Ene Sepp's Blog, page 21

(mitte)suusatamine

Selle postituse mustand sai kirja pandud esimese emotsiooni pealt umbes nädal pärast Uus-Meremaale jõudmist. Nüüd on meil hooaja lõpuni jäänud vaid paar nädalat, emotsioonid on lahtunud ja kirjutan postituse ümber. Teemaks ikka Bryani jalg ehk kuidas olla suusainstruktor, kui jalas on metallplaat ja 14 kruvi. Hoolimata sellest, et USA ortopeed andis loa suusatada ja õpetada, ei ole ta siiani õpetamiseni jõudnud ning see tekitas hooaja alguses väga palju stressi, küsimusi ja murekohti.

[image error]

Mitte B...

Jalutuskäik kose juurde

Mina olen siin neljandat aastat, Bryan üheksandat ja ometigi ei ole me kumbki jõudnud Tongariro rahvuspargi kõige kõrgema kose juurde. Ei saa öelda, et see meist väga kaugel oleks… Waitonga koseni viiv rada algab samalt teelt, mida mööda me iga jumala päev tööle sõidame. Aga võta siis see aeg, viitsimine ja auto, et vabal päeval 11km mäkke sõita ja jalutama minna… Selleks oli vaja midagi erilist. Nagu näiteks sõbrannat, keda pole mitu aastat näinud. Ja nagu tellitult, eile eelmisel nädalal se...

Kas ma olen tõesti liiga… täiskasvanu?

Mõned päevad tagasi nägin põnevat uudist: “Eesti noored saavad peagi Jaapanisse töötamisõigusega turistiviisat taotleda“. Tegu on sama tüüpi viisaga, millega ma Uus-Meremaale tulin ja mida kasutades on Eesti noored ka Austraaliasse ning Kanadasse jõudnud. Ja nüüd veel üks riik juures ning ning sugugi mitte vähem eksootilisem! Kati küsis, et kui minu Uus-Meremaa planeerimise ajal oleks Jaapan ka valikus olnud, siis kas ma oleksin endiselt Uus-Meremaa kasuks otsustanud. Vot ei teagi.

Muidugi li...

Sunnitud tšill kohvikus

Viimaks ometi sai see kolme nädala pikkune tormiperiood läbi ja oli näha nii sinist taevast kui ka päikest. Selge ilm tähendas ka laviinikontrolli tegemist. Positiivne uudis on esmalt muidugi see, et sel korral ei jäänud me tõstukist ilma. Negatiivset otseselt polegi. Muidugi võttis laviinikontroll üksjagu aega ja meil ei olnud muud teha, kui kohvikus istuda, ent see oli kõik ohutuse nimel.

Miks aga kohvikus istuda? Pärast seda kui esimene laviin liikuma hakkas, oli lumekihi ebastabiilsus vee...

Varase ärkamise eelised

Nii mõnus on hommikuti kella üheteistkümneni, kella kaheteistkümneni või isegi kella üheni põõnata. Iga poole tunni tagant saab mõeldud, et peaks end voodist välja ajama aga no ei viitsi… Sellise pika mõnulemise varjuküljeks on aga see, et päev jääb jube lühikeseks ning on hetkega õhtus. Seega peab vahepeal teisiti lähenema, tubli olema ja end voodist vähe varem välja ajama. Nagu näiteks täna. Ja jõudis kohe hulga rohkem tehtud!

Sõbranna uuris kohe hommikul, mis mu plaanid on ja egas ma ei ta...

100 päeva lumel

Jess, selle aasta jooksul olen sada päeva lumel veetnud. Ilus ümmargune number, kuigi minu jaoks on olulisem läbitud kilomeetrite arv. Eesmärk on aasta lõpuks jõuda 2225km tähiseni. Praeguseks on 1063km tehtud, pisut alla 1000 veel. Eesmärgi täitumine pole aga enam kindel, sest Uus-Meremaa ilm ei taha väga koostööd teha.

Viimased paar nädalat on vahetpidamata sadanud kas lund või vihma ja tihtipeale parajate tormiiilidega, nii et mägi on suletud. Suures plaanis on lumesadu muidugi hea. Mida r...

Lumised uudised Uus-Meremaalt

Kiire aeg mäe peal on nüüd natukeseks läbi. Esmalt oli meil koolivaheaeg ja siis oli nädalavahetus, kus tulid kõik need, kes arvasid, et koolivaheajal on liiga palju rahvast. Laupäev oli eriti väsitav. Poole kaheksa paiku roomasin juba voodi poole, kus siis rahulikult ajalehte lugesin ja lõpuks häbiväärselt vara magama jäin. Mingid suusajärgsed õlled pubis ja hommikuni pidutsemine? Ei aitäh. Iseenesest väga palju ei suusatanud. Vaid ca 20 kilomeetrit, aga need kilomeetrid tulid suhkrulaadses...

Rocky Mountain rahvuspark – märgalad, tundrad ja mäed, mäed, mäed

Hüppan korra juulikuisest Uus-Meremaalt kuu tagusesse Coloradosse. Veelgi täpsemalt päeva, kus otsustasime sihtpunkti jõudmiseks sõita mitte 2,5 tundi nagu tavaliselt, vaid hoopis 9 tundi. Ja kuna tagasitee läks ka väikese ringiga, ehk esimest korda elus jõudsin kasiinosse, oli päeva kogudistantsiks nii umbes 555km. Paarkümmend kilomeetrit sinna ja tänna. Kilometraaži järgi ei tulnudki niivõrd palju rohkem, aga ajakulu oli kordades suurem. Samas… silmailu oli ka kordades rohkem.

Alguspunktiks...

Ega tali siis taeva jää. Ma loodan.

Naljakas on mõelda, et eelmine aasta me alles jõudsime paar päeva tagasi Uus-Meremaale. Nüüd mõeldes tundub veel hullumeelsem, kui ruttu see kõik käis. Reedel sain viisa, reedel ostsime piletid, esmaspäeval lendasime, neljapäeval jõudsime kohale ning reede hommikul kell kuus pidin bussil olema, et tööle minna. See aasta on hooaja algus ikka palju rahulikum olnud ja mitte ainult seetõttu, et me jõudsime siia pea nädal enne töö algust.

Eelmine aasta pidime juba esimestel päevadel metsikult ring...

EBA2019 III koht!

Endalegi üllatusena tulin ma Eesti Blogiauhinnad 2019 “Elu välismaal” kategoorias kolmandale kohale. Tõesti, ei oodanud seda. Ma küll märkisin end osalema, ent tegin absoluutselt 0 reklaami. Algul sellepärast, et unustasin ja ei jõudnud ja siis tundus juba naljakas justkui järsku ärgata. Muidugi ka see klassikaline, “no mis mina siis…” Iseenda promomine on endiselt raske ja kuidagi vastukarva. Pean sellega järjepidevalt tegelema ning meelde tuletama, et vahepeal peab ikka ise ka ennast kiitma...