Ene Sepp's Blog, page 23

Läätsemajandus

Lõpuks jõudis aeg sinnamaale, et muretsesin endale läätsed. Proovisin seda juba sügisel Eestis teha aga mu silmad olid toona nii kuivad, et poes ei hakatud isegi proovima. Loeti hoopis sõnad peale, et peaksin silmatilku kasutama ja siis mõnda aega hiljem uuesti katsetama. See mõnda aeda hiljem jõudis nüüd kätte ja peaaegu viimasel hetkel.

Meie praegune kindlustus katab ka silmatemaatikat ja kuna aprilli lõpuga saab ka kindlustus lõpu, pidi selle ju ära kasutama – mille eest me muidu kindlustu...

Jumalaema kirik.

Ma olen Pariisis käinud vaid korra ning ma pole frankofiil ega ka lihtsalt suur Prantsusmaa fänn, kuid uudis selle kohta, et Jumalaema kirik põleb, läks ikka täiesti südamesse. See oli isegi üllatav, sest võiks ju mõelda, et üks hoone ette või taha – mis see ikka loeb. Aga näe, ikkagi luges. Eks oma roll ole ka sellel, et just see kirik on minuni jõudnud ka läbi mitme kirjandusteose ning sellisel moel on tuttavamaks saanud. Ma olen õnnelik, et mul õnnestus kirik oma silmaga ära näha (ja see o...

Teist korda suusapatrulli töövestlusel

Aprilli algusesse mahtus kaks päeva suusapatrulli töökatseid. Esiteks, mis imeamet on suusapatrull? Lihtne seletus on see, et kui mäe peal hunnikusse sõidad ja viga saad, on suusapatrull see, kes sind mäe pealt alla aitab. Töökohustuste hulka kuulub ka laviinikontroll, üleüldine suusakuurordi ja radade ohutuse eest vastutamine jms. Väga põnev ning mitmekülgne töö, mis on mu mõtteis olnud alates 2016. aastast.

Uus-Meremaal töötangi koos suusapatrulli meeskonnaga aga Colorados pole see veel õnn...

Meie toidukorv

[image error]

Ralliäss

Poes käimise osas olen ma seda tüüpi inimene, et pigem korra nädalas ja siis juba hunnik toitu korraga. Päris tihti juhtub ka seda, et suur poeskäik toimub üle nädala ning vahepeal satume poodi ainult siis, kui midagi olulist otsa peaks saama. Egas nädala lõpus, kui nädalavahetusekülalised kohale jõuavad, ei tahagi poodi minna. Siis ei leia parkimiskohtagi, kuigi praegu on see natuke lihtsam, sest pargime invakohale (Bryanil on jala tõttu sinine parkimiskaart ja poes rallib ta ka rin...

Eestlaste sissetung

Ma olen terve hooaja oodanud seda, et keegi näeks mu kiivril Eesti lippu ja hakkaks minuga eesti keeles rääkima. Samas mul väga suuri lootusi ei olnud, sest eestlasi pole just väga palju ning kui mõni neist tulebki just Breckenridge’i suusatama, oleks väga suur vedamine, et me 11.77 km2 suuruses suusakuurordis üksteisele otsa koperdaksime. Aga ometigi see juhtus!

Läksin oma õpilastega Ten Mile Station kohvikusse, et kakaopaus teha ja ühel hetkel ligines mulle naisterahvas, kes küsis, kas ma o...

Hüppan aga rongile – 51 küsimust

Ma ei ole ainus, kes Anu blogist küsimused leidis ja muidugi pean neile ka vastama.

Kas päikese- või suusareisid?
Igal juhul suusareisid. Päikesereis kõlab palavalt ja no mina ja palavus ei saa üksteisega läbi. Sellest annab aimu vist ka see, et ma olen juba mitu aastat, nii palju kui võimalik, talves elanud. Ja tegelikult võib ka suusareisil üksjagu päikest saada. Kui ikka kevadel suusatama minna, on päevitus reaalsus.

Mis on su kõige vihatum kodutöö?
Tolmuimemine. Ei. Ei. Ei. Bryaniga on ko...

Aasta esimene päikesepõletus on käes

No tere tali. Märts ei ole veel läbigi saanud ja juba pean nentima, et olen päikesega liiale läinud. See on seda muljetavaldavam, et olen alates 2017. aasta jaanuarist peamiselt vaid talves elanud aga no ikka õnnestus. Ja kui aus olla, ega see keeruline ei olnud.

Näole päikesekaitsekreemi panemine on muutunud täiesti automaatseks, kuid käsivartele nagu ei mõelnud… Nüüd on meeldetuletus olemas. Reeglina on mul suusatades käed kaetud, kuid laste algajate ala asub majade vahel, nii et seal on al...

Tõsine lumeuputus Colorados ja mul on pildid, et seda tõestada!

Eelmisel aastal kurtsid kõik lumepuuduse üle. Sel aastal ei tule see kellelgi mõttesse. Lund on nii palju, et laviinid on nõlvadel, kus neid pole aastakümneid esinenud. Lisaks backcountryile on laviine ka suusakuurortides ja maanteedel. Lumerookimine on igapäevane ning puuderlumi on nii sügav ja raske, et suuskade kaotamine pole mingi ime.

[image error]

Esmalt paari päeva tagune laviiniohu kaart CAIC-ilt. Breckenridge, kus meie elame ja töötame, on kõige ülemise musta ala sees. Must tähendab siis ekstreem...

Minu kirjutatud raamat on Hea Noorteraamat 2018! Uskumatu!

Häid lasteraamatuid on tunnustatud alates 2009. aastast. 2018. aastal hakati tunnustama ka häid noorteraamatuid ning kui eile head noorteraamatud välja kuulutati, selgus et valikusse jõudis ka minu sügisel ilmunud teos “Taeva tühjad tribüünid”.

Hea noorteraamat pakub lugemiselamust, näitab maailma selle mitmekülgsuses, sisendab elujulgust ja –rõõmu, arendab empaatiat, kutsub kaasa mõtlema ja arutlema. Meeletult hea meel, et lastekirjanduse eksperdid on minu teost sedavõrd kõrgelt hinnanud. Sa...

Kaks lugu puuderlumest

Puuderlumi, iga suusataja ebajumal. Lumi, millest on tehtud kõige fantastilisemad unenäod. Üle tüki aja oli ka meil Breckis mõnus puudripäev ja sellega seoses on mul rääkida kaks toredat aga õpetlikku lugu. Mõlema loo tegevus toimub põhimõtteliselt samas kohas, kerge sinine rada, kõige sügavamates kohtades ehk 40cm jagu pehmet puuderlund.

Lugu 1: kuidas suusataja suuskadest ilma jäi

Seisan oma grupiga raja servas ja hakkan lastele suusakeppe tagasi andma. Minu poole tuleb üks teine instruktor...