Mariann Kaasik's Blog, page 181

sünna tuleb, jou jou

Uskumatu, et mul on kolme päeva pärast sünna. Tavaliselt olen ma juba kaks kuud enne  sünnipäevaootuses koostanud 90 kingilisti ja muud säärast. Mitte, et ma sel aastal sünnipäeva ei ootaks, aga mis ma siin ikka rabelen. Vananen ma ametlikult 20. veebruaril, aga pidu toimub 23. veebruaril. See saab kindlasti äge olema ja ma armastan selle pärast just oma sünnasid – kõik sõbrad tulevad kokku ja saame koos aega veeta. Ka need, kellega muidu väga tihti kokku ei satu aasta jooksul.

Kingitusi ma see aasta ei taha. St ma ütlesin sünna evendi lehel, et kes väga tahab, võib ühele kasside hoiukodule raha kanda, sest noh, seal on mädanevate silmadega kassid ka kahju on. Mulle pole nagu miskit vaja, mu silmad ei mädane! Win!

Ma iga aasta mõtlen, et millal SEE vanus tuleb, kus enam vananeda ei meeldi. Siiani pole tulnud. Ma saan 28, aga ma olen suurema osa oma 27dast eluaastast ARVANUD, et ma olen 28, seega see vananemine mulle uudisena ei tule, pigem oleks ma nagu aasta võitnud, sest selle loogika järgi oleks ma pidanud nüüd juba 29 saama, aga vot, tünnng, tegelt olen alles 27!

Naljakas, et kui ma olin mingi 18-19, siis ma arvasin, et juba kahekümneviiesed on mega täiskasvanud ja “suured inimesed”. Nüüd vaatan ennast ja mõtlen, et annaks taevaisa, et ma üldse kunagi täiskasvanuks ja suureks saaks. Või noh, laias laastus pole vahet, milline ma olen. Ma arvan… Lisaks mul on päris palju “suurte inimeste” asju olemas, nagu oma kodu ja lapsed ja abikaasa ja töökoht ja… Selle teooria järgi olen täitsa suur inimene juba. Sellegipoolest vaatan mõnikord oma käitumist kõrvalt ja mõtlen, et issand jumal, mu vaimne areng lõppes vist umbes 15dal eluaastal :D

Vot, sellised heietused siis tänasesse hommikusse, ega mul siin kaua aega lobiseda ei ole, sest tegelikult ma pean juba 15 mintsa pärast tööd tegema hakkama. Oma stuudio võlu ja valu – enne oleksin ma kolm shuuti umbes kolme tunniga ära teinud, nüüd lisame tund meiki + sinna ja tagasi trippimine = koju jõuan ma täna suure tõenäosusega alles kaheksa paiku. Imelik on TÖÖL käia, nagu täiskasvanud inimene…

Aga ok, see täiskasvanud inimene peab nüüd oma hambad ära pesema!

Peace!

(Krt, kes ütleb tänapäeval enam peace…)

I can’t believe my Birthday is in 3 days. Usually I have made 90 gift wish lists 2 months in advance and stuff like that. Not that I am not looking forward to my birthday, but why stress about it. Offically I age on the 20th of February, but we are celebrating on the 23rd. It will for sure be awesome and I love my birthdays because all my friends get together and we can hang out. Even the people I don’t see very ofther otherwise.

I don’t want any gifts this year. I mean I posted on my B-day event that who wants to can make a donation to a foster home for cats, because there are cats whose eyes are full of pus and I feel sorry for them. I don’t really need anything, my eyes are pus free. Win!

Every year I think when will I reach THE age when I don’t want to get any older. I am not there yet. I am turning 28, but most of my 27th year I have tought I am 28, so turning 28 is no news, rather I feel like I have gained a year, because according to my logic I should be turning 29, but what do you know, just kidding, I am actually just 27!

Funny how, when I was 18-19, I thought people who are 25 are super adults and “grown-ups”. Now I look at myself and pray to god that I at one point would reach adulthood and be a grown-up. Well, it really doesn’t matter what I am like. I think … Plus, I have a lot of the “adult stuff” like my own home and kids and a husband and a job and … according to that I am a pretty grown up person already. Nontheless I sometimes look at my behaviour and think that Dear god, my mental development must have stopped around when I was 15 :D

So yeah, these are my thoughts this morning and I really don’t have any more time to ramble on, because I have to get to work in about 15 minutes. The joys and sorrows of having my own office – before I could’ve knocked out 3 shoots in an hour, now we have to add an hour for make-up plus getting there and back home, which means I will most likely get back home by around eght PM. It’s weird going to WORK, like and adult…

But OK, this adult now needs to go brush her teeth.

Peace!

