Epp Petrone's Blog, page 8
February 22, 2019
Ingrid Veidenberg: “Hea poliitik peab libastuma ja olema inimene”
Tõrva tüdruk (Laupäevalehe LP ja Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenberg) ja Karksi-Nuia tüdruk (mina) said kokku Tallinnas. Räägime alternatiivreaalsustest.
Kas maalt peabki ära linna kolima?
Kas “kõik inimesed elavad Tallinnas”?
Aga kuidas enne Riigikogu valimisi tekivad uued maakad?
Kuidas ajakirjanikud ja kultuuritegelased ja poliitikud on kokku “vastastikkune seljasügamine” ja kuidas “kõigil vaja leemeke kätte saada”, nii meedial kui allikal.
Kas meelelahutusajakirjandusel on erakondade kajastamisel oma kvoodid?
Kas viha ja uudishimu klikid moonduvad häälteks?
Kas ajakirjanikku mõjutab ka tema lehe omanik?
Kas poliitikud tõesti ise pakuvad end ajakirjanikele või käib see kolmandate tegelaste kaudu?
Ja Mailis Repsist ja “õige naine kasvatab üksi kuus last” arhetüübist. Ja Kersnate fenomenist. Ja Rainer Vakrast ja “kuningas on alasti” arhetüübist…
Oli huvitav, aitäh. Vestlesime Tallinnas Narva maantee ajakirjandusmajas ühes ukselähedases klaasputkas, 18. veebruaril 2019, rääkisime muidugi “gatekeeperi” ehk väravavahi rollist ka.
Muusika saate alguses ja lõpus pärineb aga meie kõigi ühise sõbra Silver Sepa helipilvest, kuula ka: @silversepp
The post Ingrid Veidenberg: “Hea poliitik peab libastuma ja olema inimene” appeared first on Epp Petrone.
1989 olime kõik poliitikud. Kas seda õla-kõrval-tunnet saaks tagasi?
“Eesti 200” asejuht Meelis Niinepuuga vestlemine osutus sentimentaalsemaks, kui arvasin. Me ei rääkinud ainult rahast ja reformidest.
Sest poliitika teeb huvitavaks just see, mismoodi on seotud tunded ja mõistus.
Ja me oleme laulvast revolutsioonist ja Balti ketist jõudnud maailma, kus kõigist meie maa institutsioonidest kõige madalam maine on Riigikogul.
Kuidas seda muuta?
Kuna Meelis Niinepuu on üks meie maa kõvemaid juhtimiseksperte, siis on tal konkreetne remondiplaan olemas:
– Riigikogu liikmed karjääriummikust välja,
– rahvas ja poliitikud taas ühtse(ma)ks,
– lihtsalt öeldes: kuluhüvitised ja pikk suvepuhkus kadugu, ja Riigikogu liikmed käigu tööl üle nädala, teine nädal elagu oma päriselu ja kohtugu… rahvaga, päriseluga, muude karjäärivõimalustega… Kogu ilm oleks rõõmsam, liikuvam ja sidusam, ja 100 aasta pärast oleks igas suguvõsas keegi, kelle üle uhke olla, et ta ka valitsemas ära käis.
Aga mis on see põhjus, miks see asi toppama võiks jääda?
16. veebruaril 2019 vestlesid ühe Tallinna toidukoha tagatoas…
ja
Muusikahetked meie saate alguses ja lõpus pärinevad aga mu sõbra Silver Sepa helipilvest, kuula ka: @silversepp
Head kuulamist!
The post 1989 olime kõik poliitikud. Kas seda õla-kõrval-tunnet saaks tagasi? appeared first on Epp Petrone.
February 19, 2019
“Maailm meie laste ümber, ees ja sees” Võrus 20.02 ja Värskas 27.02
…See raamat, millest ma räägin ja mida tutvustan, see pole tegelikult veel valmis, aga mida rohkem ma räägin ja mida rohkem ma kuulan, mida teised lapsevanemad arvavad, seda rohkem valmis ta saab.
…Hetkel (teisipäeva õhtul) toimub meil poognate kokkupanek homseks lasteürituseks, meisterdamistoaks, mis samal ajal raamatukogu teises ruumis. Et lapsevanemad saaks kuulama tulla.
The post “Maailm meie laste ümber, ees ja sees” Võrus 20.02 ja Värskas 27.02 appeared first on Epp Petrone.
February 18, 2019
Pudelivesi, kraanivesi, põhjavesi, allikavesi – mida valida, mida karta?
Esimene fakt, mille vee-teemadel doktoritööd tegev loodusajakirjanik Kristel Vilbaste välja toob: meie põhjavesi on saastunud.
Edasi: kraanivesi on reeglina parem kui pudelivesi. (Aga miks me omaenda maapõue vett – näiteks meie au ja uhkust, Värska vett – ametlikult ainult niimoodi juua saame, et seal pudel vahel peab olema?)
Ja kraaniveest rääkides: kraanidele pandud filtrid võivad olla hoopis mikroobide kasvulava.
