Mariann Kaasik's Blog, page 200

lapsed ja näksimine

Ma ei suuda meenutada, kelle blogist ma lugesin, et nende majas lapsed mitte kunagi ei näksi toidukordade vahepeal. Ma olin suht üllatunud, aga mõtlesin, et okei, võib-olla head emad suudavad siis nii hästi neid lapsi “taltsutada”, et kõht ei lähegi vahepeal tühjaks. Meil on suht kogu aeg mingi näksimine teemas. Endal ja lapsel ka. Nüüd lugesin, et kumbki äärmus pole hea, nimelt sööb umbes 30 protsenti Eesti eelkooliealistest lastest kas liiga harva või liiga sageli, selgus Baltimaade lapsevanemate hulgast läbi viidud uuringust.

Laste toitumise eksperdi ja Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuse aseesimehe Reelika Õigemeele sõnul vajavad lapsed 5-6 toidukorda päevas. See tähendab siis seda, et lapsed peaksid sööma umbes iga kolme tunni tagant, mis tähendab, et lisaks kolmele peamisele toidukorrale vajab kasvav organism päevas kaks kuni kolm vahepala. Kui ma Mari lasteaias käisin, siis ma nägin, et isegi seal saavad lapsed vahepeal midagi nosida. Näiteks sel päeval oli maasikaid ja õunu. Üks poiss palus leiba, sai kah.

Kodus on nii, et lasteaiapäeval sööb Mari hommikuti mõnikord ühe kohukese/jogurti ja ülejäänud toidukorrad tulevad siis lasteaias. Selleks ajaks kui aed läbi, proovin ma tavaliselt söögi valmis saada, aga no iga kord ei õnnestu ja mõnikord pole ma veel söögi tegemisega algustki teinud. Siis annan talle kah midagi nosida, et ta päris ära ei kooleks siin nälja kätte.

Jah, eks tervislik valik oleks anda puuvilju ja juurvilju, aga kui ma aus olen, siis peale nende saab ta aeg-ajalt ka viinerit, lihapalle, jäätist, saia, kommi ja jumal teab mida veel. Seega kui Danonki saatis meile hunniku jogurteid ja vahepalasid, siis andsin neid ikka vahepeal lapsele kätte. No püha jeerum, kus siis hakati pahandama, et see ju puhta suhkur ja miks ma seda lapsele andsin. Muidugi on õige tervislikult toituda ja näiteks kui ma süüa teen, siis mingi “jama” nagu viinerikaste või muud sellist asja ei tee ma iialgi.Ikka puhas ja värske toit, aga no tõesti tahan aeg-ajalt lapsele lubada midagi magusat kah. Muuseas, nendes uutes Danonki jogurtites on vähendatud oluliselt suhkuru sisaldust. Muidugi ei ole see päris suhkruvaba, aga nagu öeldud, ei kavatse ma kuskilt “aasta ema” auhinda nõuda, nii et pole vist hullu, kui Mari ka teinekord maiustada saab.

Muidugi on meil igasuguseid vahepalasid, aga ma ei ole lihtsalt nii radikaalne, et noh laps ei tohi iial midagi magusat saada. Sööme siin puuvilju ja pähkleid ja rosinaid ja joome smuutisid ja mugime marju. Aga noh, neid jätse-komme-kohukesi-jogurteid ka.

Ma ise ka pistan neid piimatooteid Danonki saadetisest ja ma muidu pole väga jogurtisõber, siis neid söön hea meelega. Aru küll maitsest ei saa, et oleks vähem suhkurt sees, kui vanasti :D

Eile just sõbrannaga rääkisime, et eelkooliealisi (noh, meil on kolmepoolesed), neid saab nii kenasti kaasata söögitegemisse. Tahavad nad ju kõvasti aidata ja mõnda tööd saab neile ju usaldada. Näiteks midagi segada, soola juurde panna, midagi valada, isegi lõigata olen Maril lubanud. Need toimingud on toredad ema-lapse ühistegevused ja teisalt aitab see lapsel mõista, mis häid asju toidu sisse pannakse ja hiljem mekib ta valmis toitu ka julgemini.

Kui ei oska lapsega midagi teha, siis no kõige lihtsam variant on smuuti. Ka pannkoogitaignaga saavad mudilased abiga kenasti hakkama. Kui aga rohkem aega ja mässata viitsite, siis üks tervislik ja maitsev vahepala võib olla ka brownie.

Mina lähen nüüd kalapoodi, sest mul on plaanis õhtusöögiks teha üks mõnus lõhepasta! Aga teie jätke siia blogisse kommentaaridesse vastus, kui tihti peaks sööma eelkooliealine (see vastus on siin postituses täitsa olemas) ja kolm kommentaatorit võidavad Danonkilt kinkekoti!

Ps! Selveris on mai lõpuni kampaania, et kui ostad kaks Danonki toodet, võid võita jooksuratta! Rohkem inffi leiad SIIT!

Lisaks huvitab mind päris ausalt, et mis vahepalasid teie lastele annate? Kas üldse annate? 

ei reklaami

Vahelduse mõttes siin suure reklaamimise keskel võtan need paar minutit, et midagi… antireklaamida? On selline sõna olemas? Igatahes kargab mulle iga päev FBi seinale ette mingi firma nimega BabyBoo Eesti, kes teevad mingisuguseid… katteid. Selliseid.

Ma lihtsalt ei saa aru. Miks? Koduleht väidab nii:

Turvahällikate kaitseb beebit tuule, tolmu, uudishimulike pilkude ja päikese või muu ereda valguse eest.
Imetamiskate annab 360-kraadise peidupaiga, nii saab beebi rahulikku söögikorda nautida ja ema olenemata asukohast alati privaatselt imetada.
Katte avausest on võimalik beebit jälgida.
Lihtne kasutada.
Sobib kõikidele turvahällidele.
Praktiline ja armas katsikukingitus igale uuele emmele.