(FFS, who says peace anymore these days…)

head ja halba

Halva külje pealt suutsin ma pesta suure laari pesu koos Mari printsessikleidiga. Ehk siis kõik meie asjad näevad välja, nagu me oleks strippari vastu ennast hõõrumas käinud. Muidugi ma ei tea isegi, miks mul on arvamus, et stripparid glitteriga kaetud on, aga selline mulje on nagu jäänud.

Hea külje pealt olen ma vähemalt suure tempoga pesu pesnud ja on lootust, et kunagi saab see õudne laar otsa ka. Mis siis, kui vahepeal tuleb sädelevana ringi käia.

Jälle halva juurde tagasi minnes, ja see on VÄGA halb, mu elektritekk suri ära!!!! Sõnadest on siinkohal vähe, sest seda õudu ja ahastust ei ole võimalik sõnadesse panna. Rohkem ütleb see gif:

Või see:

Ma vist ruunasin oma vaese tekiniraka nii ära, aga kui ma arvutis istun, siis on mul oma lohk diivanil, kus ma oma teki all kügelen ja ju siis ma andsin talle nii palju säru, et ta lihtsalt suri… Ma lubasin endale, et ma enam see nädal raha ei kuluta mõttetu kraami peale, aga noh, elus püsimine on vist suht mõttekas, seega tuleb uus tekk osta. Vaatan, et kui täna tellida, võib isegi neljapäevaks kätte saada, aga ma olen nii palju sitta kuulnud selle 1a.ee kohta ja ma ei julge sealt tellida. Kuigi sealt saaks full-on vanamuti kiti osta, elektritekk ja siis see värk, kuhu jalad sisse saab sooja panna :D

See naine ei oska vist kaminasse tuld teha ja eelistab jalad elektrisussi visata, abiks ikka!

Heast küljest… Või noh, huvitavast küljest, meenus mulle just ennist üleni kananahaga kaetud olles fakt, et kui ma väike olin, siis minu meelest kananahk oli nii ilus, et ma soovisin, et inimestel oleks kogu aeg kananahk peal. Ma ei tea miks, aga ma leidsin ka, et inimnägu oleks ilusam ilma ninata :D Vähemalt see on veel peas, aga lapsepõlvesoovide kohaselt olen ma tund aega kananahas olnud ja see ei paista muutumismärke näitavat.

Uuuh, mul on niiiiiin külm, jeesusneitsiemamaria!

Muuseas, mul vahepeal on nii, et lambist hakkab ERITI külm. Ma ise arvan, et mingi kummitus käib kallistamas (sest siis pidi külm olema :D), aga keegi kummitus kallistab mind juba nii pikalt, et ma reaalselt kaalun enda põlema panemist, et sooja saada. Muidu praegu istun siin, oma elektriteki laiba all, nagu need, kes ei ole suutnud veel kaotusega leppida ja on eitusfaasis. Kuna ta enam sooja ei anna, siis on laiba peale pandud veel tavaline tekk.

Oh jumal, külmasurma mina suren.

hingehinnaga perepäev

Mari on juba pikemat aega korrutanud, et tal on ujuda vaja. Arusaadav, Tenerifel sai kuus nädalat jutti iga päev vees hullata, aga siin passi nagu tropp kuiva maa peal. Me tegelikult lähme just sellel põhjusel teisipäeval Rakveresse spasse, aga täna oli kuidagi igav, kinos olid kõik kohad võetud ja Mari tahtis midagi teha. Seega mõtlesime, et kutsume minu väikevenna ka ja sõidame Viimsisse H2O’sse. Lende jäi sedapuhku maha, sest ta ei ole viimasel ajal väga veelembeline ja temaga oleks see tripp hulga keerulisem olnud. Läksime neljakesti.

Alles nüüd, õhtul hilja, jõudsime koju tagasi, jube väsitav päev, nagu ikka, aga teel koju hakkasin mõtlema, et ikka jube kallis on veekeskuses käia. Meil vähemalt.

Esiteks, taksoga sinna. Jah, mingi kahe bussi ja kahe tunniga oleks bussidega ka saanud, aga see oleks jube tüütu olnud. Kellel oma auto, siis jääks see kulu muidugi ära. Takso sinna läks 16€. Kohapeal tahtsime osta ka Marile trikoo ja Kardole ujukad, sest Mari triksid olid väikseks jäänud ja Kardo ujukad nii ära kulunud, et muidu oleks meid liputamises süüdistatud. Lootsime, et saame needki sealt samast osta, aga seal olid kõik kahjuks vales suuruses, mistõttu tiirutasime mööda kaubanduskeskuseid ringi. Kolmandast leidsime Sportlandist vajalikud asjad, kust saime 30€ eest nii trikoo, kui ka ujumispüksid Kardole.

Perepilet 47€.