Ja miks pole meil Eestimaa allikatest kaarti. või veel parem: äppi?
Ühesõnaga. Me räägime VEEST, millestki ülimalt enesest mõistetavast, ilma milleta ei saa me päevagi elada.
(Ja põllumajandusmürkidest ka, sest see on meie veega väga seotud teema!)
Jutu lõpuks on minu jaoks seekord küsimusi rohkem kui varem.
Kas saaks allikate kvaliteeti paremini kontrollida?
Kas on kusagilt leida infot, on siis tõesti pudelivee sees säilitusained?
Kui palju plastpudel vett muudab?
Kus saab oma koduse vee kvaliteeti kontrollida?
Viimasele küsimusele on kõige lihtsam vastust leida. Sellest tuleb ka üks mu järgnev saade!
Uurige ka antud seisus meie parimat allikate allikat, Kristeli kureeritavat Facebooki rühma: www.facebook.com/groups/432119980206209/
…Muusikahetked meie saate alguses ja lõpus pärinevad aga fantaasiamees Silver Sepa helipilvest, kuula ka: @silversepp
Head kuulamist!
Epp
www.epp-petrone.ee
The post Pudelivesi, kraanivesi, põhjavesi, allikavesi – mida valida, mida karta? appeared first on Epp Petrone.
February 17, 2019
“Tõest ja õigusest” ja Jeanne D’Arcist ja sõjast
Tauno Ööbik, “Tõe ja õiguse” filmi “fotošoppija” ehk komposiitija on see mees, kes koostöös režissööriga just äsja – nädal enne esilinastust – lõpetas viimase lihvi meie suurfilmi maastikele. Tauno on aga ka see sõber, kes mulle ütles, et “miks sa lähed sõtta” ja “sõdides ei saa võita”, kui ma otsustasin kandideerida Riigikogusse, sest minu mõõt sai täis.
Kutsun teid lõkkeõhtule kahe erineva tegelase maailmade põrkumist jälgima.
Tauno on nagu Vargamäe Indrek pentaloogia lõpuosas, tagasi isatalu juures, kraave kaevamas, maailmasõjad kõik lõpetanud.
Mina olen nagu noor ja uljas Indrek või lausa nagu Jeanne D’Arc, kes tunneb, et on vaja võitlusse minna, ilma edasi elada ei saa.
Oleme ilmselt erinevates faasides?
…Kas igasugune areng käibki läbi resignatsooni-paanika-optimismi ringi?
…Kas laste ohtude eest hoidmine peaks olema vaid selle lapse vanemate vastutus?
…Mis juhtub, kui kohtuvad mugavus ja teadmatus?
…Kas õigem on kriisi oodata rahulikult või rabeledes?
Huvitav oli. Loodan vahel taas sinna lõkke äärde pääseda ja jutupäästikule vajutada.
Seekordne jutt sai räägitud loojuva päikese taustal pühapäevasel õhtupoolikul, 17. veebruaril 2019, Põlva-kandis ühes anonüümseks jääda soovivas maanurgas.
Jutlesid:
ja
https://iamphotographer.eu/EE/kursuse...
Vaata ka (ja mitte ainult treilerit!)
The post “Tõest ja õigusest” ja Jeanne D’Arcist ja sõjast appeared first on Epp Petrone.
Kuidas luua Leiutajate Külakooli?
Väikestes kohtades on inimesi, kes tahaksid maal kogukonda arendada. Mulle tundub, et Hendrik ja Kadi Noorel on Sänna Kultuurimõisa ja Leiutajate Külakooli luues käes hea elu retsept. Kooli asutamise retsept ka: mis dokumendipakett tuleb kokku koguda? Kuidas seda korralikult tegema peab, et 1. aprilli tähtajal haridusministeerium seda aprillinaljaks ei peaks? Aga et koolikava luues samas iseenda ideaalidega vastuollu ei läheks, kopi-peist maailma ära ei upuks?
Jutud Hendrikuga lähevad kiirelt ulmeliseks. Klassiekskursioon Indiasse, tiibetlaste pagulaslaagrisse?
Ja samas on “demokraatiliku kooli” haridussuuna algtõed täiesti mõistetavad. Kõik rühma liikmed leiavad konsensuse oma unistuses ja asuvad siis kaardistama, kuidas unistuse ehk eesmärgini jõuda. Nii läksidki Sänna Leiutajate Külakooli lapsed pärast pikka pingutamist, õppimist ja rahakogumist Indiasse! Suurim õpitund on see, kuidas viia ellu oma plaan. Arusaadav ja loogiline.
Ja arusaadav on ka see, miks Hendrik Noor nüüd teisi nõustab, kes samasugust kooli luua soovivad. Loodame siis koos, et meie riigi nõuded külakoolide (taas)asutamiseks ja pidamiseks muutuvad leebemaks, et bürokraatiat õgvendataks ja et külakoolid ei peaks alustama illegaalidena…
Ajasime Leiutajate Külakooli õpilase (nii ta end nimetab!) Hendrik Noorega juttu 13. veebruaril 2019 Sänna kultuurimõisas. Teises toas tutvus koolieluga ka minu tütar Maria, kes ka pildi peale tuli.
