Mariann Kaasik's Blog, page 191

sain kulmud ja ripsmed

Kes mäletab, siis kulmud lasin ma umbes aasta tagasi püsimeigiga teha, aga no praeguseks oli see suht maha kulunud ja ega ma suurem asi kitkuja ka pole. Kui Maarja pulmas mulle meiki tehti, siis meikar küsis mu käest murelikult, et kas ma üldse tean, et kulme tuleb ikka kitkuda ka :D Kuna ma ennast nii lähedalt ei uuri, siis ei ole ma ise midagi hullu täheldanud, aga no ju siis eksperdid, kes lähedal nokitsevad, näevad ikka ära mu monobrow.

Paistab, et mu Brežnevikulm paistis lausa nii hirmus, et mulle kirjutas Browhouse’i looja Lydia, kes pakkus välja, et teeb mu korda. Nõnda ma siis tema juurde pöördusingi, on ju tal ometi üle nelja aasta kogemust ja mul oli usku, et ta võib igasugusest jubedusest normaalse kulmu vormida. Mida ma kindlasti EI tahtnud, on need konksukujulised süsimustad kulmud, mis Instas tihti vastu vaatavad.

Läksin siis kohale ja sain teada, et lisaks kulmude korda tegemisele otsustas Lydia mulle teha ka väikese lash lifti. Mulle on seda kunagi enne tehtud ja mina ei tea, ei näinud NII erilist vahet, et oleks ise viitsinud kuskile uuesti seda tegema minna. Kuna aga inimene lahkesti pakkus, et teeb, siis mis mul selle vastu ikka olla saanud oleks.

Kes veel ei tea, siis lash lift’i näol on tegemist ripsmete koolutamisega silikoonpatjadel, mis välistavad võimaluse, et ripsmed koolutatakse üle ehk lähevad liiga rulli. Kuigi tegemist on keemiliste ainetega teostatava protseduuriga, siis kahjustab see õige teostuse korral oma ripsmeid väga minimaalselt.

Mugavaks tegi asja see, et ta tegi mõlemat asja korraga. Umbes tunni ajaga said tehtud nii ripsmed kui ka kulmud. Ma natukene pelgasin küll, sest mul on jube tundlikud silmad ja ma ei tahtnud, et mul silmad jälle kipitama hakkaksid, nagu eelmine kord, aga ei hakanudki. Kulmudega kartsin ka, sest kitkuda on ju niiii valus, aga Lydia tegi seda kuidagi nii kiiresti, et ma ei jõudnudki valu tunda. Ausalt, ma pole kunagi elus kedagi nii kiiresti pinsette kasutamas näinud, täitsa hull. Ma vahepeal arvasin, et aa, nüüd ongi see niiditamise koht, aga tegelt ei olnudki, lihtsalt kiire värk.

Mul polnud keegi enne kulme niiditanud, seega oli uus fiiling. Nagu keegi tõmbaks peenikese teibiga kulme maha, hehe. Ja mu kulmud olid nii puhmas, et vaene niit takerdus sinna sada korda, aga lõpuks oli valma. Kulmud peas ja ripsmed koolutatud ja värvitud? Ma eeldan, et ta värvis neid ka, kuidagi nii mustad on teised.

Kulmud said tõesti ilusad ja eelkõige loomulikud. Ei ole mingid süsimustad konksud, vaid jumala harilikud ja kasitud inimese kulmud on mul nüüd vahelduse mõttes. Lydia rääkis mulle ise ka juurde, et selle kulmuprotseduuri nimi on tegelikult 3D kulmud. Väga imelik nimi, sest noh.. Ma küsisin ka, et mida see täpsemalt tähendama peaks ja sain vastuseks: “Aegajalt tekib klientidel küsimus, mis imeloom see 3D Kulmuhooldus on ja miks ta erineb tavapärasest kitkumisest-värvimisest.. Selle hoolduse käigus antakse kulmule kuju värviga, seejärel aga eemaldatakse värvitud kuju ümbert kogu üleliigne karv pintsettide ja niidi abil. Kuigi iga inimese karvakasvu tsükkel on erinev, siis just selline hooldus annab püsimvama tulemuse kui lihtsalt tavaline kitkumine, sest eemaldatud on ka väike ja peaaegu nähtamatu udukarv, mis esmapilgul justkui ei oma tähtsust, kuid siiski muudab üldpilti.”

