Merilin Taimre's Blog, page 10

Rindade suurendamine – kas ma kahetsen?

Enne kui teema kallale asume, tahan natuke südant puistada. Olen aina rohkem eemale triivimas sotsiaalmeediast ja ka blogist. Justkui ei taha enam olla inimeste silme all. Tahan olla oma lähedastega ja hoida privaatsust, hoiduda õelusest, solvangutest ja valust, mida välismaailm nii heldelt jagab. Tahan olla tõeline mina selle kõige haavatavamas rollis, aga seda ei ole võimalik teha avalikkuse ees. Mind rebitaks lõhki. Mul on praegu kõige pimedamad ja valusamad ajad, millest ma üksi välja ei tule. Veel vähem aitab mind avalikkus. Olen seadnud fookusesse praegu oma isikliku elu, mida saatus on tulnud lõhkuma, ja seetõttu hindan väga, kui annate mulle võimaluse hinge tõmmata, säästes mind klaviatuuriklõbistustest, mis tahavad torkivaid kommentaare või pussitavaid solvanguid kirjutada.

On oluline, et kirjutaksin rindade suurendamise pahupoolest ehk jagaksin teiega kaasnevaid ohtusid

Mõtlesin blogi mõneks ajaks sulgeda või jätta lihtsalt hooletusse, kuid miski kirjutamises mõjub mulle nii teraapiliselt. Olen hakanud pidama endale päevikut, et emotsioone vallandada, kuid olen ka kirjutanud siia postitusi, mis jäänud avaldamata. Antud postitus kriibib aga mu hinge ja ma tahan, et see teema jõuaks kõigini, kes on mõelnud või juba teostanud rinnasuurendusoperatsiooni. Tahan rääkida millestki, mille eest keegi mind ei hoiatanud. Mis veel poolteist aastat tagasi oli väga vähetuntud “haigus”, kuid praegu üks suurimaid vastuargumente implantaatide ohutusele – Breast Implant Illness (BII) ehk emakeeles rinnaimplantaadihaigus. Eestis nii vähe tuntud haigus, et sellele pole isegi nimetust antud, kui ma ei eksi. Kuna ma olen bloginud pikalt ja põhjalikult oma rinnaopist, siis on oluline, et kirjutaksin ka selle pahupoolest ehk jagaksin teiega ka ohtusid, mida antud operatsioon endast kujutada võib.

 

Breast Implant Illness

Nagu ikka, siis Universum saadab meile mingi aeg hoiatusi. Mina täheldasin seda just BII-ga seoses. Esmalt sattus mulle Youtube’i soovituste hulka antud teemal videosid, kus naised jagavad avalikult oma lugusid selle haigusega. Seejärel hakkas järjest juhtuma, et fitness-juutuuberid, keda jälgin, avastasid endalt selle haiguse, mille järel lasid implantaadid eemaldada. Kuna jälgisin neid ka Instagramis ja lugesin seal nende lugusid põhjalikumalt, siis hakkas Instagram mulle soovitama kontosid, mis ongi tehtud eesmärgiga, et naiste teadlikkust antud haiguse kohta kasvatada. Olles jaganud teiega ausalt oma teekonna nii ilusaid kui kurvemaid hetki, siis paljude minu vaevustega seoses, on nii mõnigi mulle kirjutanud, et kahtlustaks minu puhul BII-d. Nii et kokkuvõttes, olgu see Universum või olgu see sotsiaalmeedia algoritm, BII-st ma enam mööda vaadata ei saa.

 

Millega tegu?

Kuna implantaadid on organismi jaoks võõrkeha, mis ei kuulu talle, siis käivitavad need organismis põletikulise vastureaktsiooni, mistõttu on ka pärast operatsiooni alati kohustuslik läbida antibiootikumide kuur, et seda peatada. Et ennast selle võõrkeha eest kaitsta, loob keha implantaatide ümber kapsleid ja armkude. Kui guugeldada “explanted implants”, siis näeme täpselt, millisena need silikoonid välja tulevad. Ei ole enam tegemist ilusate valgete geelpadjakestega, vaid armkoest ümbritsetud kotikestega. Mõnel juhul võitleb keha rohkem vastu kui teistel juhtudel, põhjustades nii kapseldumist, mille tulemusel lähevad rinnad väga kõvaks ning võivad põhjustada valu. Sellisel juhul tuleks implantaadid koheselt eemaldada või välja vahetada.

Implantaadid põhjustavad ohtlikkke infektsioone ja haigestumisi

Seega ükskõik kui edukas operatsioon ka ei ole, siis võõrkeha paigaldamine oma organismi (eriti elutähtsate organite lähedale nagu süda ja kopsud) on kehale meeletu šokk, nõrgestades keha immuunsüsteemi ning käivitades pikaajalise põletikulise protsessi ehk n-ö “vastuvõitlusprogrammi”. Nõrgenenud vastupanuvõime loob aga vaba tee patogeenidele. Keha on vastuvõtlik viirustele, bakteritele, parasiitidele, seenhaigustele ja muudele haigustekitajatele, millele ta muidu seisaks kenasti vastu, kuid mis nüüd põhjustavad ohtlikkke infektsioone ja haigestumisi.

Silikoon ei ole lekkekindel

Lisaks sellele, on implantaadid tehtud neurotoksilistest, kantserogeensetest kemikaalidest ja raskemetallidest, mis istuvad kehas oma 10 aastat, vaikselt lekkides ja vabanedes ka organismi, põhjustades nii mürkide üleküllust. Kõikide implantaatide pealiskihid on tehtud silikoonist, mis ei ole läbilaskmiskindlad. Mis saab mürkidest kehas? Keha jaoks on kõige olulisem, et need ei satuks elutähtsatesse organitesse, mistõttu maksa ülekoormuse järel ladustab ta neid rasvkoes. See on keha viis hoida meid mürkide eest ja põhjuseks, miks tihtipeale naised võtavad kaalust juurde kilodes kuni kümnetes. Keha ei saa ju rasva “põletada”, kui sinna on peidetud kõik mürgid, sest vastasel juhul satuksid need vereringesse.

Krooniline stress, mida võõrkeha organismile põhjustab, avaldub aja jooksul aina rohkemate sümptomitena, sest keha vastupanuvõime aina nõrgeneb. Seetõttu ei saagi välja tuua kindlaid sümptome, sest tegemist on kogu keha kroonilise põletikulise seisundiga alates implantaatide paigaldamisest, mis loob eelduse kõiksugustele terviseprobleemidele. Sümptomid varieeruvad inimeselt inimesele geneetika (MTHFR, HLA-B27, HLA-DR52, ja HLA-DR53 geenide olemasolu), eelnevalt põetud autoimmuuntõve, implantaatide tüübi, stressi taseme jm tõttu. Esmased sümptomid on siiski enamasti väsimus, kognitiivne väärtalitlus (mälukaotus, ebaadekvaatne mõistus), lihasvalu, liigesvalu, juuste väljalangemine, naha kuivus, infektsioonid, seedehäired, lööbed, toidutalumatus, ärevus, kilpnäärme talitlusprobleemid jt.

Tegemist on kogu keha mõjutava haigusega, mis avaldub igaühel väga individuaalselt

Põhimõtteliselt on tegemist keha vastupanuga implantaatidele ehk siis võõrkeha häirib keha normaalset funktsioneerimist. See põhjustab esmalt immuunsüsteemis vastupanu, laienedes aina rohkem ka teistesse süsteemidesse, mis ajapikku hakkab mõjutama kogu keha, tervist ja heaolu. Seega ei saa siinkohal otseselt panna paika sümptome, sest tegemist on kogu keha mõjutava haigusega, mis avaldub igaühel väga individuaalselt. Küll aga viitavad kõik sümptomid keha kroonilisele vastupanule kehas leiduvale võõrobjektile (implantaatidele), oksüdatiivsele stressile ja mürgitusele (silikoon, raskemetallid, kemikaalid, biotoksiinid).

 

Kõikvõimalikud sümptomid:

(krooniline) väsimus
kognitiivne väärtalitlus
lihasvalud ja nõrkus
liigesvalud ja valulikkus
juuste väljalangemine
kuiv nahk, suu, juuksed
oluline kaalutõus- või kaotus
haavade aeglane tervenemine, kergelt verevalumites
madal libiido
vilin kõrvus
südame tagumine
raske hingamine
metalliline maitse suus
valge kate keelel
öine higistamine
nahalööbed
unetus
hormoonide tasakaalutus
paistes ja valulikud lümfisõlmed
käte ja jalgade surin või tuimsus
põletav valu rinnapiirkonnas
külmad käed ja jalad
väga ebameeldiv kehalõhn
lihastõmblus
palavik
veepuudus
pidev urineerimine
krooniline kaela- ja seljavalu
silmaümbruse paistetus
silmanägemise kehvenemine
enneaegne vananemine
maksa ja neeru väärtalitlus
seedehäired
järsud toidutalumatused ja -allergiad
lõhnatundlikkus
viirus-, bakter- ja/või seeninfektsioonid
pidev köha, lämbumistunne
krooniline põletik
peavalud, peapööritused ja migreen
emotsionaalne ebastabiilsus
ärevus- ja paanikahood
suitsiidmõtted
depressioon
kilpnäärme üle- või alatalitlus
autoimmuunhaigus

 

Haigestumine

Implantaadi leke, purunemine ja kulumine võimendavad sümptomite esinemist, sest implantaatides on üle 40 toksilise kemikaali, erinevaid silikoone ja mitmeid raskemetalle. Naturaalselt degreerub silikoonist pinna pidamisvõime hüdrolüüsi, oksüdatsiooni, ensümaatilise lagundamise, füüsilise lagundamise, valkude imendumise, pH-taseme, biofilmi moodustamise jm tõttu. See on ka põhjus, miks implantaadid aja jooksul aina nõrgenevad ning vajavad väljavahetamist iga 10 aasta tagant, et ennetada nende lõhkemist.

Implantaatides on üle 40 toksilise kemikaali, erinevaid silikoone ja mitmeid raskemetalle, mis lekivad naise organismi. Kuigi implantaadi silikooni pidamisvõime on paljustki sõltuv inimese organismi spetsiifilisusest, siis on teada, et ükskõik kelle puhul, püüab keha siiski igal võimalikul viisil saada lahti võõrast ohtlikust objektist selle sees. Keha võitlus implantaatidega on pidev ning mida nõrgemaks jääb silikoon, seda tugevamaks läheb hävitusprotsess. See on põhjuseks, miks paljud naised hakkavad alles ajapikku märkama esimesi BII sümptome, mis ajas aina võimenduvad. Naise enesetunne sõltub oluliselt sellest, kui palju toksiine ta implantaatidest eraldub ja kui võimekalt keha nendega toime tuleb. Suurem osa naisi diagnoosivad BII endal 1-4 aasta jooksul pärast rinnasuurendusoperatsiooni.

 

Meditsiiniline diagnoosimine

Kahjuks pole ühtegi kindlat viisi BII tuvastamiseks, sest sümptomeid on kahte lehte. Väliselt näevad kanantajad tihtipeale täiesti terved välja, kannatades aga kehva ja nõrga tervise ning enesetunde käes.  Seda ei kutsuta niisama “nähtamatuks haiguseks”, mistõttu ei ole sellest kunagi varem ka juttu olnud. Alles hiljuti hakkasid ka arstid BII-d tõsiselt võtma ning seda tunnustama kui tõelist haigust.

 

Ainus ravivõimalus = implantaadid välja?

Enamik naisi tervenevad täielikult, kes lasevad pärast haigestumist implantaadid eemaldada. See on ka ainus viis, kuidas lõpuks pakkuda kehale rahu ja alustada vabanemist implantaatidest eraldunud mürkidest ja nende põhjustatud põletikulistest protsessidest ja keha vastupanust. Vaid implantaatide eemaldamisest aga ei piisa! On ülimalt oluline lasta eemaldada koos implantaatidega ka kapslid ja kogu armkude, et taastada rindade esialgne seisund. Pärast operatsiooni tuleb tähelepanu pöörata keha tervendamisele, et taastada oma immuunsüsteem ning teha lõpp esinenud sümptomitele ehk läbi viia üks tõeline DETOX. Selle juures on muidugi number üks kohal toitumine. Kõiksugused antioksüdandirikkad, põletikuvastased taimsed toidud võiksid moodustada suurema osa söögist. Vältida tuleks liha, piimatooteid, kunstlikke ja töödeldud toiduaineid, alkoholi ning võiks vähendada ka oomega-6 rikkaid toite, et saavutada parem oomega-6 ja oomega-3 tasakaal. Et tervenemist kiirendada, siis võib mõelda ka paastu peale, et käivitada kehas autofaagia ehk rakkude tervenemise protsess. Seda on välja pakkunud ka teadlased, kes jagavad nippe, kuidas võimalikult kiiresti BII-st terveneda.

Eemaldatud implantaadid armkoega ja ilma

 

Miks sellest varem ei räägitud?

Pole enam mingi uudis, et tööstus rahastab uuringuid, et saada tulemust, mis nendele finantsiliselt kasuks oleks. Nii ka implantaatide “tööstuses”. On teada, et esimesed suuremad uuringud rinnasuurendamisoperatsiooni kohta on olnud huvide konfliktis. Kirurgid, kes uuringutes oma panuse andsid, maksti kinni implataatidetootjate poolt. On leitud, et teadlased, kes teadustöid läbi viisid, olid kõik vähemal või rohkemal määral seotud uuritava tööstuse heaoluga. Isegi The National Center for Health Research on võtnud sõna antud teemal ning nimetab selliseid teadusuuringuid rämpsuuringuteks (loe: Will The Real Junk Science Stand Up? An Analysis Of The Mayo Clinic Womens Study And Harvard/Brigham Nurses Study In Relation To The Silicone Gel Breast Implant Controversy)

Tarbijate heaolu nimel on aga vaja tõelisi teaduspõhiseid, huvide konfliktita, tööstuse poolt rahastamata uuringuid, sest tegemist on siiski tarbija tervist oluliselt mõjutava protseduuriga. Kahjuks tehakse aga jätkuvalt sponsoreeritud teadusuuringuid, mille leid on ikka üks ja see sama –implantaadid on täiesti ohutud. Õnneks on viimasel ajal tehtud ka ohtralt huvide konfliktita uuringuid, mis tõestavad vastupidist. Breast Implant Ilness ei ole väljamõeldis ja vajaks avalikku tähelepanu ka Eestis. Kahjuks eesti keelset materjali ma antud haigusest ei leidnud üldse. Tundsin justkui on minu töö tuua antud teema päevavalgusesse ka meie kodumaal.

 

Kas ma kahetsen oma operatsiooni?

Olen alati öelnud, et elus ei saa midagi kahetseda, sest kõik juhtub põhjusega. Universum on täiuslik ning ta õpetab meid igal moel. Olgu siis läbi valu või õnne. Seega võin öelda, et ma ei kahetse oma operatsiooni. Olin kirurgi tööga ülimalt rahul ning ei osanud paremat tulemust tahta. Sain ihaldatud rinnakorvi, armid on minimaalsed ning tüsistusi ei tekkinud. Küsida võiks pigem, kas ma oleksin teinud operatsiooni, kui BII kohta oleks infot olnud sel määral avalikkusele juba varem? KINDLASTI MITTE! Ma ei oleks ilu nimel sellisel viisil oma tervist ohtu seadnud ning seetõttu soovitan ka kõikidel teistel kaaluda enne operatsiooni kaasnevaid terviseriske. Minu jaoks ei ole ilu seda väärt. Minuga on kõik korras ning keegi ei pea mu tervise pärast muretsema. Postitus on loodud teadlikkuse tõstmiseks, sest eesti keeles antud teemal infot väga ei leidu. Tänan lugejaid, kes on minuni selle teema toonud ning loodan, et vähemalt ühele naisele on sellest postitusest jällegi abi!

Kui sina oled üks naistest, kes kahtlustab, et implantaadid on ta haigeks teinud, siis ootan su kogemusi kommentaariumisse! Kui oled mingil põhjusel implantaadid eemaldada lasknud, siis palun jaga kogemust, kelle juures ja miks sa seda tegid! Oodatud ei ole parastavad, vihkavad ja ebameeldivad kommentaarid. Antud teema on naistele väga hell ja olgem armastavad ja mõistlikud.

Kui soovid minna antud teemal süvitsi, siis mina leidsin suurema osa infost just siit: https://www.breastimplantillness.com

 

Teaduslikke uuringuid:

Destiny rides again: the reappearance of silicone gel-filled breast implant toxicity
Chronology of Systemic Disease Development in 300 Symptomatic Recipients of Silicone Gel Filled Breast Implants
Breast Implant Illness: Symptoms, Patient Concerns, and the Power of Social Media
The Permeability Characteristics of Silicone Rubber
Systemic inflammatory disease resolution following cosmetic silicone breast implant removal
What You Need to Know About Breast Implants
Breast Implant Illnesses: What’s the Evidence?
Gel Bleed and Rupture of Silicone Breast Implants Investigated by Light-, Electron Microscopy and Energy Dispersive X-ray Analysis of Internal Organs and Nervous Tissue
Complications related to retained breast implant capsules
Pathology of silicone leakage from breast implants
Residual silicone detection using mri following previous breast implant removal: Case reports
Case report: Silicone is not fun in the sun

The ASIA syndrome: basic concepts

The post Rindade suurendamine – kas ma kahetsen? appeared first on Paljas Porgand.

Tapvatest menstruatsioonivaludest vabanemine

Antud postitus on jätk postitusele “Tapvad menstruatsioonivalud – kas endometrioos?”. Kirjutasin selle, kui olin juba mõnda aega kannatanud menstruatsioonivaludes. Kui teatud aja suutsin valuvaigistiteta üle elada, siis ühel kuul tõmbas see mul jalad alt. Nutsin valust kõveras ja ei saanud isegi nii palju liikuda, et minna valuvaigisteid ostma (mul kodus pole, sest ei ole valuvaigistite usku). Ka ei saanud ma end piisavalt sirgu aetud, et soojaveekott kõhule ette valmistada. Hirm, et aina tugavamad valud võivad millelegi osutuda, oli suur. Niisiis kirjutasingi endometrioosi postituse, sest paljud naised rääkisid oma valu seosest selle hirmutava haigusega.

Foto – Artul Ivlijev

 

Kas mul oligi endometrioos?