Esiteks, tuule ja tolmu kätte ei maksa imikut nagunii külitama jätta. Uudishimulike pilkude eest kaitsta? Ah? Mingi maikel tsäksonid on kõik oma beebidega või :D? Nagu võõraid nii väga huvitaks suva titte “uudishimutseda” ja kui huvitabki, siis mis selles paha?

Imetamiskatetest ei saa ma nagunii aru. Ma kannan lihtsalt riideid, millega on mugav diskreetselt imetada, mingit telki endale peale visata ei viitsiks.

Katte avausest on võimaik beebit jälgida, aga ilma katteta on seda ka võimalik teha, kujutate ette :D

Ma ei tahaks elusees kingiks seda räbalat ja ise ka kellelegi ei kingiks. Tarbimishull või mitte, siis ma ei näe pointi maksta 45€(!!!) selle eest, et ma oma titekese kuskile hauduma mässida saan. Praegu nii soojad ilmad ja KINDLASTI ei soovita ma seda üle turvahälli või vankri tõmmata, päris kindlasti! Seal hakkab beebil hirmus paha. Päikse eest saad last kaitsta nii, et keerad vankri teistpidi. Pole vaja vaesekest ilma õhuta kuskile sauna jätta. Issand, mis video ma nende fbist leidsin SIIN, apppi. Nagu mingi kassipoeg oleks kotti topitud, las rabeleb seal, peaasi, et silma alt ära on ja jumala eest keegi uudishimuliku pilguga ei vaataks.

Hesus.

Nagu turvahällide burkad oleks keegi leiutanud

ah ma siin disreetselt imetan, keegi ei saa raudselt arugi, et ma siin armeetelgis koos lapsega, tiss ripakil olen!

Kui keegi mulle selle kingiks, siis ma arvaks, et see on vihje, et mu laps on nii kole, et parem oleks ta maailma eest ära peita :D

Aga no kui kellelegi meeldib kuumarabanduses laps ja telkides elamine, siis mul on teile veel mõned imelised tooted pakkuda:

diskreetne majakate, mis peidab teie perekonda kurja silma eest

Leidsin veel diskreetsema imetamiskatte, no nüüd on küll kindel laks, et ükski nip-slip ei tule!

Kui sind on alati juhtimisel häirinud see, et mingid matsid sulle aknast sisse vaatavad, siis su probleemile on imeline (ja loomulikult diskreetne) lahendus!

lugejakiri: mida kinkida õpetajale?

Tere Mallukas,

Loen tihti Su blogi ja hindan väga, et Sinu blogis kajastuvad asjad täpselt, selliselt nagu need on… et kui tuju on paha, siis ongi tuju paha ja kui kõik on hästi, siis ongi kõik hästi ja kui on meelepaha ja nurinat, siis nii ongi :D  Mitte ei hakata ilustama, stiilist, et shitaks halb on olla, aga teeme näo, et kõik on hästi, sest avalikkusele ei meeldi vingus näod. Ja meeldivad ka ausad kommentaarid – igalühel on oma arvamus, ja neid juletakse ka kirja panna. Juletakse arutleda ja ka lahendusi püstitatud teemadele pakkuda. Mida muud ühelt lahedalt blogilt oodata enam – lihtsalt Super!

Aga pakuks teema arutluseks ka Sinu lugejatele välja – olen mitmendat aastat kimpus lastevanematega, kes paistavad arvavat, et mida kallim ja uhkem kingitus õpetajale (jõul,sünnipäev, lapse sünd, abielu, klassi lõpetamine) jätab klassi lapsed paremini meelde, kui lihtne ja südamest tulnud kingitus. Olen vist igavnenud arusaamade ja prioriteetidega lapsevanem, kes hindab seda, et õpetaja minu lapsi õpetab, kuid talle on selle töö eest ette nähtud ka palk, töötasu näol. Ja mina hindan oma laste õpetajat omal moel – ehk aastaringselt, mitte mingil konkreetsel päeval. Ja kingituseks – enamasti lilleõis, või midagi mis pakub emotsiooni – küpsetasime enne jõule lapsega piparkooke, kaunistasime paelaga, kirjutasime kaardile jõulusoovid ja viisime koos üle. Olengi seda, meelt, et tegelikkuses pakkuks õpetajale ju selline kink palju rohkem rõõmu, mis on südamega tehtud.

Meil ühes klassis on nii, et nüüd on tulemas algklasside lõpp ja klassijuhataja vahetub. Lapsevanemad, tahavad teha õpetajale 150 eurose spa kinkekaardi, koos erinevate hoolitsuste ja veekeskuse külastamisega.  Mida arvate teie nii kallist kingist õpetajale?

Mina esmalt mõtlen oma ette, et kuna õpetaja on juba eakam, siis võib olla on tal mingi tervise probleem, mis ei luba tal mõnda hoolitsust nautida. Või hoopis, äkki ta ei käigi spades. Kahju, kui selline kink ka raisku läheks. Vastu võttes peab ju õpetaja ikka naerulsui olema ja naeratades rõõmu üles näitama. Ei saa ju öelda, et oi.

Jõulude ajal oli  teises  koolis  teema, et lapsed said jõuluvanalt paki, kus oli sees tintenpen ja shokolaad, ( kokku u 6 euri pakk) ja õpetajale kingiti haapsalu sall ( tellitud. ja umbes 95 eurot). Ja tintenpeniga võis hakata kirjutama siis, kui käekiri lubas. Mõni laps siis peale jõuluvaheaega alles.

Ma ei ole kingituste tegemise vastane. Mina hindan pigem seda, et see oleks olnud südamest tänulikkust näitav kink, kui keegi lapsevanematest oleks selle salli valmis teinud.

