Mariann Kaasik's Blog, page 221

arvustus: Nomi tool + kingiloos!

Eestis ei ole vist paljud Nomi toolist kuulnud, kui ma usun, et rohkem on siinmailm jäänud kõrvu Stokke Tripp Trapp tool, mis niiöelda kasvab koos lapsega. Sama disaineri tehtud on aga see imeline Nomi toolikene, millel veelgi pikem kasutusiga. Nimelt on Stokke toolid alates kuuendast elukuust, Nomi disaini saab kasutada juba sünnist alates! Skandinaavias on Nomi toolid ühed populaarseimad, mis on kasutuses isegi näiteks enamikes lasteaedades.

Kuigi tool võib koos lisadega maksta lausa kuni 500€, siis jagades selle summa näiteks seitsme-kaheksa aastaga, mil seda igapäevaselt kasutada saab, siis ei tulegi summa sugugi nii suur. Nimelt saab Nomi tooli kasutada juba beebi esimesest päevast. Kui tavalises lamamistoolis ei soovitata lastel üle 15 minuti olla, siis Nomi tooli on lihtne reguleerida täislamavaks, kus beebil mugav ka pikemaid unesid teha. Nagu alloleval pildil näha on, on tooli all suur valge nupp. Seda kruttides saab seda lükata ülespoole, mis tooli täislamavasse lükkab.

Tool on beebidele superturvaline. Viiepunktiline turvarihm hoiab last kenasti kinni ja ei pea üldse muretsema, et ta äkki kogemata kuskilt välja vajub või libiseb. Rihmad on ka hästi pehmest ja siidjast materjalist, et need lapsele kuidagi ebamugavad ei oleks, ega haiget teeks.

Mis mulle Nomi tooli juures väga meeldib on ta kõrgus – kuna mul on loomad, siis ma ei taha lamamistooli, kus Lotte saab oma tagumikuse keelega ootamatult üle beebi näo tõmmata. BB lamamistool meeldib talle küll väga, aga mitu korda on juhtunud nii, et Lotte seda piimanägu musitamas käib ja mulle ei meeldi see üldse! Lisaks on see tool ka Mari-kindel, sest Mari ka ei ulataks seal mingit pahandust beebiga teha. Ja ülihea on see kõrgus ka seepärast, et saad kenasti beebi ülejäänud perega söögilaua taha veeretada, et tal ka hea vaadata oleks, mida teised teevad. Ahjaa, toolil on tagapool rattad all. Seda seetõttu, et nii on seda mugav liigutada ja lisaks on sellel see turvaelement, et kui suurem laps, kes seda söögitoolina kasutab, ennast näiteks lauast eemale tõukab, ei kuku ta mitte tahapoole ümber, vaid veereb lihtsalt veidi tahapoole.

Kus see söök siis on, mida keegi pakkuma pidi?

Kahjuks me pole veel Mari tooli kokku pannud, seega ei saa ma seda modellikest teile hetkel näidata, aga ühesõnaga on nii, et kui beebi kasvab sellest pesast välja, siis saab sellest teha mõnusa söögitooli. Kas siis sellise, millega laps laua taha tõsta, samas saab ka ette eraldi lisana osta see kandik, mis muudab selle eriti mõnusaks söögitooliks väikse lauakesega. Noh, selline:

Ja pärast teist eluaastat võib selle jalaosa ära võtta, mis last seal kinni hoiab ja kasutada lihtsalt kõrge toolina, et laps saaks perega koos laua taga istuda. Ning seda saab kasutada täpselt nii kaua, kuni lapsele see tool meeldib ja ta seal istuda soovib. Aga raskust kannab see nii palju, et selle poolest võiks see laps seal tiinekaeani istuda. Vaevalt, et ta seda muidugi soovib :D

Mis mulle veel meeldib: see on jube kerge. Vaid 4.9 kilo! Ja kõik materjalid on taaskasutatavad, seega ei tekita see mingit tobedat prügi, mitte, et keegi sellist väärt asja nagunii iialgi ära viskama peaks. See on juba sellisest materjalist, et peab vist igavesti vastu!  Muuseas, see on disainitud nii, et laps saab seal sees istuda vaid sirge seljaga, mis on rühile hea. Samas saab ta mugavalt toetada nii käsi kui jalgu, et tal toolis ebamugav ei hakkaks. Pagan, tahaks endale ka sellist tooli, aga minu mõõdus vist ei tehta…Mõni ime, et see tool on võitunud hunniku erinevaid auhindu üle maailma!