No vot, ja terve aja kui Lydia kitkus ja niiditas, siis ma mõtlesin, et jeesus, palju sul sealt veel üldse võtta on, aga näed, nokkis teine udukarva või miskit! Ja tulemus meeldib mulle väga.

Piltidel on mul siis ripsmed ja kulmud nii, nagu ma nad Browhouse’ist sain. Miskipärast olen ma endale teinud ka maailma koledaima lainerijoone, mis peeglist tundus jumala normaalne. Ma vajan vist lainerijoonekoolitust…Aga õnneks tegi Lydia ka minust ühe enne-pärast pildikese:

Nagu näha, siis erinevus on üsna .. olemas. Kas keegi naistest tahaks ka enda kulmud/ripsmed Browhouse‘is korda saada? Jäta aga kommentaar, ning juba reedel loosin välja ühe õnneliku, kes saab sealt salongist kaunimana välja astuda!

netflix ja porno

Eile õhtul olime Kardoga ime läbi õhtul ainsad vaprad, kes veel ei maganud ja mõtlesime kuskilt midagi vaadata. Telekast ei tulnud midagi, aga mulle just sõbrana soovitas Netflixi ja nõnda ma seal ringi vaatasingi. Esimene kuu on ju puhta tasuta, seega tutvusin seal asjaga. Kuna ükski film huvitav ei tundnud, jõudsin dokumentaalideni.

Alguses mõtlesin vaadata cowspiracyt või seda teist filmi, mida veganid soovitasid, kus räägib tänapäeva maailma jubedast toiduainetööstusest, aga ma lihtsalt eiii suutnud. Maailm ON persses ja inimesed on südametud. Vaadake ise, mis videod ringlevad Rimi munade saamisest ja nüüd see, kuidas Tallegg oma tibusid piinab. Võeh! Käsi südamel, mina neid mune ei osta enam. Tegelikult juba enne eelistasin ma suuremast poest osta neid vabalt peetavate kanade mune, aga nüüd mõtlesin, et hakkan hoopis Tagurpidi Lavkast tellima otse taludest kraami. Vähemalt ei toeta nii neid õudsaid asutusi. Aga no kui ma vaataks nüüd neid teisi filme, siis ma raudselt tunneks ennast jälle sita inimesena, et ma liha tarbin ja… ühesõnaga otsustasin ma loomade piinamise asemel vaadata naiste piinamist.

Dokumentaal “hot girls wanted” rääkis ühest kutist Miamis, kes põhimõtteliselt vahendab noori tüdrukuid pornosse. Muud polegi vaja teha, kui paneb Graigslisti kuulutuse, et otsib kuumi tüdrukuid ja enamasti vastavad talle 18-19 aastased, kes ei taha kodus emme-issi sõna enam kuulata ja oma elu peale tulla. Neile ostetakse pilet Miamisse ja antakse elukoht, kus keegi neid ei kamanda vms, raha ka noorte tüdrukute mõistes hea. Ühe “filmi” eest võib saada umbes 900 dollarit ja selle teenimiseks läheb paar tundi. Dokumentaal näitabki siis nelja tüdruku elu seal majas ja on siis selle mehe “hussiemodels“.

Nii kahju vaadata, kõik sellised väiksed tiinekad, tulevad sinna, et jeee, nüüd saame räigelt raha ja oma elu peremees, ei pea enam ema sõna kuulama jess! Ainult natukene seksin mingi mehega ja asi ants! Enamasti peavad tüdrukud seal max 6 kuud vastu, sest tegelikult on asi “glamuursusest” kaugel ja lisaks tavalisele pornole on seal ikka haiget värki ka. No ala seal oli selline “film” tegemisel, et 18 aastane tüdruk istub oma voodis kodus ja nende vana rõve perverdist perekonnasõber tuleb teda näppima ja bängima. Ja kaamera tagant õpetatakse, et “ära kordagi ütle “jah, ma tahan seda” ja ole pigem alati nagu sellise näoga, et sa tegelt ei taha üldse”. Ala pornofilm … vägistamisest? Ja ega see 18 aastane ilus väike tüdruk KINDLASTI ei tahtnudki seda rõvedat vanameest, ma olen päris kindel. Õudne oli seda näha.

Kõige haigem – neil kõigil on Twitteri kontod, sest Twitter ei keela nn pornot. Ja siis nad seal uhkelt kõik promovad ennast täiega, sest mida rohkem sa ennast promod, seda rohkem tööd sa saad. Ja no muidugi saavad KÕIK teada, milllega sa tegeled, aga alguses need tüdrukud ikka loodavad, et ehk emme-issi ei saa. Saavad küll.