Kohapeal ei kulunud muidugi midagi, kuigi teoorias võiks seal ka süüa ja juua osta, aga meil oli nagunii mõte peale seda sööma minna ja ega seal suurem asi söök ka pole. Rääkides mitte suuremaks asjaks olemisest, siis kas pole haige, et see pilet on nii kallis ja pooled asjad on konkreetselt katki või kulunud. Päris imelik värk.

Hiljem läksimegi sööma ka, ei viitsind kaugemale trippida, siis läksime Black Rose’i. Kõhu sai täis, aga no pole jälle suurem asi söök seal. Ja see juba ütleb midagi, et kui kõht on mega tühi ja ikka on tunne, et ah, pole üldse nii hea. Arve läks 45 midagi, koos tipiga täpselt 50€.

Me oleks võinud peale söömist kohe koju kebida, aga kuna Teeme Koos 2018 raames hakkab meil homsest suhkruvaba nädal, siis pidime poodi ka minema, enda varusid täiendada. Muidu poleks homsest nagu miskit süüa ja nii. Arve läks ka üüratud 80, kuigi jah, sinna sai paar sellist suuremat koduvärki ka, mitte ainult sööki, nii et pole vast hullu.

Takso koju 15€.

Ehk siis kokku läks see “ah lähme lastega veekeskusse” maksma 238€(!!!).

Selle raha eest saaks mitu päeva spas kügeleda ja veits on selline tunne, et krt, ei taha enam uksest väljagi astuda, sest nüüd sai nii palju raha kulutatud. Isegi kui oleks ainult spas käinud, siis oleks see läinud mingi 78€. Taksoga sinna ja tagasi, pluss pilet. Ikka mega kallis on see. Imestan, et seal nii palju rahvast käib, sest tegelikult tundub mulle neid summasid kokku lüües, et oleks pidanud koju jääma ja rahumeeli oma kahe soti otsas istuma.

Jah, seda nüüd küll, et Marile väga meeldis ja isegu mina lasin täna torudest alla, mida ma üldiselt muidu kunagi ei tee. Ma vahepeal naersin Kardoga nii kõvasti, et mul hakkasid pisarad silmist jooksma, et noh, tegelt oli tore perepäev, aga väljakutse iseendale – teha sama lõbus perepäev aga nii väikse eelarvega, kui võimalik. On teil ideid?

Mari has been telling us for a while, that she needs to swim. Understandable, when in Tenerife she could go nuts in the pools every day for six weeks straight, but here has to stay on dry land like an idiot. That is actually the reason, why we are going to Rakvere Spa on Tuesday, but today was kind of boring, the movie theater’s were full and Mari wanted to do something. So we thought we would invite my little brother and go to H2O in Viimsi. We left Lende behind this time, as she is not very fond of water lately and having her with us would’ve made this journey a lot more complicated. So it was the four of us.

We just got home now, late at night, it was a very tiring day. As always, on the way home, I started thinking how expensive going to a water park is, at least for us.

First, a taxi there. Yes, with like two buses and two hours we could’ve taken public transport as well, but that would have been super annoying. Who has their own car, will not have this expense. Taxi there was 16 €. We wanted to buy bathing suits for Mari and Kardo, as Mari has grown out of hers and Kardo’s were so worn out, that people would have accused us of inappropriate exposure. We were hoping that we can get them from H2O, but unfortunately they only had wrong sizes, so we walked around the shopping malls. We got what we needed from Sportland, 30 € for the bathing suites for Mari and Kardo.

Family ticket 47.00 €

We didn’t spend anything there, although we could’ve had food and drinks, but we had a plan to go out to eat anyway and the food there is not the best. Speaking of being not the best, is it not strange, how the family ticket cost so much and half the attractions are either broken or worn out? Seems weird.

Later we did go out to eat, we didn’t want to hike for too long, so we went to Black Rose. It was filling, but the food wasn’t much anything there either. And that’s saying something, considering how hungry we were. The bill was 45 € something, with tip exactly 50 €

We could’ve headed straight home after dinner, but a sugar free week is beginning in the Teeme Koos 2018 project,so we had to go to the store to stock up. Otherwise we wouldn’t have anything to eat tomorrow. The total was a whopping 80€, although we did get a few bigger house things too, not just food, so I guess that’s OK.

Taxi home 15 €

So the total for this “oh, lets just take the kids to the water part” was 238€ (!!!).