Ja siis keegi julgeb  oma arvamust välja öelda, saad sõimata, et kinkimine on tänulikkuse väljendamine ja see pole sunniviisiline. Enamasti on kujunenud nö ladvik, lapsevanemaid, kes kingitusi välja mõtleb, ja raha selleks kogub.

Meie peres on paraku tänulikkuse väljendamine… teistmoodi. Asjad on toredad. Aga asjad ei näita tänulikkust. Tänulikkust näitab emotsioon. Südamega klassi poolt tehtud ühtne läbimõeldud kingitus.

Samas, kas klassilõpu kingid ei peaks tulema klassi laste poolt? Aga kui lapsevanem otsustab mitte rahakogumise rallis osaleda, siis ei mainita ka lapsenime ära. Seega on see kinkimine muutunud, pigem vanematepoolseks pugemiseks. Minu arvamus. Aga mida Sina Mallukas arvad?

***

Mul muidugi pole kogemust kooliga, aga ma eeldan, et lasteaias on umbes sama, mis koolis. Mõni aktiivsem vanem pakub midagi välja ja teised nõustuvad. Vähemalt meil pole olnud mingit tüli. Samas mul ei tule praegu ühtegi kingitust meelde, issand, oleme ju ikka kinkinud? Minu meelest kunagi oli mingi kinkekaart…

Mina olen Mari kasvatajatega nii rahul, et võiks neile hunniku haapsalu salle kinkida, kui keegi ära orgunniks. Aga mis teie koolis/lasteaias kingitakse?

lasteaiajutud, mida teha?

Sain Marile tasandusrühma koha. Olin mega õnnelik, kuni mulle kirjutas üks blogilugeja, kellel antud lasteaiaga väga ebameeldivad kogemused. Ah, ma parem kopeerin selle kirja teile ka:

Hei! Küsisid arvamust **** lasteaia  kohta. Räägin oma kogemusest:

Olin veidi alla aasta tugiisikuks sügava puudega autistist lapsele, kes käis seal lasteaias. Enamus lapsed on seal logopeedilistel põhjustel, aga mõned autistid või puudega lapsed olid ka sel ajal sinna lasteaeda suunatud, kuna mujal kohti polnud. Kogemus oli väga väga väga halb ja kurb.

Erivajadustega lastesse suhtusid selle rühma kasvatajad leebelt öeldes kehvasti. Emade ees oldi alati 5+ käitumisega ja poeti täiega. Kui mina hakkasin oma tugilapsega seal kaasas käima, siis taheti minust igatmoodi lahti saada, siis ei saadud ju võõrale inimesele oma tegelikku loomust näidata.. aga selle aja jooksul, kui ma seal tugiisikuks olin, juhtus nii palju asju, et mõned näited toon:

Esiteks minu tugilapsesse suhtuti väga kehvalt, laps sellest muudugi ise midagi aru ei saanud, aga rääkisid kiguaeg temast halvasti ja tegid iga asja ja hääle peale nägusid. Oh neid näiteid on nii palju.. Siis oli seal üks poiss, kes oli suhteliselt hüperaktiivse käitumisega ja ta pissis tihti alla. Ükskord sattusin peale, kuidas abikasvataja mingi kaikaga vehkis ta ees ja ähvardas teda et ta enam ei pissiks, ja kui nad nägid mind seda nägemas, siis hakkasid naerma ja vabandasid et tegid nalja.. 
kuulsin teinekord ühte kasvatajatest abikasvatajale kurtmst, et talle ei meeldi üldse ta töö, aga no et lisaraha tahab saada(oli pensionil ja käis lisaraha teenimas). 

Üldse tegeleti lastega väga vähe selles ryhmas. Kuna seal olid lapsed vanuses 3-6, siis tegeleti peamiselt ainult koolieelikutega. Kaarte ja asju tehti vaid mingi tuleva yrituse raames.  Logopeed oli väga armas ja tore, teda raakisid ka kasvatajad täiega taga ja näoees tegid nii head nägu. Julm värk noh.. teisi ryhmi muidugi ei oska kommenteerida, aga see arendusryhm oli kyll minu kogemusel mõne lapse põrgu!  Kõikide lastega nad muidugi halvasti ei käitunud, aga just nendega kes olid teistsugused. Aga see juba näitab eriti, kui haiged kasvatajad!! Ma kyll ei tea kas need kasvatajad on seal siiani voi ei.

Mina kaisin seal oma tugilapsega 2 korda nädalas vaid, rohkem nendega kokku leppida ei suutnud.. see on niii pikk ja haige teema, mis koik seal oli.  Aga ma olin kokku seal 9 kuud, tugilapsel lõppes lasteaia aeg ära, (oli ka koolieelik, aga temaga kooliteemadel ei tegeletud yldse)läks kooli, plaan oli sellest teemast kirjutada haridusministeeriumisse, aga kuna synnitasin ja elu oli nii kiire, siis see kahjuks jäi sinnapaika. Nyyd on sellest 2 aastat möödas. 

Igastahes kui samad kasvatajad alles on, siis ma ei soovi mitte kellelegi nii jubedat lasteaiakogemust!!!

Arusaadavalt ei ole sellised kogemused lasteaiaga lapsevanemale kõige meeldivam jutt, mida kuulda, seega edastasin kirja direktorile ja uurisin, mis võiks sellise jutu tagamaad olla ja küsisin, kas samad kasvatajad veel antud rühma õpetajad on. Muidugi ei arva ma kohe, et võõra inimese juttu tuleb tõe pähe võtta, aga minu loogika ütleb, et lapsevanem peaks enne ikka olukorda uurima, kui oma lapse sellisesse rühma paneb, mille kohta säärased jutud käivad. Eksole?

Teate, mis ma vastuseks sain või?

