Mariann Kaasik's Blog, page 201

May 15, 2017

pisikene Mia perega

Kes mäletab, siis peale Joanna pildistamist Pärnus tegin ma pühaliku lubaduse pildistada eriliste laste peresid täitsa tasuta. Kuna EV100 raames oli võimalik oma kingitus ka kirja panna, siis tegin seda SIIN. Täna käisidki minu juures siis teine perekond, kellel on kuuajane pisitüdruk nimega Mia. Mia sündis siia ilma kahepoolse suulaelõhega.


Üllataval kombel olin ma Mia ema blogi lugema sattunud ja seega olin ma natukene juba nende haigusega ja eluga kursis. Blogi leiad SIIT ja seal on palju informatsiooni nendele vanematele, kes samasuguse diagnoosi arsti käest saavad. Mia ema sõnul esineb suulaelõhet lausa ühel lapsel seitsmesajast.


Aga ega ma haigusest rääkida tahtnud, hoopis tahtsin teile öelda, kui tore mul nende perekonda pildistada oli! Ausalt, ma alguses natukene pelgasin ka, et olen selle projektiga endale ehk emotsionaalselt suure taaga võtnud. Siis mõistsin, et ma olen ikka täitsa lollakas – võrreldes sellega, millega need vanemad rinda pistavad, ei ole mul siin üldse põhjust ENDALE kaasa tunda või emotsinaalne olla. Ja kui Mia oma perekonnaga siia jõudis, siis sain aru, et mul ei pea üldse Miast kahju olema, sest ta on tõesti nii ilus väike tüdruk, kellel on nii vahva suur vend, kellele enda sõnul meeldivad “konimultikad” (tegelikult ikka poni :D) ja armastavad emme-issi.


Poole pildistamise pealt kussutasin ma vahepeal Miat, et ta rahuneks, kui äkki pereema oma meespere juurde läks ja vaikselt “kallid olete!” sosistas. No nii armas!


Miaga oli pildistamine natukene selles suhtes keeruline, et haigusest tulenevalt ei saa ta väga kuskil sees pikali olla, aga seeest saime nii palju armsaid sülepilte! Mia ema loal jagan teie ka selle imeilusa pere pilte.







Miakese perekonnal on praegu natukene keeruline, sest pisikene Mia ei saa hästi pikali olla, mistõttu ööd on veel natukene keeruline aeg, seega ma palun kõiki lugejaid positiivseid mõtteid nende perekonnale saata. Ma tean, et mõni võib nüüd öelda, et blabla, mis see ikka aitaks, aga minu meelest on nad nii vahva perekond, et paar toetavat mõtet on lihtsalt ainult boonuseks ja midagi halba ei tee ta kohe kindlasti, eksole!





Vaata Mia pilte ka mu fotoblogist SIIT ja kui ka sina tead kedagi, kelle peres kasvamas eriline laps (kusjuures ei ole vahet, kui vana see laps on) siis kirjutage mulle aadressil marianntreimann@gmail.com. Mia perele – aitäh tulemast!

 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on May 15, 2017 05:36

suure M’i show!

Manjana ükskord kirjutas midagi suure M’i Showst ja imestas, miks ma ise neid saated oma blogis rohkem ei promo, et tema sattus juhuslikult “hea osa peale”. No parandame siis selle vea. Ei tahaks, et Meluga juhtuks nagu mu raamatuga – Kerli alles hiljaaegu imestas, et misasja, sa oled kunagi raamatu kirjutanud või :D Hehe, olen nagu jah, ammu… Aga melu on praegu ja nüüd! Kes veel ei tea, siis Melu.tv on minu veebiportaal, kus on ainult videod.


Videodega on inimestel kahetised suhted, mõnele meeldib rohkem kui tekst ja mõni ei viitsi üldse videosid avada. Tunnistan, et kuulun ise tegelikult sellesse teise kategooriasse, aga annan pea panti, et kui minuga sarnase mõtteviisiga Melule võimaluse annavad, siis Melu ei valmista sulle pettumust. Erinevaid saateid on omajagu ja toredat ajaviidet leidub igaühele.


Minu enda kõige suurem projket selle juures oligi minu talkshow, suure M’i show (VAATA SIIT KÕIKI OSI!).


Esimene osa rääkis üldiselt suhtetest. Külalisteks siis vallaline Krissu, Abielus Triinu ja Laura, kellel eelmisest kooselust kaks last, kuid praegu käsil uus õnnelik suhe. Miks Krissu on meeste suhtes skeptiline ja kust leidis Triinu oma abikaasa  – VAATA EPISOODI SIIT!


Teises episoodis rääkisin Mari-Leen Albersi (ehk Marimelliga) ja Powerlifting Barbie emaga maovähendusoperatsioonist. Kuidas nii paksuks mindi, kuidas operatsioonile saada ja mis muredega naised maadelnud on, näed juba saatest, KLIKI SIIA, ET VAADATA!


