Epp Petrone's Blog, page 7
March 20, 2019
“Maailm meie laste ümber, ees ja sees”: 5G tehnoloogia kiirgus
Esinemine Värska raamatukogus 27. veebruaril 2019. Jätkub valjuhäälne ja avatud uue manifest-raamatu kirjutamine, pealkirjaga “Maailm meie laste ümber, ees ja sees”. Seekordne teema on kavandatav uue 5G tehnoloogia kiirgus ja ka üleüldine kiirgusfoon, milles meie lapsed kasvavad…
The post “Maailm meie laste ümber, ees ja sees”: 5G tehnoloogia kiirgus appeared first on Epp Petrone.
March 6, 2019
Kuidas kasutada oma nudinaid-vidinaid võimalikult vähese kiirguskahjustuse riskiga?
Siin klipis küsin kiirgusregulatsiooni aktivistilt Astrid Vaiksaarelt seda, mis on ehk kõige elementaarsem (olen juba mitmeid meile saanud, kus väga palutakse just seda teemat): MIDA OMA ELUS MUUTA PAREMUSE POOLE EHK KUIDAS KASUTADA OMA NUDINAID JA VIDINAID NII, et võimalikult vähendada kiirguskahjustuse riske?
Panen siia meie vestlusest nopitud mõtteid… Need pole tähtsuse järjekorras, eks terve elu ole harjumuste-valikute kogum ja iga harjumus ja valik on tähtis.
– Kui oled otsustanud telefoni välja lülitada, siis pane ta kõigepealt lennurezhiimile ja siis alles välja; vaid nii lõpetab ta mastidega suhtlemise täielikult ja jääb rahule.
– Kindlasti ära luba magamise ajaks magamistuppa ulatuvat wifit ja võrgus telefoni. Lülita need välja.
– Kas ikka tead, et äratuskella funktsioon toimib ka lennurezhiimil olles?
– Mida kaugemal on mis iganes nutivahend (mobiiltelefon, arvuti) kehast, seda parem. Iga cm loeb. Sülearvuti ei käi süles! Mobiiltelefon ei käi kõrva juurde!
– Autos (ja bussis) ära kasuta telefoni, see koondab seal kiirgust. Kõige parem on panna autos telefonid lennurezhiimi peale.
– Kõige parem on telefoni puhul kasutada valjuhääldit ja hoida kehast aparaati piisavalt kaugel. ja rääkida lühidalt.
– Kui kasutad kõrvaklappe, siis eelista air tube tehnoloogiat, kus juhe muutub poole peal plasttoruks.
– Kui vähegi võimalik, ela wifi-vabalt. Pane wifi sisse siis, kui kasutad.
(Muide, Prantsusmaa koolides on wifi keelatud!)
– Ka modem lülita välja, kui ei kasuta.
– Võimalusel kasutada juhtmega internetti, olemas on adaptorid ka nutitelefonidele (vt fotol).
– wifi ruuter panna kodus sinna, kus ta oleks inimestest kaugel.
– Pärast nutiarvesite panekut on ka Eesti elektrivõrk kiirgav. Tasub panna pistikupesadesse maandusvidinad. Tasub võtta korgid välja, kui ei kasuta elektrit. Voodi tasub (magamise ajaks vähemasti) seinast eemale tõsta.
– Võimalusel kasuta tavalist juhtmega lauatelefoni, antenniga lauatelefon ei ole hea.
– Ära lase kellelgi olla su telefoni või arvuti tagapoolel, seal on eriti suur laeng.
– Ja muidugi… Lastele mitte anda nutivahendeid!
– Võimalusel leia koht, kust saab kiirgusmõõtmise teenust, mõõda kiirgustaset oma kodus ja ka õueruumis (vt fotol on mõõtur): vaata, kus tasub õues käia. Mõne mobiilimasti läheduses on olukord parem, mõnel pool hullem.
(Astrid: “Ühel pool maja saavad mul lapsed mämgida…”)
– Mõõda, kas kodus aknaid lahti saab võtta, kas sellest muutub kiirgustase.