I could spend a couple of days in a Spa for that and I kind of feel like not going out anymore, because I have spent so much money already. Even if we had just gone to the Spa, it would’ve been 78€, taxi there and back plus the ticket. It is still super expensive. I am surprised, that so many people go there, because when adding all the expenses it seems like we should’ve stayed at home and kept out 200€

Yes, of course Mari liked it and even I took a few slides down, which I usually never do. At some point me and Kardo were laughing so hard, that I was crying. So yeah, it was a fun family day out. but here’s the challenge for myself. Have the same amount of fun with as little money as possible. Any ideas?

uned ja hommikusöögid

Eile oli selles suhtes tavaline õhtu, et Lende läks 9 paiku magama ja ärkas kell 00:07 üles. Umbes tunnikese tuias ta siin tähtsa näoga ringi, siis läks Kardo teda magama panema. Ma ju tegelikult tean, et ma peaks ka vähemalt 12 paiku voodisse ronima, aga mina ei tea, kas mu magneesium enam ei mõju mulle, või hoian ma ennast väevõimuga üleval, aga no ma ei saa midagi parata, et ma lõpuks ikka kella kaheni öösel oma online beebipildistamise koolitusi vaatasin.

“Õnneks” ärkas Lents poole kolme paiku korraks üles ja kui ma teda vaatama läksin, sundisin ennast ka voodisse, kuigi ma oleks tahtnud veel üleval olla. Mõistusega sain aru, et teglikult peaks ju nagu magama ka. Kell 8 ärkas Lende jälle nutuga ja palavikuga. Juba kolmandat hommikut on tal palavik, mistõttu ta terve päeva suht maha magab ja siis alles õhtul virgub. Mingi imelik viirus.

Hommikul ei olnud mul enam huvi magama minna ja ajasin kargu alla, et ma saaks jälle rahus ja vaikuses oma videosid edasi vaadata. Unetunde sai siis kuskil viis, aga viimased paar nädalat on see üsna tavaline olnud. See on mind mõtlema pannud, et kas ongi mingi sort inimesi, keda vähene uni ei mõjuta? Mul on olnud perioode, kus ma magan täiega palju (seda küll rasedana :D), aga üldiselt ei ole mulle vahet, kas ma saan magada 10 tundi, 8 tundi või 5 tundi, sest silmad avades olen ma nagunii väsinud, aga kui püsti tõusen, siis olen juba üleval ja und nagu pole.

Igatahes, täna hommikul meenus mulle, et ma lubasin suure suuga 8-10 jaanuar osa võtta smuuti väljakutsest. See tähendab siis seda, et 3 päeva võib juua ainult smuutisid ja süüa ainult värskeid vilju. Ma ei ole kindel, kas ma võin mingi salatikastme ka enda salatile otsa keevitada või mitte, aga eks näis. Igatahes ei saa ma ise ka aru, miks ma selle lubaduse tegin, sest ma lihtsalt ei ole smuutiinimene.

Jah, nad on tervislikud. Jah, nad maitsevad hästi. Aga kui selle ära joon, siis on selline tunne, et eee.. aga kus söök on? Täna panin oma smuutisse väikse paki kookospiima, ühe banaani, värsket ananassi, avokaado ja peotäis spinatit. Imesin selle siis sisse, aga praegu mõtlen, et vahet pole, lähen teen endale ühe korraliku pasteedi-avokaado-tomati võiku, et midagi hamba alla ka saaks. Smuutijäänuse võib Lende ära juua, kui ta üles ärkab, tundub rohkem selline laste lürr, mitte söök :D

Mis te arvate, suren ma smuutiväljakutse ajal nälga? Ja mis värk mul sellega on, et mul vahet pole, et ma normaalselt ei maga? Ainukene naljakas näht selle juures on see, et mu õlad hakkasid valutama :D Vana hea unetuse õlavalu.

Muidu on mul see aasta väga tervislikult läinud. Hehe, nii hea on seda öelda, et “see aasta”, mis siis, et see vaid neli päeva kestnud. Igatahes ei ole ma selle aasta jooksul joonud midagi niru (nagu karastusjoogid ja alkohol), ei ole saia kahe käega näost sisse ajanud ja olen proovinud ennast rohkem liigutada. Päris hulluks ma ka minna ei kavatse, et hakkaksin kahe käega proteiinipulbrit mugima ja muud säärast, aga tasa ja targu pidi inimene päris kaugele jõudma.

Ma 31 jaanuaril tegelikult mõõtsin ennast ka igalt poolt, ma ei jõua ära oodata, et nädal läbi saaks, et näha, kas juba on mingigisugust muutust näha. Või on see ikka liiga vara ja poleks mõtet veel peale esimest nädalat, vaid pigem iga kuu? Ah ma ei tea! Igatahes on mul vaja täna teha üks trenn ja üks salat, siis on #teemekoos2018 esimese nädala väljakutse minu jaoks vastu võetud ja ära tehtud!

ok, Mang, you win

Ma küll ütlesin, et ma horoskoope ei usu, aga no täna tuli see uus Mangi horoskoop ja see lubab mulle üleni üli head aastat (v.a oktoober), seega mis siis muud, kui okei, hakkan uskuma. Jään ootama kõiki autasusid ja kõrgeid külalisi ja tähtsaid üritusi ja edu ja õnne. Ma nüüd hakkan iga kuu näpuga järge ajama ja õnne ootama.