Kolmas episood oli Prooviabielukate päralt. Kohale tulid Kalvi-Kalle, Helen ja Liisa, kes kõik südamelt ära rääkisid. Näiteks väideti osalejatele, et elutoa ja magamistoa kaamerad on seal ainult “nende kaitseks” ja nende materjali ei kasutata, et enamik tuleb käsikaamerate pealt (mille tekst oli ette kirjutatud). Igasugust juttu rääkisid nad, SELLE SAATE LEIAD SIIT! Ps! Sorri, aga ma pole elusees näinud mühakamat inimest kui see KK. Parim lause mul külas olles oli: “sinusuguse näoga minusugust meest ei saa!” :D


Neljas episood rääkis naistest, kes oma lapsed varajases eas said. Miks ei juletud mehelt kaitsevahendite raha küsida? Kuidas edasi elada, kui su mees raseduse alguses kraavi upub? Mis ajendas neid lapsi noorena emaks saama? VAATA SAATEST! Saates olid julged saatekülalised, kes avameelselt oma minevikust räägivad.


Viiendas osas tegin juttu kolme naisega, kes koolikiusamisega seotud. Kurb, aga see puudutab nii paljusid lapsi! Soovitan vaadata kõikidel, kes elus kiusamisega kokku puutunud ja kindlasti ka lapsevanematel, sest kohal on ka koolipsühholoog, kes annab häid nippe ka lapsevanematele, kuidas aru saada, et koolis kiusamine toimub ja annab nõu, mida sellises olukorras teha saab. VAATA SAADET SIIT!


Kuues osa suurest emmist on intervjuu paarikesega, kes tutvusid ei kuskil mujal, kui populaarses äpis nimega Tinder. Mis ajendab noori äppidest kaaslast otsima, mis ohud sellega kaasnevad ja kuidas teineteist leiti – lõbus vaatamine vahvate inimestega ASUB SIIN!


Kes veel vaadanud pole ja mõnikord aega jalaga segada, vaadake kindlasti ja andke teada, kuidas meeldis! Mulle endale mu saade väga meeldib (miinus see, et ma alati mega paks tundnun, aga korrutage endale, et kaamera lisab 747 kilo! :D), aga ma tahaks, et see oleks veel parem, seega, ehk saate vastata mõndadele küsimustele. Vahet pole, kas olete saateid enne vaadanud või mitte! Kes viitsib, oleksin tänulik! Tahan ju nii teha, et kõikidele täiega meeldiks!


Kas oled Melu.tv’d vaadanud? Kui ei, siis miks pole?


Kui pikk võiks olla üks suure M’i episood? 10 min? 15? 20?


Mis teemasid tahaksid sa saates veel näha, mis oleks põnev?


Kas sinu jaoks teeks saate põnevamaks see, kui kaasaksin ka kuulsusi? Keda?


On sul meile mõni hea soovitus? Oleme suured kõrvad!


Tulemas on veel palju ägedaid osi. Uurime naistega uusimaid sekslelusid (mis pagana asi on KLIITORIIMEJA???), vastame naistega hoopis meeste küsimustele ja räägime tätoveeringutest. Püsige lainel!


Ps! Melu TV Facebooki leht loosib igal nädalal välja vahvaid auhindu ja selle nädala auhind on enam kui magus. Nimelt saab üks Melu fänn endale täitsa tasuta kleidi Perit Muuga uuest kollektsioonist! Mine loe Melu.tv Facebooki lehelt lähemalt!


Ps2! Üleval pildil meie tuus Melu tiim peaaegu täies koosseisus!

 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on May 15, 2017 00:11

May 14, 2017

kõige mitmekülgsem mänguasi – LEGO

Minu meelest Legod on sellised asjad, et neid võib muretult kokku osta, kui vähegi kuskil mingi soodukas on*. Isegi see pole mind morjendanud, kui mõnda komplekti kaks tükki saanud on, sest esiteks saab neid alati kellelegi edasi kinkida, või siis ikkagi legokasti valada, sest mida rohkem legosid sul on, seda suuremaid ja uhkemaid ehitisi teha saab.





Eile, kui Mari ja Riki legodega mängisid, mõtlesin ma, et tegelikult ei tea ma ühtegi mänguasja, milllega saab nii kaua mängida. Lende tagus Duplo-kaelkirjakut vastu oma söögitooli, Mari ehitas torni ja mängis rollimänge (loomad ja mashad ja linnud lasid liugu ja tegid “padadusi” (pahandusi) :D Riki oli muidugi kreatiivsem ja mängis alguses enda sõnul Trumpi ja ehitas müüri, siis pani kokku ühe suure robot-inimese.




Lende küll otseselt mängida ei oska, aga kambas saab ikka olla. Lego on ju uhke ja värviline, teeb kolinat, kui teineteise vastu taguda ja suhu saab ka panna (suuremaid tükke). Seega on ka Lentsuvanusele juba huvitav. Küllap ta varsti ka selle torniladumise rõõmu avastab.



Veel lahe asi, mida Legodega teha saab, on Marile numbrite õpetamine. Ütleme nii, et enam-vähem on numbrid nullist kümneni teada (ka inglise keeles, tänks juutuub) aga mõned lähevad ikka sassi, seega saab ühendada kaks toredat tegevust. Numbrid ja torniladumine. Ma ei tea miks, aga number üheksa on Mari meelest nii märkamatu number, et ununeb pooltel kordadel vahelt ära. Ja torni ladudeski tahab ta sellest vägisi teist kuut teha.




Veel saab Legodega mängida seda mängu, et laps peab paarilisi otsima. Osad komplektid tulevad selliste ühesuguste klotsidega, mida saab siis oamvahel paari panna, mis on siis lihtsam variant, kui ka keerulisem variant, kus tuleb ühendada näiteks muna ja kanad, lehm ja piim, kass ja kala jne.



