Ene Sepp's Blog, page 6

Aga mis siis, kui keegi ei tule ehk 25. jaanuar

Läbi aastate, kui ma olen pidanud sünnipäevapidu (või korraldanud tegelikult ükskõik millist üritust), siis on alati olnud üks pidev hirm: mis siis, kui keegi kohale ei tule? See viimane pool tundi on tavaliselt kõige piinavam. Isegi kui inimesed on kinnitanud ja öelnud, et nad tulevad, siis peast käib läbi mustmiljon hirmu. Kas ikka teatakse õiget kuupäeva? Õiget kellaaega? Õiget kohta? Ja ei mõelda lihtsalt suvaliselt ümber? Ja mis siis kui keegi ei tule?! Kui nii kolm inimest juba kohale on i...

#11 “Sügis, hobused ja vabadus”

Aasta saab kohe tugeva kirjandusliku alguse, sest trükist on ilmunud mu üheteistkümnes raamat! ÜHETEISTKÜMNES! Appike! Loodetavasti mu lugejad rõõmustavad ja need, kes lugesid eriti hea meelega raamatuid “Jagatud suvi” ning “Tagasi sadulasse” võivad kohe suurest rõõmust hõisata, sest tegu on sarja kolmanda raamatuga!

See oli nüüd üks nendest raamatutest, millega ma läbisin mitu tiiru NaNoWriMot: 2020. ja 2021. aasta. Ma teadsin täpselt, millest tahan kirjutada, aga kohe kuidagi ei saanud sed...

Minu 2022

Oh kuidas ma lootsin, et olen selle aastaülevaatega ühel hetkel juba algust teinud, aga vaatasin mustandid läbi ning mitte miskit. Eks peab nüüd siis alustama, enne kui aasta uus läbi saab. Eelmiste aastate kokkuvõtteid saab lugeda siit: 2021, 2020, 2019, 2018, 2017, 2016, 2015, 2014, 2013 ja 2012. Aga hakkame nüüd siis pihta!

1. Mida sa tegid aastal 2022, mida sa polnud varem teinud?
See aasta on sellele vastamine kerge. Nii vahelduseks. Signe sõnastas selle nii hästi, et ma pidin endale ka n...

Rongiga Riiga! Ja tagasi ka

Käsi püsti, kes on rongiga Riiga sõitnud? Väga tore. Aga kes on rongiga Riiga sõitnud niimoodi, et ei sõitnud läbi Pärnu? Kui arvad, et see on võimatu ülesanne, siis mul on hea meel teatada, et ei ole selles midagi keerulist. Sai enda nahal järgi katsetatud, kui tehtav see on. Jah, aega peab varuma. Ja varuma peab ka mõtteviisi, et tähtis pole mitte siht, vaid tee, ent sellise kulgemise mentaliteediga minnes on Rapla-Tallinn-Valga-Riia-Valga-Tallinn-Rapla rongisõit äärmiselt meeldiv lühipuhkus.

...

Üheksa sügist ja üks kevadine november

Natuke naljakas on see, et esimene NaNoWriMo katsetus oli mul siis, kui polnud Ülo, ei teadnud Bryanit, ei osanud unistadagi suusapatrullitööst ja polnud isegi veel oma bakat ära lõpetanud. Aga NaNoWriMo on minuga vapralt kõik need sügisesed (ja ühe kevadise) novembrikuud kaasas käinud. Iga aasta olen 50 000 sõna kätte saanud. Kümme. Aastat. Järjest. Jeerum! Huvitav mõelda, mis kõik selle ühe konstantse faktori ümber samal ajal toimub.

2013. aastal kirjutasin oma lotovõidust ja lähisuhtevägiv...

Öö läbi kirjutamist

Möödunud nädalavahetusel sai lõpuks teoks see, millest ma olen tahtnud juba pikalt osa võtta – NaNoWriMo läbi öö kestev maraton! Tartlased on seda varem ka korraldanud, ent ma pole varem osaleda saanud. Ja nüüd oli võimalus. Muidugi, koos oma killavooruga. Mina olin Nanokatega hosteli ühes toas, killavoor koosseisus mees, ämm ja laps, teises toas. Aga kirjutatud sai! Ja väga hea kogemus oli!

Väga teistmoodi kui ise omaette kirjutamine. Selleks, et öö läbi kirjutamiseks materjali jaguks, oli v...

Kirjutamiskuu #10

Kolme päeva pärast algab taaskord NaNoWriMo. Minu jaoks on see kümnes! Ja et veel kreisim tunduks, siis varasemad 9 NaNot olen kõik edukalt lõpetanud ehk saanud novembrikuu viimaseks päevaks kirja vähemalt 50 000 sõna. NaNo statistika järgi on koguarv 455 608 sõna. Täitsa lõpp!

Ilmselgelt tuleb nüüdne juubeliaasta, kümnes aasta, ka kenasti ära teha, kuigi see saab olema kõigist kümnest vast kõige keerulisem. 2019. arvasin, et saab olema keeruline (samal ajal oli suusapatrulli intensiivne...

Ringreisid Eestimaal

Ei tea, kuidas teistel, aga mul oli alati selline tunne, et Tartu ongi nüüd kõige lõunapoolsem Eesti nurk. See, et sealt edasi on veel tubli tükk Eestimaad, see kippus alati kuidagi ununema. Ju on asi selles, et sinnakanti lihtsalt ei sattunud ja oligi lihtne sujuvalt üle libiseda. Aeg vead parandada. Kuna ma pidin nagunii ENÜ asjus Tartusse (ning nagu selgus, ka Põlvasse) minema, siis miks tulla Rapla poolt, kui saaks tulla ka näiteks Rõuge poolt? Mõeldud-tehtud, sügisene nädalavahetus lõuna-Ee...

Põdral maja (Eesti?) metsa sees

Ma olen elu aeg teadnud, et Põdral maja metsa sees on selline tore Eesti lastelaul. No on põder ja jänes ja jahimees. Kõik sellised, keda me ju endalgi metsas kohtame! Ja pole tegu mingi neti vahendusel siia jõudnud viisiga, sest minu ema laulis seda mulle unelauluks. Kopp-kopp käis seejuures vastu pead, mis mulle tohutult meeldinud oli! Nüüd kui oli vaja enda poisiga laulmist katsetada, läks sama laul käiku ja ennäe – toimibki! Saab teda maha rahustada ja magama panna. Võimalik, et teised laulu...

Limusiiniga burksi ostma

Kuus aastat tagasi olin ma Uus-Meremaal ning sõitsime limusiiniga Burger Fuel burksi sööma. Tegelikult isegi mitte burksi sööma, vaid burksi ostma, sest seejärel sõitsime limusiiniga Mount Maunganui jalamile parklasse, et ronida mäe tippu ning seal pisut jahtunud burski süüa. Ja samal ajal päikeseloojangut imetleda. See oli huvitav moment. Eriti äge on lugeda blogipostitust, kust ma jätsin välja selle, et kui ma Bryani lennujaamas maha olin pannud, siis ma istusin ja nutsin autos. Egas ma tol he...