Noh, kaasõnnelikud, kalakesed, tõstke käsi! Sorri, et ainult alguse lisada sain, mul teist kohtukeissi lisaks vaja pole :D

kas te kannate rinnahoidjat?

Kui ma Lentsu ootama jäin, siis tekkis mul komme mitte rinnahoidjat kanda. No ma ei tea, ebamugav suht, ahistab nagu kuidagi. Muidugi võimalik, et ma ei oma lihtsalt “häid” rinnakaid ja olen üks pekine kärakas, kellele kõik vanad väiksed on. Mul on reaalselt üks ainukene rinnakas*, mis on ülimugav ja mida ma siis kannan, kui noh… väga peab. Mõndade riietega ei saa nagu ilma, kui ma just eriti palju liputada ei soovi. Kodus on ju suva.

Mingi hetk keegi jättis kuskile kommentaari, et mis see Mallukas oma rippuvate rindadega ringi jookseb, et pangu rinnahoidja ometi selga. Ma ei tea, mis häda inimestel sellega on? Mis vahet seal on, kas kellelegi on rinnahoidja või mitte? Selles suhtes, et ma ise ka vaatan, et läbi ei paistaks midagi, või mõndade riietega on tõesti VÄGA aru saada, aga no ala pusa või kampsuni all küll pole. Vähemalt mina ei saa. No ja kui saakski, siis oleks kõige hullem asi see, et keegi teaks, et mul on tissid :D Ma ikka tavaliselt küsin Kardolt ka üle, et kas on aru saada või mitte :D

*Persse, otsisin seda linki ja nüüd avastasin, et seal on aled! Eiii, mul polnud seda infot vaja :D Et teil sama halb oleks, siis ütlen teile ka. Ps! Irregular Choise’is on ka mega aled..

Igatahes, kas teie kannate rinnakaid? Häirib, kui keegi teine ei kanna? 

teeme lima (ja ajame kõik sassi)

Mõnikord on tore Mariga meisterdada. Eriti meeldib Marile asjadega pläkerdada, seega tuli mõte lima teha. Plastiliini oleme ka enne teinud (loe siit). Ma olen aru saanud, et see lima tegemine on maru popp värk juutuubis, aga mul polnud pooli asju, mida seal vaja oleks läinud, ala läätsevedelikku ja habemeajamisvahtu. Seega otsisin ma sada aastat mingit retsepti, kus oleks kasutatud neid, mida mul kodus olemas, sest eraldi poodi ma selle jaoks küll ronida ei viitsinud.

Lõpuks leidsingi retsepti, kus oli kasutatud maisitärklist, kehakreemi, šampooni, PVA liimi ja pesuloputusvahendit.

Teha oli seda üsna kerge. Esiteks paned kaussi tassikese tärklist ja tassikese šampooni ja segad kokku.

Siis lisa surakas liimi – ma panin terve totsikutäie ära. Oleks võinud vähem panna. Lisaks pane lusikatäis kreemi ka.

Kõik see jama sega kokku ja siis tuleb panna natukesehaaval pesuloputusvahendit. Mari ei saanud väga aru sõnast “natukene” ja valas pool pudelit sinna sisse, niiet ma ei saa siiani normaalselt hingata :D

Kuna see sai nii vedel, siis läks meil veel kaks karpi tärklist ja hunniku penoplastimullikesi, et saada kaks erinevat laari. Üks limasem, teine selline… vormitavam versioon.

Pärast tahtis Mari aidata koristada, aga olgem ausad, ta lihtsalt ajas seda valget pläga mööda maja laiali. Lõpuks olin ikka mina see, kes seda küüris :D 

Ja no see, kes sellega mängis ka :D

Pärast meisterdusi meenutab seda vaid üks väsinud konn söögilaual.

Tore on Mariga asju koos teha, aga koristada küll tore pole :D Homne ühistegevus saab olema Jänku ajakirja täitmine, siis ei pea vähemalt nii palju kraamima :D

ma olen õnnelik

Me käisime eile Lendega aastasel arstivisiidil… Ei, oota. Me ei olnud aasta otsa arstivisiidil. Aga noh, saate aru küll. Kahju, et lapsi muudkui kontrollitakse, aga lapsevanemaid mitte. Meile näiteks hilinesime eile arstile umbes 25 minutit. Täitsa võimatu, aga ma hilinen pea 99% ajast IGALE POOLE ja ma muidugi ei õpi ka sellest midagi, vaid rahumeeli hilinen ikka ja jälle uuesti. Ma küll mõtlesin, et valetaks arsti juures, et me arvasime, et arst on 12.30 asemel 13.30 ja et me mitte ei hilinenud pool tundi, vaid oleme nii head vanemad, et tulime pool tundi varem. Kedagi aga meie valed ei huvitanud, lihtsalt Lents vaadati kibekiiresti üle ja asi ants.