Lugupeetud Mariann! Teie poolt edasi saadetud kommentaar kurvastab mind väga.  *** töötas tõesti tugiisikuna meie lasteaia lapsele, kuid koostöö temaga kahjuks ei sujunud. Tegemist oli noore ja kogenematu inimesega, kes ei sobinud sellele tööle. Personali koosseis tasandrühmas ei ole muutunud. Rühmas töötavad pika staažiga kogenud  õpetajad. Peale erimeelsusi *** oleme pööranud tugiisikutega koostööle suuremat tähelepanu, õpetajaid koolitanud ja saanud meeskonnale nõustamist.

Kui **** kommentaar tekitab teis  *** lasteaia suhtes eelarvamusi, siis pigem soovitan valida mõne teise lasteaia tasandusrühma. 

Haha, nagu mulle päriselt ka ei sobi jah teadmine, et keegi kuskil kepiga lapsi mitte voodisse pissima suunab. Eriti kuna minu laps ei oska rääkida nii hästi ja ma lapsevanemana sooviks teda saata ikka võimalikult heasse ja turvalisse keskkonda. Samas see direktori kiri on ka nagu wtf, et jah loomulikult on kasvatajad samad ja kui teile ei sobi, siis lihtsalt minge kuskile mujale. Kas mulle EI peaks tekitama eelarvamusi ülalpool toodud kiri?

Mis siis ikka, kui läksin ise lasteaeda kohapeale rääkima. Sinna olid siis kutsutud logopeed, õppelajuhataja ja direktor. Esimesed kaks olid väga toredad ja viisakad, aga kumbki nendest Mariga nagunii kokku ei puutuks igapäevaselt (tuleb uus logopeed), samas direktor tundus endiselt väga ebameeldiv inimene, kes kah mitte kuidagi Mariga kokku ei puutuks. Lihtsalt see direktori suhtumine oli, et noh, tavai, lähme vaatame rühmad üle, et kas seal on ikka kepid nurgas, millega lapsi peksame vä hehe-hehe-heehe. Nagu ok…

Väga keeruline olukord. Ma ei mäleta üldse sellist dilemmat, kui ma Mari Helliku lastesõime panin, sest seal on kasvatajad väga sõbralikud, siirad ja toredad. Ei mingit ebameeldivustunnet või imeliku umbusaldust. Seega, kui keegi jõuab siia kunagi googeldades Helliku lastesõime Nõmmel, siis mina soovitan seda 100%. Kindlasti läheb sinna ka Lents uuel sügisel, sest seal on lihtsalt nii mõnusad õpetajad, väike kollektiiv, hea aed ja üldse kõik on nii hea seal. Ma ei saa aru, miks see ainult sõim olema peab :(

Miks see vanemdamine ja selle otsused peavad nii keerulised olema?

Plussid: See lasteaed on lähedal, seal on 3x nädalas vähemalt logopeed igal lapsel, uus maja.

Miinused: Keegi võib mu last kepiga nüpeldada, kui ta voodisse pissib ja ta ei oskaks mulle seda öelda ka (ok ma saan aru, et suure tõenäosusega keegi seda ei tee, aga still!).

pildipostitus: meie nädalavahetus

Ma tegin nii palju vahvaid pilte see nädalavahetus, et patt oleks neid jagamata jätta. Iga pildi juurde räägin paari lausega siis, et mis värk oli noh.

Reedel käisime me Kardoga Nõmme turul shoppamas ja sellest on mul terve insta pilte täis, kes veel mind ei jälgi, siis kasutaja on Mallukaz, kui huvi on, saate sealt vaadata. Enamasti on pildid Lentsust ja Kardost, kes siis mind ikka pildistab :D

Esiteks sain ma teha esimesed õue-beebipildid elus! Nii soe ilm oli ja mul oli parasjagu Nõmme turult nii palju ilusaid lilli ostetud, et saime kohe kõik kasutusse panna. Ja see tilluke pöialpoiss oli nii nunnuke ja ilmekas (vaata teisi pilte shootist mu teisest blogist).

“Hmmmm, kas on piima isu või ei ole…?”

“Mina olen pisi-pisi, ära minult salmi küsi!”

Ma ei suuda meenutada, et mida ma siis laupäeval veel tegin, ainult pildistasingi vist. Aga ilm oli lihtsalt nii hea, et patt oli toas olla. Lisaks istutasin ma maja ette natukene lilli, et see majaesine nii suur pommiauk välja ei näeks. Kust saada hea hinnaga ampleid? Tahaks veel!

Kui juba pärg välja kistud oli, tegin Lentsust ka paar pilti GomeraKidsi uue komplektiga. See päev ta veel istuda ei osanud (vaata, kuidas klammerdub oksa külge ja vajus lääpa) uuel päeval juba jäi istuma :D

Ma leidsin Maximast paari euri eest suure karbi kriite ja nüüd tegeleme me Mariga igapäevaselt kalade joonistamisega. “AINULT KALA TAAN!” nagu preili korrutab. Siis mina joonistan kala ja tema sodib selle sinisega üle. Pildil on ta selle pärast nii etteheitev, et noh, teate ju küll, et pildisoovi väga pole :D Pilk on küll selline, et “i kill you!” :D Mõnusalt räämas ka veel.

Mari püksid on LAV-organic poest ja kuna mul on samasugused, tean ma öelda, et need on maailma mugavamad asjad!

Pühapäeva hommikul oli nii soe, et lapsed läksid kohe terrassile elu nautima. Okei, Mari läks ise, Lents vajas assisteerimist.

peaaegu sama suured :D

“Tee ote pai! Tubi tita!” :D

Eile veetsime lõpuks terve päeva Muugal Kardo vanaisa sünnat tähistades. Nii tore oli! Ja mina veel mõtlesin, et ma ei lähe, sest nii palju tööd on vaja teha. Lõpuks tassisin arvuti kaasa, et okei, teen siis seal ja… ei teind essugi! Nautisime seltskonda ja ilma ja nii tore oli!