Endometrioosi puhul on kõige hirmutavam see, et ega seda ei saagi otseselt ei ennetada ega diagnoosida. Halvimal juhul saad haigusest teada siis, kui sul juba endometrioosikolded lõhkevad ehk sind valudega laparaskoopilisele operatsioonile viiakse. Laparoskoopia on endoskoopiline operatsioonimeetod, kus ei sooritata mitte kirurgiline lõige, vaid läbi väikeste avauste viiakse kõhuõõnde spetsiaalsed instrumendid. Laparoskoopiliselt on võimalik eemaldada liiteid, munasarja tsüste, väiksemaid emakamüoome ja välja lõigata või hävitada endometrioosi koldeid, eemaldada munajuhasid, sulgeda verejooksu lõhkenud munasarja puhul, sulgeda munajuhasid steriliseerimise eesmärgil ning teostada mitmeid teisi operatsioone. Seega võib öelda, et endometrioosi on võimalik diagnoosida laparoskoopia käigus, kuid kedagi ilma otseste haigusnähtude või kindlama kahtluse puudumisel sellele opile ei viida, ega soovitata seda ka teha. Laparaskoopiast taastumine võib võtta nädalaid ning naiste kogemuste kohaselt, on sellest taastumine isegi oluliselt valulikum ja piinarikkam kui tavapärasest kirurgilisest lõikusest.

Allikas – Wiki Data

Käisin mitu korda günekoloogi vastuvõtul, et välistada oht endometrioosile. Günekoloogi vaatlusel, ultraheli tulemusel ning ka analüüside kohaselt on mul kõik korras. Arst pakkus välja, et kui siiski kardan väga endometrioosi või tahan valudest vabaneda, siis võiksin hakata kasutama hormonaalpreparaate. Selle mõtte matsin juba eos maha, sest pillidega on mul oma rada juba käidud ja sellise mürgi poole ei pööra ma pead ka mitte. Veel pakkus günekoloog välja, et ei tasu alahinnata stressi võimet, naiseksolemise väge ja nendega seonduvate probleemide läbielamist füüsilisel viisil. Sain aru, et ta tegi väikese kõrvalmärkuse vaimsusele, kuid eks tundis arstina, et see pole päris see soovitus, mida inimesed kergusega vastu ja omaks võtavad. Ikka otsitakse ju ainult füüsilisi tunnusmärke, sümptomeid ja haiguseid.

 

Valu vallandamine

15. jaanuaril, pärast endometrioosi postituse avaldamist, ilmus mulle Facebooki postkasti kiri:

Hei! Nägin artiklit, kus kirjas, et kannatad menstruatsioonivalude käes. Tean, mida tunned. Mul on endal edulugu menstruatsioonivaludest vabanemisel ja ka lähedaste abistamisel. Tehnikana kasutan NPA meetodit. Minu osade klientide edulugusid saab lugeda Facebookis NPA praktik Mailis lehel. NPA (Non Personal Awareness) on alateadvuse mõttemustrite muutmine ja emotsiooni ära kogemine. Seanssi saab teha läbi videokõne (Messenger, Facetime, Skype, Viber) ja soovitatud on vähemalt kolm kõnet.

Nagu teate, olen ma väga avatud meelega. Usun, et elu ongi kogemiseks ning uute maade avastamiseks. Ma ei salga enne maha midagi, kui ma pole seda oma silmaga näinud või enda peal kogenud. Teel iseenda tundma õppimisel, olen aru saanud väga hästi, kui oluline on füüsilise tervise juures vaimne tervis. Kuidas meie mõtted, hirmud, energia, vibratsioon ning stress avalduvad meie füüsilises kehas valude, haiguste, kaalutõusu ja muude probleemidena. Meie keha on imeline ning mida me sellesse sisendame, selleks me ka saame. Pärast mõningat uurimist, millega tegu, otsustasin anda sellele võimaluse. Kui see ka mind menstruaalvaludest ei vabasta, siis olen jälle kogemuse võrra rikkam ning järsku vabastab see minus midagi muud. Kokkuvõttes ega tehnika nii väga ei loegi, kui see, mida sa endas selle jooksul käivitada suudad. Teised inimesed ja nende tehnikad on pigem abivahend, et saaksid ise oma probleemini jõuda ja seda lahendada.

 

Mis on NPA-tehnika?

NPA- tehnikat kasutatakse alateadvuse muutmiseks, tuues nii igapäevaellu heaolu, väljapääs vanadest käitumismudelitest ja emotsionaalsetest tupikutest. Selle käigus vabastatakse ennast energiat söövatest ja enda potentsiaali vähendavatest sõlmedest. NPA-d võib kasutada lisaks vanade tõkete vabastamisele ka veel oma unelmate, soovide, eesmärkide täitmiseks. Minu puhul tähendas see vanadest emotsioonidest ja uskumustest vabastamist. Olin algul kergelt skeptiline, kui aus olla, kuid Mailisega maha peetud vestlused pakkusid mulle enamat kui lihtsalt NPA-d.

Pidasime kokku maha kaks pikemat videokõne, mille jooksul jagasin temaga oma suurimaid sisemisi naiseksolemisega kaasnevaid hirme, mida ma avalikult ei jaga (ala armastuse puudujääk, turvatunde puudumine, kaotushirm, väärtusetustunne vms). Nendest lähtuvalt sõnastas ta mu hirmud ümber taotlusteks, mida ta mulle ette luges ja mina kordasin. Kõige olulisem osa oli, et need tunded ei ole isiklikud. Et kõik see, mida ma tunnen on tegelikult õpitud kas vanematelt, endistelt partneritelt, oma egolt… Et tegelikult pole me keegi katki ja väärime kogeda vaid parimat. Meie eelnev kogemus on meie alateadvust lihtsalt lollitanud ja loonud meis hirme, mis jäävad meie igapäevaelu saatma.

Allikas: exploringyourmind.com

Sellised hirmud, valud, halvad mälestused kogunevad kõik me kehas ja neid maha salates anname neile vaid jõudu. Kui me ei tegele oma valuga, ei väljenda ning ei koge seda, siis anname sellele võimaluse meie sees kasvada ning avalduda muul moel. Mailis uskus (nagu ka mõned teist mu eelmise postituse kommentaariumis), et see pole mitte endometrioos, mis mind kimbutab, vaid ehk hoopis vabastamata valu. Pärast NPA praktikat ei olnud mul mingeid ootusi. Ma küll piserdasin kaamera ees päris mitu korda ja tunnetasin protsessi sügavalt, kuid ei teadnud, kas miski sellest muutub.

 

Kas toimis?

Siis läksime Roometiga Lanzarote reisile, kus (ilmselgelt) hakkasid mul päevad. Reisi ajal minu puhul muud moodi ei saagi, hehe. Esimene päev olin jälle päris tugevates valudes. Silme eest küll mustaks ei võtnud, kuid ilma valuvaigistita ma vingumist järele jätta poleks suutnud. Esimesed poolteist päeva olid meie seiklused minu punasõdurite tõttu vähe piiratud – me ei liikunud väga kuhugi ja tahtsin vaid lamamistoolil vedeleda. Kordasin oma peas NPA ajal lausutud taotlusi ja tunnetasin sügavalt seda valu (nii vaimset kui füüsilist) ja no ma tõesti ei tee nalja ega kujuta seda ette, aga teine päev valu kadus sootuks. Juba kolmandal päeval jooksime Roometiga ringi ja valu oli nii olematu, et ma pidin meeles pidama vahetada üldse tampooni, kes ma muidu olen harjunud kasutama OrganiCup menstruaalanumat, mida peab vaid ärgates ja magama minnes tühjendama.

Reisilt tagasi tulles, kirjutas Mailis mulle ning uuris, kas mul on anda juba tagasisidet. Rääkisin talle oma esimesel päeval esinenud valust. Siis tegimegi teise videokõne ning kinnistasime esimesel seansil kogetut ning läksime veelgi rohkem sügavuti. Jäime ootama järgmist menstruatsiooni… Mis lõppes mul paar päeva tagasi. Mina ei tea, mis ime see on, aga EI MINGIT VALU. Nagu reaalselt NULL. Ma nägin küll välja nagu õhupall, tujud olid all over the place ning tundsin füüsiliselt seda raskustunnet, mis kaasneb emaka kokkutõmmetega, kuid kordan end – mitte mingit valu! Ma lihtsalt… ei suutnud seda uskuda!

Jagasin seda suures õhinas teiega oma InstaStorydes ja uurisin, kas soovite, et blogin sel teemal ja vastus oli ülekaalukalt jaatav. Kirjutasin suures õhinas ka Mailisele ning palusin talt nõusolekut seda kõike teiega jagada. Tegemist ei ole mitte mingil moel sponsoreeritud postitusega ning keegi pole mul palunud sellest kirjutada. Kuna toimis, siis otsustasin ise seda jagada. Ilmselgelt ei ole see lahendus igaühe menstruatsioonivaludele, kuid kui see aitab vähemalt ühte naist, siis minu töö on tehtud! Kokkuvõttes toimub protsess vaid iseenda sees. Keegi teine seda valu ära võtta ei saa, kuid saab protsessi algatusel abiks olla. Just seda Mailis minu jaoks tegigi.

 

Peatasin menstruaalanuma kasutuse

Tahaksin kiiresti puudutada ka teist võimalikku mõjutegurit. Endometrioosi postitus pani väga mitmeid naisi mulle kirjutama ning aitama lahendust leida. Mõni uuris mult, kas kasutan juhuslikult menstruaalanumat. Jah, alates oktoobrist 2017, mil avalikustasin blogis postituse “Mina enam tampooni ei vaja”. Mis seos võiks olla sellel anumal kõhuvaludega? Paar naist rääkisid mulle enda või sõbranna kogemusest, kus seostati valude tekke aega anuma kasutusele võtuga. Uurisin selle kohta ka internetist, kuid ei leidnud väga vasteid. Küll aga oli mõni täheldanud, et vale kasutusviis, liiga suur anum või liiga kangest materjalist anum võib tekitada tupes liigset pinget ja süvendada kõhuvalusid.

Kuna mu menstruatsioonivalud ei tekkinud pärast anuma kasutusele võttu, siis ma seda niivõrd põhjuseks pidada ei tahtnud. Kui üldse, siis peaks anum just ennetama ju valude teket. Küll aga tahtsin ma kindel olla, et asi pole anumas. Seetõttu peatasin ma hetkeks selle kasutuse. Jah, mul valud kadusid, kuid ei oska seda seostada kuidagi anumaga. Järgmisel menstruatsioonil proovin taas menstruaalanumat kasutada ja vaadata, kas valud teevad comebacki. Naljakas, et alles millestki loobudes mõistad, kui suurt mugavust see sulle pakkuda võis. Tampoonid on igal juhul tõeline nuhtlus ja ma ei suuda ära oodata, et anum jälle kasutusele võtta!

Kõigile, kes ikka ja jälle uurivad, kas ma olen ikka veel Daisy usku, siis kinnitan, et kasutan seda siiamaani iga päev. Ei ole kordagi see mulle valetanud, mind rasedaks teinud, ega mind muul moel alt vedanud! Kel huvi see endalegi soetada, siis lisainfot leiate postitusest “Viljakusmonitor Daysy – EI antibeebipillidele!”

Lõpetame postituse helgemalt – Roomet sai valmis meie reisivideo teise osa:

The post Tapvatest menstruatsioonivaludest vabanemine appeared first on Paljas Porgand.

Paastumine – taasavastatud ime?

Mõtlesin ja mõtlesin, kas kirjutada paastumisest või mitte. Ometi olen saanud mitmeid kirju huvilistelt, et see teema pakub huvi. Et mitte kedagi pimedusse jätta ning võtta kaasa minu tähelepanu suuresti haaranud avastusretkele, siis otsustasin selle põhjaliku blogipostituse ette võtta. Sest viimase asjana soovin, et keegi prooviks paastuda ilma, et ta teaks kuidas, mis põhjustel ja kui kaua seda teha tasub. Seega võid oodata siit postitusest palju uusi teaduslikult bäkitud teadmisi. Arvestage, et mul on vääääga raske seda postitust kirjutada, sest ma tahaks KÕIKE jagada, mida olen lugenud ja uurinud. Mul lihtsalt ei ole selleks piisavalt kirjamärke, haha!

Allikas: https://neurohacker.com/

 

Mis on paast?

Nagu juba korduvalt olen blogis kirjutanud, siis tegelen juba pikemalt intervallpaastumisega (loe lähemalt SIIT ja SIIT). Alguse sai see klassikalisest 16:8 meetodist, kuid peagi leidsin end OMAD-it praktiseerimast ehk üks kord päevas söömast. Võtan asja üsna vabalt ja kuulan oma keha. 90% ajast tunnen end mugavalt just kord päevas söömisega, ülejäänud 23 tundi paastudes. Vahel venib paast 25 tunnini ja vahel söön terve päeva vältel, püsides pigem 16:8 aknas. Sellest on saanud mu elustiil ja teen täpselt nii nagu tunnen. Sest minu jaoks see ei ole dieet ega enesepiiramine. Ma tean, kui hea enesetunde paastumine mulle annab, lisaks kõik ülejäänud kasutegurid, mis sellega kaasas käivad.

Aga mis siis, kui paast venib 48 tunnile… või viiele päevale… või hoopis kuudele… AASTALE?! Jah, paastuda saab või lausa VÕIKS ka pikemalt! Miks? Oi, ma võiks selle kasulikkusest kirjutama jäädagi. Seega alustame kuidagi lihtsamalt ja konstrueeritumalt. Miks paastuda? Kuidas? Kellel tasub? Kui kaua?

 

Paastumise ajalugu

Paastumine on üks vanimaid teadaolevaid tervendamistehnikaid maailmas, mida praktiseerivad seni mitmed kultuurid ja religioonid (judaism, kristlus, islam, hinduism, taoism, budism). Paastumine puhastab ja tervendab inimest nii spirituaalselt kui füüsiliselt, ergastab me meeli, ravib haiguseid, väljutab mürke ning on sealjuures ka maailma kõige efektiivsem kaalulangetusmeetod (siin lihtsalt ei ole vaidluskohta, haha).

Tänapäeva inimene on kõige lollim loom just enesehävituslikus osas

Mulle meeldib alati vaadata asjade ajaloolist poolt. Kust see üldse alguse on saanud ning miks seda on praktiseeritud. Sest ütlen ausalt, et tänapäeva inimene on kõige lollim loom just enesehävituslikus osas. Ainus loom siin Maa peal, kes teadlikult oma tervist rikub ja oma keskkonda hävitab. Seepärast meeldib mulle vaadata eelajaloolist inimest, kes lähtus oma instinktidest ning kelle ellujäämine sõltus sellest. Ehk siis, kes elas parimal võimalikul viisil, et tagada endale võimalikult pikk elu. Just nii nagu imeline emake loodus ette nägi. Ja paastumine oli sellest suur osa (mitte vaid inimese puhul).

Enamik haigusi tulenevad toidust

Ega paleoliitiline inimene ei ärganud hommikul üles apelsinimahl, pannkoogid siirupiga ja croissant kandikul voodis, näksinud terve päev batoone, puuvilju ning söönud lõunaks ja õhtuks korraliku prae, sest see on “tervislik”. See ei olnudki kättesaadav ning me polegi loodud koguaeg sööma. Selles ei kahtle õnneks keegi, et toit ongi meid haigeks teinud. Kõik haigused tulenevad millegi liigtarbimisest, toitumisharjumustest või millegi puudusest, kas pole nii? Toit ei ole enam ammu kütus, vaid on saanud meie suurimaks väljakutseks. Miks? Sest seda on igal pool koguaeg ja nii ebaloomulikul kujul. Me sööme toitu, mis selle algkujul ei ole isegi mitte söödav.

Paleoliitiline inimene paastus suurema osa ajast

Paleoliitiline inimene paastus suurema osa ajast, mil toitu polnud. Aga ega ta siis ülejäänud aja nälginud. Millest ta toitus? Oma keharasvast. Midagi, mida modernne inimene kardab millegi pärast niiiii väga! “Sa ju näljutad ennast, see on nii ebatervislik!” Ka mina arvasin kunagi nii, kui ma polnud antud teemasse süvenenud. Näljutamine on hoopis kõik need toitumiskavad, mis panevad sind piirama kaloreid ja rohkem liigutama, luues nii suur defitsiit, millele motivatsioonilihase väsides käega lüüakse. Tunned diiedi ajal kriipivat nälga? Tunned. Kas sa arvad, et paastu ajal tunneb nälga? Ainult nii kaua, kuni keha lülitub ümber ketoosi ehk siis suudab talletatud keharasvast sünteesida glükoosi ehk toitu kehale. Jah, meie keha on imeline masin!

 

Paastumise eesmärgid

Heidame intervallpaastumise kõrvale ning räägime siinkohal vaid pikendatud paastust. Inimese kolm peamist eesmärki miks paastuda on tavaliselt kas tervislikel põhjustel, et end ravida või haigust ennetada, et pikendada eluiga, et kaalu võimalikult efektiivselt ja ilma tagasilöögita kaotada või et oma vaimu tervendada ja luua tugevam ühendus oma tõelise olemuse ehk Kõrgema Minaga (mõne jaoks tähistab Jumal seda “kõrgema mina” seisundit).

 

Tervis

Vana-Kreekas usuti, et tervenemisviise saame me õppida looduse pealt. Miks kaotab inimene, nagu ka paljud teised loomad, haigena söögiisu? Keha ise reguleerib seda nii, et me suudaks terveneda. See on meie ellujäämisinstinkt. Seega on paastumine universaalne instinkt, et võidelda haiguste vastu, mis teeb paastumise sama vanaks nähtuseks kui seda on inimkond ise. Arstiteaduse isa Hippokrates on kirjutanud: “Süüa, kui sa oled haige, on et toita oma haigust.”.

Paastumisel käivituva autofaagia mehhanismi avastamine pälvis Nobeli meditsiinipreemia

Aga mis on see, mis teeb selle nii oluliseks me tervisele ja üleüldisele heaolule? Autofaagia. Võin kihla vedada, et antipaastujad ei ole kuulnud ka, millega tegu, kuid lõugu laksutavad valjult. Autofaagia mehhanismi avastamise eest pälvis jaapanlasest rakubioloog Yoshinori Ohsumi lausa Nobeli meditsiinipreemia (2016), mis on ESIMENE oma valla Nobeli preemia. Ega avastus polnud ka pisike, lausa inimkonna heaolu muutev! See ongi kauaoodatud vastus, miks paastumine võib ravida diabeeti, vähki, hormonaalset tasakaalutust, nahahaigusi ja palju muud.

Autofaagia tähistab rakkude võimet oma vananenud, mitte vajaminevaid ja vähialgelisi osi ise hävitada ehk „ära süüa“, millele viitab ka termini algupära (kr k auto – ise, phagein – õgimine). Ja kui käes on näljaaeg, saab rakk oma “vigaseid” osiseid autofaagia abil energiaallikana kasutada. Sel moel hävitatakse ka rakku tunginud baktereid ja viiruseid – “prügikott ümber” ja taaskäitlusse. Mis annabki vastuse meile, miks paastumine on nii võimas protsess kehale!