Kõige lihtsam “mäng” on muidugi erinevate värvidega hunnikute tegemine. Meil on Mariga aktiivne värvide õppimise periood peal, seega teeme seda üsna tihti. Seda saab muidugi juba täitsa pisikestega mängida, peaks olema üsna varakult arusaadav ja tore tegevus. See muidugi eeldab natukene rohkemate Legode olemasolu.


Mis veel – Lego Duplodega on tihti komplektis erinevaid loomi. Ma mäletan, et ükskord mängisimegi Mariga ainult loomadega – mis loom on, mis häält teeb jne. Ja siis ma panin need loomad ühte karpi ja no mitte ei suuda neid enam praegu leida, aga oh well, mis seal ikka. Küll nad kunagi kuskilt välja tulevad.



Riki valis meie üüratust Lego kollektsioonist välja kaks komplekt, mida ühele lugejale välja loosida. Näete, sellised, nagu alloleval pildil on. Seal on pitsakiosk ja… issand, ma ei teagi, mis see teine olema peaks. Äkki kool? Ma ei saa praegu aru pildilt ja ma ei viitsi püsti ka tõusta, et paki pealt vaadata :D Aga ega vast eriti vahet ei ole, last nagunii ei huvita, mis see olema PEAKS, vaid mis sellega kõik teha saab.



Et loosis osaleda jaga seda postitust FBis sõpradega ja jäta siia või FBi kommentaar, et soovid loosimisest osa võtta. Juba järgmisel esmaspäeval loosin võitja välja!


*Muuseas, maikuu Pere ja Kodu vahel on sooduskupong, millega saab Juku mänguasjapoodides 30% odavamalt Lego klotse osta. Kellel on plaanis mingi suurem komplekt osta, siis võib päris palju säästa sellega.


 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on May 14, 2017 13:07

emadepäeva beebiuudised!

Olles siin nagu natukene beebifotograaf, või midagi sinnakanti, võite aru saada, et kogu aeg tuuakse mulle siia erinevaid väikseid beebipudinaid, kelle käed-jalad on peenikesed nagu heinakõrred, juuksed veel natukene beebivõised ja jalatallad kurrulised nagu endalgi juhtub, kui kaua vannis olla. Nii haprad ja tillukesed, nii nunnukesed.


Ei saa salata, et sellised värsed linnupojad tekitasid endale ka pidevalt tunde, et tahaks ka ikka veel väikest beebit. Jah, Lendet võiks nagu veel lugeda beebiks, aga selline 10 kilone jurakas on ikkagi väga kaugel nendest uhiuutest ja sulgkergetest beebidest, kes sulle vaikselt läbi une naeratavad ja keras tududes pihku mahuvad.


Ja nüüd, kae nalja, beebiuudised meie majas! Õnnesoovid võtan tänulikult vastu, aga töö tegi tegelikult ära kuuri kolinud kuldnokk või musträstas, hästi ei saa aru. Paar päeva tagasi koorusidki tal väikesed linnupojad, keda mina siis, ametile kohaselt, pildistama tõttasin.


Tahtsin tegelikult kaameraga teha, aga nad on nii kõrgel kuuri lae all, et ma oleks endal hambad välja kukkunud, seega peate leppima telefonipiltidega. Sedapuhku ei hakanud neile ka mütse ja sallikesi peale panema, propsidega ei jõudnud tegeleda, sest ma tegelikult natukene kartsin, et emme tuleb koju ja nokib mu silmad peast välja. Aga beebid on nunnud, nagu alati!




 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on May 14, 2017 01:55

May 12, 2017

mida kõike reklaam lubab

Ma olen ennegi öelnud, et ma usun KÕIKE. No okei, peaaegu kõike… Seega olen ma sada korda mõelnud, et tahaks mingit reklaami järgi proovida. Ma ostsin isegi Vanishi endale koju, aga lõpuks ma ei viitsinud mingit kaheksat plekki tekitama hakata ja nõnda see mõte ära jäi. Aga siis hakkas mulle fbi wallil pidevalt mingi sprei silma, mis reklaamis ennast nii:


Asi, mis reklaamib ennast “uskumatud tulemused” tundub juba natukene sellline… uskumatu eks. No suva, tellisin siis endale kaks pudelit seda spreid ära ja… möödus nädal-kaks-kolm ja mina endiselt ei olnud katset ära teinud. Ma alguses mõtlesin, et sprein oma valge diivani sellega üle, aga kuna ma peaks selle enne 100% puhtaks tegema, siis pole seda veel jõudnud. Seega võtsin Mari kahed tutikad jalanõud ja lasin need paar päeva tagasi üle, ning panin kuivama. Seal on kirjas, et 24 tundi peab see sprei mõjuma. Ma muidugi ei taibanud ühte spreimata jätta, spreisin ikka kenasti mõlemad.


[image error]


[image error]


Nagu näha, siis vesi tõesti nn valgus maha ja jäi jalanõu peale selliste tilkadena. Mõlemad jalatsid jäid seest üsna kuivaks. Roosad läksid natsakene niiskeks, aga nad käisid pildi pärast 100x vees ka. Seega jah, omg, päriselt töötabki siis ju. Nüüd ma peaks ainult oma diivani puhtaks saama, et see ka üle spreida. Üldse võin ma ju tegelt KÕIK asjad sellega üle lasta. See alguses lõhnab veits imelikult (toas ei soovitaks mässata), aga ma spets täna nuusutasin üle ja kõik on ok, ei jäta haisema asju.


