Merilin Taimre's Blog, page 9

RETSEPT: Maasika-chiamoos

Mis võiks olla parem kui kodune magus moos hommikupudrul, pühapäevaste pannkookide vahel või pidupäeva šokolaadikoogi seltsis? Maasika hooaeg on käes ning kui ka kodumaised maasikad valmima hakkavad, siis on neid kastide viisi kodus koguaeg! Milleks osta poest suhkrust ja säilitusainetega moosi, kui saad kodus valmistada selle täitsa suhkruvabalt ning lisada sinna ka häid oomega rasvhappeid? Tutvustan teile oma ammust sõpra – chiamoosi!

Chiamoosi saab valmistada kõikidest marjadest – nii värsketest kui ka sügavkülmutatud marjadest. Moos on mõnusalt krõmpsuv tänu lisatud chia seemnetele. Kuna need moodustavad enda ümber geelja kihi, siis pole vaja suhkrut moosi konsistentsi saavutamiseks üldse vaja kasutada. Kes krõmpsu moosis ei armasta, siis saab moosi täitsa peeneks püreeks mikserdada. Kes armastab eriti magusat moosi, siis võib soovi korral lisada oma lemmikut või käepärast magusainet. Kes pelgab lisakaloreid või suhkruid, siis sobib selleks ideaalselt erütritool või stevia. Chia seemneid saad odavamalt kätte Fitshopist, kus kehtib mu sooduskood “paljasporgand”, mis annab koge e-poe valikult -12% soodustust!

Suhkruvaba, tervislike rasvadega, valgurikas, lihtne, magus, hea alternatiiv.

Maasika-chiamoos   Prindi Ettevalmistus 2 minutit Küpsetamine 10 minutit Valmistamisaeg 12 minutit   Suhkruvaba ja tervislikum variant klassikalisest maasikamoosist! Autor: Merilin Taimre Retsepti tüüp: Magustoit Kogus: 1 purk Koostisained 450 g magusaid küpseid maasikaid 30 g Rawsom chia seemneid vett *magusainet Valmistamine Täida kastruli põhi võimalikult vähese veega ning pane maasikad sinna sisse. Kuumuta kuni maasikad eraldavad rohkelt vett ja n-ö "kukuvad kokku". Purusta maasikad käsiblenderi või kahvliga. Eemalda tulelt, lase jahtuda ja sega sisse chia seemned. Kui soovid magusamat moosi, lisa soovipärast magustajat. Kalla moos purki ja aseta külma tahenema. Moosi võib ka sügavkülmutada. Märkused *Kui soovid, et moos oleks magusam, siis lisa soovipärast magusainet. Soovitaksin: agaavisiirup, kookossuhkur, erütritool, stevia vms. Toitumisalane teave 1 portsjon: 1 purk Kalorid: 278 kcal Rasv: 11g Küllastatud rasv: 1g Küllastamata rasv: 9g Transrasv: 0g Süsivesikud: 35g Suhkur: 22g Sool: 0g Kiudained: 19g Valk: 10g Kolesterool: 0g 3.5.3251

 

The post RETSEPT: Maasika-chiamoos appeared first on Paljas Porgand.

Basiiliku uus vegan menüü

 

Mu vegan menüü on olnud Basiilikus saadaval juba alates 2017. aasta novembrist. Esimese restoranimenüü koostamisega õppisin palju ning peagi tegime ka vol2 menüü, kuhu jäid alles klientide lemmikud, kuid lisandusid ka uued tegelased. Tänaseks päevaks on Basiiliku restoran jõudnud nii kaugele, et kokad on juba vegan toitudega hästi kursis ning asusid ise köögis katsetama. Välja on tulnud vegan menüü vol3 ja seekord täitsa Basiiliku peakoka Urmas Saare käe all. Käisin neil külas uusi toite mekkimas, et neid ka teieni tuua. Tegemist ei ole maltsaga nagu lihalembelised tihtipeale vegan toidust eeldavad. Tegemist on VÄGAGI kõhtutäitva, rikkaliku, meeliülendava toiduga, mis on väärt järele proovimist!

Alustame sellest, et Basiilikus on alati olemas olnud ka taimsete piimade valik, millega oma külma või sooja kohvijooki nautida. Neil on maikuust avatud ka suur terrass, kuhu ulatub just pärastlõunane päike. Basiilikus on lisaks vegan toitudele lai valik hommikusööke, suppe, salateid, pitsasid, burgereid, pastasid ja palju muud. Seega kui kaaslane vegan toitu juba põhimõtte pärast ei salli, siis kaasa võid ta tirida ikkagi.

Proovisime ära kõik uued road. Esimeseks üllatajaks ja ka kõige maitsvamaks olid metsaseene täidisega spinatiravioolid kaerakoorekastme, vegan riivjuustu ja idudega (7.90 €). Ravioolid on mulle alati maitsenud ning ei pidanud ma pettuma ka vegan versioonis. Tõesti kooresed, rohke täidisega ja maitselt hästi tasakaalus. Minu ja Roometi lemmik!

Salatitest lisandus menüüsse vürtsikas riisinuudlisalat köögiviljade, seesamiseemnete, rohelise sibula ja sojaga (5.90 €). Tegemist on vürtsikama aasiapärase roaga, mis maitseb väga hästi, kuid minu jaoks on liiga palju süsivesikuid. Armastan toitu, kus domineerivad köögiviljad või valgud. Tofu, seitan või oad oleks toidule heaks lisandiks. Aga seepärast ongi tore, et minu vegan Caesari salati peale käivast grillitud tofust ja salatikastmest on tehtud lausa eraldi suupiste – grillitud tofu juustuse kastmega (5.90 €). Saad tellida vegan valguallika ükskõik mis roa kõrvale või niisama eelroaks.

Samamoodi ka mu eelmise menüü tõelisest hittroast peedifalafeli wrapist on eraldatud see parim osa – küpsetatud peedi falafelid hummusega (5.90 €). Ma ainult seepärast oleksingi seda wrappi tellinud, hehe! Aga rikkalikule peediwrapile on nüüd lisandunud seltsiline – vegan kebabi wrap (8.90 €). Selle täiteks on kasutatud kõike sama, kuid falafelite asemel on valgurikas Vöneri kebab.

Wrapid on mõlemad hiilgaslikud ja tõesõna parimad Tallinnas. Ma ei ütle seda egolaksuga, vaid kümned teist on seda mulle kirjutanud! Ja ma isegi imestan ikka veel, et kuidas see wrap küll nii kenasti välja kukkus. Meile mõlemale maitses minu falafeli oma rohkem, kuid ka kebabi oma on lihtsalt imeline! Proovi kindlasti kord järele.

Basiilik on enim tuntud oma pitsade poolest ja muidugi ei jäänud seekord ka vegan pitsad menüüst välja. Pitsade juures on parim see, et neid saab Woltiga mugavalt ka koju tellida. Niisiis, veganid, kui teistel on pitsaõhtu käimas, siis ega teie ei pea ilma jääma. Tellige enda oma Basiilikust! Gluteenitalumatuse puhul küsi gluteenivaba pitsat. Minu pitsasid menüüvalikust enam ei leia, küll aga on üheks vegan variandiks tofupitsa hummuse, kirsstomatite, peedilehtede ja idudega (12.90 €).

Teiseks variandiks on Vöner kebabi pitsa sibula, tomati ja rukolaga (12.90 €). Kummagi pitsa puhul võiks olla rohkem valku ehk siis vastavalt tofut või Vöner kebabi. Juust on aga  ikka mõnusalt sticky!

Esimest korda proovisin ära ka nende vegan šokolaadikoogi “Crazy Cake” (7.00 €), mis on neil saadaval juba pikalt olnud. See šokolaadikook on ideaalselt tasakaalus hapuka punasesõstra sorbeti, mustsõstra moosi ja marjadega. Ma küll ei oska öelda, kui tervislik see on, kuid magusasõbrale paras suutäis!

Veel üks vegan magustoit menüüs, lisaks minu troopilise mango-chia pudingule, on kaerakreem mustikakompotiga (4.90 €). Mõnusalt vahune ja olemuselt kerge, kergelt vanilli alatooniga magus kaerakreem meenutab vahukooredesserti. Sobib mustikakompotiga hästi, kuid minu puhul jääb üksinda süües seda liiga paljuks. Magusa üledoos on kerge tulema, kuid paari lusikatäit nautisin täiega! Kokkuvõttes pakub Basiilik rikkaliku menüüvalikut  nii veganitele kui kõigesööjatele. Soovitan soojalt külastada nende ilusat terrassi, et nautida üheskoos nii päikest kui head toitu!

Fotod – Roomet Poom

Restoran Basiilik

Telefon: 56509991

E-mail: info@basiilik.ee

AVATUD

E-L 11.30 – 23.00

P 11.30 – 22.00

ASUKOHT

Coca cola Plaza

Hobujaama 5; Tallinn

The post Basiiliku uus vegan menüü appeared first on Paljas Porgand.

Laserepilatsioon – kodus, salongis või üldse mitte?

Huvitaval kombel pöördutakse mu poole siiamaani küsimustega laserepilatsiooni kohta:

“Kas soovitad pigem salongis või kodus seda teha?”
“Kas tulemus on püsiv?”
“Kas see on valus?”
“Kui tihti peaks käima?” jne

Muidugi põhjusega, sest olen vist kõiksugused laserid ära proovinud, et nendest tüütutest karvadest once and for all lahti saada. Kas on õnnestunud? Kas tõesti laseriga saab eluks ajaks karvadest priiks? Lugege edasi ja saate teada!

 

Minu karvaajalugu

Olen sellest palju kirjutanud, seega teeme lühidalt. Olen proovinud ära mitmed salongiteenused ning ka koduse laserepilaatori. Ütleme nii, et kumbki pole olnud seni päris rahuldav.