Vana hea Rolf ringi liipamas

Mari otsustas peale eelmisel aastal mesilase käest nõelata saamist, et kardab KÕIKI putukaid. Ka sipelgaid. Seega istus kärru, et teda “kätte ei saadaks”

Lastevahetus

Mari ja Lentsu onutütar, ehk siis… nõbu?

Lents sünnipäevalapsega (sünnipevavanamees oleks vist imelik öelda :D)

“Ooo, mis uhked rinnakarvad! Härra, kas tohiks krabada?”

Vot, selline tore nädalavahetus oli meil. Mis teie nädalavahetusel head tegite ja kuidas mõnusat ilma nautisite? 

maailma ilusaimad kingad

Hoidke alt, mul on täna selline kirjutamistuhin sees, et postitusi hakkab tulema nagu vändrast saelaudu. Küll aga on mulle mitmed kirjutanud, et kuule, sa pidid mingid kingad välja loosima – jaaaa! Ma siis teen selle ära, nagu näha, te ei malda kannatada. Igatahes – kunagi ammuilma tutvustasin ma teile sellist brändi nagu Irregular Choice. Üks blogilugeja võttis kätte ja hakkas seda hüpercooli firmat ka Eestis edasi müüma – oli ka tagumine aeg, et keegi seda teeks! Nii sündiski Heelstop (LINK).

Minu armastus selle brändi vastu sai alguse iidamast-aadamast, kui ma kunagi endale pulmadeks kingi ostsin (näe, sellised). Mulle meeldib, et nad on hästi omapärased, mannavahused, värvilised ja mis kõige tähtsam – mugavad. Ma pole suurem asi kontsakandja, mul hakkavad täiega jalad valutama ja ebamugav on, aga nendega saab vabalt päev läbi ringi kablutada.

Ega mul see kollektsioon praegu eriti märkimisväärne pole. Pulmakad võtsin liiga väiksed, seega need ma müüsin maha, aga need poolsaapad ja saapad on 38 suuruses väga head (kuigi ma tavaliselt olen pigem 37.5). Kui ma ei eksi, siis need mõlemad on sellised vanemad kollektsioonid, mida mul polegi teile kuskilt linkida, aga ilusad on nad sellegipoolest, eks?!

Need saapad on pigem sellised kevad-sügis omad, sest mingit mustrit talla all pole ja talvel on libe. Ma tean omast kogemusest – oleks endal napilt hambad välja kukkunud, seega katsetada ei soovita :D Muuseas, mul on need olnud kaks aastat ja need on ikka sama kabedad kui esimesel nädalal! Kandnud olen kõvasti.

Neil on tegelikult igasuguseid ägedaid kingi ka, aga kuna mul on endal hästi kitsas ja imelik jalg, siis ma kunagi ei tihka niimoodi kingi tellida, nöörid tunduvad parem variant. Kuigi mul endal jäi pilk nendele kingadele, neil on see.. nöör ka küljes ja no nii ilusad on! Kahjuks on neid vaid 39 suurust ja noh, liiga suuri pole ka nagu mõtet soetada.

Ma mõtlesin, et mul peaks mingi pilt ka olema, kus ma nende kingadega olen. Ilumessil käisin nendega, aga ometi on fotograaf teinud kõik pildid nii, et mu jalgu pole näha. Aga enne aias tegi Piret ka ühe pildi, kõht mul kenasti sisse tõmmatud ja king jalas nagu mishkal.

Lihtsalt nagu… Öelge, et need ei ole maailma ilusamad jalanõud? Eks see maitse asi ole, aga no mulle nii meeldivad, et ma olen praegu kahe vahel, kas ma tahan tellida Lentsu uuele kärule uue disainiga kaarvarju või ostan ühed kingad ka suveks. Või peaks olema täiskasvanud inimene ja mitte midagi ostma, sest maja on vaja soojustada?! Vabandan ka kõigi ees, kes enne sellest brändist ei teadnud ja nüüd ka tunnevad tungi endale paar soetada. Andke andeks!

Ma niisama ämmamamma peenras

Ma olen juba eos kade selle peale, kes selle loosi võidab, aga noh… Loosin ma siis välja ühe enda valitud paari jalanõusid Heelstop poest (kogu valiku leiad siit). Et imelise paari omanikuks saada, siis talita nii:

Hakka Heelstopi fbi lehe fänniks SIIN.

Jäta kommentaar, millise kingapaari sina endale võidu korral valiksid.

Juba nädala pärast selgub maailma kõige õnnelikum võitja!

rahamured, elumured

Ma mõnikord igatsen aega, kus mu blogis ei olnud üldse reklaami. Kuigi asjadest olen ma kogu aeg kirjutanud. Uurisin just hiljaaegu oma blogi sellest ajast, kui Mari veel sündinud polnud ja isegi siis ma aeg-ajalt kirjutasin mingitest toodetest ja värkidest. Ilmselgelt oli see siiski natsa teistsugune, kui praegu. Kindlasti oli seda ka vähem, kui praegu. Tunduvalt vähem.

Ühest küljest on mul hea meel, et nii paljud firmad tahavad minuga koostööd teha ja et ma saan kõiki neid toredaid asju proovida ja teilegi välja loosida. Ma olen leidnud nii palju asju, mida ma igapäevaselt kasutan ja milleta enam hästi elada ei tahaks, muidugi olen ma proovinud ka nii palju asju, mis on sellised, et noh, teevad, mida lubatud, aga ostma ei hakkaks lihtsalt selle pärast, et mul juba on NII TOHUTULT PALJU ASJU.