Toidutööstus teeb meid haigeks, vaeseks ja õnnetuks

Autofaagia protsessi häirimisel (ehk pideval söömisel, mis ei lase sel protsessil käivituda) on oluline link Parkinsoni tõve, Alzheimeri ja diabeediga. Miks muidu on meditsiiniteaduse, ravimitööstuse ja “toitumisteaduse” arenedes aina rohkem ja rohkem ülekaalulisi ja diabeedikuid? Eks ikka seepärast, et “tervislik toitumine tähendab söömist iga paari tunni tagant varahommikust hilisõhtuni ja süsivesikud on VÄGA OLULISED.” Olnud nüüd juba kuid kaelani sees antud teemas ajavad mind sellised väited lausa naerma. Meil Eestiski avaldavad paastumise osas oma arvamust “toitumisspetsialistid”, kes teevad paastumist maha, sest muidu ju tema vägagi vigast toitumiskava ei osteta, mis on tema peamine sissetulekuallikas. Paastumine aga ei nõua meilt raha, aega ega ohverdusi – siin pole ükski rahaahne tööstus mängus, mistõttu ei ole ka kedagi oma rahadega seda “promomas”. Paastumine on osa inimese algolemusest, mille me oleme unustanud, et toita tööstusi, mis teevad meid haigeks, vaeseks ja õnnetuks!

“The Fasting Cure” paastumise tervendavast võimest: https://apache2.pum.edu.pl/~fasting/upton.pdf

Et mitte teid infoga üle valada, siis jagan ühe video, kus on selgelt lahti seletatud paastumise mõju tervisele võrreldes 3 toidukorda päevas söömisega:

 

Kaalulangetus

Kuigi paastumise esmane mõte on siiski parem tervis, käib kaalulangetus sellega käsikäes. Kuid on neid, kes paastuvadki kaalu langetamise nimel, sest keha on massiivses kaloridefitsiidis ning saab kogu oma toidu talletatud rasvast. Nagu juba eelpool mainitud, siis paastumisest tõhusamat kaalulangetusmeetodit ei ole olemas. Punkt. Ainus, mida tarbid, ongi vesi, must kohv või magustamata tee. Aga kas see pole mitte näljutamine? Paastumisel pole näljutamisega mitte mingit pistmist! Näljutamise ja paastumise vahe on sama, mis enesetapul ja vanusesse suremisel. Sa paastud, et valida pikem ja kvaliteetsem elu ning sinu käes on kaardid, kas sa soovid seda teha, kui kaua ja kui tihti. Paastumine on hea tervise alus – vastavalt inimese tervise hetkeseisule, olgu selleks 16 tundi päevas või suisa 382 päeva.

Ta paastus 382 päeva ja kaotas jäädavalt 207 kg

Siit ma tahangi jätkata, et maailma teadaolev pikim paast kestis 382 päeva, mil 207 kg kaalunud mees tarbis vaid vett ja multivitamiine. Ilma igasuguste haigussümptomite ja kõrvalmõjudeta lõpetas ta oma paastu kaaludes 82 kg. Ja tervislik kehakaal jäi püsima! Mõni mõtleb nüüd, aga kas mitte USA tuntud telesarja “The Biggest Loser” tulemused sama märkimisväärsed polnud? Ja seda “tervislikel” viisidel, olles tüüpilisel toitumiskaval ja tehes trenni? Kui palju te teate, mis sai saates osalenutest hiljem? Kas olete kursis, et enamik nendest võttis kaalust tagasi juurde ja seda väga kiiresti? Ja asi ei ole selles, et nad oleksid laisaks muutunud, hakanud üle sööma vms. Asi on dieedi tulemuses, mis teeb kalorite piiramisest ALATI jo-jo dieeditamise!

“The Biggest Loser” osavõtjad võtsid kaalust sama palju või rohkemgi veel tagasi juurde.

2016. aastal avaldati uuring, kus jälgiti 14 võistlejat saate ajal ja pärast seda. Kõiki saatis ekstreemne kaalukaotus, võttes alla keskmiselt üle 50 kg. Viimase kaalumise ajaks oli võistlejate leptiinitase langenud kriitiliselt madalale, mis tegi nad konstantselt näljaseks. Lisaks sellele, aeglustas kaloridefitsiit oluliselt ka nende ainevahetust. See tähendab, et nende näljatunne on tõusnud, kuid keha on võimeline põletama oluliselt vähem kaloreid. Järgneva 6 aasta jooksul võtsid saates osalenud selle tulemusel juurde suurema osa kui mitte kogu kaotatud kaalust, isegi kui nad jätkasid neile ettenähtud dieediga. Kõige hullem sealjuures – nende hormoonid ja ainevahetus ei taastunudki. See tähendab, et nende ainevahetus aeglustus kalorite piiramisega. Et aga kaalu mitte tagasi võtta, pidid nad söömist veelgi piirama, mis veel omakorda aeglustas ainevahetust… Kas te näete probleemi? Seda sama olukorda elavad läbi mitmed fitnessvõistlejad, kes oma kaloraaži kaalu alandamiseks märgatavalt alandavad pikemaks perioodiks. Ja seepärast on ka nii kerge võtta pärast kaalust uskumatult kiiresti juurde, kuigi süüakse siiski vähem kui enne võistlusi. Nende suureks päästjaks on meeletu treenimine ja tervislik toitumine. Aga kõik teised dieeditajad?

Tüüpiline dieet ja vigane lähenemine

Sama probleemi täheldas Brigitte Susanne Hunt oma blogis, kuhu kutsus külla Erik Orgu. Brigitte küsis talt otse: “Sa olid kunagi TV3-s kaalulangetussaates. Ja paljud inimesed neist, kes siis tollel läbisid selle hullu muutuse: muutsid oma toitumis- ja treeningkavasid (Erik Orgu käe all). Nad on nüüd veel paksemad, kui kunagi varem. Kuidas sa sellesse suhtud?” Mis Erik oskab öelda: “Sellesse ma suhtun kurbusega lausa. Mõni võib arvata, et ma vihastan selle peale. Ei, ma ei vihasta, kui teisel inimesel on halb olla.” Mille peale Brigitte kriiskab: “Mind ajaks küll närvi! Kurat, ma andsin sulle kõik mis vaja. It’s not that hard nagu!”. Ma tõsimeeli ei suuda uskuda selliste inimeste ignorantsust, kui teaduslikud uuringud tõestavad väga täpselt, et selline kaalulangetus EI OLE püsiv, vastupidiselt metaboolselt pöördumatult kahjulik. Erik, ka minul on nendest kahju, et nad on kunagi end üldse sinu kätte usaldanud. Ja Brigittel ei ole kahjuks õrna aimugi, mida need inimesed pärast sellist kaalulangetust oma vigase metabolismiga peavad kogema! “It is that hard nagu!”

Dieet kui paradoksaalne vigane süsteem

Ka mu ema on jälginud lõputult neid kavasid ja ikka ja alati sama tulemus. Ta piirab end täpselt nii kaua, kuni motivatsioonilihas väsib, nälg on tappev ja tahaks taas inimese kombel elada, mitte toidu ja selle kaalumise nimel. Ja kogu langetatud kaal ja rohkemgi veel tuleb tagasi silmapilkselt! Ma ju näen, kuidas ta sööb muna hommikuks, salati lõunaks ja õhtusöögi jätab hoopis et ära. Ma ju näen, kuidas kalorid sisse EI VÕRDU kalorid välja, kui su metabolism ja hormoonid on kahjustada juba saanud selle dieedikultuuri rüpes. (Rõhutan, et KUI su metabolism on JUBA kahjustada saanud. Kui oled täiesti terve inimene, kes pole kunagi dieeditanud, siis vähene defitsiit aitab muidugi kaalu edukalt ja püsivalt langetada.) Kõik see oleks aga lahendatav paastumisega. Ei mingit jo-jo efekti. Ei mingit nälgimist. Ei mingit hormoonide ja ainevahetusega möllamist. Sa kaotad kaalu samal ajal, kui su keha parandab oma rakke ja tervendab end. PS. Uuringud näitavad, et paastumine tasakaalustab hormoone, insuliinitundlikkust ning kiirendab ainevahetust!

 

KUID OMETI ütleb Erik Orgu, et päästa oma massiliselt müüdavat “näljakava”: “Porgandist ja paastumisest rääkides, siis ütleme niimoodi, et Porgand ei ole toitumisnõustaja, ta ei ole liikumisnõustaja, tal ei ole kogemusi ja teadmisi, seega siiski kuulake oma ala professionaale nagu näiteks mina” Aplaus! Aplodeerivad kindlasti ka kõik need “Kaalul on rohkem kui elu” osalenud, kes kannatavad nüüd veel kõrgema kehakaalu käes. Inimene, kes ilmselgelt pole uurinud mitte midagi autofaagiast ja paastumisest ja ei tea mitte midagi metaboolsest sündroomist, aidates ise sellele kaasa oma näljutavate toitumiskavadega, kui juba metaboolselt kahjustada saanud inimesel on plaanis oluliselt kaalu langetada, luues nii kliendi jaoks paradoksaalse nõiaringi. Et kaalu hoida või veelgi alandada, peadki jääma dieeditama ja toitumiskavadele toetuma. Aga noh, sellele ongi ju ta rahaline sissetulek üles ehitatud. Porgandil jällegi pole selle postitusega sentigi mängus… tehke omad järeldused.

Raamat, mis seletab lahti, miks kalorid ei loe, miks dieedid ei toimi, mis tegelikult põhjustab ülekaalulisust ning miks sellest ei räägita:

Dr. Jason Fung “The Obesity Code: Unlocking the Secrets of Weight Loss”

Ja videod, mis aitavad teil pusle kokku panna:

Spirituaalsus

Spirituaalsetel eesmärkidel paastumine on väga laialdaselt praktiseeritud ja on tänase päevani osa peamistest maailma religioonidest. Jeesus Kristus, Buddha ja prohvet Muhammed jagasid kõik uskumust paastumise tervendavatest võimetest. Spirituaalselt kutsutakse seda tihtipeale puhastumiseks. Paastumise praktika on püsinud kõikides seda praktiseerivates religioonides ja kultuurides kui midagi imelist, mida inimkeha ja vaim võib kogeda. Vastupidiselt tänapäeva inimese uskumusele, kes kannatab ravimi-, toidu- ja ilutööstuse ajupesu käes, et neile raha cash-ida.

Budismi puhul söödakse igapäevaselt AINULT hommikuti. Alates lõunast enam toitu ei tarbita… kõlab nagu intervallpaastumine? Paljud nimetavadki intervallpaastumise isaks “budismi dieeti”. Lisaks igapäevasele intervallpaastumisele viiakse läbi ka paari päeva kuni paari nädala pikkust veepaastu. Kreeka ortodoksias paastutakse aastas lausa 180-200 päeva. Moslemid paastuvad päikesetõusust kuni loojanguni püha kuu Ramadani ajal. Prohvet Muhammedi järgi tuleks paastuda ka iga esmaspäev ja neljapäev.

 

Minu 58- ja Roometi 108-tunnine paast

Paastumine on paelunud mind juba üle pooleteise aasta. Alguse sai see intervallpaastumisega, kuni mu teadmistepagas laienes ja õppisin mõistma ka pikema paastu kasutegureid. Minu senine pikem paast on 58 tundi, mille viisin läbi pärast Lanzarote reisi, sest võtsin seal mõnusalt paar lisakilo juurde (süües 3 korda päevas) ja tundsin, kuidas mu organism vajas puhastamist sellest buffeetoidust. Võtsin selle aja jooksul alla umbes 3kg, mis tagasi ei tulnudki. Tundsin, kuidas mu keha puhastus ning glükoosivarud tühjenesid. Pärast seda ei ole ma tarbinud suhkruid ning mingi aja pärast tundsin, et ma isegi ei taha enam süsivesikuid süüa. Nüüd olen tarbinud minimaalselt süsivesikuid, jälginud OMADit ehk söönud ühe toidukorra päevas juba pikemat aega ja enesetunne on viimase peal. Ei mingit pidevat nälga, ei mingeid isusid, ei mingit väsimust. Olen valmis minema järgmisele pikemale paastule ning seekord veel paremate teadmistega.

 

“Aga sa ju pole paks? Miks on sul vaja alla võtta?”

Kuiiii te vaid teaksite, mida ma olen läbi elanud. Ma ei paastu ÜLDSEGI mitte kaalulangetamise nimel. Ma tahan ravida oma kahjustada saanud ainevahetust. Nagu teate, siis kannatasin noorena toitumishäirete käes, mil piirasin oma kaloreid miinimumini. Mida see aga tegi? Langetas ka mu ainevahetuse sama madalale, mis tähendas, et nii pea kui hakkasin taas normaalselt sööma, võtsin ma tohutul kiirusel rohkelt kaalus juurde. Ja kaal ei jäänudki püsima, ma sõin vähem kui samavanuselised ja kaal AINA TÕUSIS. Ma hakkasin tegema mõõdukalt trenni ja kaal tõusis ikkagi. Otsisin paar aastat hiljem abi personaaltreeneritelt ja toitumisnõustajatelt. Jälgisin nende toitumiskavasid, mis pidid aitama kaloridefitsiidiga mul kaalu kontrolli alla saada. Ja nii see nõiaring pihta hakkaski…

Lõputu võitlus kehakaaluga

Ma võtsin kaalust alla, kuni tuli platoo. Defitsiit lükati aina suuremaks, kuni näljatunne enam ei lubanud jätkata. Ja ma võtsin kõik tagasi. Ma olin alati see, kes luges oma makrosid (6 aastat!), ma ei näinud KUNAGI märkimisväärseid tulemusi! Ma proovisin kõike, kuni otsustasin võtta osa bikiinifitnessivõistlustest, et näha, kas see tõesti toimib. Toimis! Miks? Sest ma treenisin ebanormaalselt palju ja ma sõin ebanormaalselt vähe – lõpuks 1380 kcal. Ometi olin ikka veel treenerite arvates lava jaoks “liiga paks”. Pärast võistlusi võtsin ma juurde 10 kg umbes aastaga. Mis te arvate kas ma sõin siis meeletult palju? Ei. Ma olin vigase dieedikultuuri ohver. Ma ei treeninud enam 3 tundi päevas ja ma sõin 1500 kcal. Ja kaal tõusis vuhinal. Ja sealt edasi lugesin ma kaloreid nagu hull, süüdistasin iseennast ja arvasin, et ma söön ikka liiga palju. Jällegi täpselt sama efekt, mis Erik Orgu “Kaalul on rohkem kui elu” osalistel, kes kaaluvad nüüd rohkemgi, kui enne saatesse minekut.

Universaalne vale “kalorid sisse = kalorid välja”

Kohtudes Roometiga, viskasin ma toidukaalu nurka, lõpetasin enda kaalumise ja sõlmisin endaga rahu. Kaal ei defineeri mind ja ma hakkan sööma AINULT siis, kui olen näljane. Ja nii ma jõudsin OMADini. Ma mõistsin, et ma POLEGI päeva jooksul kordagi näljane, kui söön päris toitu korralikus koguses… no nii, et kõht saab ikka tõesti täis! Kui vastupidiselt “toitumisspetsialistide” soovitustele ma ei söö enam pisikesi portsjoneid iga paari tunni tagant. Minu silmis paljastus universaalne vale “kalorid sisse = kalorid välja”. Inimkeha peidab endast rohkem kui kalorid sisse ja kalorid välja. Stress, hormoonid, vaimne tervis, insuliin, toidu kvaliteet – see kõik mängib rolli. Ja ma otsustasin hakata oma süsteemi tervendama. Ma tean, et ma kannatan insuliiniresistentsuse käes. Nii pea, kui söön kõrge glükeemilise indeksiga süsivesikuid, mu kaal kannatab. Ma ei tee nalja… ma ei olnud kunagi see tüdruk, keda paar koogitükki, jäätis või krõpsud ei oleks mõjutanud… millest saigi alguse mu huvi suhkru-, gluteeni- ja igasuguse jama vabade retseptide koostamise vastu, et ma saaks süüa midagigi magusat.

Ma võtan vastutuse oma elu eest ja ma hoolitsen enda eest

Olen pärast paastumist ja OMADiga alustamist kaotanud igasuguse magusaisu, saanud lahti emotsionaalsest sidemest toiduga ning õppinud armastama oma keha rohkem kui kunagi varem. Ma ei ole enam kade nende peale, kes on 24h imelises vormis, kuid lubavad endal kõike süüa. Ma ei saa võrrelda oma teekonda nende omaga ning ma ei kavatsegi (mistõttu tühjendasin oma sotsiaalmeedia, et mitte tarbida seda fabritseeritud ilu enam). Ma tean, et olen siin põhjusega, leida vastuseid nii endale kui teile. Ma tean, et ma pole ainus, kes niimoodi vaevleb ja on läbinud käänulise teekonna sel dieedirajal. Ma tean, et kõigele on lahendus. Ja mina olen pärast 10 aastat enda oma leidnud. Ei mingit toidu kaalumist enam, ei mingeid kalorite jälgimist, ei mingit kalori defitsiiti. Ma parandan paastumisega oma insuliinitundlikkust ja hormonaalset tasakaalu. Ma söön, kui ma olen näljane. Ma hoian eemale kogu sellest kräpist, mida toiduainetööstus meile sisse söödab, et ravimitööstus saaks siis meid hiljem omakorda ravida. Ma võtan vastutuse oma elu eest ja ma hoolitsen enda eest.

Ta paastus 108 tundi, mille lõpuks sai ta dermatiidist TÄIELIKULT lahti

Roomet, kes kunagi ei ole dieeditanud ega läinud kaasa massipsühhoosiga, otsustas pärast pikemat uurimist kindlameelselt läbida paastukuuri, kuid hoopis teistel põhjustel. Mõistes, kuidas paastumine meid tervendab, soovis ta sellega ravida dermatiiti, mis oli võtnud sisse erilise hoo pärast meie Lanzarote reisi. Dermatiit oli levinud üle kogu ta keha, isegi näo, sügeledes nii hullult, et ka magamine oli raskendatud. Roomet tarbis paastu ajal rohkelt Himaalaja soola ja tarbis AINULT vett. Ei mingit kohvi, teed ega vitamiine. See on eriti oluline, kui paastud autofaagia nimel, sest pole veel teada, kuidas kohv ja tee seda mõjutavad. Ta paastus ilma IGASUGUSE kõrvalnähuta edukalt 108 tundi, mille lõpuks sai ta dermatiidist TÄIELIKULT lahti! Ta muidu lõhenenud ja kuivad huuledki olid esimest korda pehmed ja niisutatud. Ta ei tundnud viimased päevad mitte mingit näljatunnet, ta mõistus oli teravam kui kunagi varem, ta aeg-ajalt esinev valu alaseljas ja säärtes kadus ning ta ütles: “Mul on tunne, et ma võikski nii jätkata. Mul pole üldse tahtmist süüa!”

 

Kuidas paastu läbi viia?

Ma soovitan alguses teha endale selgeks põhjused, miks paastuda soovid (tervis, spirituaalsus, kaalulangetus).
Veendu, et su tervislik seisund lubab sul paastuda. Paastuda ei tohiks südamehaiguste käes kannatajad, rasedad ja alaealised. Diabeedikud või muu haiguse all kannatajad peaksid paastuma meditsiinilise järelvalve all.
Alusta vaikselt – soovitan alustada intervallpaastumisest, kuni tunned end mugavalt paastuakent pikemaks venitada. Kohe kindlasti ei soovita ma pea ees vette hüpata. Esimene pikem paast võiks olla näiteks 24 tundi ja hakata sealt vaikselt seda pikendama. Ära unusta, et paastuda ei tasu ka liiga tihti. Kord kuus pikemalt paastuda oleks maksimaalne.
Paastuks ettevalmistumine on kriitiline – tarbida võimalikult KETO-sõbralikku toitu (minimaalselt süsivesikuid, keskmises koguses valku ja rohkelt häid rasvu), et su keha siseneks võimalikult ruttu ketoosi, et saaks aset leida rasvapõletus ja võiks käivituda autofaagia ehk rakkude uuenemine. Ära tarbi vähemalt nädal enne alkoholi ning olgu viimane toidukord võimalikult kerge kõhule. PS! Uuri siinkohal lisaks ketopalaviku kohta.
Paastumine – paastu ajal ei tarbita MITTE MIDAGI muud kui AINULT vett. Mahla, smuuti ja muud kuurid ei ole paastud. Paastumine on oma keharasvast toitumisele ümber lülitumine ning see leiab aset ainult siis, kui su glükoosivarud on tühjad ja insuliin ei ole rasvapõletust häirimas. Must kohv ja tee on lubatud ning on tõestatud , et kofeiin aitab rasvapõletuse efektiivsusele isegi kaasa. Küll aga soovitan neist hoiduda, kui eesmärk on puhastuda spirituaalsel või tervislikel põhjustel, sest pole veel teada, kas need häirivad autofaagia mehhanismi.
Soola tarbimine – eluks vajalike mineraalide säilimine kehas paastu ajal on eluliselt oluline. Selleks tuleks KINDLASTI tarbida kvaliteetset Himaalaja või meresoola. Võid uurida, kui palju või millal tasub seda võtta. Minu ja Roometi puhul toimib hästi aga reegel, et kui nälg tuleb peale, pea hakkab ringi käima või enesetunne halveneb, siis võtame teelusikatäie soola ja nähud mööduvad. Kuna paastumise ajal tarbitakse oluliselt rohkem vett ja keha väljutab kõik toksiinid, siis sellega koos uhutakse välja ka eluksvajalikud soolad. Seetõttu soovitan kanda soolatopsi ja vett endaga koguaeg kaasas.
Treenimine – igasugune mõõdukas füüsiline (lihas)koormus tuleb vaid kasuks! Seda kiiremini tühjendad oma glükoosivarud ning sisened ketoosi. Lisaks sellele, annad oma kehale märku, et lihaste säilitamine on vajalik. Möödukas lihastrenn paastu ajal on parim, mida oma lihaste säilitamiseks (ka kasvatamiseks) teha võid.
Paastu lõpetamine – kõige olulisem on kuulata oma keha. Isegi kui sead endale eesmärgi paastuda kindel arv päevi, siis sul on igasugune vabadus seda aega lühendada või pikendada, vastavalt oma enesetundele. Kui ka pärast soola tarbimist nälg ei kao ja enesetunne ei parane või juhtub mõni muu ootamatu olukord, siis soovitan paastu lõpetada. Paastu lõpetan ma alati klaasitäie sooja veega, kuhu segatud pressitud sidrunimahl ja õunasiidriäädikas. Seejärel tarbin ma kvaliteetset rasva nagu kookosõli, et anda kehale märku, et eelistatud energiaallikaks on rasvad. Tunni möödudes võiks juua köögiviljamahla, süüa suppi või küpsetatud köögivilju. Esimene päev tasub toituda tagasihoidlikumalt, näiteks madala tärklise sisaldusega köögiviljadest, rasvadest, munast ja kalast. Tasub vältida rämpstoitu, kiireid süsivesikuid, liha, teravilju ja tärkliserikkaid köögivilju. Öeldakse, et nii mitu päeva kui paastud, nii mitu päeva võiks tulla tasapisi paastust välja ka.
Paastulaagrid – kui sa ei tunne end mugavalt paastu üksi läbi viia, otsid lisatuge või ei usalda oma distsiplinaarsust, siis soovitan viia läbi grupiviisiline paastulaager. Seal on olemas oma ala professionaalid, kes sind juhendavad ja motiveerivad.
Surve teistelt inimestelt – ma võin kihla vedada, et kui räägid kellelegi oma mõttest paastuda, siis see tallutakse maatasa koheselt. Muidugi tehakse seda hirmust ja teadmatusest ning pimedast usust dieedikultuuri, kuid sellegipoolest peetakse paastujat hulluks. Tegelikult paastuvad inimesed me ümber tihedamini kui oskame arvata. Me lihtsalt ei tea sellest midagi. Sest tark paastuja ei avalda ja kuuluta seda. Sest nii ongi kergem. Paastuja teab täpselt, miks ta seda teeb ning ei vaja teiste poolt selle aktsepteerimist. Teine võimalus on lihtsalt “teadmatuid” harida, saates neile link sellele postitusele, hehe!

Minu eesmärk pole kedagi paastuma kutsuda. Pakun huvilistele soovitud infot ning jagan oma kogemusi. Mida sina oma keha ja eluga teed, on sinu asi. Mida mina enda omaga, on minu asi. Loodan, et huvilised said targemaks ja võhikute meeled avardatud ning tolerantsi kasvatatud. Minu soovitus kõigile: visake oma toitumiskavad nurka ning hakake elama täisväärtuslikku elu, pühendamata kogu oma mõtlemisvõime kaalunumbrile ja kaloritele. Armastusega, dieedikultuuri ellujääja Merilin.

Disclaimer: Ma pole meditsiinilise taustaga professionaal ning jagan kõike vaid omast kogemusest ning teaduslike uuringute baasil. Ei võta vastutust kellegi käitumise ja tegude eest. Enne kui midagi ette võtad, hari end sel teemal põhjalikult ning kontrolli oma tervislikku seisundit. Vajadusel konsulteeri arstiga.

Toetav kirjandus/teadusuuringud:

Insuliiniresistentsus on ülekaalulisuse peamine põhjus
Paastumise 101
Kalorite müüdi purustamine
Suhkru seos ülekaalulisuspandeemiaga
Intervallpaastumine terapeutiline kasutamine insuliini asemel tüüp 2 diabeedikute seas
Glükoosi, glükagooni ja insuliini roll kaalulangetuses ja näljatundes
382-päevase paastu tulemused
“The Biggest Loser” efekt
Keto dieet ja hüpoglükeemia
Keto dieedi kasulikud neuroloogilised efektid
Kaalu langetamine ketoosis
Soola eritusest uriinis paastumise ajal
Valgud tõstavad insuliinitaset, kuid mitte veresuhkrut

The post Paastumine – taasavastatud ime? appeared first on Paljas Porgand ?.

Sinu väsimuse peamine põhjus?!

Oled olenemata unetundididest ikka väsinud? Vajuksid pärast õhtusööki hea meelega voodisse? Nädalavahetuseti ei jaksa midagi teha ja tahaksid vaid diivanil logeleda ja Netflixi end uputada? Paljud kutsuvad seda kevadväsimuseks, kuid meditsiinis sellist terminit olemas ei ole. Kevadväsimus on oma nime saanud pigem legendiks ajast, mil inimeste toidusedel oli talvel ja kevade hakul väga ühekülgne ja toitainetevaene, mis peegeldus siis enesetundes. Mis on aga kroonilise väsimuse number üks põhjus ning kuidas seda ennetada ja ravida?

 

Rauapuudusaneemia

Meditsiiniliselt ei loeta krooniliseks väsimuseks lihtsalt unisust, vaid motiveeritust, jõuetust, energiapuudust, uimasust jms. Üks tuntumaid väsimuse põhjustajaid on vähene D-vitamiin. Kuid mis siis kui toitud korrektselt, juba võtad D-vitamiini, käisid nädalaks oma nahka päikese all praadimas või on üldse suvi, kuid kannatad ikka veel väsimuse käes? Tegelikult on D-vitamiini puudusest midagi veelgi olulisemat, mis põhjustab kroonilist väsimustunnet – raua puudus!

Meditsiiniline termin sellele oleks rauavaegusaneemia, mis on sagedaseim aneemia liik. See on olukord, kus veres on normaalsest vähem punaliblesid või vere punalibledes sisaldub normaalsest vähem hemoglobiini. Punaverelibled moodustuvad luuüdis, kust iga päev vabaneb verre miljoneid rakke. Punalibledes sisaldub spetsiaalne valk hemoglobiin, mille ülesandeks on siduda kopsudes hapnikku ja see kudedes ära anda. Hemoglobiini oluliseks koostisosaks ongi raud. Kui rauda pole piisavalt, häirub hemoglobiini süntees. Erinevates uuringutes on leitud, et rauadepood on tühjad kuni 25% lastel, 30% viljakas eas naistel, 60% rasedatel, 3% meestel.

 

Sümptomid:




väsimus
jõuetus
füüsilise koormuse taluvuse langus
ärrituvus
tähelepanuhäired
kergesti tekkiv õhupuudustunne
peavalu
kohin kõrvus
südamekloppimine
südamepuudulikkuse teke või süvenemine
kahvatus
küünte ja juuste haprus
lõhed suunurkades
valulik keel
isutus

 

Diagnoosimine

Diagnoosimiseks piisab vereproovist, kus mõõdetakse vere hemoglobiini ja ferritiinitaset. Madal ferritiinitase on alati rauapuuduse näitaja (< 12 μg/L viitab rauadefitsiidile). PS. Ferritiini väärtus ei ole alati usaldusväärne, sest ferritiin on organismis ägeda faasi valk, st ferritiini väärtus on kõrgem infektsioonide, maksapatoloogia, kasvajate, muude põletikuliste haiguste puhul ja võib nii varjata kaasuvat rauadefitsiiti.

Vereproovi saab lasta teha perearsti juures tasuta. Kuid lihtsam, kiirem ja põhjalikum viis ilma perearsti kulmukortutamiseta, miks seda testi nüüd ikka vaja on, oleks ette võtta külastus Synlabi. Käisin viimati seal tervisekontrollis poolteist aastat tagasi ning sain oma tervise osas palju targemaks (loe postitust SIIT)! Nagu too kord, võtsin ka sel korral tervisesportlase paketi, et oleks hea tulemusi omavahel võrrelda. Viskan tulemused kõige lõppu, et praegu eelneva jutuga jätkata.

Tasub teada, et seerumiraud ja ferritiin on kaks erinevat asja – ferritiin näitab rauadepood, mis on oluline just rauapuuduse korral. Kui ferritiin on alla 22 μg/L, siis võib öelda, et on latentne rauapuudus ehk veri on veel korras ja kehvveresus pole tekkinud, aga rauadepoo on juba madal ja kehvveresuse tekkerisk selle võrra suurem. Minu näitajaks eelmine aasta oli 108,5 µg/l ning see aasta veidi madalam 75,1 µg/l. Kuna ka mu natuke madalam ferritiinitase on siiski väga hea, siis otseselt rauapreparaate ei oleks mul üldse vaja võtta. Rauapreparaate tuleks võtta siiski füsioloogilise näidustuse puhul, sest raud on natuke salakaval mineraal. Kerge rauapuudus on ohutum kui liigne raud organismis.

 

Ennetamine

Et rauapuudust ennetada, tuleks jälgida rauasisaldust oma igapäevases toidulauas. Ka tasub arvestada, et rganism omastab loomses toidus leiduvat rauda ehk loomset rauda kergemini, kuna selle imendumine ei olene teistest toiduainetest ega maohappest. Parimateks loomse raua allikateks on veri ja maks ning punane liha.

Parimad taimse raua allikad on kaunviljad (oad, läätsed, herned), kuid need vajavad korralikku ettevalmistamist, et organism suudaks neid omastada. Kõige kergemini omastab organism taimset rauda rukkileivast ja sojatoodetest. Veel head taimse raua allikad on pähklid (eriti sarapuupähklid), seemned (eriti mooni-, seesami-, päevalille- ja kõrvitsaseemned), kuivatatud puuviljad (aprikoosid, virsikud, ploomid, rosinad) ja punase peedi mahl. Ravimtaimedest sisaldavad rauda nõges ja viirpuumarjad. Maitsetaimedest on parimad rauaallikad basiilik, tüümian, salvei, karripulber, jahvatatud paprika, piprad, petersell, ingver, kaneel, küüslauk ja toorkakao. Et soodustada raua imendumist organismis, on oluline jälgida, mida millega koos süüakse. Väga tähtis roll taimse raua omandamisel on C-vitamiinil. Raua imendumist takistavad aga tees sisalduvad tanniinid ja kohv ning kaltsium.

 

Ravi

ITK sisearst Katrin Nõukase soovitusel, tuleks juba tekkinud rauapuudusaneemia korral arvestada 150-200 mg elementaarse raua kogusega päevas, mille puhul olenevalt inimesest normaliseerub aneemia 6-8 nädalaga. Et ka rauavarud täita tuleks kuuriga jätkata 3-4 kuud.

Kuna mul rauapuudust ei esine, siis otseselt rauapreparaate ma võtma ei pea. Küll aga proovisin ära siinsamas Eestis välja arendatud ja toodetud uut Nôgeli raua toidulisandit nõgese ja acerola kirsiga. Seda vaid enesetunde pärast – kas lööb nt kõhu kinni, kas saab võtta tühjale kõhule, kas tekitab metallimaitselisi krookse jms. Võtsin seda 2 nädala jooksul iga päev, et ma saaksin rahuliku südamega seda ka teile soovitada, sest tean kui paljud kannatavad rauapuudusaneemia käes ning vajaksid abi. Tavaliselt ma toidulisandeid paastuaknas ei võta, sest süda läheb pahaks. Raua toidulisandiga seda probleemi polnud, sest seal on kasutatud raudbisglütsinaati, mis on kõrge biosaadavuse ehk imendumisega rauasool.

Et see on enamlevinud rauasooladest oluliselt kõrgema imendumisega, siis tuleks soovituslik kogus jagada kahega ehk piisav on 60-80 mg päevas 2-3 kuu jooksul. Bisglütsinaat ei aja kõhtu kinni ning tühja kõhu peale võttes ei lähe süda pahaks. Ehk siis kui tegemist on rauapuudusega, siis tasub alati võtta juurde ainult rauda, mitte erinevaid multivitamiini kokteile. Seetõttu ei ajanud see preparaat mul ka kõhtu kinni, ega tulnud metallimaitseliste krooksudena üles. Jah, selle maitse pole parim, sest pole lisatud sünteetilisi magusaineid, kuid seda tunneb vaid millisekundi vältel alla neelates.

Kahevalentsete rauasoolade puhul ongi kõige tähtsam, millist rauasoola on kasutatud. Kehvema imendumisega ja seetõttu toksilisemad rauasoolad, mida Eestis käsimüügis leidub ning tasub vältida, on raudsulfaat, -fumaraat, -glükonaat ja -tsitraat. Lisaks eelpool mainitud neljale toksilisemale rauasoolale võiks käsimüügipreparaatides vältida ka sünteetilist askorbiinhapet.

Miks just Nôgeli raua toidulisand?

hell kõhule
kõrge imendumine
loodusliku C-vitamiiniga
lisaainetevaba
Eesti toode

Nad on väga kriitilised igasuguste mahuainete osas, mis toidulisanditesse tavaliselt topitakse. Nôgeli raua toidulisand on väga puhas ning sobib laiale sihtgrupile sh veganitele (ei sisalda želatiini ega magneesiumstearaati) ja rasedatele (väga paljud rasedad peavad võtma rauda juurde ja kuna raseduse ajal kipub kõht niigi kinni minema, siis on oluline, et raud imenduks hästi ja ei tekitaks kõhuvaevusi veel juurde). Lisaks ei leia sealt magusaineid, talki, maltodekstriini ja teisi mahuaineid, mis tavaliselt tableti täitmiseks sisse pannakse. Nende raual on kõik koostisosad kindla eesmärgiga lisatud:

50-tabletise Nôgeli purgi soovituslik jaemüügihind on 18.90-20.90€. 1 tablett sisaldab 20mg rauda (tavalised kogused apteegis on 9, 14, 20, 25mg rauda tableti kohta), mis on bisglütsinaadi vormis. Ehk arvutades välja keskmise päevahinna, siis jääb see Eesti apteekides olevate raua toidulisandite keskmist päevahinda arvestades keskmisesse hinnaklassi, kuid kõrgkvaliteetsete hulka. Nôgeli raua toidulisand on müügil enamikes apteekides (Apotheka, BENU, Südameapteek jt), looduspoodides ja mujal (kõik ostukohad leiad SIIT). Kui tahad õnne proovile panna, siis on Nôgeli raua toidulisanditele käimas auhinnamäng nii Facebookis kui Instagramis!

 

Minu tervisenäitajad

Synlabi tervisesportlase paketi peamised näitajad võrreldes eelmise korraga on järgmised (esimene arv praegune seis, teine arv eelmise korra seis ja sulgudes tervislik näit):

Hemoglobiin 135 vs 131 g/l (118-150) – hea hemoglobiini tagab toidus piisav raua, B12 ja foolhappe sisaldus.
Ferritiin e rauadepoo 75,1 vs 108,5 µg/l (10,0-150,0) – tagab lihaskontraktsiooni, jõudu, energiat ja hoiab küüned ning naha korras. Kui on langenud, siis esimene sümptom on väsimus.
Leukotsüüdid 4,8 vs 4,8 E9/L (4,1-9,4) – kaitserakud, mis vastutavad immuunsuskaitse eest.
Glükoos e veresuhkur 4,5 vs 4,9 mmol/l (4,1-6,1) – kõrge näitaja puhul tähendab suhkruhaigust
Aspartaadi aminotransferaas 21 U/l (
Kolesterool 5,8 vs 4,9 mmol/l (
Kaltsium 2,29 vs 2,38 mmol/l (2,15-2,60) – üks olulisemaid organismis sisalduvaid mineraale, mille üle normi olev näit võib viidata luude hõrenemisele ja alla normi jääv näit võib viidata D-vitamiini puudusele ja krambivalmidusele.
Magneesium 0,91 vs 0,85 mmol/l (0,53-1,11) – osaleb süsivesikute ainevahetuses, valkude sünteesis ning lihaste ja närvide talitluses. Magneesiumivaegus põhjustab lihasnõrkust ja krambivalmidust, samuti seotud südame tervisega.
Vitamiin B12 783 vs 846 pmol/l (156-672) – vajalik foolhappe metabolismis, rasvhapete, nukleiinhapete, müeliini jt biomolekulide sünteesil, pantoteenhappe ja vitamiin C funktsioneerimisel.
Vitamiin D 54,8 vs 130 nmon/l (>75,0) – D vitamiini vähesuse puhul on häiritud eelkõige kaltsiumi ja fosfaatide imendumine soolest. Madalat taset seostatakse väga mitmete haiguste riskiga.

The post Sinu väsimuse peamine põhjus?! appeared first on Paljas Porgand ?.

Vulkaaniline kanaarisaar Lanzarote (02.-09.02.2019)

Kirjutan postitust pisar silmas, sest kõik, mis ma praegu soovin, oleks olnud jääda sinna saarele. Reisipisik minu sees sai meki suhu ning kasvas oluliselt suuremaks. Reisimine pakub mulle äärmiselt suurt mõnu ning arvestades, kui vaimselt raskes seisus olin enne sõitu, siis vajasin seda täiega! Nüüd ei saa ma seda saarekest peast välja ja tunnen, et peaksin kohe-kohe kuskile jälle plehku pistma. Järsku peakski taas reisiblogijaks hakkama? Saaksin teha “tööd”, elades oma taasavastatud kirega käsikäes? Uitavad mõtted kõrvale seades, soovin jagada teiega lugu sellest imelisest saarest ja ühest mu kõige lõõgastavamast ja meeldivamast reisist seni.

 

Miks Lanzarote?

See oli minu puhul esimest korda, mil ma ei ostnud lennupileteid sihtkohta, vaid tervelt reisipaketi. Käinud Roometiga Itaalias nii, et kõik ööbimised, tegevused, lennud olid enda korraldada, otsustasime seekord visata sussid nurka ja võtta tõelise puhkuse ehk kuurortreisi nagu tüüpilisele eestlasele kombeks. See mõte oli veidi hirmutav, kuid samas nii erutav. Kas tõesti see tähendab, et me ei jookse nädal aega ringi, et kõike näha, pildistada ja filmida? Kas see tõesti tähendab, et me lubame endil hotellimugavusi nautida, basseini ääres lösutada ja end üle süüa? Kas nii igav ei hakka?

Vaatasime ringi erinevate reisikorraldajate kodulehtedel, kuid raske oli saada ülevaadet, kes pakub kuhugi kõige soodsamat reisi. Parim viis selleks oli hoopis reisibüroo lehel surfata. Neid on üksikuid erinevaid, kuid kõige laiem valik ja mugavam e-lahendus oli GoTravelil. Egiptuses, Kreekas, Bulgaarias ja Tenerifel käidud, ei teadnudki kohe algul, kuhu minna. GoTravelist soovitati meile Lanzarotet – väikest vulkaanilist Hispaania kanaarisaart, millest me kumbki polnud kuulnud ka. Ja see meeldis mulle! Midagi uut ja huvitavat. Roomet oli müüdud kohe, kui saare pinnast kirjeldati kui planeeti Mars – must ja kivine ning midagi hoopis teistsugust.

Korra veel enne reisi kinnitamist lõi meil kõhklus sisse, kui vaatasime ilmaennustust, mis lubas vaid vihma ja alla 20 soojakraadi. Kui eestlane ikka soojamaareisile läheb, siis ikka tapvasse palavusse ja nahavähki põhjustava päikese kätte, või mis? Meie eriti aktiivne ja kiiresti reageeriv reisikonsultant Liis Hein aga lahustas me mured kohe, sest uuris tuttavatelt saarel pesitsejatelt täpsemat ilmateadet. Pidi olema päikseline ja siiski üle 20 kraadi. Meile sobib! Olemegi Roometiga pigem külmalembelised ja ei taha vabu hetki veeta hotellitoas konditsioneeri all end jahutades. Ja nii me võtsimegi GoTraveliga oma esimese ühise nädalase kuurortreisi Lanzarote saarele. Ja meie õnneks olid kõik päevad päikeselised ja õhutemperatuur 20-25 kraadi, jess!

 

Reisi korralduslik pool

Reisikorraldajaks oli NovaTours, kuigi sinna pakkusid hooaja viimaseid reise ka veel mõned teised reisikorraldajad ilma suurema hinnavaheta. Seejärel tuli välja valida hotell… Meile midagi uut, kes me oleme harjunud viimasel minutil valima üpris ükskõikselt midagi airbnb-ga. Võtsin selle raske ülesande enda kätte. Reisikonsultant Liis andis mulle ette nii umbes 5 hotelli, mida ta väga soovitab. Mulle meeldis kuulda, et GoTraveli konsultandid on ise käinud nendel reisidel ja nad jagavad soovitusi omast kogemusest või teiste klientide soovitustel, tõstes oluliselt usaldusväärsust. Hotelli valikul on mul suure reisikogemusega muutunud kõige olulisemaks:

hotelli asukoht (ümbruses rand, hea infrastruktuur)
hotelli seisukord (uus või renoveeritud ja peab olema stiilne)
hotelli lisavõimalused (jõusaal, hehe)
hotelli buffee (lai buffeevalik ja korralik toit)
pigem täiskasvanute hotell (lapsesõbralikud hotellid pole kahe vaikust armastava noore jaoks)
hea ühendusega tasuta WiFi, et korraldada järgmist päeva ning teha vajadusel ka tööd

Saare kõige soovitatum hotell oli The Volcan Lanzarote 5*, kuid ka kõige kallim. Ise ringi vaadates jäi mulle silma aga hotell  Elba Lanzarote Royal Village Resort 4* hinnas hommiku- ja õhtusöök. Tegemist oli täiesti uue ja väääga stiilse (loe: Instafriendly hehe) hotelliga, mille toad olid ka meie maitsega ühilduvad. See oli juba oluliselt soodsam, täiskasvanutele eraldi buffee, majutusala ja spaaga, mis tähendas meie jaoks vaikust igal minutil. Lisaks oli seal asjalik jõusaal ning kõik hinnas pakett polnud ka enam palju kallim. Nii oli puhas vesi koguaeg käeulatuses ja toitu võis nautida põhimõtteliselt igal minutil. Roometile piisas vaid viimasest lausest ja meie otsus oli üksmeelselt langetatud!

Elba hotell asus Playa Blancal ehk saare kõige ilusamas osas, rannast kõigest 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel ning ka bussipeatustele väga lähedal. Hotell läbis täieliku renoveeringu aastal 2016 ning hiilgas oma lumivalgete seinte ja stiilse kujundusega. Hotellitöötajad, keda oli seal no tõesti mitusada, said ruttu sõpradeks ning kõik oli äärmiselt meeldiv. Meie lemmikuks osaks ei olnud isegi mitte jõusaal, vaid buffee, mis pani oigama iga kord, kui seda külastasime. Hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilauad olid kõik sama uhked ning rikkalikud. Minu lemmikuks sai hommikune lisandite alla uputatud Belgia vahvel, lõunased grillitud köögiviljad silme ees küpsetatud kalaga ja õhtused teema õhtusöögid (ala Vahemere , Mehhiko, Itaalia) ning Roomet ei saanud jätta võimalust kasutamata süüa ka piiramatult jäätist ning juua hommikuti värskelt pressitud apelsinimahla (lausa 5 klaasi hommikusöögi kõrvale). Ühesõnaga oli toit üheks meie lemmikuks osaks selle hotelli juures kohe kindlasti.

Lisaks muidugi oli seal väga äge spaa igasuguste saunade ja mullivannidega, väga kompaktne ja asjalik jõusaal, mitmeid välibasseine eri temperatuuridega, väga mõnusad hotellitoad privaatse aiaga, väga sõbralik meeskond ning täitsa kiire internet, hehe. Lastega peredele muidugi suured mänguväljakud, veetorud, mängumajad ja tiinekatele isegi mänguautomaatide ja lauamängudega tuba. Me ikka imestasime korduvalt, miks vaid 4 tärni? Mis neil küll 5 tärnist puudu on, sest me ei osanud enam paremat tahta. Mulle kirjutasid ka teised eestlased, kes olid hiljuti hotelli külastanud ning samamoodi kiitsid seda kohta taevani. Seega polnud see ka juhuse küsimus, et me nii rahule jäime.

 

Auto rentimine

Reisipakettidega on tore see, et sinu eest hoolitsetakse täielikult. Giid tuleb lennujaama vastu, teeb lühitutvustuse saarele ja buss viib otse hotelli ära. Siis on sul nädalake aega, et võtta nii mitu või nii vähe ekskursioone, kui hing igaldab ja vajalikuks pead (loe: rahalikott lubab). Päris nii mugavalt me end ei tundnud, et oleksime võtnud ühegi giidiga ekskursiooni. Nagu teate, siis me oleme üksikud hundid, kellele meeldib ise ikkagi avastada. Ühes hotellis peatumine oli meie jaoks niigi suur samm mugavustsoonist välja, kuid giidiga tuuridele meid miski ikka ei kutsunud. Kallid on ka, võrreldes sellega, kui sama asi ise ette võtta. Selleks on aga transporti vaja. Bussidega liiklemine oleks väga piirav ja aeganõudev. Nagu ikka, võtsime endale jälle rendiauto. Ja nagu Itaalias, siis jällegi Europcarist, millega on meil hea kogemus seni olnud. Iisraelis sai auto võetud Sixtist ja no tuhat jama kohe kaelas, seega on autorendifirma valik minu jaoks väga oluline.

Et lihtsustada kohapeal paberimajandust, auto juba varakult broneerida ning vältida keelebarjäärist tulenevaid arusaamatusi, siis uurisin esimest korda Eesti esinduselt, kas ka nende kaudu saab kõik toimingud läbi viia. Ja minu imestuseks saigi! Europcar opereerib üle maailma ja võttes ühendust Europcar Eestiga, saab auto rentida läbi nende igasse riiki. Me broneerisime auto kaheks ööpäevaks, mis oli täpselt piisav terve saare atraktsioonide külastamiseks. Pärast paaripäevast hotellis lösutamist, sõitsime bussiga lennujaama, kus näitasime ette vaid Eestis juba eelnevalt ettevalmistatud paberid ja auto oligi käes! Seekord polnudki külmkapp, vaid uuem Renault Megane.

 

Kuhu minna, mida teha?

Ma ei suudaks vist ühtegi sihtkohta külastada ilma ümbruskonda avastamata. Otse vastupidi, see on minu jaoks reisimise juures kõige olulisem ja imelisem osa. Näha midagi, mis tuletab meelde, kui imeilus on loodus ja kui vähe me tegelikult oleme seda näinud ja kogenud. Lanzarote on täiesti omaette saar. Midagi sellist pole mu silmad kunagi kohanud ning me kavatsesime sellelt saarelt võtta kõik, mis võtta annab. Nii tegin ma korraliku ettevalmistuse ja panin kirja kõik kohad, mis vajavad kindlasti avastamist. Kes peaks sinna reisile minema, siis saate minu pealt korralikult spikerdada.

 

Timanfaya rahvuspark

Vaieldamatult kõige külastatum atraktsioon saarel ning põhjusega. Aastast 1730-1736 kestnud vulkaanipurskeid ja viimast purset aastal 1824 muutus laavaga üle ujutatud saar väga erakordseks. Pinnas on üleni must, elutu ning justkui üks suur kivim. Seal olles tekkis tunne nagu oleks Marsile sattunud. Kuna see pinnas on väga ebastabiilne ning ka kaitse all, siis vulkaanilise alale ise uudistama ei pääsegi. Et näha seda maagilist ala ja ka vulkaane, tuleb jätta auto parklasse ning minna audiogiidiga bussi, mis võtab ette 45-minutilise sõidu vulkaanide vahel. Kõikidest vulkaanidest on vaid üks veel aktiivne, mille järgi on ka rahvuspargile nimi antud – Timanfaya.

See on vaieldamatult Lanzarote külastatuim koht, kus käib aastas umbes miljon inimest, mistõttu on oluline saabuda võimalikult vara hommikul või hiljem pärastlõunal, et vältida tundide viisi järjekorras passimist. Me jõudsime esimeste bussituuride ajaks kohale ning pääsesime napilt turistihordidest. Pilet 10€ nägu, kuid BROTIP: kohapeal saab osta ka atraktsioonipassi ehk saad valida mitu atraktsiooni, mida külastada soovid, ning säästad kuni -20%. Me esimese külastuse tegime täishinnaga, kuni üks backpacker meile seda nippi jagas. Edaspidi polnud vaja enam piletijärjekorras passida, vaid pääsesime selle ühe passi ette näitamisel igale poole.

 

Kaktuseaed

Rahvuspargi alla kuuluvad veel mitmed külastust väärt kohad, millest üheks neist oli Kaktuseaed. Ei kõla küll kõige pingelisemalt, aga niiiii väärt! See oli tõesti väga lõbus kogemus. Kaktuseid on seal imepisikesest kuni 8-meetristeni. Iga kuju, suurust, laiust, “materjali” jne. Veetsime seal oma poolteist tundi vähemalt neid silmadega süües. Pilet 5,5€.

 

Cueva de los Verdes

Seitsme kilomeetri jagu laavavoogude poolt maa sisse uuristunud koopaid ja tunneleid, millest kokku ligi 2 km ulatuses on käidavad. Päris lahe oli näha kiht-kihi haaval, kuidas laava on kivistunud, mida maha endast jätnud ning kuidas on erinevad mineraalid settinud. Kindlasti tasub minna uudistama! Pilet 9€.

 

Jameos del Aqua

Vulkaanilise tegevuse tõttu moodustunud kirjeldamatult kaunis koobas, mis peidab endas kõige selgemat helesinist veekogu, mille põhja sai näha piltselgelt, vesi justkui helendas. Vastu vaatas põhjakividelt suur hulk pisikesi valgeid krabisid. Koopasse oli ehitatud ka restoran ning kõrvu paitas meditatiivne muusika. Vaatamist väärt! Pilet 9,5€.

 

Los Hervidores

Los Hervidores tähendab hispaania keeles keevat potti. See hõlmab endast kaljujoont, mille teeb eriliseks erosiooni tulemusena tekkinud koopad, kus sees merelained laksuvad, meenutades nii keevat vett. Meenutas paljugi Uus-Meremaal nähtut, mistõttu mu silmadele midagi uut ei pakkunud, kuid muidugi oli see väga ilus!

 

Charco de los Clicos

Los Hervidorese külje alt võib leida kuulsa rohelise järve Charco de los Clicos. Järve rohelist värvust põhjustab seal elutsev merevetikaliik. Oleks oodanud vingemat vaatepilti. Järve saab näha ainult kõrgemalt vaateplatvormilt.

 

Mirador del Rio

400 meetri kõrgusel kalju sisse ehitatud panoraamvaatega kohvik. Seal sai maha peetud vast kõõõige erilisem kohvipaus seni! Kohvikust avaneb vaade tervele pisikesele La Graciosa saarele, kuhu soovitati päevasele tripile praamiga minna, kuid jätsime vahele, et rohkem teisi atraktsioone avastada. Pilet 4,75€.

Vaade kohvikust

 

Papagayo

Papagayo on Lanzarote üks tuntumaid randasid. Meil juhtus selle külastamisega üks kentsakas lugu. Long story short: me nägime seda, aga me ei pääsenud sinna. Miks? Seda näete meie teisest vlogist. Väike vihje: GPMS. Kel aga õnnestub sinna minna, siis tegemist on kindlasti ühe väga ilusa vaatamist väärt rannaga! Panen siia seega pildi ühest teisest üliilusast rannast, kus me käisime – Playa Flamingo.

 

Rancho Texas Lanzarote Park

Igal riigil on see atraktsioon, mida reklaamitakse juba lennujaamas ja milleni juhatavad suured reklaamsildid iga paari kilomeetri järel, hehe. Lanzarote puhul on selleks Rancho Texas Park – loomapark, kus saab näha loomashowsid (delfiinid, merilõvid, kotkad, papagoid), igasugu loomaliike, päevitada bassu ääres ja lapsed lasta ka torudest alla. Suunatud on see enim väikelastega peredele. Pilet 30€.

 

Ratsutamine

Me Roometiga polnud kumbki kunagi ratsutanud, kuid oleme seda ammu soovinud teha. Teadsin alati, et esimene kord peab olema kuskil imeilusas kohas. Ja nii juhtuski! Enne reisi sain mõnelt toredamalt inimeselt soovitusi, kuhu saarel minna ja mida teha. Üks, mis kohe kõrvu haakus, oli ratsutamine mägedes. Meile soovitati Lanzarote a Caballo’t, kus pooletunnine kappamine maksis 20€ nägu. See oli päris naljakas, sest Roometi hobune oli nii tema moodi – jäi juhendaja ja minu hobusest pika maaga maha, sest ainult sõi tee peal, haha! Sain lõpuks oma hobuse ka traavima ja tundsin end justkui filmis, haha! Ei suuda ära oodata, et taas ratsu selga hüpata.

 

Teguise turg

See oli to-do listis välja toodud, kuid me ise sinna ei jõudnud. Valisime rohkem siiski vaatamisväärsused, kui turul kondamise. Pealegi oli meil kõht koguaeg korralikult täis, nii et toit väga ei köitnudki. Aga siiski koht, mida külastada, kui juba Lanzarotel olla.

Kokkuvõttes oli see reis lihtsalt imeline! Me jäime KÕIGEGA nii rahule. Seekord ei läinud tõesti mitte kui midagi viltu. Roomet ei ajanud isegi autot kraavi, haha! Reisikonsultant Liisile ka tuhat tänu, sest me ise poleks osanud kunagi sellist sihtpunkti valida. Ilmad olid vapustavad, hotellivalik oli parim ja me Roometiga saime läbi imehästi! Reisi informatiivse osa saite kätte, rohkelt pilte ja videoid näete mu InstaStorydest ning emotsioone ja lollusi võite vaadata vlogidest:

 

The post Vulkaaniline kanaarisaar Lanzarote (02.-09.02.2019) appeared first on Paljas Porgand ?.

Vihakultus

Inimesed, mis toimub? Kuidas on saanud uueks normaalsuseks viha levitamine, avalik mõnitamine, sõim ja klatš? Kuidas me suudame elada teadmisega, et me võtame õiguse hinnata teist inimest, teadmata temast üldse midagi? Olemata temaga kunagi isegi rääkinud? Kuidas on inimene langenud nii madalale, et uskuda, et kõik inimesed peaksid käima tema pilli järgi? Miks ei austa me teise inimese õigust elada oma elu omal viisil, kuid usume, et meil on õigus teisi kommenteerida ja nende otsuseid küsimärgi alla seada?

Mina olen talunud seda viha pikalt – alates ajast, mil minust sai “avaliku elu tegelane”. “Sa oled avaliku elu tegelane, võta end kokku, sa pead sellega harjuma”. Aga vot ei pea! Ja ei kavatse ka! Mis on inimestel viga suunata oma raev, masendus, viha, kadedus teiste inimeste suunas…. ajutiselt see ju leevendab nende ängistavat sisemist valu. Kui vaid kõik tõmbaks oma pea taguotsast kord välja ja astuks vastu sellele valule, hirmule ja vihale, mis nende sees pulbitseb. AITAB KA!

 

“Ma ei tolereeri viha ei enda ega teiste suunas!”

 

Kõik anonüümsed kommentaatorid, kes salgavad sopistunud sõnadega täiesti suvalisi inimesi, kõik peened blogijad, kes teevad maha kellegi riietumisstiili punasel vaibal ja eitavad oma kadedusest sündinud teistest blogijatest vihapostituste kirjutamise reaalset põhjust, kõik koolikiusajad, kes survestavad endast väiksemaid ja nõrgemaid, kõik kliendid, kes ei suuda isegi oma suunurki teenindajaga suheldes ülespoole suunata… Te võite olla omaette, vihata üksi ja jääda oma 3D maailma muserdunult lõksu, sest meie ülejäänud oleme juba ühinenud vaimsel tasandil ning elame valguses ja rõõmus, armastusest ja kaastundest.

Kirjutasin selle postituse päris ammu, päeval mil tuli eetrisse Radari erisaade “Vihkav Eesti” ning kutsun üles kõiki ühinema vihkajate vaigistamisega, vastates igasugusele vihapurskele vaid:

#ÄRAVIHKA

 

3D-s elamine

Energeetiliselt rääkides, on kolmas dimensioon väga madala vibratsiooniga koht, kus elada. Seal valitseb vaid egotsentrilisus ning Kõrgem Mina ei ole kehastunud, sest see ei tule toime nii madala vibratsiooniga. See on küll vaimse kehaga ühenduses, kuid kuna 3D inimese tšakrad on blokeeritud, siis vaevu suudetakse luua vastav ühendus. Seetõttu puudub nendel “vihkavatel” inimestel ühendus iseendaga, ühendus oma sisemise “jumalaga”. Nad usuvad, et elu on juhuslik nähtus ning mitte millelgi elus pole ei põhjust ega tagajärge.

Inimene unustab, et ta pole füüsiline keha, vaid spirituaalne hing. Nii on ta hõivatud oma egoga, kes teenib meid vaid selle inkarnatsiooni ajaks. Kuniks me laseme oma egol oma elu juhtida, hoiame me südame suletud ning samuti ühenduse oma hingega. Ego aga ei suuda tajuda energiat, armastust, kaastunnet. Ego on pidevalt võitle või põgene režiimis (ingl. k. fight or flight mode), otsides igas olukorras võimalust n-ö võita, ellu jääda ja tõestada. Tegelikkuses pole seda vaja. Kõrgem Mina mõistab, et maailmas on armastust, õhku, rikkust ja kõike muud külluses. Et me ei pea kaashingedega olema pidevas võitluses. Et armastusest sünnib armastus. 3D inimesed aga jooksevad jätkuvalt ringi silmaklapid peas, üritamaks mõista, kuidas seda elu häkkida, otsides vastuseid väljaspoolt ning suunates ka oma sisemised probleemid väljapoole. Kuna vastused on nende jaoks väljaspool, siis peavad ju ka probleemid olema välise põhjustatud? “Mina pole kunagi süüdi, kõik teised käituvad valesti, teised on koledad, teised on süüdi. Ja mina olen vaid aus ja otsekohene ning ütlen, mida arvan. Mul on selleks õigus!” 

Ja nii keeldutakse enda sisse vaatamast. Oi, olen ka mina seal olnud. Küll mind ajas närvi, kuidas teised riietuvad, käituvad, miks keegi teeb nii ja naa. Sellised inimesed ei juurdle selle üle, mis on nende eesmärk elus, milliseid õppetunde elu nende teele on seadnud, miks on neile seatud eluteele just mingid takistused ning õnnestumised, mis on nende kingitus Universumile jne. Kui nad seda teeks, siis teised 3D-s pesitsejad ei aktsepteeri enam neid, nad eristuksid ning nende maailmavaade muutuks liialt sissepoole suunitletuks. Nad ei vajaks enam kõike seda materiaalset, mille nimel nad päevast päeva rügavad. Nad ei tunneks enam vajadust ka teisi enda ümber kritiseerida. Nad ei saaks enam kunagi kellegi teise peale vihased olla peale iseenda. Palju lihtsam on järgida süsteemi, tunnistamata endale, et elatakse oma ego lõksus, mis on programmeeritud uskuma kõiki valesid meie ümber, sest nii on lihtsam ja kindlam.

Kuniks inimesed kardavad luua ühendust oma Kõrgema Minaga, elavad nad hirmus. Hirm on põhiline alus inimestelt raha kokku kraapimiseks. Hirmu baasil töötab kogu meid ümbritsev tööstus – ilukliinikud, kosmeetika, autotööstus, kindlustus, ravimitööstus, moetööstus jne. Kuni elame hirmus, siis tunneme vajadust selle kõige järele, mis justkui peaks tegema meid paremaks, pakkuma meile midagi, millest tunneme puudujääki. Mida kallim, uhkem, rohkem – seda “ässam” ma olen, seda rohkem mind austatakse, seda enam olen sotsiaalselt aktsepteeritud. Inimesed isegi ei märka enam, kuidas nad hindavad teisi inimesi ja iseennast tulenevalt materiaalsetest väärtustest. Ja nii me vihkame endast “paremaid” ja “edukamaid”, sest meil on hirm, et me pole piisavad. Ja nii me ei salli seda, mida meie uskumus ei aktsepteeri. Kuigi me kõik oleme ju tegelikult üks. Me kõik oleme siin oma eesmärgiga ajamas oma rada. Kuid madala vibratsiooniga inimesed seda ei mõista. Ja nad vihkavad kõike seda, millest neil hinges iseendal puudu on.

Selliste inimeste jaoks on elus puudu mõistmisest ja aktsepteerimisest. On olemas hea ja halb, kole ja ilus, tore ja paha, rõõm ja õnnetus. Me kas kiidame heaks või mõistame hukka. Aga kus on arusaamine, et mis on ühe heaks õige, ei pruugi kõigi jaoks olla? Miks seda ei suudeta aktsepteerida? Miks selle asemel, et karjuda: “Küll on loll!”, ei võiks mõelda: “Mina tema asemel oleksin teinud teisiti, sest minu varasem õppetund on seda mulle õpetanud. Ma loodan, et läbi oma “vigade” ta õpib samamoodi õigeid otsuseid elus tegema ning et see “viga” viib teda lähemale õndsusele”? Kuni inimesed valivad hirmu, ei suuda nad tõeliselt ja puhtalt armastada. Ka lähedasi mitte, sest alati on vaja ka neid õpetada, kritiseerida ning neid oma tahtele allutada. 

Sellepärast ükskõik, mis teemal ma oma kaaslasega ka ei vaidle… me mõistame, et ei ole vaja nõustuda teise arvamusega ning kummagi arvamust muuta, sest me kõik oleme ju erinevad, vaid üksteise arvamust aktsepteerida, sellega arvestada nind mis kõige olulisem – TEINETEIST MÕISTA. Sel viisil ületan ma oma egotasandi. Ma ei pea lähtuma oma tahtest, vaid ma võin lähtuda armastusest selle inimese vastu ning anda talle võimaluse kogeda elu nagu talle on vajalik. Kuniks inimene ei mõista, et ta loob ise oma reaalsuse, siis välja saadetud viha loobki tema vihkava, kurja ja halba kogeva maailma. Ta otsib ja näeb teistes halba, sest siis tunneb ta end paremini ja ta usub, et põgeneb enda sees pesitsevast hirmust. On aeg mõista, et selles maailmas ei ole kannatanuid ja pahategijaid. On vaid õpetajad, kes aitavad meil kasvada. Ja on iga inimese enda asi seda näha. Vihavaba ja armastusest lähtuv õndsus on ka maa peal olemas. On sinu valida, kas soovid seda selles inkarnatsioonis kogeda või kannatad iseenda loodud kannatustes edasi.

“Those who are awake, all live in the same world.
Those who are asleep live in their own world”  – Heraclitus

Foto – Siiri Kumari

Mis on Sinu arvamus antud teemal? Loodan, et antud postitus suutis äratada nii mõnegi vihkaja ning panna vaatama enda sisse. Kuidas tuled sina toime vihaga (sinu sees ja sinu suunas)? Kas sina suudad tolereerida teisitimõtlejaid?

The post Vihakultus appeared first on Paljas Porgand ?.

Pakkisin kotid ja tegin minekut!

“Ma ei oska enam vanaviisi. Ma ei tea veel uutmoodi. Ma olen justkui kahe “minapildi” vahel lõksus, nii üksi, nii õnnetu ja ma ei tea enam, mis edasi. Kõik ümbritsev tundub ühtäkki nii mõttetu, tühine ning ma tahaks lihtsalt silmad sulgeda… ja saada eemale kõigest”

 

Kas depressioon või taassünd?

Selliste mõtete käest leidsin ma end üks õhtu. Need olid üksikud mõttelõngad, mis olid kuude jooksul hakanud kerima ja kerima, lõpetades puhta ootamatult puntras lõngakerana mu peas. Ei suutnud ma seda enam lahti harutada, iga lõng viis aina sügavamale musta auku ja mul oli reaalselt tunne: “Ma ei taha enam. Ma ei taha enam siin maailmas olla. See on tühi, vihane, pime. Tahaksin hoopis olla kõrgemal, oma Kõrgema Mina seisundis ja vaadata kõike toimuvat kaugelt pealt. Tahaksin olla koguaeg õndsuses, kerguses ja armastuses. Tahaksin olla vaid üksi oma valgusenergias. Tahaksin saada eemale kohustustest, valust, teadmatusest, pingetest.”

Kuid üksinda see aeg ma end jätta ei tohtinud, sest vajasin kõige enam enda kõrvale hinge, kes mõistaks, mida läbi elan. Kuid neid hingi oli rohkem… oluliselt rohkem! Jagasin teiega oma madalpunkti Instagram Live’is. Mitte soovist saada kaastunnet, vaid aususest. Elu ei ole lill meie kellegi jaoks – oled sa sotsiaalmeediamõjutaja, kuulsus või kes iganes. Me küll maalime oma elu telefoniekraanidel selliseks nagu ise soovime, kuid ärge mitte kunagi unustage – see kõik on enamasti näitemäng. Inimelu on loodud kord võnkuma üles-alla, kui sa just alati zen Buddha munk ei ole.

Paljud teist tundsid end ära minu lühikeses südamepuistamise kõnes. Teised arvasid, et tegemist on depressiooniga. Ise olen mõistnud tänaseks, et ma läbisin taassünni. Olen juba pool aastat Roometi käevangus kasvanud ja õppinud. Õppinud tundma iseennast. Olen lasknud lahti kõigest, mis on minule justkui kaasa pandud teiste poolt, kuid mida ma omaks ei tunnista. Olen vabastanud end koormast ja minapildist, mis ei teeni mu Tõelist Mina. Nii kadus mul ka suur keha-, ilu- ja mateeriakultus. Hakkasin üldse tundma, et ma olen justkui ammendanud iseennast. Ma vajan midagi uut oma ellu! Ma suudan enamat!

Kõige sügavamas madalpunktis, kui nuttu ei saanud pidama ja pimedus lihtsalt neelas mind endasse, ruttas Roomet mulle appi. Ta lihtsalt hoidis mind ja valas mind armastusega üle, ütlemata sõnagi. Ma tundsin end hoituna ja lasin pisaratel voolata. Kui ärevushoog oli vaibunud, siis me pidasime lühikese, aga olulise dialoogi:

Roomet: “Mis teeb sind õnnelikuks?”

Mina: “Reisimine, kokkamine, sina.”

Roomet: “Mida sa teeksid kohe, kui sul puuduksid igasugused piirangud?”

Mina: “Lendaksin sinuga koos siit kohe minema! Tahaksin ka oma kohvikut, millest olen alati unistanud. Ma ei jaksa enam raamatuid kirjutada, ainult blogida ja sotsiaalmeediat teha. See kõik on end ammendanud minu jaoks.”

Roomet: “Ja mis sind takistab tegemast, mida soovid?”

Mina: “Mitte miski. Ainult mina ise.”

Ja sama kiirelt valisin välja puhkusereisi nädalaks Lanzarotele, millest võite kuulda ja näha kõike juba varsti! See kord võtsime ette mitte pöörase seisklusreisi, vaid reaalse puhkusereisi, kus kavatsemegi visata varbad liiva ja lihtsalt olla, nautida ja täiel rinnal puhata. Eile saabusime ja 9. veebruaril oleme juba tagasi, loodetavasti jumekamad kui Tallinna sollitšikid.

See on esimene reis, mille jaoks ma ei võtnud isegi kohvrit kaasa. Kõik eluks vajaliku mahutas ära mu uus Von Baer nahast reisikott, millele lasin peale graveerida “Collect moments not things” ehk emakeeli “Kogu hetki, mitte asju”. See on mul teine kott, millel südantsoojendav sõnum, sest no teeb tuju heaks! Ükskõik, kas lähen sellega trenni, nädalavahetuseks maale, lihtsalt linna peale või reisile – see kott sobib absoluutselt igaks puhuks.

 

Parim valentinipäevakingitus talle

Et mitte Roometit kuivale jätta, siis tegin talle juba varakult ära valentinipäeva kingituse. Ma küll ei usu, et rõõmu valmistamine peaks toimuma materiaalsel kujul, kuid antud juhul ma teadsin, et kui Roomet üldse midagi vajab, siis on see korralik, maskuliinne, kvaliteetne nahast püksirihm. Seni polnud me ei üheskoos ega mina üksi talle sobilikku leidnud. Nagu Roomile kohane, peab see olema full black ilma igasuguste logode, läike ja märgistusteta. Lõpuks leidsin ma sobiliku Von Baeri esinduskauplusest (Rotermanni 7).

Sealne oli küll hõbedase pandlaga, aga oldi nii sõbralik, et tuldi vastu ja telliti talle spetsiaalne matt must pannal. Nüüd peakski see neil ka poes sees olema! Vööle lasin ma graveerida Roometile midagi erilist – Mr. Poom. Et mees kannaks oma uut uhket vööd oma nime vääriliselt, hehe! Kuna Roomet on väga tagasihoidlik välimuse osas, siis otsustasin teksti justnimelt graveerida, mis jätab mustale tumehalli tulemuse ehk mitte nii silmapaistva. Kes soovib eristuvamat teksti, siis tasub mustale pigem pressida, mille tulemus jääb musta peal kontrastsem.

Samal ajal, kui kohapeal otsiti musta pannalt, piilusin poes veel ringi ja silma hakkas kohe teine Roometi suur soov – oma kulunud ja liigagi pisike rahatasku vahetada vähe suurema, uuema ja kvaliteetsema vastu. Ja seal need siis ilutsesid – rahakotid ja -taskud. Võtsin talle ühe musta klapiga rahatasku, et lisaks kaartidele ka sularaha saaks kaasas kanda. Nii pole tal enam võimalik jootraha jätmisest kõrvale hiilida, haha! Sinnagi jätsin ma maha erilise jälje. Lasin graveerida välisküljele “Can a woman make you a millionaire?” ja siseküljele “Yes, if you’re a billionaire“. Nali, mille Roomet mulle kord saatis. Päris geniaalne, või mis? Kallike naeris küll, kui kingituse kätte sai! Mees üliõnnelik, olen ka mina enam kui õnnelik.

Kes soovib ka oma kallimat väga isikupärase ning kasuliku kingitusega õnnistada, siis graveerida/initsiaale pressida võib sisuliselt kõikidele Von Baeri toodetele ja vajaduse korral pakutakse kohapeal välja ka disain. Siit leiad erinevaid ideid, kust inspiratsiooni koguda: https://vonbaer.ee/lasergraveerimine-nahale/

Seekord mul teile sooduskoodi pakkuda pole, sest vältides edasimüüjaid, müüb Von Baer kõiki tooteid ainult otse, et pakkuda kohe parimat võimalikku hinda. Kauplus müüb tooteid ülemäärase juurdehindluseta ning hoiab hinnad alati ühtlasena, mistõttu soodusmüüke nad ei korralda. KÜLL AGA on käimas Facebookis auhinnamäng, kus loosin välja 2 meeste või naiste valentinipäeva stiilis graveeringuga aksessuaari (rahakott või püksirihm), mis pakitakse kenasti lindiga karpi ja kinkekotti ära!

PS. Von Baeri toodete valmistamisel kasutatud nahk on pärit Itaaliast. Uurisin kohe järele, kas tegemist on nahatööstuse jaoks kasvatatud loomadega, mida ma üldse ei poolda. Minu ja keskkonna õnneks on tegemist lihaveiste nahaga, keda kasvatatakse liha saamiseks. See tähendab, et tegemist on lihatööstuse kõrvaltootena, mis kasutust leidmata jäätmeteks satuks.

The post Pakkisin kotid ja tegin minekut! appeared first on Paljas Porgand ?.

Kümblesime õlles!

Mõtled, mida nädalavahetusel ette võtta? Soovid lõõgastuda? Kõik spaad on läbi käidud või kõikjal toimub üks ja see sama? Tahaks oma kallimat üllatada või leida uutmoodi kohta, kus pidustusi korraldada? Sel juhul loe edasi, sest järgnev on ideaalne kõikideks puhkudeks. Pealegi on see väga hea idee, kuhu üks õlut armastav mees viia! Mulle juba ammu tundub, et õlu saadab mind igal pool, kuigi ma selle maitset ka silmaotsas ei kannata… Küll saadavad mulle õlletootjad alkoholivaba õlu, mis on hea trennist taastumiseks, küll alkoholivaba valguõlu, mis sisaldab ohtralt BCAA-sid, ning siis kutsutakse mind Õllespaasse, kus õlut voolab ojadena ning selle sees saab end lausa kehaliselt turgutada! Kõlab nagu mu isa unistus, kes suure õlle austajana harjumuspäraselt õhtuti ühe õlle oma lemmikteleseriaali saateks libistab. Kuna Õllespaa külastamine ei näe ette, et peaksid õlut tarbima, siis otse loomulikult tahtsin ma sellest uuest ja eripärasest kohast osa saada! Seadsimegi Roomiga tõllarattad Saku Mõisa poole, et kaeda, millega tegu!