Salongiteenuste miinused:

ülikallis
tulemus pole püsiv ehk iga paari kuu tagant pead taas käima
salongiaegadega jms jamamine

Salongiteenuste plussid:

ei pea ise ukerdama
kiirem protseduur
professionaalsus? (alati küsitav)

Koduse laserepilaatori miinused:

esialgne suurem väljaminek
protseduur võtab kauem aega
pead ise ukerdama
võid end ära kõrvetada

Koduse laserepilaatori plussid:

kokkuvõttes oluliselt odavam
tee millal, kus, kaua tahad
saad tulemuse hoidmiseks alati tasuta korrata
intiimsus

Minu eelmise koduse IPL-aparaadi suurim miinus oli ajakulu. Kodune masin töötas tõesti aeglaselt ning väga väikeste nahalapikeste kaupa, mis tähendas reaalselt üle tunni aja tööd. Pealegi oli see kohmakalt suur ja väga raske oli ligi pääseda reite tagakülgedele ning bikiinipiirkonda. Kaenla alt sain paar korda täitsa kõrvetada ka, rääkimata bikiinipiirkonnast, mida saigi valu vähendamiseks ainult üksikute lapikeste kaupa töödelda.

Otsustasin, et mul seda aega pole ning valu ka ei taha kannatada, mistõttu naasesin salongiteenuse juurde. Tegin ära Decus kliiniku 9-korra kuuri nende uudse masinaga, millega ei tundnud mitte mingisugust valu ning protseduur sai üle keha tehtud lausa 30 minutiga. Terve kuuri vältel pidurdus karvakasv nullilähedaseks ja žiletid jäid tolmu koguma. Kuur läbi, uskusin, et olen nüüd jumalanna Venus oma siledate säärte ja beebipehmete kaenlaalustega. Kus sa sellega! Möödus 2 kuud ja karvad hakkasid taas kasvama. Jah, hõredalt ja pehmed, aga siiski. Kui uurisin karvakasvu kohta kliiniku käest, siis vastati, et see on võimalik, sest oleneb hormoonidest ja muudest faktoritest. Tulemus ongi individuaalne ja seetõttu ei luba nad 100% tulemust.

Ma küll ei pidanud pärast kuuri küll enam mitu korda nädalas raseerima, kuid ma lootsin žiletiteradega ikka jäädava hüvastijätu teha. Ja üks päev on need hõredad karvad ju loomuliku metsistumise protsessi tulemusena jälle tumedad ja tugevad. Käia iga paari kuu tagant salongis tulemust hoidmas, kõlab mulle ka utoopiliselt ja lõhnab vaesestumise järele. Ja nii ma andsin salongiteenuste osas lõplikult alla. Minule on kirjutanud mõni laserepilatsiooni salong ka koostööpakkumisega, aga miks üldse huvi tunda? Olen juba kursis, mida see endast kujutab.

 

Suveks karvadest priiks!

Ja loobunud salongiteenustest, soovisin, et ma poleks oma endist kodust laserepilaatorit ära andnud. Sellega andis suurema ajavaru korral ikka kuidagi jukerdada. Ja just nagu oleksin ma seda manifesteerunud, paluti mul testida Braun Silk-expert Pro5 uut laserepilaatorit! Kui läksin tootekoolitusele, siis tahtsin ma esimese asjana näha selle masina kiirust, sest teadsin, et eelmise aparaadi korral sai ajakulukus sellele saatuslikuks. IPL fotoepilaator Braun Silk-expert Pro5 on oluliselt parem minu eelmisest IPL-aparaadist. Julgen seda öelda pärast paari kuu pikkust katsetamist ning kavatsen jagada teiega AUSALT kõike!

Foto – Siiri Kumari

 

Braun Silk-expert Pro5 fotoepilaator

Lõpuks kodune fotoepilaator, mis on päriselt ka kiire! Sellega saab suurte piirkondade puhul üksikute välgatuste tegemise asemel libistada üle naha, kulutades nii näiteks jalgade hoolduseks vähem kui 10 minutit. Braun Silk-expert Pro IPL-seade on praegu müügil olevaist seadmeist kõige kiirema IPL-tehnoloogiaga – välgatuste vahe on vähem kui 0,9 sekundit. Seadme kasutuseaks on 400 000 välgatust, millest piisab terve keha hoolduseks kuni 20 aastaks. Seade on toitejuhtmega, mis tähendab, et ei pea muretsema, et aku eluiga enne ka otsa peaks lõppema.

Braun Silk-expert Pro5 on turu teiste tegijate aparaatidest pisem, ergonoomilisema disainiga, kompaktsem, kergem ja käepärasem. Eelmise aparaadi suure peaga oli mul raskem liikuda kitsamates piirkondades ning käsi väsis ka ära. Lisaks on olemas ekstra täpsusotsik näo ja väiksemate nahapindade jaoks. Ning toode tuleb stiilses kotis, kaasas Gillette Venus raseerija.

Tegemist on ka turu ainsa SensoAdapt tehnoloogiaga IPL-seadmega, mis hindab pidevalt su nahatooni ja kohandab sellest lähtudes valgustugevust, et tagada parim tulemus. Sel viisil ei ole sul võimalik ise vale tugevus seada ning end ära kõrvetada nagu juhtus minuga paar korda eelmise aparaadi puhul (eriti delikaatsetes piirkondades). Sest mitte ainult erinevate kehaosade nahatoon ei ole erinev, vaid sageli varieerub see ka ühel ja samal kehapiirkonnal. SensoAdapt sensor hindab nahatooni aga pidevalt ehk enne iga välgatust (kuni 80 korda sekundis) ja reguleerib selle järgi automaatselt valgustugevust. Nii jõuab nahani sobiva tugevusega valgus, mis tagab ohutu hoolduse.

Braun Silk-expert Pro5-l on mitu hooldusrežiimi:

Tavarežiim sobib näiteks kätele, jalgadele, rinnale ja seljale.
Õrn ja eriti õrn seadistus võiks eelistada seadme esmakordsel kasutamisel või tundlikel piirkondadel, näiteks näol ja intiimpiirkonnas. Sellel režiimil kasutatakse nõrgemat valgust.
Libistamisrežiim tagab kiire hoolduse suurte kehapiirkondade puhul (nt käed, jalad ja selg).
Vajutusrežiim sobib tundlikele või väikestele ja raskesti ligipääsetavatele kehapiirkondadele, näiteks põlved, sääred, pahkluud ja intiimpiirkond, kaenlaalused ja nägu.

Pean mainima, et muidugi Braun Silk-expert Pro5 IPL-seade ei sobi kõigile. See on kõige tõhusam nahal, mille toon jääb heleda kuni keskmise tumeduse vahele, ning karvadel, mille värv jääb vahemikku loomulikust blondist kuni tumepruuni või mustani. Seade ei ole väga tõhus heleblondidel, punastel, hallidel ja valgetel karvadel, mis sisaldavad vähe melaniini ja ei neela seega valgusenergiat.

Mina igal juhul loobun kallitest salongiteenustest ning jään 1-2 korda nädalas koduse IPL seadme kasutuse juurde. Karvastik on mul pea olematu ning sellega on hea soodne ja käepärane seda tulemust ka hoida! Kõikidele huvi tundvatele ja karvadest priiks saada ihkavatele lugejatele on mul pakkuda hansapost.ee ja abestore.ee e-poodides Braun Silk-expert Pro 5 ja Pro 3 mudelitele –25€ sooduskoodi “PORGAND25” (kehtiv kuni juuni lõpuni)!

Kellel tekkis huvi, kuid kardab teha ehku peale investeeringut, siis hea uudis on, et Braun Pro seeria IPL’i saab osta kampaania raames riskivabalt. Kehtib raha tagasi garantii 60 päeva! Kogu lisainfo kampaaniast ja ostukohtadest leiab: https://www.braun.ee/et/ipl/

Kas sina oled laserepilatsiooni proovinud? Kas koduse või professionaalse seadmega? Kuidas on tulemus? Kas oled rahul?

The post Laserepilatsioon – kodus, salongis või üldse mitte? appeared first on Paljas Porgand.

Elli ja Liisu otsivad kolmandat musketäri

Räägin teemal, mis on mu pead ja südant vaevanud juba pikka aega. Paljudel on seda raske mõista ning ütlen ette ära, et see on okei. Alati on inimesi, kes mõistavad hukka, aga õnneks on ka inimesi (nagu tänaseni näinud olen), kes mõistavad ning pigem aitavad, kui teevad olukorda hullemaks. Loodan, et mu lugejate seas on suurem enamus just viimast sorti mõtlejaid.

 

Meie lugu

Elli ja Liisu on olnud mu parimad sõbrannad. Elli on tänaseks päevaks umbes 3-4-aastane intelligentne ja suhtlust armastav elegantne kassikuninganna. Küll aga oli ta varjupaigast tulles uskumatult kartlik, hirmul ja eemalehoidev. Kirjutasin teile pikalt nii blogis kui jagasin Instagramis kogu ta käekäiku terve selle aja vältel. Pärast Elli koju toomist ei näinud ma teda esimesed kuud üldse. Ta peitus mul diivani all kõige kaugemas nurgas ning käis vaid öösiti salaja pissil ja söömas. Ma veetsin iga päev temaga diivani ees kõhuli maas suheldes, teda meelitades ning temaga rääkides. Ma lõin sidet päev-päeva haaval valades oma südame tema sisse. Jah, mul oli väga raske näha, kui kahe kuuga polnud veel mingeid edusamme ja mitu ööd ma isegi nutsin, kui kuulsin teda hirmust kräunumas.