Kui kelllegi on hea idee, mis katset ma selle spreiga võiks veel teha, siis olen üks suur kõrv :D!


EDIT: Ei no takka targemaks. Nüüd nad kirjutasid mulle ja ütlesid, et kui mu blogilugejate hulgast on keegi, kes tahaks ka nende asju katsetada, siis nad loosiks heameelega välja komplekti nende tooteid. Ehk siis tekstiili ja nahakaitse(sama mis mul), autokerekaitse ja vedel ekraanikaitse. Tahab keegi katsetada? Kui jah, siis andke kommides märku!

 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on May 12, 2017 01:12

May 11, 2017

aidake, sõltuvus!

Ma ütlen päris ausalt, et ma olen nõela otsa sattunud ja ma ei paista sellest kuidagi pääsevat. Nimelt käisin ma eelmise kuu lõpus Skin Deep Tattoos endale tätokat tegemas. Muidugi ei olnud see teps mitte nii lihtne ja alguse sai see tegelikult sellest, et lugesin mina VVN blogi, kui äkki tema tekstist üks lause silma kargas ja ma ei saanud seda lihtsalt peast ära. Muutsin natukene sõnade järjekorda ja ma teadsin, et see lause peab mulle peale tätoveeritud saama.


“Olen ükssarvik! Otsige mujalt oma hobuseid.”


Mitte, et ma nüüd arvaks, et minu auline kõrgeausus nii eriline oleks, et ma siis see üks ja ainus ükssarvik ja teised need hobused, aga mulle pigem tundub, et ma tahan rõhutada seda, et kõik võiksid olla julgemad erineda. Olla nagu kõik teised on nii…pläss? Me oleme kõik nagunii suht sarnased – teeme vigu, elame kuidas oskame, tunneme rõõmu, paneme pange blabla, aga ikka on kuidagi nii, et tundub sobilik olla nagu ühtmoodi. Vastata alati, et mul läheb hästi ja kanda kleidiga sukkpükse ja mitte nuusata sokki. Aga mida sa hädaga teed, kui tahaks nuusata, aga pole salfakat? Tõused püsti ja TOOD või? Hull peast…


Ah, ma ei tea. Mind igatahes kõnetas see lause väga ja mul on tunne, et see võiks olla minu moto. Iga kord, kui keegi kommentaariumis mind elama õpetada tahab, siis ma peaks talle mainima, et siinkohal on tegemist siiski ükssarvikuga ja obeseid tuleb mujalt otsida :D


Siis järgmine samm. Kus teha? Eelmise, Papa lausega tätoka, tegin Piradoses. Käisin isegi konsultatsioonis, aga seal oli esimene vaba aeg pakkuda 22 mai! Saate aru või?! Ma oleks selle aja peale ootamisse ära surnud, sest naiste ajas on kuu aega 9 aastat. Või no minu maailmas on see igatahes võrdväärne. Seega palusin FBis nõu, et kus saaks kiiremini asja aetud. Mitmed soovitasid Skin Deep Tattood ja sinna ma saingi aja ainult paari päeva pärast. Halleluuja ja viis jõuluhane!


Nii ma siis läksin ja tegin ja sain ja…


Oleks vist sobilik siia pilt ka panna, aga krt, pilt ongi see põhjus, miks ma seda postitust ei teinud kohe peale tätoveeringu valmimist. Alguses ma ootasin, et punetus üle läheks, et pilti teha. Siis ootasin, et ketendus üle läheks, et pilti teha. Siis ootasin Kerlit, kes must pilti teeks. Siis unustasin Kerlil paluda tätoveeringust pilte teha, kui ta juba nagunii minukal pilte tegi ja nüüd… nüüd ma käisin täna uut tätoveeringut tegemas ja kuna see on täpselt mu eelmise kõrval, siis nüüd ma ei saa vanast ka enam teha, sest see uus punetab kõrval. Ok, valetan, see näeb välja, nagu ma oleks peksa saanud. Vihjeks võin öelda, et käe välimisele…varrele? No see koht õla all, sinna pole ÜLDSE valus teha. Auka noh! Aga sinna sissepoole, kaenlaaugu alla. Ei no, ütleme nii, et kui ma enne mõtlesin, et tahaks selle käe ikka ääreni täis tätoveerida, siis nüüd ma mõtlen, et piisab vist nii kah ja liigun nüüd lihtsalt edasi teise käe peale :D


NII valus nüüd ka polnud, aga piisavalt, et peale kaht tundi tahtsin ma juba Piretile liiva silma visata ja nuttes minema joosta. Aa, no siis vist oli ikka päris ebameeldiv :D


Ühesõnaga, jah, mul on üks pilt sellest tegelt Instas olemas küll, aga no ilmselgelt te mõistate, miks mul uut vaja on. Mu käsi näeb välja nagu umbes sama paks, kui kellegi reis :D Ma kavatsesin teid petta ja mingi eriti hea nurga leida, kus ma tunduks kõhna ja käsi ka kõhna, aga no okei. Olen siis täna aus ja näitan teile oma reie/käe hübriidi, millel on mu tätoveering kohe vahetult peale tegemist.