Esimest korda elus (!!!!!) sain ma teada, et mu titt on oma arengus õigel maal ja polegi neli miljonit aastat teistest maha jäänud. Reaalselt nagu, need, kelle lapsed on alati õigel ajal olnud “õiges” arenguetapis, need vist ei mõista mu eufooriat, aga mul on tõsimeeli vahepeal tunne, et Lende on geenius ja ma peaks lähipäevil saama mingi medali “universumi kõige suurem geenius”, mis Lendele anda. Ma lihtsalt pole sellist asja enne näinud, et aastane laps päriselt kuulaks sõna, saaks aru, mis ma räägin, ütleks sõnu(!!!) ja näitaks näpuga asjadele (mari hakkas seda umbes 2a hiljem tegema :D) ja LAULAKS! Saate aru, et Lende hakkab unisena ümisema “mõmm-mõmm, mõmm-mõmm” täpselt õige viisiga.

Lisaks oskab ta öelda tiss, papa, emme, aitäh, see, kuts (kutsu).

Nagu… Ma mõistusega tean, et see on tavaline, aga mulle lihtsalt ei mahu pähe, et lapsed nii vara hakkavad asju tegema. Kuidas see võimalik on, ta on ju alles imik?! Nagu… ta alles sündis? Kuidas ta nii tubli ja armsake mul on? Ja huvitav, mida ma siis Mari ajal nii teistmoodi tegin, et tema ei hakanud rääkima? Või kas asi oli üldse konkreetselt minus, vaid jõuame jälle selle “iga laps areneb omas tempos” jutuni?

Üldse… Mari on ka nii nunnu ja armas mul. Reaalselt muidugi ebanormaalne on see, milline paganama röövik ta on, aga samal ajal on tal nii suur süda, ta on alati hästi rõõmsameelne ja üllatavalt sõnakuulelik. Et no kui ma mõnikord kuulen, kuidas väiksed tüdrukud võivad olla parajalt ära hellitatud printsessid ja “diivad”, siis Mari on küll…jah, ära hellitatud, aga tal tundub õnneks sellest üsna suva olevat ja ta saab kenasti jutust aru, ei taidle ega kemple, teeb nagu palutud. Nii tore on temaga kompromisse teha, et “kui sa selle ja tolle ära teed, siis on võimalik saada mida SINA teha tahad”. Ja ta saab kenasti aru, ei kuku nutma ja jonnima, vaid on üks vahva kaaslane, kellega koos tsillida.

Muidugi võib see ka nii välja näha, et ma palun Maril asjad kokku korjata, mille peale ta naerab deemoni häälega ja jookseb minema. Variant üks on karjuda, et kurat, mida sa siin lollitad, kuula kohe ema sõna ja hakka koristama. Variant kaks on rääkida, et emme saab aru, et sa tahad mängida ja mürada ja KUI sa oma asjad kokku korjad, siis hakkame mürama ja mängima. Tavaliselt see töötab.

Eile just arutasime, et vaata öeldakse, et lastes on nii palju elurõõmu ja energiat ja iga asi ja emotsioon on sada korda suurem kui täiskasvanutel, et kuhu see ometi kaob. Mina tean. See kaob sinna “istu rahulikult!”, “ära jookse!”, “mida sa kisad?”, “kui sa kohe jooksmist ei lõpeta, siis lähed tuttu!” vahele ära. Enamus inimesed muud ei tee, kui ainult kamandavad ja mölisevad, mõni ime, et täiskasvanueaks on elurõõm ammu surnud, eksole :D

Imelik, et mul nii ägedad ja toredad lapsed on, arvestades, milline ebaadekvaatne tont ma kohati olen.

vaadake vaid seda tegelast. kurja näoga pistis pirukat…

…kuni jäi magama :D

Mõni ime, et ma veel sadat last tahan. Okei, paari kindlasti! Ma vist Kardole ei hakka seda veel rääkima, sest muidu ta teeb endale ise köögikääridega vasektoomia :D:D Eks Kardol on selle lapsemajanduse sees raskem, kui mul, sest ma olen ise ka vahepeal nagu kolmas laps siin. Meie majas on kindlasti nii, et mina luban absull kõike teha, Kardo ohkab ja siis pärast on VÄIDETAVALT tema see, kes selle jama ära koristama peab.