Ühesõnaga, ma ei suuda aru saada, et kuidas need noored tüdrukud enne ei saa aru, et see on väga paha mõte, aga no üsna pea nad saavad. Näiteks olla praegu pornos kõige vaadatum asi naiste alandamine. Üks vanamees on enda pornosaidi teinud, ta ka tellib neid uusi “hussiemodelle” ja siis pmst sõimab, alandab, topib oma emmi kurku kuni tüdrukud oksendama hakkavad, kägistab jne. Seda kutsutigi mingi … abusive porn vms. Ja siis need tüdrukud saavad mingi viis sotti selle eest, et seda eluaeg miljonid inimesed saaksid arvutist vaadata. Ja KES ÜLDSE SEDA VAATAKS? Dokumentaalis pornot ei olnud, aga mingeid klippe näitas ja häält oli ka kuulda, kuidas keegi oksendab jne. See oli nii õudne, et me Kardoga karjatasime ja panime käed silmade ette, nagu õudkat vaataks.

IGATAHES, see pornotööstus on ikka õudne. Võeh. Ja nii lihtne on ära kasutada 18-aastast, kes isegi ei tea, kas ta üldse võib mingi hetk ei öelda või mitte. Seal oligi üks 18-aastane, kes alguses oli nii õnnelik, et jee, saan oma elu peale, parim töö ever ja siis kuu hiljem nutab, et ta ei teanud, kas ta võib ei öelda (selle sama abusive porno ajal). Ilmselt ta ei öelnud ja saigi reipi.

Appi, olles ise kahe tütre ema. Niiiiiii kurb vaadata. Ausalt.

Ma isegi ei tea, miks ma seda teile räägin, aga no keda dokumentaalid huvitavad, siis tõesti väga kurb ja huvitav vaatamine, mis annab nagu  aimu, mis moodi see värk ja maailm töötab.

lapse lemmik mängutuba – Lohesaba

Mul on tegelikult väga raske Mari asemel otsustada, milline ta lemmik mängutuba on, aga kindlasti peaksin ma valima kahe kandidaadi vahel: Happy Fly Batuudikeskus ja Lohesaba seikluslinnak. Käsi südamel, soovitan ma last emba-kumba viia, aga eks neil mõned erinevused on. Kõige suurem nendest on vist see, et Happy Flys saab rohkem hüpata-karata-ronida, Lohesaba on aga selline, kus on iga nurga peal nii erinevaid asju, mida avastada. Muidugi ei jää ära ka ronimise-kargamise osa. Hetkel tundub, et kui Marile valik anda, tahab ta pigem Lohesabasse minna. Mõlemad neist asuvad suht mustamäel, Lohesaba Kullo juures.

Sellest kohast kuulsin ma üldse Kuussidrunit blogi kaudu (link) ja peale seda võtsin ma kindlaks eesmärgiks ka enda röövik sinna viia. Ma tõesõna polnud sellest enne kuskil kuulnud ja ega nad vist ennast väga ei promo ka, aga no lastel on seal küll alates väikest beebist päris tore. Muidugi, mida suurem, seda rohkem võimalusi. Beebidele on üks väike mängutoake, aga isegi Marile meeldib seal tsillida. Seal on ju pallimeri, mis selles mitte meeldida on?

Aga no kui te küsite, mida on Lohesabas teha, siis ma jagan teiega pilte, mida Mari hoidja mulle saatis, kui ma ükskord küsisin, et noh, mis teete seal Lohesabas:

Seal on suur “diskosaal”, kus mängib muusika ja tuled vilguvad. Seal saab tantsu vihtuda.

Sellseid liumägesid on täpselt kolm

Batuudike, mille kõrval on vahtkummist kuubikutega bassein, millesse hüpata

Kokkab mänguköögis (mis on naljakas, sest kui tal kodus väike köök oli, siis ei huvitanud see teda iial)

Nukumajas saab mängida

See on selline huvitav “kiik”, et teine istub teise otsa ja siis saavad koos keerutada.

Terve see tuba on nagu mingi suur laburünt. Lähed kuskilt sisse ja leiad ennast mingist uuuest kohast. Näiteks õuduste toast!

Neidude ilutuba

Mõtlik neiu poes

Vaatab, kas sisaldab e-aineid

See on jumala hull värk, isegi mina ei julgeks sealt alla lasta! See toru on üsna kõrge ja siis pead nagu tuletõrjuja sinna külge hüppama ja alla libisema.