Ja nüüd on mul teile nii hea uudis, et ma ei suuda seda isegi uskuda. Nimelt saab üks Malluka blogi lugeja enda lapsele ka sellise uhke tooli, koos kõikide kellade ja viledega, millega seda üldse tellida saab. Kõik kandikud, rihmad, pesad ja pehmendused tulevad kaasa, mis teeb selle auhinna väärtuseks ikka krõbeda summa.

Et loosis osaleda, tuleb sul minna Evomove.com lehele, piiluda seal erinevaid toolimudeleid ja värve, ning kommentaarides pakkuma, mis värvi tooli mina oma võitjale välja valisin. Värve on seal küll igale maitsele ja igasse kodusse sobivaid, seega piiluge SIIT erinevaid toolivärve.

Et osalejad kaua kiblema ei peaks, siis loosin selle tooli välja juba esmaspäeval! Seega võtke aga osa, sest see on tõesti nii lahe beebitoode, et ma lausa kõkutasin hullu kombel naerda, kui selle kätte sain. Nii ilus! Nii stiilne! Nii mugav beebile! Nii pika kasutuseaga! Ära mune – võta osa!

suur kommiloos!

Et mitte iga päev lapse sussi sisse suhkrupomme toppida, leiutavad emad igasugu asju välja. Kes paneb sussi sisse legosid, kes puslesid – variante on miljon. Kui sa oled aga laisk, nagu mina, siis on komm ikka kõige kergem variant. Ja selle pärast eelistan mina, et see komm oleks vähemalt tervislikum, kui mingi suhkrut täis üllatusmuna või keemiline kummikomm. Sellepärast on Mari sussi sees ainult Yummikommid. Neid on nii palju erinevaid, et vabalt võib iga päev ise komm sussis peidus olla, igavaks ja üksluiseks ei lähe.

Kuna neil jõulu eel tuli paar huvitavat toodet müüki, sain ka mina nende kullerilt magusa paki, milles peitusid mu lemmikud Yummikad maailmas – koorekommid! Ärge laske nimest eksitada, sest koort seal sees ei ole ja kommid on täitsa vegan. Maitse on saavutatud taimsete koostisosadega ja ei sisalda mingit jama.

Lisaks on uued sellised asjad nagu ingveri lutsukad. Ma muidu suur ingverisõber ei ole, aga need kommid on tõesti head. Soovitan neid väga eriti rasedatele, sest ingver leevendab kenasti iiveldust. Mina hoian oma paki Triinule, äkki tal läheb veel tarvis. Yummikommide maaletooja rääkis mulle, et neid ostavad ka kiiritusravi saavad inimesed, jällegi iivelduseraviks.

Ja loomulikult oli pakis nende imehäid pulgakomme, mis on valmistatud ainult looduslike maitse- ja lõhnaainetega, ning süües ära 3 pulgakommi, saad kätte 100% oma päevasest C vitamiini vajadusest. Need on ka kaalujälgijatele hea “patustamine”, kui magusaisu murda tahab, sest nad sisaldavad ainult head kraami, mida võib julgelt nosida. Noh, mõistlikuse piirides

Üks õnnelik saab endale eriti vägeva kingikoti, mida siis lapsele sussi sisse puistada, või ise muretult sisse nosida. Suures kingipakis peidab ennast:

1 Yummipurk koos 50ne kommiga (See purk on ainult sellel aastal selline ja uuel aastal saab olema uus disain. Poodidest seda ei saa, on limiteeritud väljalase!) LINK

1 candy cane pakk- see on samuti ainult hooajaline ja juurde enam ei tule! LINK

1 ingveripakk LINK

1 tsillipakk LINK

400 gr koorekad LINK

1 granaatõuna karammellipakk LINK

1 suur pakk, kus 40 pulgakat sees LINK

1 tsitrusemaitseline karamellipakk LINK

1x puuviljamaitseline karamellipakk LINK

1x maasikapulgakad LINK

Öelge nüüd, et ei ole võimas kommikott, eksole?! Siin on kommi nii palju, et saad kamaluga iga hea sõbra kingikotti kah pista ja enda pakikese maitsvamaks muuta. Näita sõpradele, et hoolid nende figuurist ja tervisest ja kingi neile ikka häid Yummikaid! Et loosis osaleda, pead sa seda postitust sõpradega FBis jagama (LINK SIIN), hakkama Yummikommide sõbraks FBis (LINK SIIN) ja kommentaariga märku andma, et osaled loosis. Juba laupäeval loosin võitja välja!