(Astrid: “Ühel pool ma aknaid lahti ei tee, siis lööb mõõdiku näidud kohe kõrgemale”)
– Joo hommikul veerand tundi enne sööki sidrunivett või õunaäädikavett, et organismi alulisemaks saada.
– Tee veeprotseduure, puutu oma kehapinnaga kokku maapinnaaga, loodusega. Saa päikesest D-vitamiini. Seegi aitab taastuda, vanad armsad päike, õhk ja vesi.
Rääkisime ka mitmest muust teemast. Kas eksisteerib elektroülitundlikkus? Kuidas harida kortrermajas naabreid, näiteks öise wifi-väljalülitamise osas? jms.
JA LISAN SIIA LINKE, ASJUST, MILLEST RÄÄKISIME (täiendan seda pärast veel).
kõrvaklapid:
https://emfacademy.com/best-air-tube-headset/
Adapter Apple seadmele, mis võimaldab nutitelefoni kasutada läbi juhtme seinas, st ilma wifita: https://pood.telia.ee/productInfo/272/adapter-apple-thunderbolt-gigabit-internet/MD463ZM/A
Astrid kommenteerib: “Miskipärast veebis neil pole, aga lisaks saaks ka mikro-USB otsikuga, võib minna Telia/Elisa/Tele2 esindustesse ja küsida, kui pole koha peal, siis saadavad koju (saab tellida).”
Kiirgusmõõturite müük: http://www.kiirgusinfo.ee/muuk-rf/
Küsisin ka selle kodulehe pidajalt Liis Eiertilt kommentaari, panen selle siia: “Mõõtureid saab minu käest nii osta kui laenata. Meil on edasimüügileping Saksa kvaliteetmõõturite tootjaga Gigahertz Solutions (nii et saab odavamalt, kui inimesel oleks sealt otse tellides) ja lisaks plaanin osta ka mõned n-ö B-klassi mõõturid, mis ei mõõda nii täpselt, aga on hinnatundlikumatele kättesaadavamad.
Tartusse muide oleme varsti tulemas, üks huviline on mõõtmisjärjekorras.
Lisaks meile saab www.keskkonnatervise.info lehelt abi, aga nad rendivad ainult elektri- ja magnetväljamõõturit, mis on ainult üks väike spekter,
mikrolaine ehk kõige kurjema juure kohta ei anna see mõõtur infot.
Saastelektri filtreid on meil üks karbitäis varuks. Aga ma ei soovita neid huupi osta, vaid koos mõõtmisega, sest hea oleks kaardistada, kas ja kui palju neid üldse vaja on, ja kas need muudaks olukorra paremaks (mingites olukordades muutub asi hullemaks).
Õhutoruga kõrvaklappide osas soovitan Mercola BlueTube´e. Variante on turul palju, aga need konkreetsed on tõesti sellised, mis on kvaliteetsed ja mida saab usaldada. Neid on meil praegu üks tk varuks. Ilmselt peaksime ühe hulgitellimuse tegema, sest huvi on suur.”
PS. …Muusikahetked meie saate alguses ja lõpus pärinevad mu sõbra Silver Sepa helipilvest, kuula ka: @silversepp
The post Kuidas kasutada oma nudinaid-vidinaid võimalikult vähese kiirguskahjustuse riskiga? appeared first on Epp Petrone.
March 3, 2019
Kui lähedal mobiilimastile tohib elada? Kus on usaldusväärne info?
Ajame juttu Astrid Vaiksaarega, kes töötas 10 aastat Microsofti heaks ja nüüd töötab kiirguse reguleerimise heaks. St töötab vabatahtlikuna, tasuta, nagu enamik selle teema aktivistidest üle ilma.
Miks osade mobiilimastide juures on palju suurem kiirgus kui teiste juures? Kust saada oma kodukeskkonna mõõtmiseks kiirgusmõõdukit?
Kas Pirita laste vanemad teavad, et nende kooli katusel on mobiilimast?
Millised on rahvusvahelised kiirgusalased uuringud? Kuidas toimub rakukahjustus?
Mis saab põlvkonnast, kes on olnud eostamishetkest peale kiirguskeskkonnas?
