Ene Sepp's Blog, page 8

Suvetervitused

Möödunud nädalavahetus oli tõeliselt hea moment üheks lühireisiks. Suund oli lõunasse ehk siis Tartu ja Elva, tagasiteel kiire põige Põltsamaale. Kõik õitses ning säras, ilm oli päikseline ja soe, vahepeal ehk isegi liiga soe. Aga pole hullu, õe juures on tiik ning sain oma ujumishooaja avatud. Olgem ausad, egas ma pikalt sinna sulistama ei jäänud. Selleks oli harjumatult jahe! Aga no vähemalt sai ujutud ja linnuke kirja. Lisaks nautisime korralikku Eesti grillikat nautida! Minu jaoks esimest ko...

Jälle kuu aega möödas

Klassika. Mul oli plaanis kirjutada tihedamalt, aga no sellega läks nagu läks. Igal juhul, nüüd on tubli kuu Eestisse kolimisest möödas. Täiendame blogi paari pildi ja paari lõiguga, et päris välja surnud ei oleks.

Maikuu üks päev sai mööda saadetud kartuleid pannes! Kui aus olla, siis päris algusest lõpuni ma vastu ei pidanud. Pikalt seismine tegi siiski seljale liiga ja no täitsa lõpp kui palav sel päeval oli! Täielik suvi! Aga no vähematl saan öelda, et päris niisama ka kõrvalt ei vahtinud...

Tagasi Eestis, väheke pikemalt siis

Pakkimine kestis tõesti pea viimase hetkeni. Viimasena läks ümberpakkimisele käsipagas. Väike muutus – seljakoti asemel läpaka kott – aga ikkagi oli vaja kõik ringi tõsta. Tõenäoliselt ka hea idee, sest San Francisco reisiga hakkas seljakoti kandes selg ikka üsna ruttu valutama. Läpakakoti sai panna ratastega kohvri peale ning olingi seljavalust vaba!

Breckist lahkumine oli muidugi raske. Pisut vähem pisaraid, kui ma arvasin, ent tulemata need ka ei jäänud. Lihtsalt… muidugi ma ootasin Eestis...

Mida rohkem, seda uhkem aga ehk mitte pakkimise ajal

Bryan ütleb, et minu pakkimine algab segadusest. Päris vale see ei ole, sest mulle meeldib kõik pakkimisele minev esmalt pinnalaotuseks muuta ja seejärel alustada. Loogiline ju! Esiteks tean täpselt, kui palju on vaja pakitud saada. Teiseks saan kohe haarata õige suuruse (või kokkusurutuvusega) eseme, et see koti vabasse nurka pressida. Muidu aja end pidevalt põrandalt püsti, et siis kappidest-riiulitest-sahtlitest õige suurusega asja taga otsida. Nii et väga loogiline.

Aga kuna Bryani arvat...

Paberimajandus, aga seekord Bryani oma

Eestisse kolimiseks vajaliku paberimajanduse ajamist pelgasin tunduvalt vähem, kui USA oma. Oli juba ette teada, et ‘meerikamaaga võrreldes on see nii odavam, kui kiirem ehk ainult positiivne. Huvitav oli ka see, et ma ei põdenud ega muretsenud taotluse valesti täitmise pärast sugugi nii palju, kui USA paberimajandusega tegeledes. Mõtlesin, et noh… kui lähebki midagi untsu, siis see on ju Eesti! Küll saab korda aetud!

Aga läheme algusesse. Laias laastus oli meil kaks varianti. Esimene variant...

Paar päeva suvistes oludes ehk reis San Franciscosse

Väga veider on paar tundi lennata ning jõuda täiesti teise olemusega kohta. Ehk Brecki lume ja mägede asemel saime nautida San Francisco päikest ning soojust. Peamine põhjus, miks me sinna läksime, oli paberimajandus (sedakorda vahelduseks siis Bryani, mitte minu), ent ega dokumendimaailm turisti mängimist ei sega. Tõsi, kolme (kaks ja pool kui lennujaama minekut-tulekut arvestada) päevaga kõike ei näe, ent tegime valikud ja ütleks, et üksjagu sai ikkagi nähtud.

Kuna lend oli võrdlemisi vara...

Suusatades kahe eest

Alustaks sellest, et suusatamise all mõtlen ma mäesuusatamist, mitte murdmaasuusatamist. Tõsi on ka see, et mäesuusatamine on liigitatud ekstreemspordi alla. Ent miks ma siis positiivse rasedustestiga suuskasid kohe nurka ei visanud? Miks kavatsen suusatada nii palju ja sellisel tasemel, nagu enesetunne lubab ja sisetunne ütleb? Eks ma siis proovin oma mõtte- ja otsuseprotsessi avada, mis on sellise otsuseni viinud.

Esiteks. Suusatamine ei ole minu jaoks midagi uut. Ma olen alates 2016. aasta...

Viimased paar kuud

Ma pole vist elu jooksul kokku nii palju töölt koju jäänud, kui viimased paar kuud. Pigem ikka olen see, kes on alati end tööpostile vedanud. Isegi korraliku päikesepõletusega, mis ei lubanud rinnahoidjat kanda ning kurgupõletikuga mis röövis mult hääle (olgu, sellega kupatati mind poole päeva pealt koju). Ja nüüd siis järsku olen olukorras, kus viis päeva jutti tööl käimist on juba tähistamist vääriv asjaolu!

Ütleme nii, et vaimselt on väga keeruline koju jääda, sest “ma ju vean tiimi alt”,...

Kirjutamismõõnast välja ronimine

Nagu alati, on november mul see eriti tihe kirjutamiskuu, kus kirjutan metsikus mahus ja kulutan üksjagu aega. Mida muud novembrikuises pimeduses ikka teha. Ja lisaks on see hea võimalus, et tavalisest suurema intensiivsusega oma ideed paberile saada. Reeglina võtan seejärel detsembri vabaks – olen end kirjutamismahladest tühjaks pigistanud ning vaja on uuesti patrullimaailmaga harjuda ehk kirjutamine teeb kiire talveuinaku. Jaanuaris suudan tavaliselt end uuesti ree peale tõmmata. Tavaliselt…

...

Lõpp USA paberimajandusele!

25. jaanuar oli üks huvitav päev. Nimelt kujunes see päevaks, mil ma sain lõplikult tõmmata joone alla enda kui USAsse tulnud immigrandi paberimajandusele. Kuidas? Nimelt olen alates 25. jaanuarist mitte vaid Eesti kodanik, vaid ka USA kodanik.

USA kodakondsus pole minu jaoks kunagi olnud mingi taevamanna, mida iga hinna eest püüda ehk et mõtlesin pikalt, kas üldse alustada selle protsessiga. Otsustamise tegi keerulisemaks seegi, et väga raske oli ette ennustada, kui kaua kodakondsuse taotlem...