Tänaseks on see muidugi juba ammu ära paranenud. Umbes nädal oli ta kuiv, aga kreemitasin teda täiega ja nüüd on ta täitsa korras nigu korras. Seega – kes on mõelnud tätoveeringut teha, aga kardab valu, siis valige see koht  – seal pole valus. Malluka garantii! Va, kui sa super-duper pussy oled, siis ma ei saa garantiid anda. Aga ma ise ka suht  pussy ja isegi mul polnud, niiet jah. Tehke oma valikud siin elus ise, ma üritan vaid abiks olla oma alandliku nõuga. Ja enne kui keegi jõuab küsida, siis võttis ükssarvik aega umbes.. kolm tundi? Neli? Ma ei mäleta enam isegi. Maksma läks 250 eurtsi.


Igatahes, sain siis selle ühe tehtud ja hakkasin mõtlema, et Marile ma ju tegin “tema tätoveeringu”, ehk siis selle linnukese oma käel, kui tema väike oli. Muidugi on Lende ka mu linnupoeg, aga noh, selline jässakam, toekam ja palju voldilisem linnupoeg. Ja teda ma kutsun tegelikult pontšikuks, seega mõtlesin kohe, et siis võiks tema auks teha sellise mõnusa suhkruse ja värvilise Simpsonite glasuuriga sõõriku. Eks ikka samades toonides nagu mul teised tätoveeringud on. No ja siis ma küsisin Piretilt, et kas tal aega oleks ja ta ütles, et no ok on ja siis ma täna sinna läksingi.


Sellega oli see hea lugu ka, et ma olen mega harjunud, et mul on Taxify makse eks, aga täna oli nii, et mina sain uue telefoni (Samsung kingis selle uue GalaxyS8+ telefoonu) ja seal ei olnud seda äppi ja mul oli kiire ja kutsusin takso Kardo telefoniga. Temal pole miskipärast taxify makset peal. Igatahes olen siis salongi ees, astun rahumeeli taksost välja ja soovin head päeva, kui taksojuht ütleb, et eee kle, maksma peaks nagu ju ka…


Nojah, hakkan siis rahakotti välja koukima, et maksaks ära inimesele, aga mida mul kotis polnud. Noh, arvake. Ma võin öelda, mis seal OLI. Seal oli uus telefon ja coca-cola ja nätsupakk ja Mari trusparid ja mingi plekipliiats, millega saab ootamatuid plekke maha võtta ja üks tampoon ja üks mähe ja niisked salfakad ja üks kummist tigu, aga mida seal ei olnud, oli mu rahakott.


Ma olin valmis juba, et nojah, tuleb kümpsi eest imema hakata…pastakat muidugi, et välja mõelda, kuidas nüüd juhile sõidu eest tasuda. Ei suutnudki paremat varianti välja mõelda, et sõitku ta siis tagasi männikule ja Kardo maksab lihtsalt arve ära. Ta veel pakkus mulle idee, et las tätoveerija teeb kümpsi võlgu, aga ma ütlesin, et see saaks päris imelik küsida olla, sest noh, tegu on siiski suhteliselt võõra inimesega ja kuna mul pole rahakotti ka kaasas, siis ega mul talle ka maksta pole :D Igatahes läkski ta mu koitsa tagasi ja sai raha ja mina ei pidanud midagi imema. Jess!


Õnneks ei pidanud Piretil ka imema, ta oli nõus sellega, et talle hiljem ülekande teen. Ehhe, loll…jäigi uskuma…Aga tattuu tegi valmis ja selline ta mul on. Lentsik-pontsik. Ta on päriselus palju roosam, aga hästi ilus. Pildi tegemiseks pidime sada korda immitsevat verd maha nühkima ja noh, nüüd on ta juba, nagu ma ennist mainisin, päris lillakas ja paistes, seega leppige selle pildiga. Tema võttis aega umbes kaks tundi ja maksis 120 eesti eurot.



Et te aru saaks, kus see on, siis näitan pilti enne tätoveerimise alustamist, kui ma veel ei teadnud, kui valus sinna tätoveeringut teha on.



Mis mul muud öelda, kui et jah.. tahaks juba uuesti minna. Nüüd mul oleks plaanis teha coolil viisil endale laste nimed kuskile kehale, juhuks, kui mind tabab dementsus ja ma peaksin nende nimed ära unustama. Kahjuks kõik nimetattuud, mis ma netist leidsin, näevad mega homod välja ja ma ei teagi, mida ette võtta. Ei, ma ei taha mingeid lõpmatuse märke ja südameid ja koledaid portree-tätoveeringuid. Aga eks ma midagi välja mõtlen. Päris äge oleks ju kord kuus tätoveerimas käia, sama intervalliga, nagu juuksuriski :D Ainult sellise tempoga saaks vist nahk varsti otsa ja peaks kuskilt lisanahka kokku kraapima hakkama.



Aa, ma muide kerjasin Piretilt teile ka auhinna välja. Nimelt on ta nõus ühele mu lugejatest tasuta tätoveeringu tegema (u 8x8cm)! Kui sa arvad, et sina peaksid selle saama, siis kirjuta mulle kommentaariks, et mis sina endale tätoveerida laseks ja ütleme esmaspäeval loosin ma võitja välja! (PS! Ta ütles, et tal terve maikuu täis, nii et võitja peab vähemalt juunini oma tätoveeringuga ootama, lihtsalt, et te teaks. See on ju naiste ajaarvamise 7 aastat!).


Pireti tätoveeringuid võib näha minu kints-käe hübriidil ja Skin Deep Tattoo Brews Facebooki lehel (SIIN)Ta täna paljastas, et tal on tegelikult omaenda feiss kaa, mida võib vaadata – SIIN.


Ja lõpetuseks väike huumor pontsikutätoveeringu suunas:


 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on May 11, 2017 14:40

leidsin lao

Kunagi, kui ma veel Mari ootasin, rääkis mulle üks sõbranna sellisest laost, kus on hästi soodsalt igasuguseid riideid ja muud nänni, et ta ema käib seal tihti ja et tema tahab ka minna, et  kas ma läheks ka kaasa. Läksingi. Rahvast oli toona mega palju ja ma sain mingeid beebikleite Marile ja… Issand, ma ei mäleta, see oli ju konkreetselt aastaid tagasi. Aa, John Frieda shampooni ostsin sealt ka, siis neid veel Selverites ei olnud ja mina Aussis kasutasin neid kogu aeg, seega oli nagu natsa tuttav kraam.


Aga kuna see koht asus nii kaugel ja minu meelest toona oli veel kaootilisemalt avatud kui praegu, siis ma ei sattunudki sinna minu meelest enam rohkem. Aeg-ajalt kargas fbis ette, et täna lahti ja mõnikord on neil mingid kampaaniad, ala jou täna kõik püksid kolm euri vms. Aga vot nüüd üks sõbranna ütles, et ta läheb autoga ja võtab mind ka peale ja mul juhtumisi oli just tunnike vaba aega enne Mari emadepäevakontserti, seega läksin kaasa. Mõtlesin, et ehk leian mõne õhulise kleidikese reisule, ma muidu olen selliseid ee.. viisakamaid ostnud, aga tahtsin selliseid, millega hea bassu ääres vedeleda, aga mitte pekke välgutada.


Kas see vajab ütlemist, et ma tulin koju kahe kotiäie asjadega??? Ma instas paari pilti näitasin ja tulen siis palvele vastu ja näitan, mis ma veel sain. Kõike üles ei jõudnudki pildistada. Ma alustan siis mitte riietega, ostsin komplekti egiptuse puuvillast voodipesu. Kuigi see on selline naljakas komplekt, et seal on kaks lina – üks kummiga ja teine tavaline. Ma tõin tavalise alla elutuppa, et kui keegi diivanil magama peab, siis saab seda kasutada. Padjapüürid olid mega piklikud ja suured, ma võiks sinna kaks patja panna või uued spets padjad osta nende jaoks. Või beebitekikotina neid kasutada :D Aga vot see lina on kül mega pehme ja siidjas!



See küünal tundus kuidagi tuttav, siis meenus, et Naistelehes oli juttu olnud nendest. Seal on kirjas, et neid saab Stockmannist osta u 25-30 euriga, ma sain kuuega suure kätte. See peaks põledes praksuma ka, aga ma pole veel “tööle pannud” seda. Lõhnab igatahes hästi.




Lastele sain sellised matchivad kleidid (5€ tk) ja Lentsule lühkarid kahe euriga umbes.



Naiste püksid olid midagi neljaga, pluusid midagi kuuega, tennised ka kuuekas.



Kübar oli kolm midagi, mõlemad… eee.. pükskostüümid? Ma ei tea, mis need on, püksrüüd, maksid natsa üle kümne mu mäletamist mööda. 12 äkki?



Jälle pluus kuuekas, püksid u neli midagi.



Laste hommikumantlite hinda ei mäleta, mõtlesin need reisule kaasa võtta.



See komplekt läkski u 20 € kokku. Tennised kuus, pluus kuus, püksid 4, sall oli paar euri.



See teksajakk on mega lahe, ainult kümnekas, kleit oli ka vist 12 euro ringis.



Mis natukene keeruliseks tegi oli see, et seal polnud asjadel hindasid peal, aga nagu ma suure küsimise peale aru sain, siis ongi enamik asjad nn fix hinnaga. Et pluusid kuus midagi, püksid neli midagi jne. Seal see teenindaja seletas ka, et neil on nii palju kaupa ja elusees ei jõuaks kõikidele hinda peale panna, sest see oleks elu töö ja siis peaks ka asjade hinnad kallimad olema. Noh, mind väga ei härinud.


Ma seal väga pilte ei taibanud teha, paar tükki tegin, et Lillile saata, aga praegu ei suuda leida telefoni, et siia panna. Seal oli rasedatele megaodavaid ja uusi pükse ja teksasid ja seelikuid jne. Siis oli seal CK rinnakaid kümpsiga, gilette komplekti 7 euriga… Ma küsisin ka, et kuidas need nii odavad, et kas feigid vms, aga nad ütlesid, et nad saavad asju ilma pakenditeta ja sp hästi odavalt, et neil seal kuskil käpp sees vms. Igatahes jah, seal oli KÕIKE.


Ma rohkem ei oska midagi öelda, keda huvitab, siis FBis on nad LADU nime all (siit leiad) ja seal kirjas ka, et millal lahti ja mis parasjagu pakkumises. Ma ostsin muidu veel asju, aga ma ei viitsind eile kõiki üles pildistada lihtsalt, valikut on täiiiega.


 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on May 11, 2017 02:11

May 10, 2017

kust meest leida?