 

Saku mõis

1820. aastal rajatud mõisahoonet olen ma varasemalt külastanud korra… mõned aastad tagasi, kui isa seal oma juubelipidustust korraldas. Mäletan, kui suur, ilus ja uhke see koht oli ning ka ei lähe meelest need lookas söögilauad. Seekord küll isata, kuid tore oli teha sinna taaskülastus, mil Saku Mõisa keldrikorrust on uuendatud ning seda võib suisa spaaks kutsuda! Küll mu isa oleks seda õlleparadiisi veel nautinud.

 

Restoran Von Sackenmeck

Enne kui spaasse läksime, otsustasime Saku Mõisa restoranis kõhud mõnusalt täis süüa. Ja kui ma ütlen mõnusalt täis süüa, siis ikka 3-käiguliselt. Von Sackenmeck restoranis on nii a la carte menüü kui ka spetsiaalne õllemenüü.

Meie roogade valikuks osutusid:

Õllepliinid külmsuitsulõhe ja kalamarjaga (7€) – õlle maitset ei tundnud, kuid roog oli mõnusalt kerge ja maitsev.
Kammkarbid lehtkapsa ja tomati-sidrunheina leemega (11€) – üks parimaid “suppe” seni.
Küülikupraad kartuligratääni ja seenekastmega (11€) – juurikad ja kartuligratään mulle maitsesid, kuid küülikuliha ei suutnud proovida. Roometile kui lihaarmastajale maitses väga.
Klaarsäga hernekreemi ja wasabimajoga (12€) – tegelikult tellisin ette kõrvitsaorsoto põletatud kitsejuustuga, kuid ütleme nii, et eksitus oli väga positiivne, sest säga poleks ma ise kunagi proovinud. Tõesti imeline maitsete kooslus!
Tiramisu (5€) – mõlemad nautisime seda suhkrut sajaga.
Pavlova (5€) – tahtsin tellida küll rekonstrueeritud banoffeed, kuid ajasin sassi ja tellisin pavlova. Pole muidu selle suurim fänn, aga maitses väga ning marjad pakkusid värskendust.

Nii söögi alla kui peale tellisime ühed cappuccinod. Tegelikult oli plaanis üht kohvitassi jagada, kuid kui saime maitsta nende Illy kohvi, siis läks 1 tassi asemel 4, haha! Me kaks oleme kohvifanaatikud ning Illy kohv on lihtsalt üks parimaid. Lõpuks olid kõhud korralikult täis ja aeg leiba luusse lasta. Mis saaks olla veel imelisem paik selle jaoks kui soe saunalava ja mullivann?

 

Õllespaa

Saku Mõisa Õllespaast võib leida kaks suuremat ruumide kompleksi. Üks on väheke privaatsem kahe õllevanni, suure sauna ja lõõgastumisalaga. Teine vähe suuremale seltskonnale kümblustünni, sauna ja suurema lõõgastusalaga. Seega on võimalik minna uudistama nii üksi, kaksi kui ka suurema seltskonnaga või panna kinni kogu korrus ja korraldada juba suurem pidu. Tegelikult pole õllespaa midagi nii uut. Selle traditsioon ulatub muistsetesse aegadesse, lausa 2000 aastat tagasi.

Kes meest muidu spaasse ei saa, siis antud juhul ei tohiks probleemi olla, sest õlut voolab ojadena. Jeapp, protseduuri ostnud külalised saavad kraanidest valada endale õlut TASUTA nii palju, kui magu kannatab. Noh, mõistuse piires ikka, sest muidu võib saunas- või vanniskäik vähe õnnetult lõppeda. Roomet on aga puhta karsklane ja mina ka alkoholi pea üldse ei tarbi, mistõttu pakuti meile alkoholivaba õlu. Seega saab ka kaine rooli eest hoolitsetud!

Enne õllevanni on soovitatav käia saunas. Sealsed saunad on uhiuued, vääääga suured, samas õdusad. Saun avab naha poorid, mustuse higistad välja ning samal ajal valmistatakse ette õllevann, mis sisaldab õlle naturaalsete ekstraktide koostisosi nagu õllepärm, humala ja linnasejahu.

Käsitsi tehtud tammepuust õllevann täidetakse veega, kuhu lisatakse tumedat ja heledat õlu, pärmi, linnasejahu ning humalat. Õllevann on täitsa kasulik nii nahale kui lihastele, olles nii rahustava kui noorendava toimega. See aitab väljutada organismist mürke, vähendada stressi, parandada vereringet ja lõõgastada pingeid. Lisaks sisaldab õlu täielikku B-vitamiinide kompleksi.

Õllevanni protseduur kestab kuni 1,5 tundi, sisaldades:

poore avavat sauna
25 minutit õllevannis kümblemist
õlikamina ees lõõgastumist

Lisaks on võimalik tellida suupistevaagnaid, 3-käigulist õllemenüüd, õllest tehtud keha- ja juuksehooldustooteid ning majutust Saku Mõisas, kui õllekraanid olid liiga lahti või on soov pikemalt aega maha võtta.

Me Roometiga nautisime õllespaa külastust väga. Ideaalne ka pärast väsitavat tööpäeva, et lõõgastuda ja töömured seljatada. Maitsev õhtusöök, saun ja mullivann kallimaga… mida rohkemat tahta? Saku pole Tallinna kesklinnast ka kaugel – kõigest 15 minuti sõit. Jõudsime hiljem veel kinno ja normaalsel ajal magama ka! Koodiga “Paljas Porgand” saate alates tänasest 7 päeva jooksul broneerida aegu -10% soodsamalt kuni 31. maini. See tähendab, et -10% soodustus kehtib kuni 29. jaanuarini, aga aja võite broneerida ükskõik mis päevaks kuni 31. mai vahemikus.

Kas oled kunagi õllespaad külastanud? Kas tekkis huvi seda teha? Kas teeksid õllespaa külastuse oma mehele üllatuseks?

The post Kümblesime õlles! appeared first on Paljas Porgand ?.

Tapvad menstruatsioonivalud – kas endometrioos?

Kas oled kunagi tundnud nii tapvat kõhuvalu, et silme eest kisub mustaks? Tahaks karjuda ja nutta või hoopis sügavasse talveunne vajuda? Mitte miski enam ei aita! Valuvaigistitest oled end juba uimaseks manustanud ning ei tahaks jälle kiirabi kutsuda, et nad sulle ühe sutsaka valu vaigistavat imerohtu otse veeni tilgutaks. Kas see on tõesti normaalne või peaksid sa oma tervise pärast muret tundma? Ja kuidas seda valu koduste vahenditega eemale siis pelata? Olin eile täpselt sellises olukorras ja karjusin IG storydes appi! Püha müristus, mis naisvägi mul kohe selja taha ilmus. Sain pea 200 kirja kõiksuguste eri nippide, meetodite, hoiatuste ja kogemuslugudega. Sain küll valust lahti, kuid nüüd on mul üks suur peavalu – kas võib juhtuda, et mul on endometrioos?

 

Minu päevad läbi aastate

Olin alati see tüdruk, kes ei saanud aru ka, kui päevad olid ukse taga ootamas või juba hakanud. Ei mingeid kõhuvalusid, rindade tundlikkust, tujukõikumisi… isegi verevoolus oli olematu. Päevad olid nii minimaalsed, et kui tampoon maha ununes, siis ei juhtunud sellest ka midagi! Nüüd viimased pool aastat on mul kõik otse risti vastupidi! Kõhuvalud algavad “hoiatuseks” juba paar päeva varem, rinnad on nii tundlikud, et Roomet võib nende nägemisest vaid unistada, iiveldus jooksutab potile, tujud kõiguvad üles-alla, lõhnataju on äärmiselt terav ning päevade ajal on verevoolus justkui lõputu.

Rääkimata muidugi nendest tapvatest kõhuvaludest, mis on iga kuu läinud aina tugevamaks. Eile võttis see mu juba rajalt maha. Silme eest pidi pea mustaks minema, liikuda ei saanud ning olingi kodus krampides maas. Mis kõige huvitavam, siis valuhoog oli nii suur, et ajas isegi kõhu lahti. Ma ei räägi lihtsalt… kõhu lahti, vaid ikka valulikult… kõhu lahti. Loodame, et meespere seda postitust lugema ei juhtu, haha! Esmalt teeme valule lõpu ja siis hakkame uurima, kas ma peaks oma tervise pärast muretsema…

 

Naiste parimad nipid menstruaalkrampide vastu võitlemiseks

Nagu mainitud, siis sain teilt ohtralt igasugu häid ja mõne väga “omapärase” nipi, kuidas peletada kõhuvalu eemale ja sellele õudusunenäole lõpp teha. Jagan teiega neid kõiki, sest igaühele ei mõju sama asi ja ma tahaks loota, et igaüks leiab omale siit midagi. Arvestage, et kõik siin pole arstiteadus. Mõni on suisa naljakas. Seega võtke kõike tiba soolaga:

eletriline soojapadi – müüakse elektroonikapoodides ja toidupoodide elektroonika osakonnas
soojaveekott – müüakse apteekides. Häda korral saab ka termostassi kasutada või lasta kiisudel kõhu peal aeleda
istmesoojendus autos – päris mitmed vandusid selle nimel, kuid ma olin siiski liikumisvõimetu ja haige ning ei kippunud proovima. Kas teil toimib?
soe vann või dušš
menstruatsiooni krampide vastane soojenev plaaster – hoiab sooja 5h. Müügil T1 Jaapani asjade poes
No-Spa – spasmolüütikum, mis toimib otse silelihaskoele, vähendades lihasspasme
Ibuprofen + No-Spa / Ibumetin + Paracetamol – manustada koos, kui üksi ei aita.
Paratsetamool kodeiiniga


Dolmen – tugevatoimeline valuvaigisti. Eriti hea lihas- ja menstruatsioonivalude korral
Solpadeine vees lahustuvad tabletid
pärasooleküünal – juhul kui valu on nii tugev, et ajab oksele ja oksendad tableti välja
kiirabi valuvaigistavad süstid – mõni elab seda nii julmalt üle, et ei jäägi muud üle kui kutsuda kiirabi, kes teeb valuvaigistava süsti otse veeni. Mõni kirjutas, et teeb neid ise kodus
taimetee joomine – naistepuna, roosiõie, kibuvitsa, raudrohu, kummeli, pärnaäie
marineeritud kurgi söömine või vedeliku joomine – pole kindel, kas seda pohmakaga segi ei aetud, hehe
“väike seks ja mees lõpetab sulle sisse” – viimane asi, mida ma kõhuvalude ja veritseva emakaga teha tahaks, aga noh – igaühel omad moodused
liikumine – menstruatsioonijooga, selili õhujalgrattasõit, jooksmine, kõndimine, venitamine, rippumine
polümedel kile – polümeerne kile, millesse on spetsiaalse tehnoloogia abil pandud elektrilaeng üks tuhandik kulonit ruutsentimeetrile. Kile elektrostaatilises väljas toimub biokudede bipolaarsete molekulide orientatsioon, mis aktiviseerib füsioloogilisi protsesse välja mõjupiirkonnas ja kiirendab kudede regeneratsiooni, luumurdude kokkukasvamist, omab lokaalset valuvaigistavat toimet  jne. Polümedel suurendab organismi sisemisi ressursse ja ei oma kõrvalnähte. Mina polnud sellest varem kuulnudki. Kas kellelgi on kogemusi?
Livia – kui oled kord juba menavalude kohta Google Searchi teinud, siis seda toodet jäädaksegi sulle reklaamima. Ma ise pole kasutanud ega pole plaanis tellida. Kas kellelgi on ehk kogemusi?
eeterlikud õlid – teepuu, lavendli, salvei, kaneeli, ingveri, clary sage
sirutamine – kuigi paljud soovitavad just kägarasse tõmmata, siis krampide puhul tuleks just sirutada. Ka minul aitas see meeletult!
akupunktuur
magamine – tõepoolest parim ravim ükskõik mis haiguse ja mure korral. Kui aga valu magama ei lase jääda, siis pole sellest ikkagi kasu. Rohkem und võib aga valu intensiivsust vähendada
BEEBIPILLID – mul oli nii kahju lugeda, kui paljud seda mulle soovitasid. Ilmselt nad ei tea minu minevikku antibeebipillidega ning kuidas see mu keha järgnevad aastad on mõjutanud. Minu jaoks on see puhas mürk ja ma saadaksin pikalt iga arsti, kes ütleks: “Kui pille pole valmis võtma, siis kannata!” nagu mitmed kirjutasid. Ma pigem kannatan valu kui tagajärgede käes. Kui soovid lugeda miks lõpetasin antibeebipillide manustamise ning ka kuulda teiste naiste kogemustest pillidega, siis mine tšeki mu postitust ja kommentaariumit!

Minu päev lahenes lõpuks selliselt, et olin juba eesootavad kohtumised ära jätnud ning nutsin kodus valudes. Kuna ma pole valuvaigisti usku ning kunagi ravimeid ei tarbi, siis mul polnud peale ühe ibuka kodus midagi. See ei võtnud valu kuidagi ära. Lõpuks suutsin end püsti ajada, et teha kuum termosetass endale kõhu peale. Seegi väga palju ei aidanud. Järsku ilmus mulle koju aga prints valgel hobusel kuumaveekoti, Dolmeni, No-Spa ja šokolaadiga (ok-ok, valgubatooniga). Kõik, mis ma vajasin! Möödus 10 minutit ja oi, kui hea oli olla! No-Spa kallale ei pidanud asumagi, aga kõik muu läks käiku. Kadusid valud, kadus ka kõhulahtisus. Lugenud teie kõigi vastuseid ja hoiatusi endometrioosi ja tsüsti ohule, tekkis siis huvi uurida tagamaid, mis põhjustab sellist valu ning kas ma peaksin muretsema oma tervise pärast?

 

Menstruatsioonivalude seos kõhulahtisusega

Päevade ajal vallanduvad emakas prostaglandiinid, mis saadavad emakale justkui signaali: “Suru veri välja!”. Liiga palju prostaglandiine põhjustabki valulikke krampe. Kui need lekivad meie vereringesse, siis reageerivad ka muud süsteemid sellele, hakates nii kokku tõmbuma ning kõike liigset väljutama, põhjustades nii kõhulahtisust. Prostaglandiini vastu aitab ibuprofeen ja aspiriin. Hormoonimöllu tagajärgi saab leevendada ka süües kiudainete rikkamat toitu.

 

Käisin naistearstil…

Käisin günekoloogi juures vastuvõtul 18. detsembril. Mureks olid juba siis valulikud menstruatsioonikrambid, kuid arstini viis mind päevade esinemine juba viimased paar korda kaks korda kuus. Literally, oli tunne, et päevad just lõppesid, kui hakkasid kõhuvalud mind valmistama ette juba järgmisteks. Arst tegi nii ultraheli kui ka analüüsid ja kõik olevat vägagi korras. Ta ütles, et see võib paljugi olla seotud stressiga. Ning tõepoolest seostasin seda perioodi väga raske ajaga oma elus, millest ka siin kirjutasin. Päevad läksid küll taas regulaarseks, kuid kõhuvalud vaid hullemaks. Paljud teist uurisid mul Instas, kas see endometrioos või tsüst ei või olla? Tsüst on välistatud arsti poolt, kuid endometrioosist ma ei tea midagi rohkemat, kui selle nimetust. Kui vastasin ühele neiule, et arst ütles, et kõik korras, siis ta rääkis oma loo. Arsti vastuvõtul ei pidavat seda teada saamagi. Ultraheli siinkohal ei aita, vaid tuleb läbi viia laparoskoopiline operatsioon, et see tuvastada.

 

Endometrioos

Aga millega üldse tegu? Olevat väga levinud haigus naiste seas ja paljud pole sellest isegi mitte teadlikud. Kuidas seda ära tunda? Mida on haiguse tagajärjed? Kuidas ravida ja üldse ennetada seda? Järgnev tekst on kokkuvõte inimene.ee lehelt leitud usaldusväärsest teaduslikust informatsioonist.

 

Millega tegu?

Endometrioos on haigus, mille korral emaka limaskesta sarnane kude asetseb väljaspool emakat ja läbib sarnaselt emakale kõik menstruatsioonitsüklid. Kõige sagedasemad endometrioosi kollete leidumiskohad on väikevaagnas ja munasarjades, aga ka teistes elundites (nt. sooles). Olenemata oma asukohast võib enometrioosi kolle funktsioneerida sarnaselt normaalsele emaka limaskesta koele emakas ehk läbida samad menstruatsioonitsükli etapid. Noortel naistel põhjustab endometrioos tavaliselt lastetust, valulikku menstruatsiooni ja verejookse. Menopausis endometrioos kaob nagu lakkab funktsioneerimast ka emaka limaskest.

 

Tekkepõhjused

Endometrioosi kude on östrogeenist (munasarjas toodetav naissuguhormoon) sõltuv ja talitleb emakalimaskestale sarnaselt. Tavaliselt paiknevad endometrioosikolded väikevaagnaelundite  pinnal või munasarjades, operatsiooni lõikehaavadel, kuid võivad paikneda põhimõtteliselt igal pool organismis. Endometrioos on noorte naiste (25-30 a) haigus ning esineb viljastumisvõimelises eas naiste hulgas 10%.

Endometrioosi täpne tekkemehhanism pole veel teada, kuid esineb mitmeid teooriaid:

Metaplaasia teooria kohaselt saab endometrioos alguse emakalimaskestaks areneva eellaskoe rakkudest, mida mõjutab tundmatu faktor.
Implantatsiooniteooria kohaselt satub endomeetriumikude menstruaalverega takistunud väljapääsu tõttu läbi munajuhade kõhuõõnde ning kinnitub sinna. Endomeetriumikude võib levida ka vere ja lümfi vooluga. Endometrioosile omase koe moodustumist mõjutavad immunoloogilised ja kasvufaktorid, samuti soodne hormonaalne seisund. Endometrioosi kude toodab endomeetriumile sarnaselt prostaglandiine, mille üleküllus põhjustab valulikke emaka kokkutõmbeid ja häirib munajuhade talitlemist.

 

Tagajärjed

Endometrioos võib põhjustada liidete teket munajuhades ja väikevaagnas viies munajuhade sulgumiseni ja viljatuse tekkeni. Endometrioos võib kasvada allolevasse koesse, sagedamini esineb selletaolist kasvu emaka ja pärasoole vahelises süvendis. Moodustuvad kühmud põhjustavad valulikkust vahekorra ajal. Munasarja sees paiknev endometrioosi kolle, mis menstruatsiooni ajal veritsedes suureneb, võib pöörduda või lõhkeda ja põhjustada ägedat tugevat kõhuvalu.

 

Sümptomid

Endometrioos võib kulgeda kaebusteta, kuid võib esineda tugevat alakõhu- ja ristluu piirkonna valu, eriti enne menstruatsiooni. Samuti võib esineda vahekorraaegset kõhuvalu ja menstruatsioonile eelnevat pruunikat määrivat voolust. Kui endometrioosi kude haarab pärasoole või kusejuhad võib esineda valulikkust või veritsust urineerimisel või istel. Haigusega kaasub tihti viljatus.

 

Diagnoosimine

Haigust diagnoositakse kaebuste ja günekoloogilise leiu alusel. Tupes, emakakaelal või operatsiooniarmidel näeb vaatlusel iseloomulikke punakas- pruunikaid või sinakaid alasid. Emakas võib olla liidete tõttu tahapoole kaldunud ja emakamanustega liidetes. Emaka kõrval paiknevad koed võivad olla katsudes hellad. Ultraheliga võib näha munasarjas endometrioomi. Lõplik diagnoos selgub siiski alles laparoskoopilise (kõhuõõnesisene vaatlus) operatsiooni käigus.

 

Ravi

Ravi valik sõltub haiguse raskusastmest, rasestumise soovist, patsiendi vanusest:

Kirurgilise raviga endometrioosi kolded eemaldatakse, liited vabastatakse. Raskete muutuste korral, kui naisel ei ole rasestumise plaani võidakse emakas ja/või munasarjad ja munajuhad eemaldada.
Kergete haigusvormide korral võib kasutada kombineeritud rasestumisvastaseid hormoontablette või ainult kollaskehahormooni sisaldavat ravimit, mille tulemusena endometrioidne kude väheneb ja valu väheneb.
Keskmise haigusraskuse puhul kasutatakse ravimeid, mis pärsivad suguhormoone vabastava hormooni tootmist ja sellega seoses tekib organismis menopausi taoline seisund, mille käigus endometrioos taandub. Sagedasti on kirurgiline ja medikamentoosne ravi kombineeritud. Valu leevandamiseks võib kasutada prostaglandiinide tootmist pärssivaid valuvaigisteid (ibuprofeen, tolfenaamhape).

Ilma ravita haigus ja kaebused süvenevad. Raskete anatoomiliste ja immunoloogiliste muutuste tõttu võib olla rasestumine raskendatud ja mõnikord ei aita ka ravi. Menopausis haigus taandub iseenesest. Endometrioosi saab vältida laste varajase sünnitamise ja püsiva hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide tarvitamisega.

Lisaks veel üks väga asjalik artikkel: http://epl.delfi.ee/news/melu/endometrioos-kisub-naised-valust-koverasse?id=51297385

Minul läksid karvad püsti, sest kõik sümptomid viitavad sellele. Järgmine samm on minna laparoskoopilisele operatsioonile. Ma palun, et te kõik, kes te vaevlete ränkade valude käes, mõistaksite, et see pole normaalne! Menstruatsioon ei tohiks olla nii valulik! Teie keha püüab teile midagi öelda, omal viisil kommunikeerida. Palun laske end kontrollida ning hoidke end. Kurb tõdeda, et oli nii palju naisi, kes kirjutasid mulle, et kõhuvaludega lõpetavad tihti lausa EMOs. Kui oled üks neist, kes on põdenud endometrioosi, siis palun jäta kommentaar, kuidas selle avastasid, mis olid sümptomid ning kas õnnestus seda ravida? Oleme üksteisele toeks ning abiks!

The post Tapvad menstruatsioonivalud – kas endometrioos? appeared first on Paljas Porgand ?.

Kas sul on söögisõltuvus?

Sõltuvus on millestki olenemine. Miski, mis mõjutab otseselt meie elu. Aga kas me oleme sündinud sõltuvustega? Või oleme need endale tekitanud? Miks? Kuidas need tekivad? Kas tõesti toimeaine tõttu nagu suhkru-, nikotiini-, alkoholi- ja uimastisõltuvuse korral? Kas ka söömisest võib sõltuvus tekkida? Trennist? Tööst? Suhtest? Kuidas need ära tunda? Kuidas neile lõpp teha? Selles postituses kirjutan teile millestki, mida mõistsin alles hiljuti, kui töötasin läbi järjekordset peatükki eneseabikursusest “Tõeline Mina” (kes tunneb samuti huvi, siis koodiga “paljasporgand” on veebruarini online kursused -35%)

 

Millest tekivad sõltuvused?

“Tõeline mina” 17. nädala online loeng ja meditatsioonid põhinesid sõltuvustel. Ma polnud varem kunagi süviti mõelnud sel teemal, kuni kirjutises hakkasin end väga palju ära tundma. Nimelt oli seal kirjas, et sõltuvus tekib soovist põgeneda ümbritsevast reaalsusest ja mitte vaadata vastu nendele asjadele, mis tuleb ära lahendada. See on ühesõnaga oskamatus võtta oma elu eest vastutust. Sõltuvussuhe parandab ajutiselt meie enesetunnet ning võimaldab meid muresid unustades elust lihtsamalt läbi lipsata. Sõltuvused on hästi tugevalt seotud ka madala enesehinnanguga ehk siis “olen väärt” tunde ja enesearmastuse puudumisega.

 

Söögisõltuvus

Võiksin kirjutada kõige enam levinumatest sõltuvustest nagu näiteks alkoholism, tubaka- või narkootikumisõltuvus. Minul pole nendega aga kaugeltki probleemi, mistõttu soovin puudutada hoopis vähemtuntud, kuid tegelikult kindlasti väga paljusid puudutavad teemat – söögisõltuvus. Lugedes antud peatüki materjali, kõrvutasin ma kõiki sõltuvussuhte probleeme enda ja toiduga. Vähemalt kunagise minaga. Ja võiks ju arvata, et me teame millest tekib ülesöömishäire, anoreksia ja buliimia, noh stress ja kehaga mitte rahulolemine, eks? Aga eiii, ma sain lõpuks aru, mis oli toitumishäirete ajal minu triggeriks selle kõige juures! Ma sain lõpuks aru, miks ma võisin joosta külmkapi kallale ja süüa end kogu kräpist lõhki seda hiljem kahetsedes ja nii mitmeid aastaid!

Ei, see polnud stress, igavus ega ka kehaga rahulolematus. Mul tekkis vahel hoog ka siis, kui olin oma parimas vormis ja muidu väga õnnelik ja puhanud inimene. Kindlasti on kogenud ka paljud teist seda – ma tean, et Bridget Jones oli sellega vägagi tuttav, hehe. See pole häbiasi. Miks? Sest see on meie viis tegeleda probleemidega. See on meie viis põgeneda elu komistuskivide eest ja saada mõtted mujale. Mõne puhul on selleks viisiks alkohol, mõnel narkootikumid, mõni kukub suitsetama. Parimal juhul on selleks trenn või töö. Meil kõigil on omad viisid, kuidas probleemidega tegeleda!

Ütlen ausalt, et söömishoogudest pole mul üldse palju möödas. Olin hädas nendega ka pärast lahkuminekut…. Ja ma isegi ei mõistnud, miks ma pöördun toidu poole. Ma ju isegi ei taha süüa! Ma pole näljane! Mul pole isu! Aga vot… tegevust andis, viis mõtted mujale ning siis oli uus probleem, millega tegeleda. Selleks polnud enam südamevalu, mis tabas mind pärast suhte purunemist, vaid hoopis enesevihkamine, et ma kuritarvitasin toitu ning sõin palju jama ise sellest arugi saamata, kuni oli hilja. See viha ja häbitunne oli palju talutavam kui südamevalu.

Selleks ajaks olin ma küll toitumishäiretest juba ammu tervenenud, kuid panin tähele, et mõtted läksid toidu kuritarvitamise poole ikka siis, kui südamesse lõi meeletu valu. Ja mitte kunagi ei mõelnud ma, miks see ometi nii on? Miks ma olen toidu suhtes nii nõrk, kui mul hing valutab? Aga seepärast, et ma olin harjunud põgenema. Ma põgenesin probleemide eest, mitte ei tegelenud nendega. Ma ei lubanud endal tunda neid emotsioone. Kurvastada. Nutta. KARJUDA! Ma tahtsin valust mõni päev röökida, kuid ma olin vait, jätkasin elu toimetustega ja emotsioonide ülekuhjumisel matsin oma mured toitu. Vale, kas pole? Aga kui paljud meist seda teevad? Ole endaga aus…

Pärast seda, kui oma praeguse kaaslasega kohtusin, siis olen talle lubanud, et ALATI kui ma tahan nutta – üksi või temaga – siis ma nutan! Röögin ka kui vaja. Tambin jalgu ja paugutan uksi kui vaja. Aga mitte kunagi ei hoia ma enam mürgiseid mõtteid ja emotsioone endas. Me peame neist lahti laskma ja siis neile otsa vaatama ja nendega tegelema. Roometiga saame me rääkida KÕIGEST! Ma ei pea kunagi muretsema, et tema jaoks oleks ükski mu tunne vale või põhjendamatu. Me oleme inimesed. Me oleme rikkalikud hinged. Meil kõigil on oma reaalsus, oma tõde, oma tee. Meil on õigus IGALE emotsioonile ja nende väljendamisele.

Nagu Maris Saar kirjutab, siis ülesöömine ja söögisõltuvus, mõne puhul ka liigne õhtune näksimine on seotud tunnetega, et ma ei ole piisav, ma ei ole väärt. Tundega, et mind ei väärtustata piisavalt ja mind ei armastata. Söögisõltuvus on vaid selle tunde kompenseerimine. Aga sinu käes on võim sellele lõpp teha nagu tegin mina! Ma pole kunagi tundnud ennast söögist rohkem sõltumatuna. Ma ei kiida ega karista end enam ammu toiduga. Ma ei otsi sealt head tunnet, millest mul oleks elus muidu puudus. Ma sain aru, et kõik tunded minus vajavad tähelepanu, ka need kõige tumedamad. Endaga rääkimine ja mediteerimine on olnud võtmeks sõltuvusest vabanemisel. Ma olen õppinud oma elus probleeme teisiti lahendama ja võtma oma elu eest vastutust. Ma olen lõpuks õppinud end hindama, väärtustama ja armastama. Kes oleks arvanud, et see nii vabastav on? Ja küll oli põnev tagantjärele end ja oma tervenemist ära tunda “Tõeline mina” kursusel. Söömissõltuvus on kõigest suitsukate tõelisele probleemile, milleks on eneseväärtustamine ning enda eest vastutamine!

 

Kui vaevled söömishoogude käes ning ei tea, kust algust teha…

Kõigepealt on vaja tahet, soovi ja usku sõltuvusest välja tulla. Sisendada endale, et see on ületatav, see on tehtav. Lahku ohvri staatusest ja võitle! Ma tean, et ei ole lihtne sõltuvusest lahti saada, muidu need meid ei painaks ju. Aga ükskõik kui raske see tundub, see on võimalik.
Luba endal tunda, väljenda oma emotsioone ja aktsepteeri neid. Ära varja oma tõelist olemust. Naera nii valjult ja koledalt kui hing ihkab, nuta nii pisaraterohkelt kui soovid, karju nii valjult kui kannatad. Tegele oma tunnetega, mitte ära kompenseeri neid muul moel. Õpi end väärtustama, austama ja armastama. Siis teevad seda ka teised.
Ära anna eksimiseks ruumi. Ükskõik mis sõltuvusest räägime, siis eemalda võimalus sõltuvuse rüppesse langeda. Olgu selleks tubakatooted, alkohol, narkootikumid, comfort food vms, eemalda see enda kodust! Nii eemaldad võimaluse mõtlemata selle järele haarata. Kui tekib isegi tahtmine poodi selle järele minna, siis on triggering emotsiooni tekke ja ostu sooritamise vahel piisav aeg, et järele mõelda ja oma emotsiooniga reaalselt tegeleda.
Pööra sõltuvus ümber! Enamasti on meie sõltuvused tervist kahjustavad. Isegi trenni-, töö- ja suhtesõltuvuse puhul. Me seame end teisele kohale, ei väärtusta end ning koormame oma tervist. Olen leidnud, et mida rohkem ma pööran oma tervisele, heaolule ja enesearmastamisele tähelepanu, seda valusam on taas sõltuvussuhte poole pöörduda. See tähendaks kogu senise töö minema viskamist ning nullist alustamist. Kui tunned enda eest hoolitsedes end paremini kui kunagi varem, siis on ebatõenäoline, et nii lihtsalt enam libastud.

 

Kuidas enda eest hoolitseda?

Olgu tegemist söögisõltuvusega või mitte, toitumine on inimese tervise juures number üks määraja! Me toitume hästi – oleme tugevad, terved, püsime nooremad, positiivsed, näeme head välja ja väärtustame end. Me toitume halvasti – oleme väsinud, stressis, unetud, depressiivsed ja ei näe nii head välja. See pole isegi mitte vaidluskoht. Me oleme see, mida me sööme. Seega võiks olla toitumine just see, millega end tervendada.

 

Mööda hiilimine

Kui oled see, kes toidupoes eksib ära kommilettide vahele või lahkub poest krõpsupakk justkui imekombel kotti sattunud, siis on hea soovitus tellida toidukaubad otse koju. Esiteks säästad aega ning teiseks isudele allumist. Sisestad otsingusse vajaminevad toiduained ning ilma, et peaksid ringi kolama ja mööduma mitmest oma comfort foodi letist, ilmuvad vajaminevad toidukaubad ühe puudutusega ostukorvi. Austraalias kasutasin ma kojutellimise teenust koguaeg, kuid Eestis polnud seda varem teinud, sest ma olen alati see “mõni asi turult, mõni supermarketist ja mõni loomapoest” inimene.

Paljude lemmikuks toidukaupade e-poeks on saanud FreshGo, mis koondab mitmed kohalikud väiketootjad, supermarketid (Stockmann), ökopoed (Biomarket), apteegi (Apotheka), loomapoe (PetCity) ja isegi turu ühte kohta kokku. Nii saan mitmes poes korraga šopata ja leida just endale sobiva hinna ja kvaliteediga tooted. Näiteks vitamiinid, loomatoidu, värske tooraine, supertoidud ja majapidamistarbed saab tellida kõik sooritades vaid ühe ostu ning kuller tööb kõik korraga otse ukse ette. Kõik e-poe hinnad on poodidega võrdsed ning kuller tuleb koju alates 40-eurosest ostust täitsa tasuta. FreshGo kulleriga on võimalus tagastada ka taara ning üleliigsed kilekotid. Taararaha läheb automaatselt mu kontole, mida saan järgmise ostu sooritades ära kasutada. Järjekorras seismised ja mööda linna vajalike asjade tagaajamine on minu jaoks minevik. Kõige mugavam on muidugi see, et saan kassidele tellida kilode viisi krõbuskeid ja liiva, ilma et peaksin ise seda neljandale korrusele tassima ja poolel teel kümme korda hingetõmbepause tegema.

Aa, ja juhul kui mõni valitud toode pole hetkel saadaval, asendatakse see samaväärse tootega. Kui asendustoode on kallim, ei pea midagi juurde maksma, ning kui odavam, siis kantakse hinnavahe FreshGO kontole tagasi. Kõigi toodete puhul on võimalik asendamisest ka loobuda või paluda, et enne üle helistatakse. Mulle meeldiks, kui neil oleks olemas ka võimalus lisada toodete kõrvale kommentaar. Näiteks Austraalias elades, täpsustasin alati, kui pehmeid avokaadosid, mis varaseima säilivuskuupäevaga tooteid vms ma soovin.

 

Minu retseptideks vajalik otse ostukorvi

Ja muidugi kõige ägedam on see, et minu blogi ja raamatute retseptid on FreshGo retseptikogumikus üleval. Kui tekib tahtmine ühtegi neist kodus järele proovida, siis ainult ühe kliki vajutusega saad lisada kõik vajamineva otse ostukorvi, säästes nii meeletult aega! On aeg edasi liikuda ajast, mil sai meest märkepaberiga poodi saadetud, kes oli siis poes igati hädas nende asjade leidmisega ja tõi valed asjad koju ka veel pealekauba, hehe.

Tahaks küll öelda ainult, et proovige mu retsepte aina järele, kuid tegelikult on seal lisaks minu omadele veel üle 500 eri autorite retsepte! Seega igaühele midagi! Et teid motiveerida oma aega väärtustama, siis on mul teile ka sooduskood “paljasporgand”, millega saate esimeselt ostult lausa 7 eurot soodustust! Kood tuleb sisestada FreshGO kasutajaks registreerides lahtrisse “Sõbra kood”.

 

Rajalt maha kukkumine

Ja kallikesed, kes te vaevlete mistahes sõltuvuse käes, ärge olge endaga liiga karmid! Pidage meeles, et uute harjumuste tekkeks on vaja umbes 3 nädalat. Tõeline Mina kursus selgitas hästi lahti, miks see nii on: Kui inimene teeb muudatusi oma elus, siis tekivad ajus uued neuroühendused, kuid vanad ei katke kohe ära. Mingi aja pärast, kui olete olnud vanast harjumusest eemal, siis keha hakkab märku andma, et midagi on valesti ala miks sa enam söömisest lohutust ei otsi, miks sa ei suitseta või alkoholi ei tarbi? Seejärel hakkab keha tekitama maksimaalselt sellist olekut (nagu võõrutusnähud), et tekiks soov taastada vana harjumus. Need vanad neuroühendused meie ajus tuhmuvad umbes 21 päevaga ning annavad võimaluse uutele harjumustele enda sisse seadmiseks. Seega on oluline end tagasilanguse korral mitte liialt piitsutada, vaid teadvustada oma murrangulisi edusamme ning nende tegemist jätkata. Eksimine on inimlik!

Mis on sinu sõltuvus? Mis hetkedel selle poole pöördud? Kuidas oled sõltuvust seljatanud? Kui oluline on sinu jaoks tervislik toitumine? Kas tellid toitu koju? Oled FreshGo teenust proovinud?

The post Kas sul on söögisõltuvus? appeared first on Paljas Porgand ?.