Õnneks kasvab talle väike koristusabiline, sest Lende näiteks käib juba praegu 20 korda päevas vetsus vaatamas, et äkki oleks tarvis vetsuharjaga natukene potti kraamida. Enamasti ei ole, aga no natukene võib ju ikka seal susserdada ja moe pärast ka sinna midagi poetada. Eile poetas ta sinna südamerahus minu uhiuued Sony klapid.

Jumal olgu tänatud kodukindlustuse eest.

Täna mõtlesin ma proovida ise lima tegemist. Ei tea, kas peaks Mari koju ootama, või läbustan lihtsalt üksi oma lõbuks terve maja ära pva liimi ja tärklisega?

Lõpetuseks õhkan hardalt, et küll see eluke on mul ilus ja tore.

Kardo polnud selles küünelakkimises just parim, aga mis sa ära teed, kui preili palub :D

vot see on juurdehindlus!

Kas te olete kuulnud sellisest poest, nagu Lumivalge? Okei, mis pood ta ka on, lihtsalt mingi facebooki leht, kus müüakse ehteid. Ma kunagi kuskil blogis nägin neid ehteid ja minu meelest isegi sheerisin oma FBis, sest kaelaehted olid tõesti ilusad, aga ma praegu ei viitsi välja otsida, et millised mulle täpsemalt meeldisid, pole ka eriti vahet vist.

Natukene aega tagasi sain aga kirja:

Tere Mariann! Häid jõule!

Kirjutan sulle, sest arvan, et sinu kaudu jõuaks see info ilmselt kõige rohkemate inimesteni.

Nimelt avastasin, et ehteid, mida müüb bränd nimega Lumivalge Eesti disaini pähe, müüakse Aliexpressis oluliselt soodsamalt (sealt saab 10 paari kõrvakaid sama hinnaga, mille eest Lumivalgest ühe paari). Lisaks väidab Lumivalge facebooki postitus, et tegu on käsitööga: “Detsembri alguseks valmivad sellised SELENIIDIST LUMIVALGE iludused.”

“valmivad” kuskil hiina laste käes :D

Lisan siia lingid, mis sellistele kahtlustele aluse andsid:

1. Toode Aliexpressis – https://goo.gl/VYCsZ4
2. Lumivalge – https://goo.gl/QiTt5S

Lumivalge loojaks on Hälys Laanemäe ja kui Aliexpressis (see töötab ainult desktopi versioonis, nutitelefonis omas mitte) vajutada nupule “orders” (kohe toote nime juures), näeb selle toote tellimise ajalugu. Seal figureerib keegi kelle nimi algab H tähega ja kes on pärit Eestist.

Ei teagi nüüd, kas Aliexpress on varastanud Lumivalge disaini ja käsitööd või esitab Lumivalge Aliexpressist tellitud ehteid oma käsitöö ja disaini pähe?

Igatahes arvasin, et peaks seda kahtlust laiema avalikkusega jagama eriti seetõttu, et olen näinud ka mitmeid blogisid õhkamas, kuidas Lumivalge on nii äge Eesti disaini bränd jms :)

Parimat!

Ma kirjutasin kohe ka sellele firmale, kopisin kirja ja küsisin, et mis nad selle peale kostavad, aga kolm päeva ei vastanud nad mitte kippu ega kõppugi. No okei, pühad ka ikka, eksole. Täna ütlesin neile uuesti, et kui nad midagi ei vasta, siis ma võtan seda kui vaikivat nõusolekut, aga siis nad ikka leidsid aega vastata kah:

Tere Mariann! Pühade ajal olime arvutist eemal.  LUMIVALGE ehted ei kuulu juba mõnda aega eesti disaini alla ja samuti kõrvarõngaste pildi juures pole öeldud, et need on valminud Eestis. Meil on allhankijaga oma kokkulepe kes neid meile toodab ja müüb ning hind on vastavalt turule. Häid ja rahumeelseid pühi

mõttetud ja mõttekad jõulukingitused*

Kui see suur Prisma kampaania feil oli, et “jälle raamat” siis jagunesid inimesed kaheks. Ühed, kes läksid üli närvi ära, sest nad on ju mega kultuursed ja raamatut saada on õnn ja rõõm, mistõttu säärane labane reklaam saab sobida ainult neile harimatutele matsidele, kes lugeda ei mõista. Teised, ju siis need labased matsid, mõtlesid, et ei tahaks jah jõuludeks raamatut, mis sa ära teed. See näitab kenasti, et mõni asi, mis on mõnele vajalik ja hea üllatus, on teisele suht mõttetu ja raiskab vaid kingitegija raha. Näiteks Kardole oleks sama mõttekas raamatut kinkida, kui jalutule kontsakingi. Kasutust ei leiaks lihtsalt. Olenemata, et mina talle korrutan, et normaalne oleks ikka raamatut lugeda, nagu ristirahvas, rehmab tema käega ja ei loe. No aga mis sa ära teed siis…