Ps! Yummikommide lehel on ka praegu käimas suur jõulusoodukas, kus paljud asjad on kõvasti hinda langetanud. Koodiga “mallukas” saad headelt hindadelt veelgi 5% alla!

Ps2! Alates 30€ tellimusega on postikulu tasuta!

taksojutte

See ei ole vist saladus, et meie peres autot pole ja kui kuskile vaja minna oon, siis kasutame taksoteenuseid. Ma ei saa aru, miks nii tihti ohitakse, et kuidas me elame kahe lapsega ilma autota, nagu me ütleks, et me elame ilma… koduta või riieteta. Autota on täitsa võimalik elada, sest esiteks on Tallinnas ühistransport väga hea ja taksoga on minu meelest mugavamgi sõita, kui ise autot juhtida. Ei pea keskenduma ja saad omi asju teha. Pärast ei pea parkimiskohta otsima ja… Ühesõnaga ma sõidan taksoga nii tihti, et mõnikord küsib minule võõras juht: “lähme koju?” ja viib mu koitsa ilma aadressi küsimata ja Mari lasteaia aadressi teavad vist ka pooled taxify juhid :D

Kuna ma nii palju taksotan, siis on mul loomulikult tekkinud oma lemmikud. Näiteks üks taksojuht nimega Gunnar. Ma pole teda megaammu näinud, aga ta on nii tore mees, saime temaga kohe jutule ja tema oli üks esimestest, kes sai teada, et ma rase olen :D Viis mind ITK’sse ultrahelisse esimest korda ja üldse, jube tore mees. Lubas mind ükskord sõlesse litsijahile viia isegi! Ma nimelt tahtsin mingi litsga intekat teha, aga sinnapaika see jäigi…

Siis on veel üks mees, kes alati tervitab mind sõnadega: “Noh, mis blogimaailmas toimub?”. Ta ise ei käi üldse netis ja tal pole isegi fesarit. Oma vaba aja veedab ta oma tütardega :) Nii armas mees! Tema nime ma hetkel ei mäleta, aga ta kannab alati peapaela ja on selline turskem onu. Tema rääkis mulle sellise loo, et kunagi tagaistmel üks noor tüdruk kurtis teisele, et uus peika on mingi lollakas, ei oska rääkida ja mõtleb sõnu välja. “Saad aru, ta kirjutas mulle sõnumisse, et ta ei jõua ära oodata, millal me EMBAME. Mis sõna on EMBAMA?” :D

Taksodes saab alati nalja ka. Ma olen taksojuhtidega vist kõiki maailmaasju arutanud, saanud nii palju huvitavat infot, kuulnud eriti naljakaid lugusid ja enamasti lähevad sõidud lobisedes mega kiiresti. Mis on aga kurb on see, et nii vähe naisjuhte kohtab. Naised on alati mega toredad ja vahvad jutukaaslased. Lisaks on nad liikluses minu meelest palju ettevaatlikumad, aga noh, võib-olla mulle lihtsalt tundub see nii. Lisaks olen ma täheldanud, et naistel on mõnikord pagassis lastetoolid. Ju siis selle pärast, et neil on endal lapsed ja seega toolid olemas. Aga kui tooliga autot tahad, siis tuleb seda enne siiski ette helistada ja spetsiaalselt paluda.

Alles hiljaaegu üks juht kiitis mulle, et talle meeldib täiega taksot sõita. Et autoga meeldib sõita ja inimestega lobiseda ja et palk olla ka korralik. Ma arvan, et kui ma ise sõita oskaks, siis ma prooviks hea meelega taksojuhi ametit, tundub seline mõnna töö. Seega üleskutse kõikidele naistele, kes mu blogi loevad, omavad täisjuhilube (mitte vahtralehti) ja kes pole kunagi tegelenud selliste lollustega nagu joobes peaga sõitmine – minge proovige käppa taksojuhina ja teenige enne jõule veel mõnus lisakopikas. Seda saab teha SIIN. Isegi oma autot ei pea olema, saab rentida :)

Kui tihti teie taksoga sõidate? Mis toredaid seiku teil taksojuhtidega olnud on? Kas kaaluksite kunagi taksojuhi ametit? Kui paljudel mu lugejatel üldse load on? Sada küsimust, aga kõikide kaasarääkijate vahel läheb loosi 5×10 eurone Taxyfy sõit! Seega võidu”mehi” on lausa viis tükki, kes endale ühe tasuta sõidu skoorida võivad!

loomapildid

Issand, kuidas ma armastan neid inimesi, kes loomadega pildistama tulevad, see on nii lahe! Eriti lahe, kui tuleb selline loom, keda ma enne näppinud ei ole. Täna hommikul tegin ma silmad lahti ja esimene mõte oli, et jeee, täna tuleb siilipildistamine! Ok, siil üksi ei tulnud, aga Helga oli tõesti üks imeline modell. Loomad pididki omaniku nägu minema, sest ka tema omanik on üks kauneimaid naisi, keda minu silmad näinud on!