Vallalisena ohkasin ma paari sõbrannaga, et no kus need head mehed ometi on? Ei osanud mina välja mõelda, kust ma selle hea mehe leidma peaks. Klubist leidsin mina enamasti ainult vastikuid perverte, kes su kanni krabada tahtsid. Tinderit toona polnud. Mingisse tutvumisportaali ma ka kuulutust panema ei hakanud (ega ma ju väga kaua ka vallaline ei olnud, onju, äkki kunagi oleks pannud :D). Pidudel ma käisin küll ja mõnikord panin mõnega tatti ka (ausalt meelega kirjutasin selle rämeda väljendi siia :D), aga no mingist suhtest oli asi kaugel. Parim mis ma niimoodi leidisin oli see vastik emm, kes mu südame murdis, nii et jah, ei läinud just hästi.


Sellest ma olen ju rääkinud, kust ma Kardo sain. Pmst tutvuste kaudu, pmst kooli kaudu, pmst peo kaudu, pmst neti kaudu :D Kõikide asjade kokku langemine lõppeski ootamatu raseduse, beebi, abielu, teise beebiga. Väga kaootilina ja random, eksole. Aga seda olen küll mõelnud, et kui me kunagi peaks Kardoga lahku minema, siis ma tõmbaks raudselt Tinderi :D See tundub nii põnev värk ja tahaks ka seal svaipida ja matchida ja mida kõike veel. Ma kunagi tõmbasin korraks Tinderi, et lihtsalt näha, millised kutid seal on (Kardo oli ka ikka, me olime külas kuskil, mitte salaja:D) aga see lõppes sellega, et ma sain sada kirja, et omg Mallu, keegi on sinu pildiga Tinderi kasutaja teinud :D


Sellenädalane Suure M’i show räägib ka meeste leidmisest, Tinderist ja netist mehe leidmisest SAADET SAAD VAADATA SIIN! Mul käis külas paarike, kes tutvusidki just Tinderis ja on nüüd õnnelikult koos. Päris huvitav tegelikult, soovitan vaadata, väga tsill paarikene ka, naljakas ja minu maitse järele :D!



Filmides tutvutakse heade meestega kuskil raamatukogus või haritlaste seminaril, mina sain enda oma ausalt öeldes üheöösuhtest. Ikka juhtub.


Kust teie mehe leidsite? Ja mis on kõige kummalisem koht, kust teie sõprusringkonnas armastus leitud on? 

 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on May 10, 2017 10:06

TANG tool

Mulle kirjutas üks noormees, kes tahtis mulle tutvustada ühte toodet, mida ta ise valmistab. Tegemist on TANG lastetooliga (nagu tema neid kutsub), mida saab kasutada kolme moodi. Söögitoolina, kiikhobusena ja väikse lauana. Nagu te teate, siis söögitoolid on mul olemas, seega on sellest sujuvalt saanud Mari väike värvimislauake.


Pildil Mari usinalt värvimas




Tegelikult saab laps sinna keskele istuda, aga ma ise vaatan, et kui ma paneks kaks tooli sinna otstesse, siis saaks kaks last ka kenasti seal koos joonistada või värvida, seega minu meelest päris praktiline idee. Kuigi jah, see on tegelikult päris vana asi – mujal maailmas kutsutakse seda “amish 3 in 1” tooliks, aga Taneli tehtud versioon on tõesti stiilsem ja ilusam.


Meenutab mulle natukene tillukest koolilauakest.




Andke andeks, Mari on jälle näost jäätisene. Ma isegi ei pannud tähele, see on talle nii tavaolek vist :D Mari on selle hobusega sõitnud küll, aga ma kujutan ette, et rohkem hakkab sellega Lents lõbutsema, kui ta ükskord istuma õpib.



Mitte, et ta veel oskaks, aga seal toolis Mari istuda ei tahtnud (oli vaja Lottega mängida) ja siis ma kasutasin korraks modellina Lentsu. See on talle veel natikene suur, näiteks Nomi on nii palju väiksema istumisosaga, et see ise hoiab teda püsti. TANG on veel natsa lai, aga vahet pole, sest varsti istub ta ju nagunii ise.


Selline kolm ühes variant on ju väga tore. Säästab ruumi, näeb äge välja ja saab pikalt kasutada. Üks väljaminek ja kolm asja :)



Kas tahad ka sellist tooli kellelegi kinkida? Andmisrõõm pidi ju suurem olema, kui saamisrõõm! Sellisel juhul jaga seda postitust FBis oma sõpradega, märgi kommentaaridesse sõbra nimi, kelle lapsele selline tool marjaks kuluks. Ahjaa, TANG lastetooli Fbi lehe sõbraks võiksid sa ka hakata :) Võitja saab ise valida, kas tahab valget või pruuni tooli.

 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on May 10, 2017 03:51

May 9, 2017

lastega reisiks on vajaaaaa…..?

Ma olen suht 99% kindel, et me lähme ikka Korfule. Tundub, et enamik lugejaid olid ka selle poolt ja no mis mul üle jääb, kui teid usaldada. Nagu öeldud, ma ju kibelen juba minema ka! Aga sellisel juhul on meil reisini KOLM NÄDALAT! Mis siis veel puudu on?


Laste dokumendid – hellasin täna sinna ametnikule ja uurisin, kas taotlused on vastu võetud. Võeti ja öeldi, et alates tänasest läheb maksimaalselt 30 päeva. Samas ta arvas, et saab ikka rutem, seega loodame siis selle peale. Ma väga ei põe, sest kui ala 5 päeva enne reisi neid pole, siis taotlen lihtsalt kiirpassid ja olemas. Enda passid peaksime ka Kartsiga üles otsima. Viimati nägin ma oma passi kingasahtlis, aga see oli mitu kuud tagasi…


Kergkäru – nagu rääkisin, Bee5 on tellitud ja loodetavasti jõuab viperusteta meieni.


Reisikindlustus – Ilma kindlustuseta ei maksaks kuskile minna. Ütlen mina, kes ma praegugi siin tervisekindlustuseta istun. Lastele peaks tellima need Euroopa ravikindlustuse kaardid ka ära (kuigi ma ei tea miks neid vaja on?). Ma isegi ei mäleta, kus ma enne kindlustused teinud olen, aga kindlustusest.ee lehel saab oma reisi ja reisijate andmed kirja panna ja siis nad saadavad sulle ise kõikide kindlustusfirmade pakkumised, et sa saaksid parima valiku teha. Nädalane kindlustus viiele väga kallis vast ei ole. Mul on kindlasti vaja ka pagasikindlustust, sest ma tahan ju läpaka ja kaamera kaasa võtta. Samas kui ma neid käsipagasis hoian, siis vist pole vahet, ei saagi ära kaduda. Ah, ma ei tea, täidan seal selle blanketi ära ja vaatan, mis nad pakuvad.


Lastele õiged riided – Lentsule trikood on, Maril on mingid harilikud, ilma selle uhke UFP (võimisiganes) kaitseta. Suvalised printsessipiltidega triksid on tal. Ma ei tea, kas see on must have talle nüüd mingi uhkem ka osta? Lisaks on vaja lastele päiksekaitsemütse. Lentsule kindlasti nööridega, Marile meeldib kenasti kaabusid kanda, seega temaga on ok. Kui keegi on Lentsu suurusele kuskil sellist mütsi näinud, siis andke teada, ma vist ei oska googleldada. (Poole posti kirjutamise pealt leidsin juba ise mingi koha nimega Reisipisik, seal on lastele kõõõike! Mütse ka! Ma ise mõtlesin sellist kalamehekat (nagu see) aga osad on sellised tagant pikemad. Kas need on siis paremad?)


Päiksekaitsekreemid – Ma juba siis, kui märkasin Linea MammaBaby Instas, et neil on uued päiksekaitsekreemid. SPF50 peaks lastele ju täitsa ok olema? Seal on komplektidena ka need müügil, aga ma ei suuda otsustada, kas mul on vaja aftersun’i, kui mul on ülihea aloe geel olemas? Samas kui ma endale spf 50 peale määrin, siis ma ei võta grammigi päikest külge :D Esimese maailma mured.



Marile kohver – Kuna Mari võib ka käsipagasi kaasa võtta, siis oleks talle ka kohvrit vaja. Nagunii Tenerifel kulub ka marjaks ära. Jäin praegu vaatama, et kas mõttekas oleks võtta selline väike, mida ta ise järgi lohistada saab, või mingi selline uhke elukas, mille selga ta ise istuda saab? Ma ei saa sellel punasel aru, et kust see lohistamise nöör on? Pingviin on nunnu ja mesimumm ka. Aga kui ma Mari maitse järgi lähtuks, siis tuleb vist pingviini rada minna.  Soovitused teretulnud.



Käepaelad – Neid jälle aint Marile, sest Lents ei oska ära joosta ja Riki vist ka seda plaani ei pea. Paar tükki tellin, kui ära ei kulu (või ära ei kaota), siis saab Tenerifele ka kaasa võtta.


Minikraam – Mul mingeid testereid ja asju majapidamises on, aga peaks Minikosmeetika.ee lehelt mingi tellimuse tegema, et mitte siit shampoone ja asju kaasa tassida, või siis sealt ostma ja siia tagasi tassida. Lastele on mul Dr. Bronnersi väiksed minipudelid olemas, aga mul vaja ju palsameid ja asju.


Apteegikraam – Kindlasti on seal võimalik arstiabi saada, aga ma igaks juhuks võtan ise kaasa mingid valuvaigistid, plaastrid, nohurohu, palavikusiirupi… Veel midagi?



Tahtsin küsida, et kui palju ma peaks võtma kaasa ala püreesid ja mähkmeid Korfule? Keskus on kaugel, aga kas siis hotellis müüakse neid? Mis veel… aaa, kas keegi on lennukis beebiga sellist asja proovinud? Meil on neli tundi see lend, äkki oleks Lentsul seal mugavam? Või on see hoopis pisikestele mõeldud? Lents ju hiiglane.


Veel peaks mõtlema Marile lennukisse põnevat tegevust. Arvatavasti anname talle lihtsalt tab’i kätte :D Kõige lihtsam versioon. Ja kui me juba nutikatest asjadest räägime, siis kas keegi teab, et kuidas ma seal kohapeal enda telefonis netti kasutada saan? Seal pidi päris nadi wifi olema ja mind teades, tahan ma ju ikkagi saadaval olla maailmale. Kas ma pean selle jaoks Teliasse vms minema?


Nii palju küsimusi, nii vähe vastuseid. Ma pole ju enne lastega reisinud, rääkimata KAHEST lapsest. Ise oleks suva nn pea ees vette hüpata ja lasta asjal minna ja jooksvalt asju uurida ja osta jne, lastega tahaks nagu rohkem ette planeerida.

 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on May 09, 2017 14:42

Mariann Kaasik's Blog

Mariann Kaasik
Mariann Kaasik isn't a Goodreads Author (yet), but they do have a blog, so here are some recent posts imported from their feed.
Follow Mariann Kaasik's blog with rss.