See oli ka aeg, kui ma avastasin rohkem oma vaimse tee. Käisin väga põneval MindValley koolitusel, kus õppisin sügavalt mediteerima ning sain aru ka manifesteerimise võimest. Hakkasin lähenema sellest kõigest inspireerituna Ellile teisiti ning juba mõne aja pärast tegi Elli esimesed sammud minu suunas. Mäletan nii täpselt esimest paid, mille ta mul endale teha lubas. Esimest voodisse hüppamist. Esimest selili viset, mil ta lubas oma kõhualust kratsida. Kõige kartlikumast Ellist sai aasta jooksul kõige armastavam ja hoolivam Elli, kes valib iga kell pai saamise toidu üle. Mitte kunagi agressiivne, alati paimaias.

 

Uus sõbranna

Liisu võtsin ma Ellile seltsiks vaid paar kuud hiljem kui Elli, sest olin lugenud, et kassipoeg võib õpetada vanemale kassile inimsõbralikkust ja usaldust. Muidugi oli väga oluliseks faktoriks, et Elli ei peaks üksi olema, kui mind kodus pole. Ja et tal oleks alati olemas omataoline mängukaaslane. Liisu sai võetud vaid 2-kuuselt, kui nägin kuulutust, et kassipoegi on peres ülemäära. Mõelda vaid, mis oleks võinud olla nende saatus, oleksin võtnud kasvõi kõik pojad endale, kuid pidin jääma realistiks. Loodan siiralt, et kõik pojad leidsid endale sama armastava kodu.

Liisu oli süütu kiisupoeg, kes tahtis kõige ja kõigiga mängida. Algul oli Elli väga eemalehoidev ja ei lasknud Liisut endale üldse lähedale. Üksteise peale sisisemine kadus aga päevadega ja nädalaga hakkas Elli tema eest juba hoolt kandma. Nii on Liisu võtnud Elli noorema õe staatuse, kes võib alati pärast enda kausi tühjendamist ka Elli kausi kallale minna, keda Elli puhastab, kellega Elli mürab, olenemata sellest, kas plaanis oli hoopis päikese käes peesitada. Elli ja Liisu on tänaseks päevaks lahutamatud ja ma ei võiks õnnelikum olla, et sai tehtud otsus need kaks kaunitari teadmata saatusest päästa.

Kui mõlemad kassid olid mu armastuse võitnud, siis suutis imekombel seda teha ka Roomet, kes on mulle olnud samasugune hoidja ja tervendaja, nagu olen mina olnud Ellile. Elasin kassidega üürikorteris, otsinud sealjuures järjepidevalt juba aastaid oma korterit. Küll olid hinnad liiga kõrged või ei leidnud ma lihtsalt sobivat. Mul polnud ka kuskile kiiret, sest olin oma üürikaga väga rahul ning hingehinda see ka ei maksnud.

 

Meie suurim mure

Roometil on väga tugev dermatiit, mis on teda juba pikki aastaid kimbutanud. Mida rohkem ta mul külas hakkas käima, seda hullemaks see läks. Seepeale avastasime talt ka kassiallergia, mis koos dermatiidiga ägenes vahel nii hullusti, et ta sõrmed olid lausa kärnas ja verised. Ta ei saanud haavandite tõttu käia isegi käsi pesemas, rääkimata duši all käimisest. Eraldasin kassid magamistoast ja Roomet käis mul külas vaid õhtuti ning hommikul lahkus juba otse tööle, viibimata pikemalt teistes eluruumides. Nädalavahetused veetsime tema korteris, maal või täitsa eraldi. Vahel, kui nahk allus ravile paremini, siis ta ikka miilustas nendega, sest kassid armastasid teda väga. Vahel jäi mulje, et nad otsisid temalt rohkem tähelepanu kui minult. Ja mulle oli väga oluline, et nad omavahel saaksid läbi ja kassid võtaksid ta omaks.

See oli kindlasti ka põhjus, miks kassid hakkasid aina rohkem võõraid omaks võtma. Liisu tahtis ka algul ikka Ellit jäljendada ja iga võõra inimese peale temaga koos peitu pugeda. Pärast seda kui Roomet nende suureks sõbraks sai, olid kõik mu sõbrad ka kasside suured sõbrad. Lõpuks Elli mõistis, et inimene pole ohumärk! Julgesin rahulikuma südamega neid seejärel ka oma kassiarmastajast sõbranna hoolde jätta, kui meid reid ees ootas. Teadsin, et kassid lasevad endale kenasti pai teha ning käivad uue sõbraga suhtlemas.

Küll aga ei saanud me sellest dermatiidist ja kassiallergiast jagu. Sellega on olnud metsikult jändamist, sest kassi allergeen on mõõtmetelt imepisike ja kergesti lenduv. See on ka kodutolmu üheks koostisosaks. Kassi allergeeni kantakse inimese riiete ja juustega kõikjal kaasas, kuna see on eriliselt kleepuv. Pealegi on kassid korralikud loomad, kes säilitavad allergeeni oma karvades ja hoolitsevad oma karvkatte eest, seda sageli hoolsalt lakkudes. Pehme mööbel, diivanid ja madratsid hoiavad kassi allergeeni veel pikka aega pärast seda, kui kasse enam majas polegi.

Roomet hoidis alati kõiki oma riideid ja üleriideid ning isegi sokke mu magamistoas. Küll aga kandsin mina, kes ma kassidega ikka ja jälle miilustasin ja nendega aega veetsin, allergeeni koguaeg igale poole laiali. Kõige lihtsam oligi tal lihtsalt vähem minu korteris viibida. Nii tegime kõik filmiõhtud just Roometi korteris ja aina ebameeldivamaks kogu olukord muutus, püüdes neid omavahel lahus hoida, kui tegelikult tahaks kõik koos olla.

Talvel hakkasin ma ajama ka oma kohviku äriideed, mis seisnes kodukohviku rajamises. Soovisin väga asutada oma poke bowli kohta, kuna mu hullus nende järele on suur! Mul oli menüü välja mõeldud, enesekontrolliplaan valmis, veenäidud võetud ja puha! Küll aga jälle see sama teema. Kassidega käib kaasas allergeen ja ma peaksin nad täielikult eraldama toiduvalmistamiskohast. Kuna allergeen on hästi lenduv ja samas püsiv, siis võib seda õhus leiduda veel väga pikka aega pärast looma viibimist ruumis. Ning kuna mul on avatud köök koos elutoaga, siis see polnud lihtsalt võimalik ja pärast kuid unistamist ja tegutsemist, ma matsin oma suuuuure soovi maha (teate täpselt, et see soov on olnud minuga alates ajast, mil ma blogima hakkasin).

 

Mida küll teha?

Ja siis kuu aega tagasi juhtus mu teele järgmine unistus. Ma sattusin kõige imelisema ja minunäolisema korteri otsa! Ja mul tõepoolest oli olemas ka rahaline võimalus see endale soetada. Ma pole ühegi korteri suhtes tundnud rohkem seda “minu oma” tunnet. Sisetunne oli nii tugev, et teadsin, et ma ei saa seda võimalust käest lasta. Elanud üürikorterites juba 8 aastat, teadsin, et nüüd on aeg! Panin korterile koheselt bronni peale, teades, et meid Roometiga ootab ees rännak Ida-Euroopasse ning enne seda ei jõua ma notarisse kohe kuidagi moodi. Terve see aeg, oleme koos mõlgutanud mõtteid, kuidas edasi, sest tean, et ma tahan Roometiga kokku kolida niikuinii. Minuga üürikorterisse ta kunagi ei kolinudki, sest me tegime proovinädala, kus ta siis “elas” minu juures, ja me nägime, kui halvasti see talle mõjus. Roomet on olnud selle kõige juures aga mu suurim tugi ja nii mõistev. Ta austab täielikult mu otsust, kas jään ma kassidega või pakun neile võimaluse tuua uude perekonda sära ja rõõmu.

Ma ei saaks lasta Roometil võtta ka eluaeg rohtusid või määrida veel lisa kreeme. Inimesel, kes on nii minimalistlik ja ei tarbi ei alkoholi, tubakatooteid ning ei võta valu korral valuvaigisteid ka mitte. Rääkisin nii mõnegi tuttavaga, kes on olnud samas seisus (elukoha muudatuse tõttu, raseduse ajal tekkinud allergia tõttu, kaaslase allergia tõttu) ja nii mõnigi andis oma looma perekonna valve alla maale, kus käiakse ise edasi kassidel külas, või uude perekonda, kus nad on sama armastatud ja õnnelikud. Ma tean, et ma olen Elli ja Liisu nii ilusti üles kasvatanud ja teinud neist vapustava kassipaari, kes on alati üksteisel olemas! Ja ma tean, et nad on väga sõbralikud ja omaks võtvad ka kõigi teistega. Minul kahjuks puudub võimalus anda nad oma lähedaste ringi, et neil külas käia. Ma olen seda varianti uurinud ja puurinud, kuid pole avanenud ühtegi sobivat kohta neile.

Kas otsus oma kassidele pakkuda uut ja sobivamat perekonda tuli kergelt? Ei! Kas see on kõigile osapooltele parem? Jah. Oleks egoistlik nõuda Roometilt allergiaga toime tulemist kogu meie ülejäänud kooselu. Ja oleks egoistlik lahutada kasse temast ja ühtaegu siis ka minust, kui me ei saa nendega nii palju koos olla. Seega olen otsustanud, et kassipreilidele ja minu ja Roometi tulevasele kooselule on parim, kui me leiame neile uue sobiliku ja armastava pere. Ma ei anna Ellit ja Liisut ära mitte ühtegi hoiukodusse ega varjupaika ning ma ei kiirusta tagant ka uue kodu leidmisega, sest looma võtmise otsuse tegemine vajab aega. Ma siiralt loodan, et keegi tunneb võnkumatut sisetunnet neid kaht enda ellu kutsuda! Ma tean, et nad on nii aldid uusi sõpru leidma ning ei vaja muud kui inimlähedust. Ja ma tean, et nad on koos nii tugevad ja tublid, et saavad hakkama ka uude koju sisse seadmisega. Kui sina tunned, et suudaksid pakkuda neile armastavat kodu või leidub sul selline sõber, siis palun anna mulle sellest teada, kirjutades mulle e-mail: merilin.taimre@gmail.com.