Kust tulid riiklikud lubatud kiirgusnormid, ja miks on need teadlaste poolt lubatud normidest nii erinevad?
Miks teevad mobiiltoodete testimist tootjad ise, miks ei kontrollita testimist riiklikult?
Miks pole USA-s rohkem kohtujuhtumeid?
Mis vastuse sai Astrid Teliast?
Miks tehti Eestis elektrifirmadele nutiarvestid kohustuslikuks?
Miks on telekom-tööstus nii reguleerimata ala?
Mismoodi hakkab toimima kaugjuhtimise teel toimiv õhksoojuspump, mis on see värkvõrk ehk asjade internet?
Mida küsis Astrid endiselt kolleegilt, kel on 34 seadet korraga võrku ühendatud?
Palun uurige ja aitäh, kui allkirjastate ettevaatusprintsiibil põhinev petitsiooni, mis nõuab Eesti 5G võrgu arendamise edasilükkamist, kuni pole tõestatud selle ohutus:
https://rahvaalgatus.ee/initiatives/b...
Ja uuri ka: http://www.kiirgusinfo.ee/
ja https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis...
PS. …Muusikahetked meie saate alguses ja lõpus pärinevad mu sõbra Silver Sepa helipilvest, kuula ka: @silversepp
The post Kui lähedal mobiilimastile tohib elada? Kus on usaldusväärne info? appeared first on Epp Petrone.
Ei tahaks teie päeva rikkuda… Aga me peame rääkima (5G) kiirgusest
Oleks kena, kui saaksin praeguse eluperioodi peale tagasi vaadata ja öelda, et läksin natuke hulluks. Aga. Mida rohkem olen uurinud, seda rohkem jõuab pärale see, et olen jõudnud teemani, mis on TÄNASE MAAILMA, KA TÄNASE EESTI KÕIGE TÄHTSAM TEEMA.
KIIRGUSOHUTUS.
Räägin siin klipis Astrid Vaiksaarega: inimesega, kes töötas (irooniline küll) Microsofti korporatsioonis, organisatsiooni arendamise heaks. Elas Londonis ja Itaalias, lendas kõrge lennuga, mitmel pool ikka rüperaal kaasas. Blokeeris kiirguse juttu, kuni andis (nagu enamik meist, eks…), kuni see talle sisse sõitis.
Ja nüüd tegeleb ta teavitustööga. Ning iseenda ja laste kaitsmisega.
Ta rääkis mulle väljaspool mikrofoni pärast ka seda, et üks Pirital elav inimene soovis teda palgata projektijuhiks, konkreetse missiooniga: see äsja Piritale püsti pandud 5G mast ruttu minema saada. Kiirguse eest tuleb end kaitsta, kiiremini liigutada end, kiiremini liigutada infot ja olla aus teaduse rahastamise ja skeemitamise teemade osas. Võimatu? Kui see on võimatu, siis lähebki nii, nagu kultuuriuurijad on öeldnud: ülikõrgele tasemele jõudev tsivilisatsioon asub enesetapufaasi.
Mul ei ole hetkel aega otsida siis juurde linke (teen seda õhtupoole veel), panen vaid ühe, eestikeelse: http://www.kiirgusinfo.ee/.
Arvestage, et seda infot kogutakse vabatahtlikult, peale makstes, ja telekommunikatsioonifirmadel on eelarveread, millega neid teemasid diskrediteerida. Nii on mulle räägitud. Kus on tõde. Lugege, uurige, otsustage ise. Inglise keeles on väga palju materjali.
Ja olen tõsiselt häiritud sellest, miks on see teema niimoodi marginaliseeritud. Ja miks ma ise ka pole seda varem tõsisemalt võtnud.
Kuidas me oleme selle enda ümber lasknud ja ise vabatahtlikult aina juurde ostes, panustades, ja arvates, et keegi kusagil kontrollib?
Teen täna Astridiga uue klipi, kus anname ka ülevaate kiirgustaseme kodusest mõõtmisest ja vahenditest-nippidest, kuidas oma nn nutihügieeni parandada.
Foto Astrid Vaiksaarest: Maanus Masing, Saarte Hääl.