The post Kuidas luua Leiutajate Külakooli? appeared first on Epp Petrone.
February 14, 2019
Mõttereid massööriga: sundasendite ennetusravist ja Haigekassast ja RAHAST
Massöör Tuuli Ruusu Võrust teab, mismoodi inimesed vajaksid ennetusravi, tööasendite konsultatsiooni enne, kui inimesed on n end sandiks istunud, seisnud ja töötanud.
Miks on füsioteraapia vaid taastusravi osa? Juba väikesed lapsed vajaksid konsultatsioone meie sundasendite maailmas!
Miks on meie Haigekassa nii sünteetilise keemia poole viltu ja miks ei maksta sugugi kinni massaazhe ja manuaalteraapiaid?
…minul on ka LAHENDUS, oma meelest küll on. Vastus suurele küsimusele: kust saada raha?
(vastus: mürktoidu maksustamisest. Ja siis on meil raha rohkem, kuidas Haigekassat tervemaks putitada ja meie endi ja meie laste sandistumist ennetada..)
The post Mõttereid massööriga: sundasendite ennetusravist ja Haigekassast ja RAHAST appeared first on Epp Petrone.
Mõttereid massööriga: sundasendite ennetusravist ja Haigekassat ja RAHAST
Massöör Tuuli Ruusu Võrust teab, mismoodi inimesed vajaksid ennetusravi, tööasendite konsultatsiooni enne, kui inimesed on n end sandiks istunud, seisnud ja töötanud.
Miks on füsioteraapia vaid taastusravi osa? Juba väikesed lapsed vajaksid konsultatsioone meie sundasendite maailmas!
Miks on meie Haigekassa nii sünteetilise keemia poole viltu ja miks ei maksta sugugi kinni massaazhe ja manuaalteraapiaid?
…minul on ka LAHENDUS, oma meelest küll on. Vastus suurele küsimusele: kust saada raha?
(vastus: mürktoidu maksustamisest. Ja siis on meil raha rohkem, kuidas Haigekassat tervemaks putitada ja meie endi ja meie laste sandistumist ennetada..)
The post Mõttereid massööriga: sundasendite ennetusravist ja Haigekassat ja RAHAST appeared first on Epp Petrone.
February 13, 2019
Contraga paberimäärimisest: kuidas olla roheline kirjanik/kirjastaja?
Kohtusin meie kirjastuse “Minu Läti” autori ja lisaks veel mitmekümne muu raamatu autori, hiljuti parteistunud-rohestunud kirjaniku Contraga ehk Margus Konnulaga. Mu kohtumise plaan oli üks: arutada selle üle, mis on keskkonnahoidlik kultuuritootmine. Täpsemalt siis: kirjutamine.
Üha enam mõtlen, et nii nagu majanduses on tobe rääkida SKT pidevast tõusust kui iga hinnaga ideaalist, nii ka kultuuris võiks hoiduda pidevast ületootmisest.
Aga kus ja kuidas üldse saaks seda piiritleda?
Keerasime süütevõtit ja lendasime aruteludesse, jõudsime isego tõdemuseni, et pärast lennuki leiutamist arvati, et autod surevad nüüd välja…
Tagasiteel Urvastest koju tabasin end mõttelt, et neist podcasti-vestlustest – läbikirjutatud paremimust – võiks kunagi paberil raamat saada… “Oot, Stopp!” hüüdsin endale järgmisel hetkel. Kas seda raamatut on vaja?
Raske on harjuda mõtlemisega, et liiga palju ideesid ei ole kindlasti mitte keskkonnahoidlik.
Aga ilma ideedeta pole ju elul mõtet? 
Mida teha tondilossidega maal? Ja hea Urvaste küla (ja kama) retsept
Minu jaoks oli see külaskäik oluline sümbol, jõudsin esmakordselt oma kaamera ja mikrofoniga inimese juurde, kes on nö “minu konkurent” (teise partei esindaja, kandideerimas minuga samas ringkonnas) ja muidugi ei võta ma teda konkurendina! Vahel tasub kahekesti koos rääkida ja öelda: valige(m) koostöö. Peaasi, et meie ideed võidaks ja meie lahendused liiguksid.
Airi Hallik-Konnula on Elurikkuse Erakond ja mina kandideerin pikaplaani erakonna ehk Eesti 200 ridades. Ja me ajame ju enamvähem sama rida: roheasja ja kogukonda uskumise asja.
Urvaste kamateo köögipoolest ja muidu külaelu köögipoolest vestlesid 10.02. 2019 Urvaste seltsimajas…
ja
The post Mida teha tondilossidega maal? Ja hea Urvaste küla (ja kama) retsept appeared first on Epp Petrone.
Epp Petrone's Blog
- Epp Petrone's profile
- 14 followers