The post Elli ja Liisu otsivad kolmandat musketäri appeared first on Paljas Porgand.

RETSEPT: Oreo chia pudingu parfee

Chia seemned on reaalselt üks maailma parimaid asju, sest need on nii mitmekülgselt kasutatavad ja ilmselgelt on minu lemmikuks kasutusviisiks nendest pudingu valmistamine. Mul on mitmeid retsepte (vaata ka: troopilise chia pudingu retsept) ning tihtipeale teen lihtsalt niisama mingi uue maitse valmis ning hiljem kahetsen, et koguseid kirja ei pannud.

Igaljuhul on piimapudingute aeg möödas, sest chia seemned on tõeline supertoit ning maitseb ka imehästi! Tegin seda troopilist varianti viimane kord lastega töötoas ja söödi kahe suupoolega! Seega armastavad seda nii pere pisemad kui suuremad.

Kuidas see siis üldse käib? Kuidas saada seemnetest pudingut? Lihtsalt leotada seemneid taimses piimas või vees ja need moodustavad enda ümber geelja kihi. Mida rohkem seemneid, seda paksem puding! Väike soovitus: chia seemnetest saab valmistada ka muna aseainet. Aga jääme me täna pudingu juurde.

Igati tervislik, lisatud suhkru vaba, lihtne, kiire, maitsev, kõhtutäitev, vegan, ei vaja küpsetamist.

RETSEPT: Kreemiküpsise chia pudingu parfee   Prindi Ettevalmistus 20 minutit Küpsetamine Valmistamisaeg 20 minutit   Igati lihtne ja maitsev vegan puding, mis on pealekauba väga tervislik! Maitsevariatsoone on lõputult. Autor: Merilin Taimre Retsepti tüüp: Magustoit Kogus: 6 pudingut Koostisained 180 g Rawsom chia seemneid 550 g mandli- või kookospiima 750 g kookosjogurtit 1 pakk Oreo mini küpsiseid 1 tl vanilliekstrakti näputäis Himaalaja soola Valmistamine Sega seemned taimse piima, soola ja vanilliekstraktiga kokku ning jäta paariks tunniks seisma, kuni seemned on tekitanud geelja kihi, moodustades sel viisil pudingu. Purusta küpsised ning kihita klaasidesse puding, jogurt ja küpsised. Serveeri. 3.5.3251

 

 

The post RETSEPT: Oreo chia pudingu parfee appeared first on Paljas Porgand.

Palju ma masturbeerin ja pornot vahin?

Minu blogis pole miski tabu. Ei ole nii, et kodus nelja seina vahel teen, aga teiste tegude peale kortsutan kulmu ja teesklen õõvastust: “Issssver, sellistel teemadel ju ei räägita!”. Nii ka minu blogipostitustega, mis küll ärritavad tihti lugejaid oma otsekohesusega, aga ma lihtsalt ei tunne häbi elu ees. Miks ka valetada? Et kellelegi meeldida? Tõelisus, ausus ja otsekohesus on palju põnevam! Oleme rääkinud kakast, seksist, naise tupest, päevadest, nahahaigustest, depressioonist, toitumishäiretest, meestest. Aga räägime siis pornost ja masturbeerimisest ka…

 

Minu ajalugu eneserahuldamisega

Ma pole näinud veel üht inimest, kes ei oleks imestunud ja ei vahiks mind nagu gükloop-ükssarvikut, kui ma olen rääkinud oma kogemusest masturbeerimisega. Nimelt ei ole ma KUNAGI masturbeerinud. Jeapp, mitte kunagi! Kas see tähendab, et ma poleks ennast katsunud? Ikka olen – nagu iga teist kehaosa. Ei, mul ei ole seal allpool midagi viga. Ei, mul pole ka seal kahe kõrva vahel midagi viga. Ei, ma pole seda ka ühelgi usulisel või kultuurilisel põhjusel jätnud seda tegemata. Ma lihtsalt ei ole tundnud huvi. Ma lihtsalt pole näinud vajadust. Tahaks loota, et ma pole nii utoopiline nagu gükloop-ükssarvik ja neid inimesi on veel?!

 

Miks ma ei masturbeeri?

Tüdruk, kel on olnud juba noorest east nii mõnigi dildo ja vibraator (mäletate ju küll – hästi naljakas oli neid kinkida sünnipäevaks tiinekaeas!), kes on päris seksuaalne, kes hindab seksi ning on kõrge libiidoga, kuid ei masturbeeri… What sorcery is this? Asi on lihtne. Minu jaoks (nagu loomade kuningriigiski) on seks kahepoolne akt. See on füüsiline lähedus kahe inimese vahel. Minu jaoks mitte isegi lihtsalt kahe inimese, vaid kahe armastatu vahel. Nimelt tähistab seks minu jaoks kirge, sügavat ühendust, armastust, romantikat, haavatavust, lähedust, jagamist ja ka ürginstinkti. See on kaugel vaid mõnusensatsioonist, mida inimesed otsivad enda rahuldamisest. Seks kahe hinge vaheline ülim armastuse väljendus ning ma ei näe põhjust, miks üksinda seda praktiseerima peaksin. Seksi suurim mõnu tulenebki armastatu puudutusest.

Järsku tõesti keegi masturbeerib, et endaga seksida? Et enda vastu tunda kirge, armastust, romantikat jms. Kuid ma olen enam kui kindel, et suurem osa inimestest läheb välja ikka mõnutunde ja kiima rahuldamise peale. Ja miks on nii, et mina, kes ma hindan kõrgelt kallima mitte iseenda puudutust, olen see veidrik? Mis ajast on saanud masturbeerimisest norm? Miks vibraatoritega saavutatud intensiivse mõnu tagajärjed on hakanud partneriga seksuaalkogemusi rikkuma? Miks on kadunud inimestel huvi nautida seksi oma partneriga? Pigem vahtida pornot, lüüa ruttu lahti ja ei mingit teise inimese rahuldamist? Mis ajast hakati eelistama kiirtoidu drive-in võimalust romantilisele õhtusöögile kaaslasega?

 

Miks ma ei vaata pornot?

Olenemata sellest, mida mina olen otsustanud teha või kuidas käituda või mitte käituda, ma pole kunagi heitnud kellelegi ette nende otsuseid! Kõik sõbrannad, kellega sel teemal on olnud juttu, masturbeerivad. Rääkimata meessoost sõpradest. Paljud paarid vaatavad ka koos pornot. Paljude jaoks eelmäng = porno. Ei ütle, et ma poleks kunagi näinud pornot. Olen… huvist, et mis see nii väga ära ole siis. Ja ausalt öeldes – need ongi jäänud ainsateks kordadeks. Ei tea, mis värk on, aga MITTE KUIDAGI see minuga ei ühti. Kuigi paljude jaoks on see erootiline, siis mulle jääb seal paljugi ette. Minu jaoks midagi nii püha nagu hingeline seks kaaslasega ei ole võrreldav ka mitte raha eest sooritatud näideldud ülimalt visuaalse seksuaalse aktiga. Ma ei saa muidugi käsi südamel seda kõikide erootikafilmide kohta öelda, sest ma lihtsalt ei olegi neid näinud. Küll aga tean, et porno as most of us know it, ei ole mulle vaatamiskõlbulik.

Kas see tähendab, et ma olen magamistoas pimedas teki all ja kuivik? Tõmbame siinkohal paralleeli blogimisega. Ma ei loe ühtegi blogi. Nagu reaalselt null. Varem sattusin veel lugema postitusi, kus minust kirjutati, aga enam ka neid mitte. Ei tunne lihtsalt vajadust selle järele. Erandiks on postitused, millele satun peale kellegi jagamise või soovitamise tulemusena. Tavaliselt midagi südamlikku, õpetlikku ja ilusat, aga kui selliseid ise ei otsi, siis ei satu ka neid leidma, eks? Sellegipoolest, ma ARMASTAN blogida. Ma armastan seda teha erinevatel teemadel, õppida oma lugejaskonda tundma ning avada end eri tasanditel. Olen oma väljaütlemistega päris julge ja ei ütleks, et ka sõnakasutus kuiv oleks. Ja täpselt sama suhe on minu puhul seksiga. Ma teiste oma kallale (loe: porno) ei kipu, kuid ise harrastan mõnuga, hehe! Ma ei karda ka oma seksuaalsust väljendada ning naisvormide ilu tähistada.

 

Porno kui narkootikum

Roometiga kohtumine andis mulle selgust, et ma polegi gükloop-ükssarvik. Selliseid on veel! Roomet on nimelt väga kindlameelselt loobunud elus nii mõnestki, et hoida end keskkonna hävituslikest mõjudest kõrvale. Ta on karsklane, ta ei suitseta, ta on minimalist ja palju muud. Üllatusena sain talt teada, et ta on ka nofapper. Olin selle tähendusest kuulnud, kuid päris kindel polnud. Tegemist on teadliku otsusega loobuda pornograafiast ja enese seksuaalsest stimulatsioonist enesetäienduslikel eesmärkidel. Ütleme nii, et olin väga üllatunud seda mehelt kuulda.

Aga kas pole mitte tore, kui mõlemal suhtes on samad väärtused? Kui uurisin talt, miks ta sellise otsuse on langetanud, oli vastus lihtne ja konkreetne: “Sest see mõjub ajule narkootiliselt ja tahan, et mu aju saaks seda toimet vaid asjadest, mis päriselt mulle elus kasuks tulevad”. Tõepoolest, liigne porno ja eneserahuldamine mõjuvad meie ajule samamoodi kui kokaiin. See tekitab sõltuvust, vähendab aja jooksul meie mõnu sensatsioone, teeb meid laisaks ning saadab ajule valesid signaale.