The post Ei tahaks teie päeva rikkuda… Aga me peame rääkima (5G) kiirgusest appeared first on Epp Petrone.
March 2, 2019
Tondilossid vabakontoriteks ja Hunt Kriisilmad au sisse?
Mis on vabakontor? Kuidas tühi pind vabakontoriks muuta? Mele Pesti räägib Kuressaare Edukontori eduloo näitel.
Kuula ja imesta, kuidas mõned ikka oskavad elada… Kuidas keskväljakul, päikeserikkas lossis tehakse hommikuti koos joogat ja siis kulgetakse üksteist segamata (või meeleolukalt segades) päev õhtusse, eksklusiivses heas kohas, taskukohase ühishinnaga, rõõmsa tujuga, ühisvastutusega ja igale-oma-lauaga. Kord nädalas on ühised kohvihommik-ajurünnakud, tekivad uued ideed, aga igaühel on ka oma uks, mis kinni panna.
Ühesõnaga, see on nagu kontor, aga ilma bossita ja ilma konkurentsita kolleegide vahel. Tundub väga hea alternatiiv kodukontoris töötamisele! Käisingi Melelt uurimas, kas sellist kohta saaks luua ka minu kodu lähistele, Obinitsasse… aga miks mitte ka sinu külla või linnaossa?…
Loe ka Mele artiklit vabakontorite femomenist: ajalehes Sirp.
Ja kae Kuressaares toimuvat: www.edukontor.ee.
Aga miks Mele omale elukutset nimetada ei saa (niisamuti nagu minagi) ja mismoodi see üheksa ametiga Hunt Kriimsilma teema vabakontoritega haakub?
…Muusikahetked meie saate alguses ja lõpus pärinevad mu sõbra Silver Sepa helipilvest, kuula ka: @silversepp
Ja Melest pildi tegi Eva Kumpas Edukontorist, kes, muide, kontorirahvale (ja muidu ilmarahvale) hispaania keele tunde annab.
The post Tondilossid vabakontoriteks ja Hunt Kriisilmad au sisse? appeared first on Epp Petrone.
Mida elab üle kandidaadi tagala? Terje Trochynskyi ja tütred vastavad :)
Rute on 13, Kirke on 11, nende ema Terje Trochynskyi on Viljandi volikogu liige, nende isa Ruslan Trochynskyi on muusik, vestluse hetkel veel Riigikogu liikme kandidaat.
Mismoodi muutub elu, kui pereisa kampaaniat teeb? Räägime elevusest, räägime väsimusest, ja räägime sellest, mida teismeliste meelest poliitika tähendab.
…Selle saatega on Epp Petrone podcastis pandud rõõmus punkt 2019. aasta Riigikogu valimiste perioodile. Ja kohe tulevad uued teemad, sest elu keerleb edasi ja nagu me Trochynskyite perega tõdesime: kaotajaid pole, KÕIK ON VÕITJAD, kui suudame olla maailmas aktiivsed kaasamõtlejad ja -ütlejad.
Muusikahetked meie saate alguses ja lõpus pärinevad mu sõbra Silver Sepa helipilvest, kuula ka: @silversepp
Head kuulamist!
The post Mida elab üle kandidaadi tagala? Terje Trochynskyi ja tütred vastavad :) appeared first on Epp Petrone.
February 27, 2019
Olen ise käinud oma esimesed kooliaastad väikeses koolis…
VASTUS ROSMA KOOLILE, KES UURIS KAGU-KANDI KANDIDAATIDE KOOLIMEELSUST…
(pildil: mina ja mu sugulane-ja-sõber Helina, meie kooliukse ees.)
Olen ise käinud oma esimesed kooliaastad väikeses koolis (19 saj keskel asutatud, vanas palkmajas, kõik tundsime kõiki, tegime igasuguseid töid ja tempe kõik koos) ja ma usun, et selline suure pere laadne koolikeskond on lapse arengule hea ja õige. Arvan, et kooli asutamine (ja pidamine) võiks initsiatiivi näitavale lastevanemate rühmale lihtsam olla, olgu see koolivajadus maal või linnas. Erakoolide vintsutamine tuleks lõpetada.
