Küll on hea elada raudteejaama lähedal

Hakkasin esmaspäeval Tallinna liikuma. Kohe kui olin trepist kolm astet võtnud, taipasin et jätsid kindad tuppa. Tagasi ka ei tahtnud minna, sest Ülo oli sedakorda mind väikese nutuga ära saatnud. Õnneks on aga telefonid. Kui Bryan avas köögiakna, et kindad (ja müts) alla visata, siis taipasin, et lõunasöök jäi ka maha. Selge, seda alla ei viska. Nii et Bryan kalpsas trepist alla ja tõi kindad, mütsi ja lõunasöögi ära.

Jõudsin rongi, istusin maha ja hakkasin laadijat otsima. No ei ole! Siis t...