Mulle isiklikult tundub, et tarbeasju on hulga mõttekam kinkida, kui selliseid emotsiooni tekitavaid asju. Selles suhtes, et muidugi on emotsioonikingitused väga head, aga selle jaoks pead sa kingisaajat ikka väga-väga hästi teadma. Aeg-ajalt tuleb aga ette, et pead tegema ka kingitusi, mille saajat sa just kõige paremini ei tunne. Ala venna/õe uus kaaslane ja teised tegelased, kes jõululauda kokku voolata võivad. Ja no muidugi on ka neid, kellele lihtsalt meeldivadki kasulikud kingitused (nagu Kardo) ja ei eeldagi kingitust saades sealt nüüd mega stoorit või taustalugu. Jõulud. Siin on kink. Saad sellega pead pesta, lõhnab hästi, asi ants :D

Jajah, nüüd paljud ütlevad, et meie täiskasvanutega kinke ei tee, meie oleme ikkagi midagi alati teinud. Ei pea ju suur asi olema, aga no midagi on ju jõululauas vahva lahti harutada. Seega kui SalonShop pakkus mulle võimaluse nende e-poest paar jõulukomplekti tellida, siis olin ma rõõmuga nõus, sest nagu öeldud – tarbekraam kulub alati marjaks ja mulle isiklikult sobib väga kenasti, kui keegi neid mulle kinkida suvatseb. Nõnda ma paar komplekti kokku panin, mis ma see jõul ära ka kingin. Ma päris seda ei ütle, kellele, muidu pole paki saajatel üldse üllatust.

Reuzel raseerimiskomplekt (link) sobib minu meelest kenasti igasugusele meesisendile. kes habet ajab. Mõnel on ju suur moekas habe peas, sellele pole vast mõtet pakkuda, aga neile, kes igapäevaselt ennast klanivad – ma arvan, et kulub kindlasti marjaks ära ja seisma ei jää. Hetkel on selle firma tooted 30% alla ka hinnatud, seega saab selle komplekti kätte umbes 16 eurtsiga. Selle eest saada kinkekomplektis aftershave ja raseerimiskreem, ei ole ju paha diil.

Naiste puhul on aga kindla peale minekuks šampoon ja palsam. Jah, te võite nüüd mulle öelda, et ei, mina kasutan ainult munavalget ja äädikat pea pesuks, või et mina loputan juukseid iga täiskuu ajal kitseverega, eks issanda loomaaed on lai. Samas enamik meist peseme ikka pead nagu tavalised inimesed, ikka šampooni ja palsamiga. Ja kui mõni sõbranna oleks rohkem kitsevereusku, siis ma tahaks loota, et ta on seda enne jutu sees maininud ja temale siis ei hakkakski sellist kingitust tegema :D Igatahes on Joico väga armastatud üle maailma ja ma olen kindel, et enamik mu sõbrannadest oleks täitsa õnnelikud, kui nad säärase komplekti kuuse alt leiaks. Nii kohevust andev komplekt (link) kui ka niisutav komplekt (link) maksavad ühepalju ja noh, eks tegelikult võid sa ju otsida välja täpselt sõbranna juuksetüübile sobiva vahendi.

Kui teil on tutvusringkonnas mõni preilike, siis enamasti kulub selline kombo ära. Pusakammidega on väikeseid sasijuukseid palju kergem kammida ja need kummist juuksekummid sobivad lastele ideaalselt – ei libise nende siledatest ja kahjustamata juustest välja.

See küll ei ole mingi komplekt, aga just see Rich’i juuksesprei (link) on värk, mida ma olen ammu kasutanud siis, kui ma kõige kiilam välja näen. Ma ise olen maru ludude juustega ja kui ma neid just ei säti, sirgenda ja tupeeri, näen ma enamuse ajast välja nagu lakutud sonksiga klubitaja. See sprei teeb juuksed kohevaks ja mõnusaks, seega sobiks see kenasti mõne ludupea kingikarpi. Nüüd raudselt kõik mu sõbrannad mõtlevad, kes kas nemad on see ludupea. kellest ma räägin :D

Vot, selliseid mõtteid teile siis. Kõikidele nende firmadele, mis ma praegu välja tõin, on SalonShopis -30% allahindlust, nii et kui kellelgi nüüd mõni mõte seoses selle postiga tekkis, on just õige aeg tellida. Kui aga teie peaksite ühe kingituse minu kokkupandud komplektidest saama, siis mille te valiksite? Anna teada, sest ühele teist ka teie soovitud kraami kingin!

Aga kuidas muidu teil on? Hindate selliseid “tarbekaubakingitusi” või pigem mitte?

*Postitus sündis koostöös SalonShop’iga