Ronimissein on Mari lemmikkoht, no talle lihtsalt nii meeldib ronida. Ja ausalt ta on selles päris hea ka :)

Kuna me oleme seal tegelikult vähemalt 10x käinud, siis leidsin telefonist väikse video ka, kui me seal mu väikevenna ja Mariga pullimas käisime :)

Kes veel oma lastega seal käinud pole, siis tõesõna soovitan minna. Tegevust on pikkadeks tundideks. Ainuke asi on see, et see koht on nii käänuline ja sopiline, et kui ise maha istud, siis ei saa lapsel silma peal hoida. Lapse jaoks on see avastamisrõõm igas sopis muidugi jälle boonuseks, aga ma ise otsisin seal ükskord Mari 15 mintsa taga ja olin juba paanikas :D

Seal saab muuseas sünnipäevasid ka pidada, päris armsad toakesed olid, nii palju kui ma silmanurgast piilusin neid. Mul ju on präänikutel oktoobris sünna tulemas, aga no pea on tühi, et kas pidada neil koos või eraldi? Lendel muidugi on oma sünnast suva, aga Maril küll pole :D Seda peaks ikka mängutoas pidama. Aga no üle kuu on veel aega, saab mõelda ja vaadata.

Ahjaa, Lohesaba hinnakiri ka:

Seikluslinnaku päevapilet
6,90 €


Seikluslinnaku päevapilet soodusajal
4,90 €


Lasteaedade ja koolide grupipilet (min 10 piletit) soodusajal
3,90 €


*Iga sama pere järgnev laps -25%-i tavahinnast



*Soodusaeg – E-R kuni 17.00



*Alla aastased lapsed pääsevad seikluslinnakusse päevapileti soetanud pereliikmega tasuta.

meie pühapäev videos

Ma ükskord ohkisin, et kuidas on võimalik kogu aeg filmida. Ma eile suutsin endale 41 korda meelde tuletada, et võiks telefoni kätte võtta, aga lõpuks ikka ei saanud sellist videot kokku, mis päriselt oleks meie päeva kajastanud. Mitte, et see mingi väga eriline päev oleks olnud, aga kui ma seda üle vaatasin, tundus mulle näiteks, et me ühtegi korda ei söönud :D

Mul on natsa õudne ka, et äkki keegi hakkabki tegema mingisuguseid järeldusi mu elust ühe videost nähtu kohta, et mida ta nägi või ei näinud. Ala see, et Mari hommikusöögilauast minema jooksis, et kas nii meie majas ongi. Vastus on – jah. Ei hakka isegi valetama. See, mis sellele järgneb tegi mulle edasise filmimise raskeks, aga ütleme nii, et seda last sööma sundida on sama suur taak kui tibupojast lukkseppa kasvatada ja kaamerat oli keeruline käes hoida samal ajal.

Ühesõnaga, päris terve päev videosse ei saanud, aga mingeid killukesi küll. Kes siin kurtis, et ei saa üldse blogi lugeda, sest nii palju on parooliga postitusi, siis näete, vaadake 30 minutit seda, kuidas ma pühin ja kuidas Kardo mulle niites õue südame tegi :D

jälle jäi midagi koju…

Me oleme Kardoga maailma kõige ebaorganiseeritumad inimesed. Okei, ma valetan. MINA olen kõige ebaorganiseeritum inimene ja kui enne iga käiku Kardo ei kontrolliks, et kas ikka mähe sai kaasa ja vahetusriided on kotti visatud. Ega ta nüüd ka IGA kord ei jõua meelde tuletada ja seetõttu oli mul väga hea meel, kui me saime kingituseks Nete.Kit koti. Ma ei oskagi seletada, mis see on. Mähkmiskott? Mähkimisalus? Põhimõtteliselt hästi organiseeritud pambuke, mis on meil alati kokku pakitud ja kui kuskile minek on, siis viskame selle vankrikorvi ja siis on kindlasti teada, et kõik vajalik on kaasas. Muidugi kui midagi ära kasutada, tuleb uus asemele panna, aga nii hea on, kui kõik on kenasti ühes kohas koos ja ei pea enne uksest väljumist närvitsema, et kus, mis on.

Selle tootega tuli mõnda aega tagasi üks värske ema, kes lihtsalt vajadusel endale sellise asja õmbles. Et ikka kõik kenasti kaasa saaks. Ja ta tahtis selle teha ka selliseks, et seda oleks mugav pesta, et vähendada ühekordselt kasutatavate aluslinade tarbimist. Need on üsna kallid ja keskkonnale mitte eriti head.