Siinkohal üleskutse – tahaksin pakkuda tasuta pildistamise koos loomast sõbraga ühele toredale inimesele. Selle jaoks kirjuta mulle kommentaar, et mis loom sul on ja selle nädala jooksul valin ma ühe (või mitu) õnnelikku, kes tasuta oma sõbrakesega pildile saavad :)!

Lõpetuseks maailma armsaim pilt naeratavast Helgast:

proovisin: HOIA homespa tooted

Sain katsetada sellise vahva kodumaise firma, nagu HOIA homespa, erinevaid tooteid,  Mis muud, kui jagan ka teiega enda esmamuljeid toodetest. Pakis oli siis kolm erinevat kehakoorijat, beebivaht Lendele ja kehavahuke mulle endale. Minu kõige-kõige lemmikum toode on hetkel seesama beebivaht kookosega, mis tõepoolest on nagu siidjas vahutotsik, mis lõhnab nagu rafaello. See on koostisest lausa nii puhas, et kui laps peaks selle kätte saama ja suhu toppima, ei juhtuks absull mitte midagi. Hästi ta vast ei maitse, aga tervisele ohtlik kah pole. Ja öeldakse ju, et kasutada võiks vaid neid tooteid, mida sa julgeks ka suhu panna. Eriti just laste puhul. Lendel juhtus selline asi, et ühel hetkel avastasime ta kukalt voldivahe, mis oli päevaga tulipunaseks ja lausa põletikku läinud. Vähemalt nii mulle tundus. Puhastasin selle ära, määrisin vahtu peale ja järgmiseks päevaks oli see täiesti korras. Ainult väga õrn punakas kuma nahal andis märku, et seal üldse midagi olnud on. Ja see lõhn… mmm!

Beebivaht on põletikuvastane ja leevendab psoriaasi ja dermatiiti, vähendab punetust ja ketendust, hoiab naha tervena. Sobib ka rasedatele ja tundlikule nahale.

Mille nuusutamine mul suu vett jooksma pani, on seesama all olev tsitruse kehakoorija. Ma pole enne nii mõnusa lõhnaga koorjat veel omanudki. See lõhnab nii ahvatlevalt, et ma hea meelega sööks seda, aga paraku see enam söödav ei ole. Või kui olekski, siis ma ei tea, kui hea mõte oleks mugida kehakoorijat. Vist mitte eriti. Aga oma koorimisetööd teeb ta ka hästi.

Veel meeldis mulle täitsa hästi kohvi-mündi koorija, see lõhnab nagu üks tõeliselt mõnus ja kange kohv! Ma olen aru saanud, et seda pole isegi mõtet kasutada enne magama minekut, sest see ergastab sind ja su nahka ikka korralikult.

Ahvatlevalt lõhnav kehakoorija puhastab, toniseerib ja masseerib nahka, eemaldab surnud naharakud ja parandab vereringet, leevendab psoriaasi ja dermatiiti. Sisaldab rikkalikult sheavõid ja kookosrasva, mis jätavad naha pehmeks ja siidiseks. Tsitruse eeterlikud õlid tõstavad tuju, aitavad väljutada vett ja leevendavad väsimust.

Kas asi on vaid minus, või sõna VAHT on juba ahvatlev? Minu meelest küll on. Ja see mündi-greibi kehavaht lõhnab täpselt nagu Marianne komm, mis on muuseas üks mu lemmikkommidest. Täna kavatsen ma selle Kardole näppu anda, et ta mind sellega masseeriks. Ta ise veel ei tea seda, aga palvetage minu eest, et Lende armu annaks ja normaalsel ajal magama keeraks, et mul oleks aega massaaži nautida ja Kardol aega mind mudida. Ma kujutan ette, et pärast seda olen ma korraga hea lõhnaga ja pehme. Aga noh, mis ma siin ikka unistan, eks näis :D Igatahes kui ma sellega enda jalad sisse määrisin, olid nad küll väga mõnusad. Aga asi võis ka selles olla, et ma üle seitsme miljoni aasta jalad ära raseerisin…