Ma soovin, et väikeseid koole oleks Eestis rohkem. Näen kooli ideaalse (küla)kogukonna kõige olulisema osana, aga samas näen ideaali nii, et kool oleks soojalt ja mõnusalt integreeritud kogukonnakeskusega. Nii see mitmel pool maailmas ongi. See tähendab, et majad on kasutusel enamvähem pidevalt, hommikust õhtuni ja ka nädalavahetustel, ja ka koolilapse teised pereliikmed käivad sinna majja…
Üldse usungi sellessse, et hobihariduses võiks olla eri vanused (ja ka lapsevanemad koos lastega) palju rohkem kokku lastud, kui praeguses süsteemis on.
ERAKOOLIDE TOETAMISEST?
Ma olen ise olnud MTÜ Tartu Lastehoiu seltsi (siiani elujõulise võrgustik!) asutajaliige ja tean, et kui soovida ja asja ajada, siis on võimalik oma lapsele hea keskkond ise luua. See oli keeruline aeg, aga tehtud me ta saime. Kindlasti oli ka Rosma kooli alustamine omal ajal raske. Ja paraku! Mu staazhikamad eraharidusega kokku puutunud tuttavad kinnitavad kõik seda, et 90ndad ja 2000ndate algus olid lihtsad, just nüüd on erakoolidel aina keerulisemaks läinud. Ütlen ausalt, ma ei ole kõigisse detailidesse jõudnud süveneda, aga minu üks parimaid sõpu on Liivika Simmul, Tallinnas kahe erakooli asutamise juures olnud inimene (Rocca Al Mare ja Püha Johannese Kool), tema arvamust ja kurtmist ma usaldan ja igal juhul plaanin edasi panustada just sellesse, et erakoolide olukord muutuks lihtsamaks. Olgu panustamine siis poliitikuna või (aja)kirjanikuna.
HUVIHARIDUSE TOETAMISEST?
Soovin, et nii Rosma kooli jaoks kui üleüldse kõiki Eestimaa lapsevanemate ja lastega seotud inimeste jaoks oleks olemas läbipaistev ja kutsuv süsteem, kuidas hobihariduse toetuseks raha küsida.
Minul on arusaam, et huvihariduse projektitoetust võiks samamoodi kui näiteks kultuurkapitali taotleda ühest konkreetsest instantsist üle Eesti ja samamoodi nagu kulkat võiks seda hobiharidusraha taotleda saada ka eraisik.
Ehk et: kui ma soovin korraldada kogukonna lastele hobiringi, siis ei pea ma selleks MTÜ-d looma või mõne muu olemasoleva instantsiga end siduma, saan seda taotleda, tõestada ja läbi viia ka üksi. Voorud võiks olla avatud regulaarselt ja info peaks olema kõigile kättesaadav, arusaadav, selleks ei peaks olema kaval ja kogenud projektikirjutaja. 
February 25, 2019
Tahaks väga midagi poliitiliselt ebakorrektset öelda…
…Lihtsalt kuidagi väsimus on sellest “sa oled nüüd ju poliitik” loosungist. Olen nüüd tõesti oma nahal ära tundnud, kuidas inimesed ja poliitikud elavad siin ilmas (või: siin Eestis) kahel erineval saarel, ja mina ulbin nüüd kahevahel.
Ma ei kahetse midagi. Muidugi mitte! Ma olen tänu Igori telefonikõnele ja enda kiirele vastusele saanud ellu tagasi selle keskkonnaktivisti faasi, kust kunagi välja kulgesin. Mul on ju kohati olnud tunne, et tegelen tühiste asjadega, et ei anna oma parimat, ja nüüd olen ma igatahes üritanud anda oma parimat. See on hea tunne.
Aga kohati on kurb ka.
