lapsed ja näksimine

Ma ei suuda meenutada, kelle blogist ma lugesin, et nende majas lapsed mitte kunagi ei näksi toidukordade vahepeal. Ma olin suht üllatunud, aga mõtlesin, et okei, võib-olla head emad suudavad siis nii hästi neid lapsi “taltsutada”, et kõht ei lähegi vahepeal tühjaks. Meil on suht kogu aeg mingi näksimine teemas. Endal ja lapsel ka. Nüüd lugesin, et kumbki äärmus pole hea, nimelt sööb umbes 30 protsenti Eesti eelkooliealistest lastest kas liiga harva või liiga sageli, selgus Baltimaade lapsevanemate hulgast läbi viidud uuringust.

Laste toitumise eksperdi ja Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuse aseesimehe Reelika Õigemeele sõnul vajavad lapsed 5-6 toidukorda päevas. See tähendab siis seda, et lapsed peaksid sööma umbes iga kolme tunni tagant, mis tähendab, et lisaks kolmele peamisele toidukorrale vajab kasvav organism päevas kaks kuni kolm vahepala. Kui ma Mari lasteaias käisin, siis ma nägin, et isegi seal saavad lapsed vahepeal midagi nosida. Näiteks sel päeval oli maasikaid ja õunu. Üks poiss palus leiba, sai kah.

Kodus on nii, et lasteaiapäeval sööb Mari hommikuti mõnikord ühe kohukese/jogurti ja ülejäänud toidukorrad tulevad siis lasteaias. Selleks ajaks kui aed läbi, proovin ma tavaliselt söögi valmis saada, aga no iga kord ei õnnestu ja mõnikord pole ma veel söögi tegemisega algustki teinud. Siis annan talle kah midagi nosida, et ta päris ära ei kooleks siin nälja kätte.

Jah, eks tervislik valik oleks anda puuvilju ja juurvilju, aga kui ma aus olen, siis peale nende saab ta aeg-ajalt ka viinerit, lihapalle, jäätist, saia, kommi ja jumal teab mida veel. Seega kui Danonki saatis meile hunniku jogurteid ja vahepalasid, siis andsin neid ikka vahepeal lapsele kätte. No püha jeerum, kus siis hakati pahandama, et see ju puhta suhkur ja miks ma seda lapsele andsin. Muidugi on õige tervislikult toituda ja näiteks kui ma süüa teen, siis mingi “jama” nagu viinerikaste või muud sellist asja ei tee ma iialgi.Ikka puhas ja värske toit, aga no tõesti tahan aeg-ajalt lapsele lubada midagi magusat kah. Muuseas, nendes uutes Danonki jogurtites on vähendatud oluliselt suhkuru sisaldust. Muidugi ei ole see päris suhkruvaba, aga nagu öeldud, ei kavatse ma kuskilt “aasta ema” auhinda nõuda, nii et pole vist hullu, kui Mari ka teinekord maiustada saab.

Muidugi on meil igasuguseid vahepalasid, aga ma ei ole lihtsalt nii radikaalne, et noh laps ei tohi iial midagi magusat saada. Sööme siin puuvilju ja pähkleid ja rosinaid ja joome smuutisid ja mugime marju. Aga noh, neid jätse-komme-kohukesi-jogurteid ka.

Ma ise ka pistan neid piimatooteid Danonki saadetisest ja ma muidu pole väga jogurtisõber, siis neid söön hea meelega. Aru küll maitsest ei saa, et oleks vähem suhkurt sees, kui vanasti :D

Eile just sõbrannaga rääkisime, et eelkooliealisi (noh, meil on kolmepoolesed), neid saab nii kenasti kaasata söögitegemisse. Tahavad nad ju kõvasti aidata ja mõnda tööd saab neile ju usaldada. Näiteks midagi segada, soola juurde panna, midagi valada, isegi lõigata olen Maril lubanud. Need toimingud on toredad ema-lapse ühistegevused ja teisalt aitab see lapsel mõista, mis häid asju toidu sisse pannakse ja hiljem mekib ta valmis toitu ka julgemini.

Kui ei oska lapsega midagi teha, siis no kõige lihtsam variant on smuuti. Ka pannkoogitaignaga saavad mudilased abiga kenasti hakkama. Kui aga rohkem aega ja mässata viitsite, siis üks tervislik ja maitsev vahepala võib olla ka brownie.

Mina lähen nüüd kalapoodi, sest mul on plaanis õhtusöögiks teha üks mõnus lõhepasta! Aga teie jätke siia blogisse kommentaaridesse vastus, kui tihti peaks sööma eelkooliealine (see vastus on siin postituses täitsa olemas) ja kolm kommentaatorit võidavad Danonkilt kinkekoti!

Ps! Selveris on mai lõpuni kampaania, et kui ostad kaks Danonki toodet, võid võita jooksuratta! Rohkem inffi leiad SIIT!

Lisaks huvitab mind päris ausalt, et mis vahepalasid teie lastele annate? Kas üldse annate?