Mulle on ette heidetud, et ma olen tarbimishull ja ma alati olen vaielnud, et ma ju ise ei ostaks kõiki neid asju, aga lihtsalt “amet on selline”. Hiljaaegu olen hakanud tunnistama, et okei, võib-olla ma natukene olen ka tarbimishull. Ma ise hakkasin mõtlema, et ehk on asi selles, et lapsena ma ei saanud kunagi eriti midagi endale lubada ja lihtsalt osta, mida ma tahan. Mitte, et mul nüüd midagi poleks olnud, aga ma ei saanud kindlat taskuraha ja ma mäletan, et mul oli alati väiksena selline unistus, et mõelda vaid, kui ma saaksin poodi minna ja osta SEDA, MIDA MA IGANES TAHAN! Miki Hiire ajakirjas olid kunagi sellised loosid, et kes selle võitsid, said minna mänguasjapoodi ja kahmata sealt nii palju asju, kui kätte mahtus, mäletate? Issand, kuidas ma tahtsin seda loosi võita, kuigi ma enda mäletamist mööda mitte kunagi osa ei võtnud.

Asjadega on mul see imelik asi ka, et kui ma juba seda asja oman, siis on mul tast edaspidi suht pohui. Ma kaotan nagunii ülipalju asju ära ja ma enamasti ei saa arugi, et need kadunud on. See on ka põhjus, miks Kardo ütles, et ta mulle kunagi enam ehteid ei kingi – ma nagunii kaotan umbes ühe kõrvarõnga ära ja teise viskan ära, sest “esimene on nagunii kadunud” ja siis leian esimese üles.

Samuti ei ole mul probleeme asjade ära andmisega. Ma olen heategevuseks annetanud kohutavas koguses asju – suuuuuuuuured prügikotitäied riideid, mänguasju, kodutarbeid. Praegu tassin asju Sarapuu kirbukale. Seal on mul kõik asjad 0,2€-paar euri, sest mul tundub imelik seal mega hindasid panna. Vaatan tihti seal ringi ja karjun appi, et no krt, mis hingehindu asjadele pannakse, hullumaja. Näiteks viimane kord kahmasin oma vannitoast kõik ilukraami, mille vastu ma huvi ei tunne, ühte suurde karpi, kleepisin peale, et 1 toode 1€ ja viisin kirbukale. Kuigi seal olid mingd 50€ kinnises pakendis isepruunistajad ja 30€ juuksemaskid ja asjad. Ma tahan lihtsalt koju ruumi – et osta uusi asju :D Haige inimene olen.

Nagu te mõistate, siis säärane eluviis ei ole kindlasti ee… raha säästev, vaid pigem on see suuremas osas üks arutu laristamine ja säärase elustiili jätkamiseks tuleb teenida raha. Kardo sissetulek on nagunii fikseeritud ja tema raha ma ei puutu, sest tema maksab nagunii siin majapidamises igasuguseid kommunaale ja asju, seega tunnen ma survet pidevalt aina rohkem teenida, sest äkki muidu ei jätku. Okei, mitte ainult minu enda suva pudi-padi peale, aga no mingid suuremad ajsad ka.

Rahast vist ei ole sobilik rääkida, nagu ma aru saanud olen, aga tegelikult on iga kuu ette tulnud mingeid suuremaid väljaminekuid, mis ma automaatselt “enda kanda” võtan. Ja siis tundubki, et kui küsitakse reklaamartiklit, siis ma ütlen, et okei, tavai, ma teen selle ära, sest raha on ju vaja ometi teenida, aga samas AEGA kõigi nende reklaamartilite jaoks on keeruline leida ja lõpuks jooksebki juhe kokku, et krt, tahaks rahumeeli niisama blogida, aga kohusetunne ütleb, et EI MALLU! Töö enne! Ja siis ma laksingi siin ühe reklaampostituse teise järgi ja tunnen ennast natukene nagu mingi nõme reeturblogija, kellel muud sisu pole, kui ainult üks reklaam teise järel.

Näiteks pakkus üks firma mulle väga suurt summat, et ma nendega koostööd teeks, aga MA EI TAHA NENDEST ASJADEST BLOGIDA, teisest küljest MA TAHAN MAJA SELLE SUVE JOOKSUL ÄRA SOOJUSTADA. Kas te saate sellest dilemmast aru? Ma isegi mõtlesin, et ma küsin neilt niiiii suure summa, et nad ütleksid, et eiei, sellist summat me ei maksa, et mul poleks isegi vaja mõelda, et kas teha seda või mitte, aga nad ütlesid hoopis, et issand, me võime rohkem ka maksta :D Nagu appppiii. Tahaks nii väga majale soojustust ja ilusat laudist ja suuremat terrassi ja… Samas tahaks olla mingi normaalne blogija, kes ei ole mingi näkane teleturg.

Kallid lugejad, musirullid :D Aidake mind ometigi! Mida ma oma eluga edasi tegema peaks? Ma tahan olla HEA blogija, aga samas ma tunnen ka, et ma olen vastutav igasuguse raha leidmise eest siin majas, mis hõlmab suuremaid väljaminekuid. Ärge valesti aru saage – ma ei heida seda üldse Kardo ette, sest noh mina saan alati lisa teenida, olenevalt, kui palju ma lisaasju teen, tema isapalk on nagunii alati see mis ta on :D See ei häiri mind üldse, aga samas mulle ei meeldi raha eest nn vastutav olla, sest nagu te postituse algusest aru saite, ma olen raha käsitlemisel üli kehv.

Ühesõnaga, sain südamelt ära, ärge siis mind väga vihake, vaid iga kord kui te mõnda reklaamartiklit näete, võite mõelda, et näed, selle eest ostis Mallu Kardole uue ratta ja selle eest saime reisile kindlustuse ostetud ja need kolm artiklit siin on nende Korfu reis ja see postitus näiteks see kord, kui Mallu läheb poodi piima ostma ja tuleb tagasi viie kilekotitäie asjadega, mida tal absull vaja pole.