Nii väga soovisin teha Eesti sünnipäeva puhul “Meie Eesti” teemalist mikrofonipruukimist lastega kusagil poolavalikus rahvakohas, aga tundsin teravalt stigmatiseerumist: “Oled ju nüüd poliitik.” Jah? Ümberringi näen seda, kuidas nn päris poliitikud on iga hinna eest (nii tasutud hinna eest kui kavalalt ajastades) kusagil pildil… Ja ma luban ju küll, et ma ei teeks lastega rääkides sõnakesti poliitikast juttu ja mu sihtrühm selle idee jaoks on lapsed, valimisõigusetud, aga ikkagi jäävad uksed suletuks, sest “oled ju nüüd poliitik” ja “vaatame pärast valimisi”… Vaat sellised hetked teevad küll nukraks ja tekitavad tunde, et mis ma siin siis üritan. Ilmselt kui ma oleksin päriselt poliitik, siis saaksin lihtsamini.
Või siis üritan juba ette uurida, kas saaks kusagil kuidagi “pärast valimisi” tavameedias lehepinda või raadiopinda, et oma aktiivset faasi jätkata veidi laiema ruuporiga, olgu siis RK-sse sisse saadud või mitte, ikka ju võiks olla võimalik mingi kokkulepe, formaat…? Aga ei saa isegi vastuseid. Arusaadav, et kõikjal, eriti mainstream meedias, on peal valimiste hullus ja mina olen selline omamoodi, kulgen mingis oma dimensioonis ja arvan, et kahe sõnaga vastata ikka võiks.
Või kui pakun paari kohta meediasse, et võiksin kirjutada sellest, miks minu meelest on see “Meie Eesti” ja “Naša Estonia” mullused läbimüügid fenomen… siis ka ei saa vastuseidki. Nojah, sest olen nüüd poliitik?
See, mida ma teen podcasti näol, on ju ka ajakirjandus. Ma olen kevadest saati teinud lastele ja nüüd ka täiskasvanutele podcaste tasuta, peale makstes tehnika eest ja oma energiaga. Mulle meeldib seda teha! Samasuguse õhinaga hakkas ju kord mu raamatukirjastus peale.
Vahel lihtsalt saab toss korraks otsa. Mõtled: milleks? Miks ma olen küll käinud niisugust “oma rada”, olles omadele võõras ja võõrastele võõras. Ei ole ma ei korralik ajakirjanik ega korralik kirjanik ega korralik poliitik… ega ole ka inimesed mu oma kirjastuses päriselt mind toetamas, sest äkki olen ikkagi poliitik, hurjuhh :).
Kõige rohkem tunnen kindlust siis, kui lastega suhtlen. Või kui lapsi poes näen, nende valikuid jälgin. Siis ma tean, et ma ajan õiget asja, isegi kui see vahel segane ja raske on. See ei ole mitte mingi “isiklik poliitiline karjäär”. Meeleldi oleksin täiesti nähtamatu, kui see aitaks asja ajada.
PS. Olin selle mustandi ära kirjutanud, ja siis tuli kirss tordil, isegi sotsiaalmeedia jaoks olen ma “omadele võõras” ja olengi nüüd natuke nähtamatu, nagu ise ära sõnusin.
Ma ei saa aru, kas see on tavaline asi, et inimene ei saa Facebookis enam mitte kusagil mujal postitada ega kommenteerida, ainult iseenda lehel? Mina igatahes enam ei saa, iga nurga alt teatab masinavärk, et mu tegu minevat “kogukonna standarditega” vastuollu. No ma ei tea, kas keegi nn konkurent kaebas mu peale (on see võimalik?) või on mingi logaritm kusagil, mis otsustas, et ma postitasin liialt palju “Soundcloudi” klippe ja olen sestap kahtlane ja kogukonna standarditega vastuolus? Saatsin muidugi anonüümsesse masinasse FB-kaebuse, ja siis tajusin…
…et see oli just täpselt see piisk, millega mina lõpetan oma sotsiaalmeedia kampaania selleks korraks ja asun nüüd – hetkel sahtlisse – kirjutama. “Maailm meie laste ümber, ees ja sees”, see raamat on minu ümber, ees ja sees. Ja tahab kiirelt valmis saada. Las see Facebook siis tujutseb teismelise kombel pealegi :). Time out.