 

Seks ja dopamiin

Seksi ajal vallanduv dopamiinitase on umbes kaks korda kõrgem kui söömise ajal. Kui me vaatame tagasi paleotiilisse aega, siis inimtihedus oli üsna madal ja polnud just palju valikuid paljunemiseks. Seetõttu on meie aju teinud vastavad kohandused. Nimelt sama partneriga seksides, väheneb iga korraga meie ajus vallanduv dopamiinitase ja samamoodi ka motivatsioon. Kui aga tutvustada isikule uut partnerit, siis kerkib dopamiinitase taas lakke ning samamoodi ka motivatsioon seksida. See on aju strateegia, kuidas maksimaliseerida oma geenide edasi kandmist.

 

Salakaval internetiporno

Pornotööstus (nagu ka kõik teised tööstused) kasutab ära seda fenomeni, et inimesest enda ohver teha. Kuidas? Internetiporno annab sulle kohese juurdepääsu lõpmata arvule erinevatele partneritele. Tänapäeval võid näha 30 minuti jooksul rohkem vastassooesindajaid end sulle erootilisel viisil esitlemas kui paleoliitisel ajal üldse inimesi kokku oma elu vältel nähti. Rääkimata sellest, kui vähestega neist suguühtesse astuti. Ja just nii kasutab netiporno ära sinu aju programmi, et hoida sinu tähelepanu tundide viisi enda käes. Kui ütleks, et ajast on kahju, siis tegelik probleem on hoopis selles, kuidas iga pornosessioon sinu ajutegevust mõjutab.

Me kõik teame, et meie igapäevane tegevus mõjutab meie keha, meie organeid ja samamoodi ka meie aju ja selle tegevust. Kuid paljud ei tea kahjuks, kui võimsalt mõned ained ja tegevused võivad tegelikult mõju avaldada. Viis, kuidas mingi teave meieni jõuab, on teabest endast tegelikult isegi olulisem. Kui porno poleks tehtud interneti teel nii kiiresti, mugavalt ja igal hetkel kättesaadavaks, siis poleks selle mõju meile üldse mitte nii kahjulik. Ja nii kurb kui see ka poleks, siis on teaduslikult tõestatud, et interneti ülemäära kasutamine (s.h internetiporno vaatamine) kahjustab just seda osa ajust, mis hoolitseb meie motivatsiooni, otsustusvõimekuse ja enesekontrolli eest.

Pornosõltlastel võib tekkida tugev soov vaadata pornot ka kõige väiksema stimulatsiooni tagajärjel nagu näiteks rannas olles, pesus naiste pilte nähes, lühikese seelikuga naist nähes jne. Soov vaadata pornot muutub neis küll aina tugevamaks ja pealesuruvamaks, kuid samas porno vaatamisest saadav nauding aina väiksemaks. Erektsioon oma reaalse partneri vastu väheneb, sest ajul on harjumus koguaeg kogeda uut partnerit (mida internetiporno võimaldab). Seetõttu kannatab umbes 60% porno kasutajatest madala libiido või erektsioonihäirete käes. Porno muudab aju ettekujutust ka reaalsest seksist ning seksuaalaktist oodatakse ebarealistlikku kogemust, mistõttu reaalne seks ei ole enam nauditav. Lisaks sellele on aju harjunud dopamiini vallandama vaid ekraani vahendusel saadud teabest.

 

Kõrvalmõjud ja sümptomid

võimetus peatada porno tarbimist
tugev tung vaadata pornot
enesekontrolli kaotamine, võimetus kontrollida emotsioone
pornosõltuvuse mitte tunnistamine
porno vaatamine salaja
porno vaatamise jätkamine olenemata sellest, et see avaldab negatiivset mõju suhtele, karjäärile jms.
suhte intiimsuse, emotsionaalse läheduse , seksuaalrahulduse ja kvaliteedi vähenemine
ajataju kadumine pornot vaadates
tarbitav porno muutub aina “ilmekamaks”
nauding pornost muutub aina väiksemaks, mistõttu vaadatakse seda aina rohkem või aina veidramat
dopamiini retseptori häired, mille tagajärjeks on depressioon, ärevushäired jt.

Inimaju on nii tark, et luua programme, mis tulevad inimesele kasuks. Kahjuks on ka inimene piisavalt tark, et ära kasutada neid programme. Nii on aju programmist, kuidas võimalikult palju geene edasi kanda, saanud inimese loodud programm, kuidas võimalikult palju dopamiini vallandada võimalikult vähese pingutusega. Õnneks on meie teha, kas me laseme enda ajul selle käes kannatada või mitte. Veel kord mainin, et ma ei mõista hukka kedagi, kes masturbeerib ja vaatab pornot. Usun, et paljud mu lähedased teevad seda. Küll aga oli soov jagada teiega enda vaatenurka, et avada silmi vähe puudutatud teemal.

Milline on sinu suhe porno ja masturbeerimisega? Kuidas suhtud internetiporno vaatamisse? Ära häbene ja jaga oma lugu!

Kehakatted – Marc and Andre

Fotod – Siiri Kumari

The post Palju ma masturbeerin ja pornot vahin? appeared first on Paljas Porgand.

RETSEPT: Kakao energiapallid

Järgmiseks jagan lihtsat retsepti magusatele kakaopallikestele, mis on suurepärased lapsele või iseendale lõunakarpi kaasa pakkimiseks. Sama hästi sobivad need suures purgis hoiustamiseks, et esmast nälga tervislikult eemale peletada, suu pärast õhtusööki magusaks saada või külalistele midagi hamba alla pakkuda. Igal juhul maitsevad need kõigile! Kui soovite kasutada samu koostisaineid, siis klikka lingile. Ja ära unusta, et pakun Iluversumi e-poes koodiga “paljasporgand” kõigelt -12% ning Fitshopi e-poest koodiga “paljasporgand15” kõigelt -15% soodustust.

Tegemist on pehmete, ent krõbedate, vegan, suhkruvaba, gluteenivaba ning valgurikaste maiuspaladega.

Kakao energiapallid   Prindi Ettevalmistus 25 minutit Küpsetamine Valmistamisaeg 25 minutit   Lihtne valmistada, magusad, tervislikud, energiarikkad, valgurikkad, šokolaadised, suhkruvaba, gltueenivaba, vegan. Autor: Merilin Taimre Retsepti tüüp: Magustoit Kogus: 12 palli Koostisained 170 g datleid 100 g röstitud granolat (või röstitud kaerahelbeid) 25 g tahiinit 25 g mandleid 15 g Rawsom toorkakaod 15 g Vegway maapähklivalku 15 g Rawsom purustatud kakaoube törts mandliekstrakti näpuotsatäis Himaalaja soola Valmistamine Leota datleid kuumas vees ja veendu, et kõigilt oleks kivid eemaldatud. Kui datlid on pehmed, blenderda need koos tahiini, soola ja mandliekstraktiga püreeks. Haki mandlid tükkideks. Sega kõik koostisained suuremas kausis kokku. Aseta segu külma tahenema, et seda oleks hiljem kergem pallikesteks rullida. Rulli segust peopesade vahel umbes 30-grammised pallikesed. Säilita neid sügavkülmas või külmkapis. Toitumisalane teave 1 portsjon: 1 pall Kalorid: 125kcal Rasv: 5g Küllastatud rasv: 1g Küllastamata rasv: 2g Transrasv: 0g Süsivesikud: 14g Suhkur: 9g Kiudained: 3g Valk: 4g 3.5.3251

 

The post RETSEPT: Kakao energiapallid appeared first on Paljas Porgand.

RETSEPT: Soolakaramelli-maapähklivõi proteiinijäätis

Retseptiblogina küll alustanud, kuid tänaseks päevaks sellest kaugele triivinud, on mul teile tore uudis! Nimelt hakkan jagama iga teine neljapäev ehk siis kaks korda kuus uusi retsepte! Kõik retseptid ilmuvad esmalt Fitness.ee foorumis “Retseptid” all ning hiljem ka siin! Seega võite juba aimata, et tegemist hakkab olema tervislike, kõrge valgusisaldusega, treeninguid ning kaalulangetust toetavate retseptidega.

Kuna ma pole niiiii ammu kokanud ja tahaksin seda teha täie mugavusega, siis uuendasin ka kogu oma köögitehnikat. Tellisin endale korraliku nugade komplekti, Nutribulleti, Belgia vahvli masina, pannkoogipanni, mini brownie küpsetusvormi, salatimasina, säilituskarpe, segamiskausse ja igasugu muud kasulikku köögikraami. Tahan jagada teile nippi, kust saab need reaalselt 2x soodsamalt kätte – Kaup24-st. Kohast, kust ma poleks kunagi niisama osanud otsida. Aga kui hakkasin võrdlema Nutribulleti hindasid, siis jäi see pinnale. Ja kui nägin, et saan sealt kätte ka kõik muu suure soodusprotsendiga ja tasuta kojutoimetusega, siis oli otsus koheselt langetatud!

Kui sul on Nutribullet, hea blenderkann või käsisaumikser olemas, siis võime retsepti kallale asuda! Tegemist on siis mu InstaStorydest juba tuttava METSIKULT maitsva, tervisliku, toitva ja minu reaalselt lemmiku jäätisega! Pealegi on see suhkruvaba, põhimõtteliselt süsivesikutevaba, kõrge valgusisaldusega, vegan, gluteenivaba ja põhimõtteliselt KETO. Seega sobilik kõigile! Sõin seda iga päev kas hommikusöögiks, õhtul magustoiduks või mõlemat, hehe. Nagu teate, siis maapähklivõi ja soolakaramell on minu suurimad nõrkused.