Mul oleks vist mingit ravi vaja, help! Aga loodan, et te siis pikka viha ei pea ja oleme sõbrad edasi… Ma nüüd lähen ühe reklaamposti jaoks pilte tegema, kuidagi tuleb ju see spiraal kinni maksta, mida ma homme panna tahan :D Aga ma usun, et naised ei ole VÄGA pahased, sest mul on maailma ilusamad jalanõud ka välja loosida… krt, kus alles bribe’in.

kes on saunasõber?

Issand, kui kentsakas sõna… saunatamine. Igatahes, mulle ei meeldi saunas käia. Korraks võin sisse astuda, kui väga jahe on, aga no lihtsalt ei ole minus seda geeni, mis tunneks rõõmu kuskil väikses ruumis higistamisest. Ma ei saa kunagi normaalselt hingata, nii kuum ja vastik on see olemine, et peale minutit jooksen ma alati välja. Kardo seevastu on mega saunafänn, seega kui Saunatrip meile võimalust pakkus, et meile aeda saunakese toob, et saaksime ühe saunaõhtu pidada, oli Kardo küll mega õnnelik.

Muuseas, meil on saun, aga see on Lea juures ja sinna oleks nagu sõpradega imelik asja teha, et inimene loeb öösärgis raamatut ja siis mingid inimesed täiega rauaga saunas võtavad leili. Seega jah, väga tihti seda Lea oma ei kasutata. Nõnda toodigi meile selline “kaasaskantav” saun aeda ja mida ikka kutid tegema hakkasid, kui kohemaid grillima. Ma tegin päris palju pilte ka, aga ma olin need kuidagi suutnud ära kustutada, seega pidin leppima Lightroomi kuvatõmmistega… Õnneks on neil kodukal palju ilusamaid pilte :D

Saunatripi point ongi see, et saad sauna tellida täpselt sinna, kuhu ise tahad. Näiteks telkimisüritusele, enda maale või noh, kuhu iganes! Saun mahutab umbes neli-viis inimest, oleneb, kui suurtest inimestest räägime. Ma kujutan ette, kui lahe oleks sellega kuskil rannas telkides sauna teha, siis isegi mina läheks! Ainuke asi, et valgustuse ja raadio jaoks vajab ta elektrit, aga kui vaja, saab ka selleta hakkama ja minna temaga nn tsivilisatsioonist vähe kaugemale. Kui elektrit pole võimalik taha ühendada, töötavad lambid ja raadio akuga! Näiteks nii!

Kui ma nüüd kellelegi saunatuju peale ajasin, siis minge klikake Facebookis Saunatripile laik (siin) jätke kommentaariks, et soovite osa võtta ja võitegi võita 24ks tunniks sellise laheda sauna kasutuse mingiks vahvaks ürituseks. Ps! Pärnu kandis on võitjale saun+  transport tasuta, kaugemale soovides tuleb võitjal tasuda 0.6€ kilomeetri eest.

Noh, kui suured saunatajad olete? Või on mul isiklikult midagi viga, et ma saunas hingata ei saa :D?

SUUR 1000€ MUUTUMISMÄNG!

Nonii naised…Mäletate, kui ma eelmisel kevadel oma juuksed tumedast heledaks värvisin, eks? Siis mulle kirjutasid nii paljud naised, et kuidas ikkagi sai nii, et tumedast kohe heledaks ja tahtsid muudkui rohkem infot, et kus seda teha saab ja palju maksab ja muud säärast. Juba siis tuli meil Saritaga mõttesse, et kunagi võiks teha laheda make-overi loosi, kus võitja saab enda juuksed ka näiteks tumedast heledaks. Või heledast tumedaks. Või punaseks. Või laheda bob’i, või tuusa ombre.

Mina peale oma makeoverit!

Sellest on nüüd hästi palju aega mööda läinud ja meil tuli see mõte uuesti pähe, kuid sedapuhku mõtlesin ma, et miks ainult uus soeng? Teeme ikka ühele õnnelikule sellise päeva, et hoia ja keela. Koostöös väga lahedate firmadega saigi kokku selline plaan… No öelge, mis te sellest arvate:

Hommikut alustab võitja Sarita Ilusalongis, kus ta saab enda valitud totaalse juuksemuutumise + Olaplex hoolduse + kingituseks Olaplex nr. 3 koduhoolduse komplekti ja kinkekoti Kevin Murphy juuksehooldustoodetega. Selle koguväärtuseks on lausa 450€! Sarita on nii hea juuksur ja mina ei usaldaks oma juukseid mitte kellegi teise kätte ja Olaplex ja Kevin Murphy on samuti minu suured lemmikud!

Samas ilusalongis teeb Ragne Traat võitjale professionaalse jumestuse, et oleks ikka täis komplekt puhast ilu.

Aa ooota, aga kui soeng on uus ja jumestus on ilus, mis siis veel uus võiks olla? Eks ikka riietus. Selle pärast on Paavli Outlet (LINK) võitjale välja pannud võimaluse nende poest valida välja üks tasuta outfit.

Ja kui juba nii uhke välja näha, tuleb seda jäädvustada. Selle pärast on imeline fotograaf Liina Notta välja pannud tunniajase fotosessiooni, kus võitja võib poseerida nii üksi, mehe või sõbrannaga. Vaadake kindlasti ta portfooliot, see naine teeb kauneid pilte ja kindlasti saate selle tunniga endast väga palju ilusaid pilte!

Pildid tehtud, saaab võitja kaunilt minna oma kaaslasega uhiuude Mehed Köögis restorani, kus saavad endale valida 100€ väärtuses õhtusöögi. Menüü tundub neil väga maitsev ja selle 100€ eest saab vabalt imelised road ja pudeli veinigi!