Olgu siiski lõppu öeldud, et Võru-Valga-Põlvamaa rahval on võimalik mind valida. Ja te võite kindlad olla, et ma midagi vaka alla ei pane ja ajan asja selleks, et maailm meie laste ümber, ees ja sees oleks võimalikult puhas.
The post Tahaks väga midagi poliitiliselt ebakorrektset öelda… appeared first on Epp Petrone.
February 23, 2019
“Maailm meie laste ümber, ees ja sees”
See on avalik salvestus Võru raamatukogu esinemiselt 20. veebruaril 2019, valjuhäälne uue raamatu kaardistamine. Rääkisin täiskasvanutega, aga tegin enne ka kodutööd: küsisin lastelt enestelt, mis on nende maailma kõige suuremad mured.
1. Emal-isa on kogu aeg nutivahendites, neil pole üldse aega.
2. Kogu aeg peab midagi tegema.
3. ,,,ja liiga vara peab ärkama.
4. …ja ema ei luba värvainetega asju osta.
Tutvustan lähemalt ka oma “Ohtlike E-ainete määrajat”, vt https://petroneprint.ee/raamatud/ohtl...
ja “Roheliseks kasvamise” raamatut
https://petroneprint.ee/raamatud/rohe...
Ja räägin ka oma “Elukirju” https://petroneprint.ee/raamatud/last... raamatu peatükist “Kräpisõda”, seda saab lugeda siit: https://epp-petrone.ee/2019/02/08/kra...
…see kõik kokku on vastus küsimusele, miks ma kandideerin Riigikogusse…
Muusikahetked meie saate alguses ja lõpus pärinevad mu sõbra Silver Sepa helipilvest, kuula ka: @silversepp
The post “Maailm meie laste ümber, ees ja sees” appeared first on Epp Petrone.
Evelin Ilves: “Kui saad liiga lähedale või liiga võimsaks, siis võid jääda auto alla.”
Evelin Ilvesele läksin külla ikka selle E-asja pärast. “Eesti on meil ju selline maa, kus on tehtud E-ainete toetuseks riiklikku reklaami,” ütleb ta algatuseks.
Mida arvab ta oma kräpiskandaalist nüüd, 10 aastat hiljem?
“Kui saad liiga lähedale või liiga võimsaks, siis võid jääda auto alla!” ütleb ta selle kohta, miks mürktoidu tööstuse vastu sõdimine väga populaarne pole.
Kus seda muuta, et vähemasti need tõestatult ohtlikud ained keelustatud, sildistatud, maksustatud saaks? Kas muuta elu oma külapoes või muuta kõrge ja kõleda barrikaadi peal?
Kas naatriumglutamaati tõesti kasutatakse ravimikatsetustes – loomadele vähi tekitamiseks?
Miks pestitsiitide jäägid ei pea pakenditel kirjas olema?
Kas on võimalik illegaalselt sisse saada toidukeemiatööstuse salamessidele?
Kuidas lähevad tervisekindlustusel ja ravumitööstusel huvid risti?
Suurtest rahadest ja valustatest teemadest! Vestlesime Evelini kodu keldris Tallinna vanalinnas 18. veebruaril 2019.
Jutuks tuli ka minu E-ainete määraja:
petroneprint.ee/raamatud/ohtlike-…ain...
Ja Angelika Erini raamat: petroneprint.ee/raamatud/saladusl…e-i... (See on kahjuks läbi müüdud.)
Olgu ka öeldud, et kui minule oma hääle annate, siis ma kindlasti selle häälega valjult uurin ja ajan mürktoidu reguleerimise asja edasi.
Vestlesid:
eesti200.ee/kandidaat/epp-petrone/
ja
www.evelinilves.ee
Muusikahetked meie saate alguses ja lõpus pärinevad aga mu sõbra Silver Sepa helipilvest, kuula ka: @silversepp
Head kuulamist!
Epp
www.epp-petrone.ee
The post Evelin Ilves: “Kui saad liiga lähedale või liiga võimsaks, siis võid jääda auto alla.” appeared first on Epp Petrone.
Epp Petrone's Blog
- Epp Petrone's profile
- 14 followers