Kuidas teha jäätist ilma kooreta ehk minu SALADUS:

kasuta valgupulbrit – valgupulber seob vedelikku ja paksendab tulemust. Lisaks garanteerib toidus makrode tasakaalu, lisades sellele valku
kasuta tofut – kui jäätises muidu kasutatakse koort, siis vegan alternatiivi, parema konstistentsi ning paremate makrode nimel kasuta hoopis silken ehk pehmet tofut. Selle kõrvalmekk jääb minimaalne, aga see-eest on tegemist väga palju tervislikuma jäätisega ning selle valmistamiseks ei vaja sa jäätisemasinat!
blenderda rohke jääga ja minimaalse koguse vedelikuga – lisad vedeliku, saad smuuti. Lisad jää, saad jäätise!

Rääkides nüüd antud retsepti kindlatest koostisosadest, siis jagan teiega oma lemmiktooteid ning soodustusi:

Vegeway Peanut protein – nagu teate, siis olen pikalt otsinud häid vegan valke, mida kokkamises ja sheikides kasutada. Eestis lihtsalt pole midagi ägedat saada. Tellisin neid tihtipeale USAst või Austraaliast, kuni sattusin peale, et Soome bränd Leader Foods toodab maapähklivalku, mis kukutas mu suu kolksti maha. Ilmselgelt proovisin kohe järele ning tänu Fitshopile võtsime ette ka missiooni hakata seda Eestisse tooma! Ja kuu aega hiljem ta kodumaal müügis oligi! Mul on siiralt kahju kõigist, kes seda veel proovinud pole… PS! Koodiga “paljasporgand15” saate KÕIGELT Fitshopi e-poes -15% soodustust!
Silken tofu – seda just igalt poolt ei leia, aga mina olen seda alati Prismast ostnud. LINK!
Maapähklivõi – mul on väga kindlad lemmikud: Meridian Foods, Diet Food ja Sport Definition kõik pähklivõid on megahead! Ja mis kõige parem, siis jällegi koodiga “paljasporgand” saate mu koostööpartneri Iluversumi e-poest KÕIGELT -12% soodustust!
Soolakaramelli kaste – muidugi võid sa kasutada isevalmistatud soolakaramelli kastet või ka poest ostetud suhkru ja kaloritega kastet… absoluutselt! Ma ise aga eelistan nendel harvadel juhtudel pea kalorivaba suhkruta kastet kasutada. Olen sel puhul avastanud ka oma lemmiku, milleks on vedelamat sorti 6PAK zero soolakaramelli kaste ja paksemat sorti KFD Premium XXL soolakaramelli kaste. Jällegi annab “paljasporgand” sulle -12% soodustust!

Seega avage jäätisehooaeg ikka tervislikult ning kaalusõbralikult minu vegan suhkruvaba valgujäätisega ning, makrolugejad, ärge unustage seda ühe klikiga ka oma toitumispäevikusse kanda (üleval MyFitnessPalis)! Päikest!

RETSEPT: Soolakaramelli-maapähklivõi proteiinijäätis   Prindi Ettevalmistus 5 minutit Küpsetamine Valmistamisaeg 5 minutit   Keto, valgurikas, süsivesikuvaene, suhkruvaba, laktoosivaba, vegan, lihtne ja kiire valmistada. Autor: Merilin Taimre Kogus: 2 Koostisained 100 g silken e pehmet tofut 7 jääkuubikut 50 g Vegeway peanut protein maapähklivalku 25 g maapähklivõid ½ tl Himaalaja soola 5 datlit või soovipärast magustajat Kaunistuseks purustatud maapähkleid või kakaonibse ning soolakaramelli kastet Valmistamine Blenderda kõik koostisosad blenderkannus ühtlaseks kreemjaks massiks. Soovi korral magusta datlite või muu magusainega. Kaunista ja serveeri! Toitumisalane teave 1 portsjon: 1 jäätis Kalorid: 234 kcal Rasv: 12 g Küllastatud rasv: 2 g Küllastamata rasv: 10 g Transrasv: 0 g Süsivesikud: 3 g Suhkur: 3 g Kiudained: 0 g Valk: 21 g 3.5.3251

 

The post RETSEPT: Soolakaramelli-maapähklivõi proteiinijäätis appeared first on Paljas Porgand.

Minu parim sõber

Meil kõigil on olemas üks väike salajane parim sõber, kes ei tee häält, kes on alati olemas, kui teda vajad ning kellega veedaksime koos suurema osa ajast hea meelega. Mõnel on selleks teine inimene, mõnel kass ja mõnel šokolaadikook. Minul on selleks aga kohv! Ma olen kohvist kirjutanud päris mitmeid postitusi ning teate hästi, et kohv on osa mu igapäevast, vahel lausa 5 osa, hehe!

Foto – Artur Ivlijev

Kui Roometiga kokku läksime, siis ma ei teagi, kas mina nakatasin teda kohvi armastusega, kuid sellest poisist sai kohvigurmaan! Tal on veider teema, et kui miski hakkab talle huvi pakkuma, siis ta hüppab pea ees süvitsi sellesse ja enne välja ei tule, kui on ka kõige mudasema põhja ära näinud! Ehk siis ta uurib kõike selle teema kohta, proovib kõik ka ise järele ja veendub, et ta saab sellest parima kogemuse. Nii ka siis kohviga. Mingi hetk kasvas ta huvi kohvi, ajaloo, kohvisortide ning erinevate valmistusviiside vastu. Paar päev oli ta ninapidi internetti kleebitud ja juba järgmine hetk kriiskas, et tellis endale Aeropressi.

Foto – Roomet Poom

Ja nii sai alguse ka minu kohvigurmaanlus. Merilin hakkas jooma MUSTA KOHVI, mida ma ei suutnud nuusutada ka varem mitte. Kui kohv on aga hästi tehtud, siis maitseb see ka mustalt ülimalt hästi! See sobis ideaalselt ka mu intervaalpaastumisega muidugi, sest ühtegi piima paastumise ajal tarbida ei tohiks. Kuid selle suurim pluss on siiski puhta kohvi maitse nautimine. Lõpuks saan ma aru, mida tähendab kvaliteetkohv, kuidas kohvi maitse võib erineda sõltuvalt valmistamise viisist, mis on specialty kohv ja kui lõbus on kaaslasega sellist ühist parimat sõpra jagada!

 

Aeropressist stiilse Jura ENA8-ni

Kuna Aeropress on Roometi oma ja ta kannab seda endaga alati kaasas nagu oma kõige kallimat EOS-t (Canon EOS kaamera), siis pärast hommikukohvi jäin ma alati kuivale. Kodukontorit tehes võiks ju ikka üks korralik masin ka kodus olemas olla. Pärast oma Jura masina rendilepingu lõppu eelmise aasta suvel, sain aru, et vajan endale koju päriseks ka üht! Kui sattusime Roometiga järjekordselt uut põnevat kohviuba välja valima Kafo esindusse, kus müüakse tema kõige lemmikumat Brasiilia uba, jäi silma mulle uus Jura ENA 8 espressomasin – stiilne, kompaktne, võimekas.

Foto – Roomet Poom

Minu jaoks oli pärast oma kogemust kõige olulisem, et tegemist ei oleks kapselmasinaga, mis toodab metsikult plastikut. See on võrreldes mu eelmiste masinatega tõesti pisike, mahtudes nii kõikjale ja ruumi jääb köögipinnal veel ülegi. Disaini kõige silmapaistvamaks osaks on selle silindriline kristalse pinnamustriga veemahuti ning stiilne valge värvus (saadaval veel ka punases ja mustas toonis). See valmistab kõiksuguseid kohvijooke, mida saab isikustada ehk seadistada iga joogi kuumust, kangust, kogust ja piima ning kohvi vahekorda.

Foto – Roomet Poom

Muidugi saab masinaga ka piima vahustada. Piima vahustamine on alati selline hell teema, sest paljud masinad justkui ei saa sellega hakkama. Jura ENA8 masin vahustab väga hästi ka kõige põikpäisemaid taimseid piimasid. Minu lemmikuks taimseks piimaks kohvile on Alpro mandli-, kaera- ja india pähkli piim ning Bridge tatrapiim… on lihtsalt IMELINE!

Foto – Roomet Poom

Ja lisaks imeline funktsioon, mis võimaldab kasutada ka jahvatatud kohvipulbrit! Avad luugi ja sisestad täpselt vajamineva koguse jahvatatud kohvipulbrit, et valmistada tavapärasel viisil kohvi. Kvaliteet ei muutu! Kuna masinaga on kaasas kulp, millega saab lisada ube ja pulbrit täpselt ühe kohvi jagu, saame nautida iga päev eri kohvi, sest me ei valagi kohvi0amahutit kunagi täis. Roomet teeb oma lemmikut ja mina oma!

Foto – Roomet Poom

Aga jõudes tagasi masina juurde, siis mul on teile suurepäraseid uudiseid! Koodiga “PALJASPORGAND” saate KÕIKIDELT Jura kohvimasinatelt KAFO e-poes ja esindustes Tartus ja Tallinnas lausa -10%! Aga lugege kindlasti edasi, sest mul on teile allpool veel üks suur üllatus!

 

Me proovisime 14 erinevat kohvi

Kui ma kohvimasinale järele läksin, siis sain KAFO-lt põneva väljakutse proovida järele kõiki nende uusi Molinari kohvisorte ning kirjutada sellest ja oma uuest Jura masinast postituse nende blogisse “Kuulsused testivad”. Kuna tegelikult on teema põnev, siis miks mitte seda ka siia kirjutada? Kuna kohvi ajalugu on samuti väga põnev, siis võtsime ka KAFO kohvikoolituse, kus meile räägiti lähemalt:

Kohvi ajaloost ja levimisest maailmas
Kohvi taimest ja viljast
Kohviubade korjamisest ja töötlemisest
Kohvi erinevatest röstimistehnoloogiatest
Maailma suurimatest tootjatest ja tarbijatest
Erinevatest jahvatus- ja kohvivalmistusviisidest
Kohvi valmistamise erinevatest meetoditest

Jõime kumbki vast mingi 8-9 tassi kohvi sel päeval (ma olin veel veepaastul ka, haha!) ja saime proovida kõiksuguseid kohvisorte! Ametlikult kohviproff, sain uute teadmistega kohe asjalikumalt kohvisorte ka teile testima asuma. Toon välja minu jaoks kõige põnevamad ja meeldivamad Eesti turul uued Molinari kohvid (vihje: kõige viimasena kõige lemmikum välja toodud)!

Foto – Artur Ivlijev

Natuke ka Molinari kaubamärgist rääkides, siis see on loodud 1804. aastal Itaalias Modena provintsis pioneer-perefirmana, mille tegevusala on ajas muutunud. Alles 1944. aastast alates suunasid Giuseppe Molinari ja ta pojad oma peategevuse kohvi röstimisele juba tööstuslikult ning panid aluse tänasele „Caffe Molinari” kaubamärgi sünnile.

 

Molinari Qualita

Molinari Qualita sarjast üllatas mind kõige enam Rosa kohviuba, mis on väga maheda, üldse mitte happelise maitsega. 90% araabika ja 10% robusta kohviubadest mahe kohvisegu tagab magusa maitsenoodi ning maheda täidluse. Sobib ideaalselt nii musta kohvi kui ka piimakohvi nautimiseks.
Aeropressi kohvinautlejatena olime Roometiga vaieldamatult Lavazza ORO fännid. Seega ootasime palju ka Molinari Qualita ORO kohvilt ja me ei pidanud pettuma. Kohvis tulevad esile vürtsikad noodid nagu kaneel, kurkum ja kardemon. Kohv on väga sametine ja tugeva cremaga nagu OROle kombeks.

 

Bio Organic & Fair Trade biolagunevas pakis

Üks väheseid kohvisid, mida ma naudin täielikult just musta kohvina. Maitse on nii puhas ja pehme, et kohe ei tahagi midagi lisada! Bio Organic & Fair Trade on Ladina-Ameerika orgaaniline 100% araabika kohv keskmise röstimisastmega, mis pakendatud biolagunevasse pakendisse, mis teeb selle ülimalt keskkonnasõbralikuks ning tarbija südant soojendavaks. Saadaval nii ubadena kui ka jahvatatud kujul.

 

Molinari American Break

Järjekordne mustalt nauditav kohv, millel on aga väga huvitav jõuline järelmekk. Ameeriklaste lemmikkooslus tumedaks röstitud araabikast (60%) ja robustast (40%). Piimakohvina ta nii hästi ei sobinud, robusta mõru mekk on mõnusalt esile toodud. Saadaval nii jahvatatult, mis teeb sellest ideaalse filtrikohvi.

 

Molinari Riserva

Gourmet Italia on väga õrnalt happeline, sobides nii mustana kui ka kohvipiimajoogina nautimiseks. Naljakas ongi, et mida hapum kohv, seda maitsvam kohvipiimajook. Kas olete täheldanud? Maheda espressoga on raske latte‘t teha, sest kohv kaob piima maitse sisse ära.
Keenia on 100% araabika, mis teeb sellest tippvaliku maailma ühest kuulsamast ja erilisemast kohvikasvatuspiirkonnast. Tumedam röstimisaste ei muuda kohvi ka liiga happeliseks, sobides nii ideaalselt näiteks flat white’ina, kus pole liiga palju piima, et happelisus võiks õrnalt esile kerkida.

 

Molinari Energy ja Sweet Break

Molinari Energy Break Ginseng on minu KÕIGE LEMMIKUM jahvatatud kohv naturaalse ženženni ekstraktiga, mis pakub minu jaoks täiesti ainulaadset elamust! See on kohvimaiasmokale tõeline maiuspala! Kohvi aroom on tugev ning kohv ise kergelt magus ja niiii mahe! Ma olen seda ainult mustalt nautinud igal hommikul, sest ei raatsi seda kuidagi ära rikkuda! Ma võin käsi südamel öelda, et see maitseb ka neile, kes muidu kohvi ei armasta.
Nii pea kui Ginsengi oma otsa sai, asusin ma selle noorema õe/venna Molinari Sweet Break Nocciolato kallele millele on lisatud naturaalset kakao ekstrakti. Põhimõtteliselt sama hea kohv, kuid tiba väheke armastasin Ginsengi ikkagi rohkem! Seega tee oma valik, sa ei kahetse seda niikuinii!

Foto – Artur Ivlijev

Kui Roomet on tõeline araabika fänn ja hindab kõrgel kasvatatud single origin kohvi (seda happelisem ja puhtam on kohvi maitse), siis mina armastan araabika-robusta segu enim just igapäevaselt joomiseks. Kui ma soovin saada maitsepuhangut, siis piisab lonksust Roometi kohvist/espressost, hehe!

Kõik Molinari kohvid on alates märtsist saadaval kõikides Prismades, Stockmannis ning suuremate Selverite gurmeeletis ja loomulikult KAFO e-poes ja esindustes Tartus ja Tallinnas! Ja siit siis ka lõplik üllatus: kood “PALJASPORGAND”, lisaks -10% soodustusele Jura kohvimasinatelt, annab ka -20% KÕIKIDELT kohvidelt, teedelt (parim tee, mis ma nende valikust saanud olen, on Frau Ricklefi vanilje-karamelli rooibos tee), kakaodelt ja muult toormelt (pakkumine kehtib mai lõpuni; pärast seda jääb soodustus 10% toormelt ja 5% Jura masinatelt)!

The post Minu parim sõber appeared first on Paljas Porgand.

Lasin kõigest lahti!

Kell on 5 hommikul, linnud laulavad ja punane tulekera hakkab end vaikselt ilmutama. Silmad veel rasked, kuid mõistus nii kerge ja selge, võtan ma läpaka sülle ja suur tung ajendab mind blogima. “Millal sa taas blogid?” kuulen ma viimasel ajal söögi alla ja peale. Ma ei saa seda kontrollida. See pole minu jaoks sõnade ritta seadmine, vaid puhas ühendus millegi kõrgemaga (nimetage seda Jumalaks, Kõrgemaks Minaks, teadlikkuseks, sisetundeks vms), mil kanal läheb lahti ja sõnad iseenesest voolavad läbi minu. Vot see on minu jaoks blogimine. Kõrgema info edastamine, et aidata teisi või naerutada neid, et tuua teadlikkust või inspiratsiooni, et hoiatada või olla haavatav.

 

Mitte miski polnud piisav

Mäletan piltselgelt päeva, mil olin lõpetanud oma esimese enda poolt kirjastatud raamatu (“Mu süda kuulub pudrule”) esitlused ning oli aeg lõigata kogu mu aastase raske töö vilja. Võiks öelda, et ma ärkasin ja uinusin selle nimel iga päev. Väsitavatele raamatuesitlustele järgnenud hommikul võinuks arvata, et mind tabab eufooria, mis ikka järgneb pärast suuri saavutusi ning mis motiveerib üht inimest edasi tegutsema. Mul oli tolleks päevaks kena kodu, õnnelik suhe, palju sõpru, karjäär, mitu täidetud unistust, raudne tervis – enam kui ma unistanud olin. Kuid mis oli puudu? Õnnetunne. Rahulolutunne. Ma ärkasin sel päeval pilkases pimeduses, sest ma olin südamest ÕNNETU. Ma mäletan nii selgelt, kuidas istusin nutt kurgus ja kurtsin, et kuidas ometi saan ma tunda sees põhjatut tühjust ja mitte hinnata, kuhu olen end töötanud? MIKS ma ei ole praegu õnnelik?

Ja vastust sellele küsimusele ei saanud ma ei iseendalt, lähedastelt ega ka professionaalilt. Ja sama olukord tuli mulle end meelde tuletama veel mitmeid kordi. Ikka ja alati lahendasin ma seda ühtemoodi – ju ma ei teinud piisavalt hästi, ju on viga suhtes, ju blogimine pole minu kutsung, ju ma pean oma elus muutma seda või toda, raamatute kirjutamine on liiga kurnav… Ja ma lappisin oma elu aastaid kokku ja lahku, kuid see tundmus ei kadunud. Miks ma sellest räägin? Sest see tunne tuli taas, kuid enam mitte nii leebelt. Õppetunnid naasevad ikka meieni aina suuremas kollikostüümis, et meid õigele teele hirmutada. Kui varem said ära joostud, siis lõpuks ta ehmatab su pikali ja pole pääsu enam kuhugi. Jääb üle kolliga kas võidelda ning jääda kaotajaks või tõmmata talt mask eest ning aru saada, kes see koll on, ja lahustada oma hirm.

 

Mu elu varises koost

Olen alati olnud ilmatu tänulik oma elule. Olen saavutanud unistuste karjääri, olen tugev ja terve naine, olen finantsiliselt sõltumatu, olen elus palju reisinud, paljusid naisi aidanud, mul on suur pere, tugevad sõprussuhted, ilus kodu, armsad kassid, olen intelligentne, hea huumorimeelega ja seksikas ning mul on armastav kaaslane. Mida võiks üks 26ndas eluaastas naine veel soovida?

Midagi, mida ta ei leia mitte kuskilt mujalt kui iseendast – sisemist rahu. Olenemata sellest, mis mul kõik olemas ka ei olnud, ma ei suutnud püsida paigal. Saavutusvajadus, enda pidev tõestamine, armastusjanu olid minu suurimad seltsilised. Ma pidin koguaeg sirge trajektooriga edasi liikuma, sest iga saavutus karjääriredelil ja iga järgmine samm suhtes olid need, mis mind õnnelikuks tegid. Kui mind parajasti ei tabanud nendega kaasnevad emotsioonid, siis tundsin end emotsioonituna, puudulikuna, õnnetuna. Ja kuna ma ei mõistnud, miks ma nii tunnen, siis esitasin Universumile taotluse, et mul aidataks mõista, mis jääb mul kahe silma vahele? Miks ma ikka ja jälle leian end rahulolematuna? Miks ma ei suuda oma elu lihtsalt nautida nagu see on?

Ega kaua ei läinudki, kui elu mind õpetama tuli. Kolme kuu vältel hakkasid ilmutama end olukorrad, mis närisid aina suuremate ampsudega mu elust tükke ära. Ma täpsemalt ei saa teiega jagada ühtegi näidet, sest austan nii teiste inimeste kui enda privaatsust vähemalt sel määral ning ma ei soovi tekitada teis kaastunnet minu vastu. Kuid võin öelda, et mu senine elu muutus viisil, mil ma poleks kunagi oodanud. See oli justkui film, mis mind tabas ja mina selle tragöödia sees peaosaline. Ma vaevlesin igapäevaselt, et naeratust näole manada ja teeselda, et ma tulen selle pingega toime. Kuid minu probleem vist ongi selles, et ma ei oska teeselda. Ja ma ei usu, et ma peaksingi. Kui ma olen valmis näitama end tugevatest külgedest, siis ma olen valmis seda tegema ka nõrgematest külgedest. Ning kokkuvõttes pole haavatavus häbiasi, vaid voorus, mis lähendab inimesi. Võiks isegi öelda, et oskus olla haavatav, on suurim tugevus.

 

Taasavastamas õnne

Mitte miski siin elus ei juhtu põhjuseta. Mitte üks kaotus ei valmista meid ette millekski veel paremaks. Ma otsustasin lasta kõigest lahti, et näha, mis mu ellu tagasitee leiab! Ainult isolatsioonis me saame luua ühenduse iseendaga ja vaadata endale silma. Ma võtsin isolatsioonis aja maha, et jõuda asjades selgusele, ning, esitanud tugevad taotlused, vastused lausa voolasid läbi minu. Mediteerisin kokku kümneid ja kümneid tunde ning vaigistasin oma mõtted. Ning on täiesti uskumatu, kui palju võib isoleeritud vaikus meile öelda. Kes seda kogenud pole, ei suuda arvatavasti hoomata, mida ma mõtlen järgnevaga: Ma olin PIIRITULT õnnelik üksi, vaikuses, ilma igasuguse stiimulita, ilma igasuguste emotsioonideta, ilma plaanideta, ilma teadmisteta ümbritsevast. See polnud positiivne emotsioon, mis oleks mind õnnelikuks teinud, vaid see oli miski vaikne sügaval sisimas, mis andis mõista, et kõik on tegelikult hästi. Et kõik saab korda. Et väline müra ei ole mina.

Mis see oli? See oli puhas eksistents kõige tooremal kujul. See oli midagi, mis end mulle ilmutas nii ootamatult. Minu jaoks tähistas üksinda olemine alati õnnetust, kurbust, üksildust, ülevoolavaid emotsioone, rahutust jne. Olin ALATI rasketel aegadel otsinud enda kõrvale inimest, kes mind kuulaks, nõu annaks, toetaks, kes mind hoiaks. Ma olen terve elu KOEKSISTEERINUD. Ma ei teadnud 26 eluaasta jooksul, mida tähendab olla üksi. Mida tähendab tingimusteta armastus. Mida tähendab rahutunne. Teadlikkus. Ma lasin justkui elul, olukordadel ja inimestel end juhtida. Ma ei mõistnud kunagi, et kõik reaktsioonid minu sees on minu enda tekitatud. Kõik, mis minuga üldse juhtub, olen ma ise enda ellu kutsunud. Ma olin valmis võtma vstutust KÕIGE eest. Olgu selleks minu enda viga või mind tabanud õnnetus. Kuni me ei võta vastutust kõige eest, oleme me elu ohvrid. Me kannatame. Meie kujundame oma reaalsuse, valides kuidas me elule reageerime. Ja me ei saa kunagi õnnelikud olema, kui me ei saa aru, et KÕIK meie ümber, on tegelikult juba meie sees olemas. Kõik meie tunded on meie enda tekitatud. Kõik, mis meid häirib, meile haiget teeb, meid vihastab, tuleneb AINULT meie enda seest.

Tüdruk, kes on alati surfanud emotsioonidelainel, leidis lõpuks rahu ilma nendeta. Ja ma tulin tagasi selle pasa sisse, millele ma selja olin keeranud, et sõlmida sellega rahu. Ja ma ei kartnud enam. Mind ümbritsev ei liigutanud mind enam. Ma võin kõlada pöörasena, aga ma nägin kõike minuga toimuvat lihtsalt pealt. Kõik, mis mind rajalt maha tõmbas ja mulle niii palju valu ja kannatusi põhjustas, ei mõjutanud mind enam. Ma lihtsalt otsustasin jääda rahulikuks. Ma otsustasin naaseda enda sisse. Mulle isegi meenub üks nendest rasketest päevadest, kus ma seisin peegli ees, alasti. Ja ma vaatasin ennast ja ütlesin Roometile: “Roomet, ma ei tunne, et see mina oleksin. Ma tunnen, et ma pole iseenda kehas enam. Ja see on nii hirmutav”. Aga ma polnudki. Mu tähelepanu oli igalpool mujal kui iseenda sees. Ma ei osanud lasta elul kulgeda, vaid ma pidevalt kontrollisin seda. Ma reageerisin olukordadele ja astusin ohvrirolli. Ma seadsin oma õnne allikaks oma armusuhte, karjääri, sõbrad ja nendega kaasnevad emotsioonid. Ma olingi täitsa kadunud enda seest ja ma ei osanud seda näha…

 

Meie ainus ülesanne Maa peal

Inimesed on ära unustanud, miks me loodud oleme. Miks meie hinged on saadetud siia maa peale. Meie AINUS tegelik ülesanne on eksisteerida. Meie õnn ei peitu töös, suhtes, lastes, välimuses, asjades, elamustes. Meie õnn peitub momendis. Siin ja praegu. Meie õnn peitub meie sees. Aga me oleme selle unustanud. Meil on iseendaga sügava ühenduse vastu lausa kabuhirm. Tänapäeval ei osata end välja lülitada, ei osata lihtsalt olla. Meil on koguaeg vaja midagi teha, millelegi oma tähelepanu suunata, meelt lahutada. Nii pea kui me vaigistame oma meele, siis hiilivad ligi kõik meie peidetud hirmud, allasurutud valud ning mustad kollid kapis, et me nendega tegeleksime ja paraneksime, et lõpuks leida püsiv rahutunne. Inimene aga eelistab seda “jubedust” mitte kogeda ning summutab selle südamehääle, summutades nii ühenduse iseenda ja tõelise õnnega.

Kuidas siis valu leevendatakse? Viiakse mõtted mujale, süüakse, tarbitakse uimastavaid aineid, pidutsetakse, binge-vaadatakse telekat, kuulatakse meeleolukat muusikat, tehakse trenni, uputatakse end seltskonda, seksitakse. Me ei oska enam valu ja hirmu kogeda, vaid me uputame seda. Ma ei pea valu all silmas otseselt midagi ekstreemset nagu kellegi või millegi kaotus või surm. Vaid kasvõi hirmu igavuse ees, armastusetuse tunnet, valu tõrjutuse või vale otsuse pärast vms. Teadmata, et kui me laseme sel valul tulla, seda kogeda ning seejärel laseme sel lahustuda, siis see valu tõesti kaob. Ja me terveneme. Me loome taas puhta ühenduse iseendaga.

 

Mina olen

Ma olen palju kannatanud viimasel ajal, kuid ma võin tõsimeeli öelda, et ma pole kunagi nii õnnelik olnud! Ma olen leidnud endas taas selle sära ja sügava rõõmutunde ning nagu inimesed, kes mind üle pika aja taas näevad (isegi Roomet), ütlevad, siis ma olen lausa teist nägu läinud! Ning see õnnetunne pole enam enam kaduv nagu varem. Miski kisub mind koguaeg tagasi enda sisse ja seal on nii hea olla! Ma võin istuda voodis tunde ning mitte tunda tungi midagi teha, millegagi enda meelt lahutada. Ma ei tunne enam vajadust koguaeg tööd teha ja midagi saavutada. Ma ei igatse kallimat iga sekund, mil teda pole. Ma ei haara snäki järele, kui mul pole midagi teha. Ma lihtsalt olen. Ja naisena, kellelt iga intervjuu küsiti, kuidas sa niiiiii palju suudad alati kõike korraga teha, võin öelda, et sellest tegemise sõltuvusest vabanemine on igaühe jaoks võimalik. Ma jagasin oma nipina ju alati, et minu jaoks pole vaba minutit – ma koguaeg teengi tööd, trenni, kokkan või olen kaaslasega. Ma lausa kartsin isoleeritud vaba aega, sest mul oli palju pagasit, mida ma kaasas kandsin. Ma ei tahtnud tegeleda oma Sisemise Lapsega, kes nuttis valust üksinduses. Ma PELETASIN pidevalt eemale oma sisemisi muresid, hirme ja kogemata jäänud valu. Kuigi nendest läbi minek on kuradima valus, siis ma ei ole enam argpüks. Sest pärast kõike seda valu, tuleb õndsus. Uus leht. Ja lõpuks, siin ja praegu, ma olen.

See oli sissejuhatav postitus minu teekonnas, mida ma isolatsioonis läbima hakkasin. Mul on olnud väga-väga palju taipamisi ning soovin neid kõiki teiega jagada, sest tean, et see aitaks NIIII PALJUSID. Järgnevates postitustes hakkan ma lapp lapi haaval lahti võtma enda tervendamise protsessi ja see saab olema põnev! Seega jääge minuga. Fööniksina tuhast tõusnud Merru saadab kõikidele armsatele hingedele, kes mulle rasketel aegadel tuge ja armastust avaldasid, suured kallid ja tänusõnad!

Fotod – Kaido Kabral

The post Lasin kõigest lahti! appeared first on Paljas Porgand.