Tõelised sõbrad, kirg toidu vastu ja sekka mõned naljad – vastavatud restorani Mehed Köögis peakokad Martin Ludvig ja Robert Piho on enda punti haaranud head sõbrad, kellega koos täidetakse köök maskuliinsuse, huumori ja leidlikkusega ning külastajate kõhud tõeliselt üllatuslike roogadega Põhjamaa köögikunstist!

Kui kõhud täis, siis on aeg panna natukene pidu ja seda saab loosi võitja teha ööklubis Teater. Seal ootab teda VIP-pakett viiele, mis sisaldab 5 VIP-piletit, laud & kõigile tervitusjook. Paketi väärtus 125 €! Muidugi võib ka sinna minna ainult mehega jalga keerutama, aga kes tahab, võib sõbrannad-sõbrad kaasa kutsuda.

Arvestatud on ka sellega, et mitte kõik inimesed, kes loosis osaleda tahaks, ei ela Tallinnas. Selle pärast on viimaseks koospartneriks hotell Bern, milles ootab meie võitjat tuba koos hommikusöögiga, mille väärtus on 130€!

Hotell Bern on siirast külalislahkust pakkuv ja suurepärase asukohaga peatuspaik Tallinna kesklinnas, otse Vanalinna külje all. Hotelli rajamisel ja teenuse kujundamisel oleme lähtunud Šveitsi hotellinduse traditsioonidest. Vahetus läheduses leidub mitmeid restorane ja baare, kaubanduskeskusi ning suveniiripoode, kosmeetika- ja juuksurisalonge ning veekeskus.

Nonii, naised! Olen suutnud huvi tekitada? Jah? No muidugi! Seega võtke julgelt osa ja võitke endale üks eriti lahe päev. Kindlasti astun ma ka ise Sarita salongist sellel hommikul läbi ja teen võitjaga tutvust (noh, kui ta seda muidugi üldse tahab :D). Aga kui sa tahad selles loosis osaleda, mille koguväärtus on umbes 1000 eurot (!!!!) siis ei pea sa tegema muud, kui jagama seda postitust Facebookis ja jätma kommentaari, et miks just sina sellist imelist päeva väärt oleksid.

Võitja loosin välja 28. mai! 

 

vabriku sulgemine

Kuna minust siin hiljaaegu “naine sai” :D Haha, appi, issand jumal, mis teemadel ma blogin… püha peetrus. Aga no ühesõnaga, kui mul päevad hakkasid, siis oli see otsene vihje, et keha on vist nagu valmis uuesti titte vorpima hakata. Segaseks see keha läinud, sest mina selle valmisolekuga veel ei nõustu ja pean tehaseomanikuna plaani titevabrik sulgeda. Vähemalt praeguseks.

Kes mäletab, siis alguses oli mul plaan Daisy viljakusmonitori proovida, aga olgem ausad, ma ei suuda usaldada mingisugust kraadiklaasi. Mitte, et mul midagi beebide vastu oleks, aga tahaks ikka vähemalt paar aastat pausi pidada siin rasedaks olemiste vahel ja siis tulingi ideele, et no kaua ma ootan, panen endale aja kirja ja lasen mingi vahendi endale välja kirjutada.

Helistasin siis ITK’sse, et naistearsti juurde aega panna.

“No meil on siin pakkuda alles juuliks….neljapäeval on ka, aga seda aega te nagunii ei taha, see arst on… MEES!” pahvatas naine telefoni teisel poolel välja sama dramaatiliselt, kui oleks mulle pahvatanud, et günekoloog on hoopis leemur, kes käib mööda ITKd ringi ja valetab kõigile, et ta on naistearst.

Ütlesin mega casualilt, et mul on suva, olgu mees, ma ei viitsi nii kaua oodata, aga olgem ausad, ega ma tegelikult enne ei ole meesarsti juures käinud vagiinat lehvitamas. Samas ei arva ma absull, et see arstile midagi erakordset oleks tutti vaadata, seega laias laastus mul on suva, et kas ta on mees, naine, transvestiit või hobune, ma tahan mingit rasestumisvastast vahendit!

Veel oli naljakas lugu, see, et ühel hetkel ohkas naine telefoni, et aga issand jumal, teil ei ole ju kindlustust, et siis te peate maksma ju visiiditasu, mis on 50€. Ma vastasin, et jah, ma tean ja olen arvestanud, et pean maksma. “Aga kui te panete otse tasulise arsti juurde aja, see on 30€, kas tahaksite hoopis seda aega?”

Eee… mis naljakas süsteem see veel on :D? Ütlesin, et okei, võtan siis selle 30 eurise aja, arst jäi samaks, aga hommikuse aja asemel sain õhtuse. Mul vahet pole ka, aga veits imelik, või ei?

Aga see värk on, et ma ei tea, kas ma nüüd küsin spiraali või seda… ee.. kiipi? Kapslit? Mis iganes see on. Vaskspiraali ma ei taha, sellest olen hirmulugusid kuulnud, aga lasen sellel hobusel leemuril meesarstil mulle soovitada. Ja nagu ma aru saan, saab ta kohapeal mulle retsepti ka kirjutada ja siis ma saan kohe välja osta ja sisse…udjada selle.

Mis teil on? Ja kellel veel meesarst olnud on? Palun jumal tee nii, et see vähemalt mingi kuum kutt ei oleks :D Hehe, googeldasin ta nime ja sain sellised pildid, ei tea nüüd milline see minu Vladimir on :D

Ps! Otsisin siia postitusse head pilti, aga leidsin ühe, mis on igati tänasele päevale sobiv :D

Ps2! Avastasin eile, et polnudki Veronat kuulanud. Kuulasin, vaatasin, tegin. Sellest hakkab saama vist minu eurovisioonitraditsioon :D Nii armas, et eelmine aasta tegin paroodiat Lents sees, nüüd sai ta pulli väljastpoolt vaadata :D