Nete.Kit on veekindlast materjalist, et oleks hea ka näiteks üle õla visata. Vahel on fliis, et beebil päris kõva selle peal lebada poleks ja lisaks kannatab see muidugi ka masinpesu. Iga toote soetaja saab endale kanga ja lisavidinad ise valida, sellest sõltub ka hind (50-80€). Saab sinna juurde lasta teha pudelihoidja, lapse nime ja muud kraami, keda huvitab, võite ise Nete.Kit Facebookist vaadata.

Minul on seal kotis paar vahetusriideid, sedapuhku juhtuvad need olema Dadamora kollane komplektike. Ma polegi pidanud neid kordagi kotist välja võtma, sest läbi ime pole mul selle koti omamise ajal vahetusriideid vaja läinud. Aga võite kindlad olla, et kui need maha jäta, laseb üks ennast pealaest jalatallani täis.

Lutiketi küljes on meil Sophie, sest lutti Lendrootin nagunii ei taha, igaks juhuks on aga hea, kui mingi väike närimislelu kaasas on. Selle all sahtlis on paar mähet ja üks ühekordne pudipõll igaks elujuhtumiks.

Alumises sahtlis on väike pakk snäkke Lastetoit.ee‘st ja paarike sokke.

Mis teil tavaliselt titele kaasa võetud on? Ps! Nete.Kit Facebooki lehel loositakse parasjagu ühte sellist kotti välja ka, minge kaege üle, kes ise õmmelda ei oska ja sellist kaadervärki hädasti vajaksid. Loosi leiad SIIT. Seal ongi hetkel minu meelest ainult 12 osalejat, nii et võitmise tõenäosus on päris hea ;)

käruarvustus: Cybex Balios M

Nonii, tegin kohe jutti teise arvustuse ka ära, sest noh, ega kauaks tal minu juures ikka asja pole ja seega tuleb video enne ära teha, kui ma seda veel oman :D Kuna ma alles üleeile selle sain, siis ma polnud jah kahjuks väga kursis, mismoodi see kinni-lahti käib (olin tegelt korra proovinud ainult), et sealkohal pole asi kärus, vaid siiski minu enda oskuste taga. Osavamad saavad isegi ühe käega seda kinni panna, eks see ole harjutamise asi.

Kaalub umbes 11 kg, mitte rohkem. Kannatab 17 kilost last, ehk siis väidetavalt kuni neljaaastast saab selles ringi sõidutada. Ma oleks teinud pilti siis ka, kui Mari sees on, aga ta tol hetkel ei olnud eriti huvitatud, vaid jooksis siin niisama naerdes ringi.

Ühesõnaga, käru juures on väga palju, mis meeldib, aga ütleme nii, et päris 100% ma rahul ei ole ja seetõttu peab ta endale uue kodu leidma. 2017 aasta mudelit saab osta Beebicentrist (link) hinnaga 449€, aga vanemaid on ka netist võimalik tellida ja muidugi ka parema hinnaga. Punase suhtes, seda ma ei tea, kust saaks, aga näiteks khaki tooni on 260€ eest võimalik siit saada (link), no sinna läheb muidugi saatmiskulu ka veel juurde.

See käru sobib ideaalselt inimesele, kes liikleb linnatänavatel ja kuskile võssi vahele väga palju asja ei tee. Mitte, et käru hakkama ei saaks, aga nagiseb teine. Samas kui sul sellest suva, siis on see ilus ja hea käru küll!

 

kärututvustus: Bugaboo Buffalo

Kes mind Facebookis jälgib, see teab, et ma olen teel saamaks segaseks kärumutiks. Kuigi ega ma suurem asi kärutaja ei ole, siis sellegipoolest tahaks ju, et see käru, millega ma parasjagu sõidan, oleks kõige-kõige mugavam ja mõnusam. Selle otsingul ma olengi.

Praeguseks on mul Lendega olnud päris mitu käru. Esimene oli Bugaboo Donkey Weekender (LINK).

Peale seda soetasin veel juurde Bee5 ja Bumbleride Indie, sellel hetkel oli kärupark kolmekohaline ja mulle tundus, et läheb nagu paljuvõitu (kolmest kärust kirjutasin siin).