Värskelt lõhnav kehavaht on kiiresti imenduv kehapalsam, mis parandab kapillaarset vereringet, pinguldab ja toniseerib nahka, ennetab venitusarmide teket, leevendab psoriaasi ja dermatiiti ning omab põletikuvastast toimet. Sisaldab rohkelt rafineerimata sheavõid, kookosõli, kakaovõid ja teisi taimseid õlisid, mis niisutavad ja hooldavad nahka sügavuti, pidurdavad naha enneaegset vananemist, aitavad hoida naha terve ja siidiselt siledana

HOIA tooted on 100% naturaalsed ja neid ei ole testitud loomade peal.

HOIA ei koonerda koostisosade koguste ja kvaliteediga.

HOIA valmistab oma tooteid käsitsi Saaremaal, kivide ja kadakate vahel.

HOIA tooted lõhnavad oivaliselt, sest sisaldavad kvaliteetseid ja aromaatseid eeterlikke õlisid.

HOIA tooted ei sisalda vett, parabeene, säilitusaineid, emulgaatoreid, alkoholi, täiteaineid ja muid kehale kahjulikke või ebavajalikke aineid.

HOIA tooted leevendavad psoriaasi, dermatiiti ja aitavad paljude teiste nahaprobleemide korral.

HOIA kasutab oma toodetes 100% rafineerimata sheavõid, mida valmistavad käsitsi Ghanas elavad naised, kes saavad oma töö eest õiglast tasu. Niisiis toetad iga HOIA toote ostuga puuduses elavate kogukondade paremat toimetulekut ja haridust Ghanas.

HOIA õilis eesmärk on võõrutada eestlane kahtlase väärtusega dušigeelidest ja kreemidest. HOIA kehakoorijad eemaldavad surnud naharakud, puhastavad nahka, niisutavad ja toidavad seda, mis tähendab, et eestlane võib ostmata jätta kõik maailma keemiat täis dušigeelid ja kehakreemid, mis reostavad nahka ja keskkonda. Boonusena pakuvad kehakoorijad peale kandes nahale tõhusat massaaži, mis parandab vereringet ja naha verevarustust.

Ka teie vahel panen ma loosi mõnusa komplekti HOIA tooteid, millesse kuulub beebivaht, enda valitud lõhnaga koorija ja enda valitud lõhnaga kehavaht. Lisaks saab võidumehe pakki ka argaania õli, mis minu pakis ei olnud, sest see polnud veel isegi müügile jõudnud, kui mina oma potsikud kätte sain. Vot nii uus kraam!

Loosis osalemiseks pane LIKE Hoia Homespa Facebooki lehele SIIN ja jäta kommentaariks, et mis tooted sina oma võidukotist leida soovid. Võitja loosin välja reedel!

Kes loosiõnnele lootma jääda ei taha, siis koodiga mallukas on teile kõik tooted 10% odavamad!

testimistest

Rääkisin siin ükspäev HIV-kiirtestidest, mida üle Eesti teha sai (SIIN) ja antud postituse kommentaarid panid mind mõtlema – kas tõesti pole ennast testida vaja, kui mees/abikaasa olemas ja sekspartnereid ei vaheta? Ma alguses mõtlesin küll, et vaevalt, et ma testima oleks läinud, kui mulle seda rasedana poleks tehtud, aga praegu mõtlen, et samas… miks mitte? Kuigi ma ei arva ega usu, et Kardo mind kuskil petmas käib, siis tegelikult ega ükski petja ju seda avalikult ei kuuluta. Seega võib meist igaüks potensiaalselt haiguse saada tõepoolest kõige uskumatumast kohast – oma mehe/naise käest.

Seega jah, ma ei taha küll teile väita, et teie abikaasad ja mehed/naised teid petavad, aga noh, pagan, elus juhtub ka uskumatuimaid asju, seega ma tahan lihtsalt südamele panna, et selle pärast ei maksa testimata jätta, et ah, mul ju püsiv partner. Ühe korra võiks ju ikka seda testi vähemalt elus teha, sest HIV ei hüüa tulles.

Ja neile, kellel püsivat kaaslast pole, tahan ma südamele panna, et kasutage ikka alati kondoomi, eks? Ma tean omast kogemusest, et võib olla kuidagi… eee…imelik hakata rääkima poole amelemise pealt, et kuule, kas sul ikka kondoomi ka on. Aga rääkimata ei tasu jätta. Ja kui rääkida ei tihka, siis on kergem lihtsalt endale üks kotti visata, sest siis saad sa selle vajalikul hetkel lihtsalt kotist välja tõsta ja ei pea sellest pikka juttu tegemagi.

HIVi ei taha küll keegi saada, aga ega see soovimatu rasedus ja teised suguhaigused ka meelakkumine ole. Võib küll arvata, et no MINA ju ometi ei saa, aga seda arvavad vast kõik. Ja no mis sa pärast selle sügeleva tuti või beebiga ikka teed – ole parem targem ja kasuta kondoomi!

Öelge ausalt, kas teie olete kunagi kaitseta seksinud? Ja kas pärast testimas ennast ikka käisite?

oeh

Käisime eile Ülemistes nagu lubatud. Loomulikult ei soovinud Mari esimese viie mintsaga enam koostööd teha, mistõttu pagendasime tema sinna üüratule mänguväljakule. Seal oli ta muidugi väga rahul. Paraku olin ma maha unustanud kandelina Lentsule, mistõttu otsustasin ma uue osta. Mõtlesin, et nagunii oleks tore, kui oleks üks heledam ka, mustale vahelduseks.

Astusin siis KidZone’i poodi, kus pidavat neid müügil olema.

“Tere, kas teil kandelinu ka on?” küsisin ma müüja käest.

-“Lapsele?” küsis tuima moega teenindaja.

Ei, tead, rebaseid soovin kandma hakata enda küljes… “No lapsele ikka jah,” kogelesin ma vastu. Huvitav, kellele nad veel kandelinu LASTEtarvete poes müüvad?

Seepeale näitas ta mulle ühte karpi riiulil. Enne kui ma lähemalt kaeda jõudsin, hakkas Lende juba häält tegema ja ma kiirustasin, et poest eluga välja saada. Küsisin vaid, et kas see on ikka trikoolina, mille peale mulle jaatavalt vastati. Tasusin kauba eest ja tormasin ema-lapse tuppa, et Lendele süüa anda ja ta enda külge siduda.

Kui ma pakendi juba katki rebinud olin, nägin ma, et a) see ei ole üldse selle mustri/värviga, mis pakendil, b) see EI ole trikoolina. Mis seal ikka, sidusin beebi ikka sellega enda külge, muud varianti mul nagunii polnud. Ise ma ju ei vaadanud enne pakendi sisse :D Annab seda lina ka kasutada, aga trikoolinad on ikka paaa-aaa-aaalju mugavamad siduda.

H&M’is unustati Lentsu uutele pükstele turvaelement külge, mis hakkas piiksuma igas poes, kuhu ma sisse astusin, väljaarvatud H&M’is endas. Seega, kui kellelgi on idee riidepoodi röövida, siis ma omalt poolt soovitaks just H&M’i. Seal vist need väravad ei funka. Muidugi ma ei tea, mida te teeksite hiljem asjadega, millel suured turvaelemendid küljes :D Mul on ainult hea meel, et ma seda enne koju jõudmist märkasin, muidu ma oleks küll päris pahaseks saanud.

Ja mänguväljakult sai Marjusha eile mingi tõve külge, nii et täna olen ma kodus palavikus Mariga ja veel-mitte-palavikus beebiga, keda ma elueest Marist eemale hoida proovin. Tõotab tulla üks huvitav päev.

Lende eile Ülemistes elu üle mõtlemas.

hääd essat adventi!

Ma olen alati arvanud, et päkapikud hakkavad 1. dets liikuma, aga Kardo ema ütles, et ikka esimesest advendist on neid oodata. Isegi jõulukalendris on ju 24 ruudukest. Igatahes, esimest korda Mari elus otsustasime talle ka siis päkapikku mängida. Jõulunurgas ripub kaks sokki, ühe sisse peitsin siis kommi ja näitasin Marile, et näed, päkapikk on käinud kommi toomas. Mari sõi kommi ära ja tahtis veel. Ma seletasin, et päkapikk toob ikka ainult ühe kommi, mille peale läks Mari kööki, võttis tooli, aknalaualt kommikoti ja hakkas nosima. Päkapikk, my ass.

Tänase advendi puhul on meil suured plaanid Ülemistesse shoppama minna. Meil on üht-teist tarvis ja Mari tahab raudselt sinna suurele mänguväljakule minna, mis Lido kõrval on. Praegu kulistame kiirelt kohvi sisse, mina teen ennast inimeseks ja proovin Marist kuuse all mõne pildi saada. Ta, sindrinahk, ei taha seal üldse püsida. Kui muu ei aita, siis tuleb polaroid kasutusele võtta – kuna ta nii tahab, et ma sellega pildistaks, siis ta on nõus suht ükskõik mida tegema :D

Kulukaks läheb nii piltide tegemine, aga no mis ma teha saan, et Marile nii väga meeldib. Tegin just tellimuse ka uutele fotopaberitele polaroidi jaoks. Kõige soodsamalt saab neid Digizone’i kodukalt, täna on veel viimane päev lisaallahindluseks, seega kellel polaroid on, soovitan täna osta SIIT.

Aga ok, me Ülemistesse.

ma olen teistest parem!

Ma siin ükspäev Facebookis naersin vähe enda üle, et täiskasvanud inimene, aga nüüd hakkas esimest korda huvi pakkuma, et mis see koalitsioon tähendab. Lisaks nentisin ma, et ma hetkeks ei teadnud, kes on meie peaminister. Olgu öeldud, et see oligi vist sama päev, kui see valitsus vahetus, nii et päris nii ka polnud, et keegi oleks 10 aastat ametis olnud ja mina sellest selle päevani aru poleks saanud. Ok, kindlasti on ministreid, kes 10 aastat ametis olnud on ja keda ma siiani ei tea, aga see selleks.

Kus siis läks alles trall lahti. Iga nuka pealt sadas arvamusi, et üks haritud inimene ikka peab poliitikast huvituma, sest muidu on ta vist mingi ühiskonna kõntsakiht. Või siis sa võid küll seenkõntsakiht olla, aga salaja. Avalikult välja öelda, et ma ei vaata uudiseid ega huvitu poliitikast, on vist surmapatt. Tähendab, minu tutvusringkonnas ei ole, aga ehk ma siis suhtlengi teise eestiga. Muidugi on mul sõpru, kes teavad poliitikast kõike ja hoiavad uudistel näppu pulsil ja loevad Sirpi ja vaatavad AK’d. Sellegipoolest ei kipu nad mulle ülevalt alla vaatama ja sõbrad saame me ikka olla.

Ometi tekkis mul nende vastuavalduste peale blogis selline tunne, nagu mingid suured targad tüdrukud lükkaksid mu nurka ja naeraks, et ehhhee, vaata lolli! Ei teagi! Ei huvitugi! Küll on hea sellisest parem olla! Ma igaks juhuks mainin, et see tunne võib olla lihtsalt selle pärast, et ma tundsin ennast natukene puudutatuna ja võib-olla on need arvamusavaldused lihtsalt….Ok ma ei suuda isegi kuidagi pehmendada seda :D Täitsa otsene “nii kuidas mina elan on õige ja teised on lollid!” suhtumine.

Ma olen seda suhtumist ennegi kohanud. Noh, esiteks kunagi iseenda käitumises. Mitte küll poliitika koha pealt, aga ma olen ka mõnikord imestanud, et kuidas ometi mingi inimene mõnda asja ei tea või kuulnud pole. Eks huvid ole erinevad ja ma mõistusega võttes saan aru, et igaüks ei saagi samadest asjadest huvituda. Aga ma ei kujuta ette, et ma läheksin kuskile üleolevalt muigama, et püha jumal, sa ei oskagi leiba küpsetada? Iga enesest lugupidav inimene oskab leiba küpsetada! MINA küll oskan leiba küpsetada! Ja sa veel ei huvitugi leivaküpsetamisest? Püha jeesssake! Ristimärk tuleb ka vist ette lüüa.

Tõstan käed ja ütlen ausalt, et ma olen väga poliitika/uudistekauge ja ei häbene seda tunnistada. Ma ei taha vaadata uudiseid, sest kõik see, mis sealt tuleb, on kallutatud propaganda. Inimesed, ma TÖÖTAN ajakirjanduses. Ma tean, kuidas uudised tekivad ja kuidas mõned uudised ei teki kunagi, sest need ei meeldi rahakamatele ajakirjanduse “koostööpartneritele”. Ma ei viitsi ennast selle õuduse, valetamise ja vassimisega kursis hoida. Lihtsalt ei taha, õudne on.

Ja see valitsus… Sitta mul sellest, kes seal valitsuses? Ausalt kah. Ma ärkan hommikul rõõmsana ja lähen magama ka rõõmsana ja kujutate ette, mitte kordagi päevas ei nuta ma looteasendis nurgas, sest mul on puudulik info valitsusest ja ministritest. See ei ole lihtsalt mulle oluline.

