Ene Sepp's Blog, page 7

Küla toel edasi

Esimene ülikoolikuu on nüüd möödas. Kuidas läks? Lühike vastus on, et hästi. Ma ei ole akadeemilisele puhkusele põgenenud ega pabereid välja võtnud. Teist (mini)sünnipäeva tähistanud Ülo on täitsa juba inimese nägu, mitte enam „krimpsus gojimari“ (tsitaat pärineb sõbralt, peab sellega nõustuma. Bryan tuleb oma eesti keele loengutest alati mõne uue teadmisega ja pole keele omandamise osas alla andnud. Ja ülikoolis on tore!

Loengud ning kodused tööd on reeglina väga huvitavad aga kohe kindlasti...

Minu töö väärib tasu

“Me ju kirjutame, sest me teeme seda paremini kui teised. Kui me teeme oma tööd hästi, siis peaksime ka saama vastavalt tasu, ehk siis lugeja määrab oma eelistused laenutuste kaudu. Kirjaoskus ning haridus on riiklikud eesmärgid, mitte individuaalsed,” ütles kirjanik Lille Roomets ning väga õigesti ütles. Seepärast ma selle siia kopeerisingi.

Ja mis ta veel tarka ütles: “Mu arust on aeg seda mõtteviisi (“Kirjanikud ei kirjuta raha pärast”) muutma hakata, sest sellest probleem alguse saabki. A...

Enne rutiini

Ma harjusin ikka väga ruttu ära sellega, et graafik on vaba – tee mida tahad ja millal tahad. Septembrikuus enam nii ei saa, et teen hommikul silmad lahti ja mõtlen siis välja, et mida teha võiks. Tuleb jälle luua rutiin ja mahutada nädalaplaani ära kaks päeva ülikooli (mina), kaks päeva keeltekooli (Bryan), põnni kasvatamine (meie mõlemad + küla), raamatu kirjutamine (mina) ja muud tavalised tegevused. Seega oligi ainuvõimalik lahendus proovida enne sügise rutiini käimalükkamist veel natuke Ees...

Värske vanema unetu öö

Kirjutamise juures on üks ägedamaid tundeid see, kui idee ukse pauguga lahti lööb ja tunned, kuidas potentsiaalse raamatu ideega kaasnev energia lausa sõrme- ja varbaotstest välja purskab. Ole vaid tubli ja püüa kinni! Tõeliselt fantastiline moment! Ideaalis juhtuks see muidugi paremal ajal, kui keset ööd, sest sellise energiatulvaga on täiesti võimatu magama jääda.

Ehk kui muidu kaotavad värsked vanemad und seetõttu, et noh, vastsündinu, siis mina olen siiani kõige rohkem und kaotanud seetõt...

Keeleõppe lood 1

Koos augustiga algas Bryani eesti keele kursus. Kaks korda nädalas ja 2,5 h korraga. Siiani on ta sellega igati rahule jäänud. Tore õpetaja, huvitav ülesehitus ja edasiminek on olnud märkimisväärt! Loodetavasti jätkub samas vaimus. Keeleõpe ei piirdu muidugi ainult vaimutööga, vaid tuleb ka lihaseid kasutada. Ja eriti alguses, kui on vaja natuke rohkem rõhutada, ehk kodus on tal korralik näolihaste trenn. Eile õhtu oli treeningkavas sõnapaar “tõuse püsti”:

“Tõ” – enam-vähem õige õ-tähe saamis...

Kolmekesi

Mida paganat ma enne oma ajaga tegin? Olgu, märkmikust vaadates siis päris palju aga nüüd mõeldes tundub, et oleks võinud veel rohkem teha, sest kolm nädalat tagasi oli mul aega maa ja ilm käes! Nüüd on sellega veidike kitsas käes, sest kahe endaga toimetuleva täiskasvanu maailma lisandus üks mittetäiskasvanu, kes veel niipea iseseivalt toime ei tule. Õnneks on ta aga väga armas, nii et võib selle tähelepanu ja aja nõudmise andeks anda.

Nonii, kas poiss või tüdruk? Põnevust jagus tõesti lõpu...

Suvise palavusega on nüüd kõik, jah?

Loen uudistest kurtmist, et ongi suvi läbi ja nüüd tulevad külmad ilmad ning hing hõiskab sees! Andke andeks, aga see mõne aja tagune kuumalaine oli lihtsalt rõve. Sellest sai aru isegi siis, kui nina õue ei pistnud, sest lämbe õhk pressis end tuppa kätte. Pole ka mingi saladus, et mina ja Bryan armastame külma ja lund ning +30 kraadi tekitab õudusvärinaid, mitte soovi õue seda nautima minna. Seega pidime oma elu lihtsalt ümber korraldama ning mõnes mõttes oli huvitav näha, kuidas lõõskav päike ...

Blogiaadress muutub jälle päevakohaseks

Oma uitmõtete jagamisega tuleb olla ettevaatlik. Võib juhtuda, et kui oled ideekillu või mõttelinnu lendu lasknud ning seejärel enda arvates kinni püüdnud ja kappi ära pannud, siis keegi teine suutis selle ikka ära napsata. Möödub natuke aega ja tuleb siis täiesti ootamatult, mõttelind peos ja uurib, et ou, kas see idee läks käiku või? Ja no kuigi selle hetkeni ei läinud, siis pisut tagant sudimist ja… saigi reaalsuseks.

Minu tudengielu on praeguseks juba päris mitme aasta taha jäänud, kuigi ...

Pildipostitus ehk siin, seal ja iga nurga peal

Ene, proovime nüüd lahti saada harjumusest, et blogipost peaks rääkima ühest kindlast kogemusest või momendist. Selliselt ei jõuagi pooled asjad mitte kunagi blogisse ja kui ma viie aasta pärast praeguseid postitusi uudistan, ongi metsikult pikad vahed, kus justkui midagi ei toimunud. Tegelikult on vastupidi. Oleme üksjagu ringi käinud, sest varsti ju enam ei saa (no vähemalt nii murevabalt). Ehk siis pildid ja pildiallkirjad, teie peate sobima.

See koht on Raplas üks mu lemmikuid. Imeline, j...

Mõista mõista, kas rohkem õigusi on relvadel või naistel?

Tsiteerin Jack Cocchiarella’t, kes juhib tähelepanu huvitavale olukorrale. Eile otsustas USA Ülemkohus, et õigus varjatult relva kanda on põhiseaduslik õigus ja sellega seotu otsustamist (peamiselt siis seda, kas avalikus kohas varjatult relva kandmiseks peab taotlema eraldi luba või mitte) ei saa jätta osariikidele. Täna otsustas Ülemkohus, et õigus rasedus katkestada ei ole põhiseaduslik õigus ehk selle lubamine/keelamine jäägu osariikide otsustada.

Kuigi see dokumendikavand lekkis juba ma...