olen. Tomme Tippee oma on ka norm, aga Medela oma on nats kaarjama kujuga ja sobib rinnahoidjasse natsa paremini. Bambo mähkmeid ikka ka, need on meie pere lemmikud. Vähemalt minu lemmikud, Kardo on nende valgete Pampersite usku.

MAM lutt ka, aga see on küll seal täitsa maiteamiks, sest Lende meil lutti ei võta ja hakkab pmst kettima, kui talle see suhu toppida.

Vot nii siis. Selline see kott ja kotisisu mul on. Nüüd on teie kord: millie on teie igapäevakott? Mis seal sees on? Või mis on kõige imelikum asi, mis seal hetkel on? Mina näiteks enne pildistamist võtsin kotist välja ühed tuttuued trussikud kirjaga “Oral me” :D Ärge küsige miks, aga Kardo tõi need mulle suvel Amsterdamist, aga kahjuks 2 numbrit väiksed. Mari tassis nad siin ükspäev esikusse ja kuna inimene tuli parasjagu pildistama, toppisin ma need oma seljakotti. Tänases postituses neid siiski kajastada ei tahtnud :D

Kõikide inimeste vahel, kes hakkavad FBis Von Baer’i sõbraks SIIN ja kommentaariumis kaasa räägivad enda kottidest (hehe) ja nende sisust, on Von Baer andnud loosirattasse täpselt samasuguse nahast koti nagu mul on. Ja graveeringu saab ka peale lasta teha sellele ultrafancyle kotile! Kingituse väärtuseks on lausa umbes 250€! Eriti ilus kingitus ju endale, või miks mitte mehele/isale/emale/sõbrannale/vennale – jumal teab, kellele!

arvustus: SleepCarrier beebipesa

Nagu te vist teate, siis iga uue beebiasja peale erutun ma üleliia palju. Seetõttu ongi mu kodu otsast lõpuni erinevaid beebitarbeid täis, mis ema elu mugavamaks muudab ja beebi elu mõnusamaks teevad. Kui ma sain endale kingituseks SleepCarrier beebipesa, ei osanud ma alguses sellest midagi suurt arvata. Sangadega pesa, mis muud. Aga juba esimeseks õhtuks olin ma müüdud – milline lahe ja ääretult mugav asi lapsevanemale.

Esiteks saab seda teha niiöelda matikeseks, mille peal lapsel hea lebada ja kõhuli olles peahoidmist harjutada. Eriti mõnus on see, et kui beebi juhtumisi peaks magama jääma “mänguhoos” siis saan ma selle mati nööridest pesaks kokku tõmmata ja sangadega näiteks diivanile tõsta.

Diivanile on last pesaga eriti hea jätta, sest ma ei pea muretsema, et kas ta ennast juhuslikult maha rullib või keerab. Lisaks on eriti hea see, et kui ta siis ka korraks virgub, ei pea teda sülle võtmisega täitsa üles ajama, vaid saan sangadest kinni hoides teda õõtsutada ja uuesti unele suigutada. Ja kui Lents õhtul allkorrusel oma pesas põõnab, on sellega väga hea teda ülakorrusele transportida ja oma hälli panna. Ühe külje saan vajadusel ju alla lasta ja saan teda seal imetada ka. Seega on see idekas neile, kes kardavad last ära magada.

Kaasas on ka traksid, millele ma alguses ei suutnud mingit kasutust leida, aga siis ma sain aru, et kui mõni vend eriti joril on, on päris hea see pesa traksidega enda külge kinnitada ja niimoodi paremale-vasakule õõtsudes ta maha rahustada. Lihtsalt kergem, kui seda käes teha. Trenni saab igal juhul mõlemat pidi.

SleepCarrier sobib ka enamikesse vankritesse, et jällegi teha mugavamaks seda, et kui laps vankrisse magama jääb, saab ta sealt kenasti välja tõsta ja tuppa panna. Või noh, vastupidi. Et tõstad toas pessa, kiigutad unne ja tõstad vankrisse tudule. Üldse nagu eriti multifunktsionaalne asi. Pikalt saab isegi reisivoodina kasutada, hea küla peale kaasa võtta, või näiteks restorani vms, et laps ei peaks kaua turvahällis olema, mis ta seljale hea ei ole.

Siin on ka väike video, mis näitab ära, mismoodi kokku panna ja trakse külge saada ja selga ajada. Aga noh, see on kõik tegelikult nii loogiline, et tegelikult ei ole vaja mingeid õpetusi ja isegi minusugune, kes kunagi mitte midagi aru ei saa, ega kokku panna oska, sain sellega hakkama.

Mul on tunne, et SleepCarrier on ideaalne asi, mida beebit oodates endale soetada, sest selles on üheskoos tegelustekk, eriti kui sa sinna peale soetaksid Kätu tehtud puidust mängukaare, reisivoodi, beebipesa, kandekott ja manuaalne kiik :D

Osta saab seda Nona poest Telliskivist ja kes on rohkem e-poodide fänn, siis lastekaubad.ee poest saab osta nii SleepCarrieri, kui ka selle tuulekatet, et beebil oleks parem õues magada (LINK).

Muidugi-muidugi loosin ma ühe SleepCarrieri välja kah. Selle jaoks pole sul vaja teha mitte midagi muud, kui hakata SleepCarrieri sõbraks Facebookis SIIN ja jätta mulle siia kommentaar, et soovid sellest toredast loosist osa võtta. Juba uuel teisipäeval selgub üks õnnelik, kes oma mugulaga mugavamat elu nautida saab.

me oleme lahus!

Mulle andis üks blogilugeja nii hea idee postituseks, et patt oleks see tegemata jätta. Nimelt läks kuskil kommentaariumis jutt sellele, et kuidas kedagi maha jäetud on. Kuna ma alles hiljaaegi kuulsin kõige haigemat mahajätmislugu, siis ma mõtlesingi, et raudselt lugejatel on ka huvitavaid ja naljakaid lugusid rääkida. See lahkuminek, mida mina kuulsin, see oli ikka päris ebanormaalne. Nimelt ühe mu tuttava tüdruku mees ütles talle juba pikalt ette, et tal on sünnipäevaks talle SUUR üllatus. Kui päev kätte jõudis, siis selgus, et oli tõesti suur üllatus. Mees oli minema kolinud ja telefoni välja lülitanud.

Siis juhtus mu ühel tuttaval nii, et sünnitas lapse, oli mega ribadeks ja masenduses sellest, et ta kaunis sünnitus nii valusalt ja kehvalt lõppes ja sellele täienduseks läks mees haiglast minema ja ei tulnd enam kunagi tagasi. Ootamatult. Midagi seletamata.

Tahaks, et mul oleks endal ka midagi põnevat rääkida, aga ei olegi kahjuks. Mind pole keegi maha jätnud ja ise pole ka midagi huvitavat teinud/kogenud. Noh, nagu seks ja linnas Carrie jäeti märkmepaberil maha.

Mis on kõige haigemad/naljakaimad/meeldejäävaimad lahkuminekud teie elus? Või teie tuttavate elus?

Aaaa issand. Ma unustasin, et Aussis ma jätsin Steve’i nii maha, et kolisin välja, kui ta tööl oli :D See on vist suht haige tegu minust või nii, aga noh, ma olin 19-aastane pubekas, nii et loodame, et sellest midagi muud hullu ei sündinud. Peale selle, et ta pärast meie lahkuminekut hapet hakkas tegema :D Ma kohe otsin lausa ta pildigi üles. Ta nägi välja nagu tuus jeesus!

Ma ja Steve 2009. aasta Halloweenil :D