Ometi on mul täitsa ükskõik, kui mõndadele teistele on. Tore ju, kui inimest huvitab ja ta tahab ennast kursis hoida. Aga mina ei saa aru, mis häda on siis igal pool dramaatiliselt ohkida, kui on ka neid, keda ei huvita? Jääbki ju teistele seda krdi poliitikavärki rohkem :D

Mõnda ei huvita leivaküpsetamine, mõnda blogimine, mõnda poliitika. Väga loogiline ju. Ja mul ausalt ei ole piinlik seda tunnistada. Aga noh, mul on üldse harva piinlik.

Ma nüüd lähen elan oma teise eesti elu edasi…

Ma küsiks teilt, et kas teid huvitab poliitika, aga ma ei hakka, sest muidu saavad targad tüdrukud teie üle pärast naerda, et näed, selle lollaka fännid on kah kõik teine eesti :D

Ps! Mu ema on terve elu mulle õudusega ette heitnud, et kuidas ta küll sellise matsi kasvatas, kes maailmaasjadest ei huvitu ja väitis mulle, et kõik NORMAALSED inimesed huvituvad. Nojah, mulle siiani tundnub, et ma elan oma ignorantsuses palju paremini, kui mõned nendest tarkadest ja normaalsetest inimestest :D

jumal küll…

Ma vannun teile, et kui ma saan veel ühe kirja, mille sisu on kirjaoskamatult trükitud: “Dere, lukesin teie blokist, et pakkute abi inkassodega. Kuidas abi saaksin? Olen 486876458356 euri võlgu. Palun abi, ette dänades!” siis ma kraabin oma silmamunad silmakoobastest välja.

Õudne asi, see blogijaks olemine, kogu aeg tuleb ikka mingite pooletoobistega kokku puutuda. Muidugi klienditeenindajad puututvad iga päev lollide küsimusega kokku ja minu õnn on vähemalt see, et kui mina debiilsele kirjale midagi järsemat vastan, siis ei saa keegi mu ülemusele kaevata ja tõmmelda.

Nagu, KUIDAS saab olla, et reaalselt mingi 50 inimest täna arvavad, et ma kuskil inkassomenetluses töötan? Kuidas nad saavad öelda, et kle ma LUGESIN su blogi ja nüüd mõtlen siin, et kuidas siis sellest inkassovõlast siis lahti saada? Nagu… what? Kui sa lugesid mu blogi, siis sa peaksid kogu infot omama, et kuhu pöörduda ja mida teha. Ei?

Et te mõistaksite mu ärrituse taset, siis ma kopin praegu muutmata kujul siia mõned kirjad:

“Kuidas inkassojamadest lahti saada? Palun infot!”

“Rohkem infot inkasso kohta!”

“Tere! Minu elukaaslasel on ~3 inkasso firmat, kes nõuavad võlga sisse. Lugesin facebookis, et aitad leida lahenduse. Mis variandid oleksid?”

“Kuidas saab nii et ei pea maksma???”

“Tere lugesin teie postitust fb-s et küsin mismoodi saab siis sellest inkassost vabaks kuidas see toimib ? “

“Tere sooviks inkasso abi kohta infot olen üksikema ja kaelas ammune inkasso jama”

“Sooviksin ka inkassodest lahti saada,aastaid painavad ja ähvardavad.mida selleks tegema peab”

“Tere. Mul on ka probleemid erinevate inkassodega.Sai kunagi laene võetud abielu jooksul ja kui lahku läksime jäid kõik laenud minu kanda ja ma ei suutnud neid lihtsalt maksta.Kui on võimalik selle asjaga midagi ette võtta,siis oleksin väga huvitatud.Tänud ja kõike head.”

Ausalt, esimesele triljonile kopisin viisaka vastuse, et sry, ei tööta seal, lisainfot saad nende kodukalt, aga nüüd tahaks juba kõigile vastata, et püha issand jumal, WHY? MIKS sa mulle kirjutad? MIKS?!?!?!?!

Eriti närvi ajab veel see, et kui ma ühele preilile vastasin, et kle kui sa lugesid mu postitust, siis sa peaks ju teadma, et ma faking ei tööta kuskil inkassoprobleemidega tegelevas firmas ja ilmselgelt mina sind kuidagi aidata ei saa. Siis saadetakse veel vastus: “tra sa ülbad?” :D Sorri tõesti, et ma ülban, viisakam oleks minust vist lihtsalt hakata inimeste inkassoprobleeme lahendama…

Ma vist pean oma hüsteeriast puhkama korraks :D