Ütleme nii, et eks nad ole kõik väga erinevad “masinad”. Bee on pisikene ja sobib ideaalselt reisikäruks (või poekäruks). Saab hakkama kruusal, aga no hädavaevu. Hea on ka see, et käib ühes tükis kokku. Indie on reaalselt ideaalne sõiduvahend, sobib sünnist kuni selle hetkeni, kuni enam ei käruta, aga no ma pean lihtsalt ütlema, et mulle ei meeldi lihtsalt selle välimus. Kuigi ta on jumala tavaline must kobakas. “Kobaka” kohta on ta kerge (10 kilo) ja käib kokku ülilihtsalt. Kahju, et ma siis ei taibanud veel videosid teha, aga no selline on mu käruminevik siiani olnud.

Hetkel on mul kodus kaks käru, uuel nädalal peaks lisanduma ka kolmas, aga vot sedapuhku tutvustan oma kärusid teile videodes. Pakub ehk inimestele huvi, kellel endal käruost plaanis on.

Täna räägin siis sellisest tegelasest nagu Bugaboo Buffalo (minu oma on täpsemalt Bugaboo Buffalo Classic Grey melange).

Ma arvan, et videos ma räägin suht detailselt kõik värgid ära ja näitan, kuidas ja mismoodi seda kasutada saab, lisainfona ütlen siis, et Eestis saab osta ja näppida Scandikidsis, kus selle konkreetse mudeli hinnaks on 1199€. Lisaks unustasin videos mainida, et Bugaboo Buffalo on ainukene Bugaboo käru, millel on mõlemal sanga poolel konksud ostukottide riputamiseks. Üldselt on see erinevate kärudega keelatud, sest võib käru ebastabiilseks muuta, siin aga võib seda rahuliku südamega teha.

Mõõtudest nii palju:

Kaalub: 12.3 kg

Kokkupanduna mõõdud: 88x54x34 cm

Alumine korv 35 liitrit (mis iganes see liiter näitama peaks siinkohal :D). Mahutab igatahes väga palju.

Kokku kannatab 23 kilo, millest 17 on siis maksimaalne lapse kaal. Ehk siis kannatab alumine korv+ sangad kokku kuus kilo.

Vankris 11 kilone lende, 76 cm pikk.

Vankris 16 kilone Mari, pikkust 109 cm.

Ok, mida ma kaua jauran, video ise asub siin:

Kellel küsimusi konkreetse käru kohta, siis kui oskan siis vastan. Ja järgmisena võite oodata Cybex Balios M’i ja Babyzen Yoyo+ arvustust :)

Kaitstud: annab alla, kes kõige vähem loll

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

väike sarjasoovitus

Kuigi ma pole vaadanud pooli sarju, mida ülejäänud maailm soovitab, siis ma sattusin lambist Fox kanalilt ühele sarjale ja nüüd vaatan seda usinalt netist üle. Seda ongi ainult üks hooaeg, seega ei ole vähemalt seda hirmu, et okei, 13 hooaega vaadata ja muud elu enam ei eksisteeri.

Ühesõnaga, sari on siis “This is us” ja see räägib korraga minevikust ja olevikust. Põhimõtteliselt see algab nii, et üks paarike ootab kolmikuid ja sündides üks sureb. Samal ajal on aga haiglasse toodud üks hüljatud mustanahaline laps, kelle paarikene siis adopteerib ja endaga kaasa võtab. Ajastu on ka selline, et ühiskond seda eriti ei soosi ka.

Sarjas näitabki korraga seda, mis toimub nende eludest praegu ja samal ajal ka minevikku, et miks asjad nii just on. Eks ta enamasti draama ole, aga vahepeal on naljakas ka. Enamasti rõhub muidugi emotsioonidele. Lapse kaotus, edasi elamine. Adopteeritud lapsel perekonda sisse sulandumine. Peretütrel on terve elu kaaluprobleemid. Üks vendadest tahab näitleja olla, teine leiab alles täiskasvanuna oma bioloogilise isa.

Mul vist üsna raske seletada seda, aga minu meelest täiega kaasahaarav ja lahe sari. Kardo silmanurgast vaatas ka ühte osa ja ütles, et see on selline naistekas, et seda ta küll vaadata ei kavatse. What ever, ma vaatan üksi siis. Nii et, kes tunneb megaräigelt mu posititustest puudust, siis selle asemel, et mult parooli küsida, siis vaadake seda, mega äge sari. Also saab silmi peast nutta.

Niiet, kui mõtlete, et mis ma teen, siis seda vaatan

Kaitstud: miks, jumala eest

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool: