Ene Sepp's Blog, page 4

Raha tagasi

Kas teil on esinenud olukord, et osaled koolitusel ja pärast koolituse lõppu tunnete, et kurat see läks nii mööda, et tahaks lausa makstud raha tagasi? Mul ei ole siiani seda juhtunud. Muidugi on olnud paremaid ja on olnud halvemaid koolitusi. Aga tavaliselt proovin igast halvast asjast midagi head leida, umbes et kui ma saan kasvõi ühe hea nipi siis on kulutatud aeg/raha seda väärt olnud.

Mõnekümne euro eest ostetud kirjutamisõpikutega toimib see täitsa kenasti, tihtipeale loen kasulikuks v...

NaNoWriMo #11 ehk kaotus on lähemal kui võit

Kui mul ei oleks kümne õnnestunud NaNoWriMo kogemust, oleksin ma praeguse NaNoWriMo juba pooleli jätnud. Ja isegi selle kümne õnnestunud kogemusega ei ole lõpetamine sugugi garanteeritud. Kui soovituse järgi võiks 12. novembriks olla kirjas 20 000 sõna ja mul on 10 044… ning kui see joon muudkui eest ära kerkib ja minu sõnaarv järgi ei jõua… Sellist kuristikku ei ole varem tekkinud. ning nüüd selles istuda on ikka jube õudne küll.

Viimase kuue aasta novembrijooned.

Praegu elan ma suuresti ...

Küll on hea elada raudteejaama lähedal

Hakkasin esmaspäeval Tallinna liikuma. Kohe kui olin trepist kolm astet võtnud, taipasin et jätsid kindad tuppa. Tagasi ka ei tahtnud minna, sest Ülo oli sedakorda mind väikese nutuga ära saatnud. Õnneks on aga telefonid. Kui Bryan avas köögiakna, et kindad (ja müts) alla visata, siis taipasin, et lõunasöök jäi ka maha. Selge, seda alla ei viska. Nii et Bryan kalpsas trepist alla ja tõi kindad, mütsi ja lõunasöögi ära.

Jõudsin rongi, istusin maha ja hakkasin laadijat otsima. No ei ole! Siis t...

“Eestluse valem” ja tänusõnad

Kirjanikuna on alati küsimus selles, et kuidas leida aega kirjutamiseks. Ma olen väga tuttav sellega, et aega ei ole kunagi võimalik lihtsalt niisama leida, vaid et aega tuleb võtta. Ainult et mõnikord ei saa isegi kirjutamiseks aega võtta, sest enne kui saab kirjutama hakata, on vaja üüri maksta ja süüa osta ja no muu igapäevaelu. Mistõttu ma olin tõesti sigaõnnelik, et sel aastal sain ma loometöötoetust. Ja mitte korra, vaid lausa kaks korda!

2023. aasta I jaotises eraldas Kultuurkapitali ...

Teine aasta alaku! Oi, luule? Pagan.

Kirjandusteadust on endiselt tore õppida! Ma täitsa tunnen, kuidas mõttemaailm avardub, saan teada tõesti palju uut ja huvitavat, annab inspiratsiooni ja lükkab aju hammasrattaid käima. Vähemalt seda kõike seni, kuni ei tegele luulega. Nii kui liigume proosalt luulele, kiilub aju kinni ja ma tunnen ennast täitsa reaalselt esimese klassi õpilasena, kes hädavaevu kolm sõna ritta suudab panna. Kõikides luulet puudutavates loengutes on tunne, et ma olen ainus inimene, kes on tulnud kirjandusteadust ...

Üks kartul ja kaks kartulit ja kolm

Ma ei teadnudki, et aastase (ja veits peale) põnni saab panna juba iseendale toitu koguma. Aga tuleb välja, et töökasvatusega võib päris varakult pihta hakata. Ja no see, et tal vahepeal mõned ampsud mulda ka suhu sattus, see kuulub protsessi juurde.

Et siis jah, nädala alguses võtsime kartuleid. Aiamaal, väikese põllujupi peal. Ei mingeid kilomeetrite pikkuseid vagusid ja nädalate pikkust kartulivõttu (vähemalt nii see lapsepõlves tundus, kui mujal põldudel ka abiks käisime). Paras jupp, et ...

Tagasi Berliinis

Mul on tegelikult päris mitu mõtet, millest tahaks kirjutada ja paar mustandit ka valmis, ent kuna mulle Berliin tohutult meeldib, siis ma ei taha, et see reisisuts ära kaob. Nii et siis esmalt Berliin, seejärel ülikoolist ja valmis saanud raamatu käsikirjast ja kõigest muust sellisest. Aga – Berliin. Kes ei tea, siis ammusel ajal ehk juuli 2010 – juuli 2011 elasin ma Saksamaal Friedersdorfis. Kuna see oli Berliinist vaid tunniajase rongisõidu kaugusel, sai ka Saksamaa pealinna külastatud (nüüd ...

Avastamas Abrukat

Mul on tunne, et blogi muutub järjest rohkem reisikirjaks. Alles oli too Austria postitus, siis otsa Prantsusmaa ja nüüd siis Abruka. Ning (juba tehtud) reisid Setomaale ja veel korra Prantsusmaale ootavad oma järge. Aga eks ole asi selles, et igapäevarutiinist on keerulisem kirjutada. Kuskil midagi näed-teed, siis on kohe loogilisem blogi ka lahti võtta. Nagu praegu.

Istun Abrukal kohvikus “Võta aeg maha”, vaatan üle pilliroo merd ja hakkan blogiposti kirjutama (avaldan muidugi nädal hiljem…...

Kirjanik Ene aga Prantsusmaal

Kunagi ei tea, milleks miski otsus hea on. Nüüd juba mitu mitu aastat tagasi lasin oma kulude-kirjade eest oma raamatu “Vabandust, aga mis asja?!” inglise keelde tõlkida. Mitte nüüd selleks, et otse ingliskeelsele turule tormata, aga et pigem mujale tutvumiseks pakkuda ja avaldad ka mujal, kui Eestis. Kahjuks see siiani ei ole õnnestunud (olgem ausad, ma ei jõudnud sellega eriti tegeleda… nii et siin on vaja endale otsa vaadata), ent selle käsikirja olemasolu tuli kasuks muul moel. Ehk – kunagi ...

Raplas saab nüüd vankriga bussi!

Mis kõik õnnelikuks ei tee, eks ole. Alates 1. juulist saab lõpuks ometi Raplas ka lapsevankri või ratastooliga bussi kasutada ning oi kui mugav see on! Võib küll mõelda, et Rapla ju nii tilluke linn, kus seal bussiga sõidad, aga tegelikult sõidumaad jagub. Peamiselt just raudteejaama asukoha tõttu (aitäh kallis Alu mõisnik, kes ei lubanud tol iidama-aadama ajal raudteejaama enda maa peale).

Kellele Rapla võõras, siis kiire tutvustus: rohelise ringi sees ja ümber on väga palju kortermaju, sin...