Ene Sepp's Blog, page 22

Hiireke hiireke ehk juhtmeta hiir pole vaid arvutimängu fännidele

Ma isegi ei tea, kaua ma olen mõelnud juhtmeta hiire ostmise peale. Üksvahe mul see ka oli, aga see läks katki, siis ma ei leidnud sobivat ning jäingi juhtme külge kinni. Mõnes mõttes tore ja mugav, aku ei saa kunagi tühjaks, kuid järjest enam hakkas midagi häirima.

Esiteks ruumipuudus. Väiksemal laual, kus niigi vähem ruumi, pean veel jälgima seda, et ma hiire juhtmega midagi pikali ei tõmbaks või jääb juhe mõne mu märkmiku alla kinni. Tüütu.

Teiseks USB pesade puudus. Mu praegusel läpakal o...

Tere Uus-Meremaa, meie oleme talveks valmis

Eelmine aasta lubasime, et see oli esimene ja viimane kord Uus-Meremaale nelja lennuga minna. Edaspidi ainult otselend USA läänerannikult ja jutul lõpp. Viimasel hetkel pileteid ostma hakates pidime muidugi oma sõnu sööma ja rahakotti kuulama. Praegu, Aucklandis hotellis istudes, võib öelda, et selle aasta neli lendu kulgesid hoopis toredamalt. Lausa selliselt, et võiks veelgi. Mis siis erines?

Kindlasti kõige tähtsam oli see, et me ei pidanud ööd lennujaamas veetma. Eelmine aasta oli pärast...

Ravikindlustus USAs ehk ohjah, kopp ees

Eestis on ravikindlustusega võrdlemisi lihtne. Lähed tööle ja tadaa – ongi olemas (jätame käsunduslepingu jm lihtsuse huvides välja). Seda kuidas USA tervishoiusüsteem toimib/ei toimi, on vist kõik kuulnud ja ma arvan, et mul läheb ikka kõvasti aega, enne kui ma ise sellest sotti saan. Hetkel on kõige rohkem olnud kokkupuudet ravikindlustustega, nii et tutvustan kahte varianti, kuidas olen kuue siinelatud kuu jooksul endale ravikindlustuse saanud.

Töö kaudu

Kõik töökohad ei paku ravikindlustu...

Talv nr 7 ehk jälle Uus-Meremaale

Kui me nüüd järgmine aasta ka Uus-Meremaale läheme, siis mida ma käesolevast aastast õppisin, on see et taotlus viisamenetluse kiirendamiseks tuleb kohe juurde lisada. Ja mitte enda koostatud taotlus, vaid ikka tööandjalt, sest mitte miski muu arvesse ei lähe.

Võrreldes eelmise aastaga sai viisataotlus vägagi varakult teele saadetud – 2. aprill. Bryan sai vist pooleteise nädalaga vastuse. Mina ootasin ja ootasin ja ootasin ja ootasin. Aprill sai läbi, maikuu on käes ja ikka ei midagi. Laadisi...

Avastades Eestimaad

Kogu selle kiire ringitormamise juures oli üks suur pluss – ma nägin nii palju. Muidu kipub mu trajektoor olema ikka Rapla-Tallinn-Rapla ja siis mõni üksik põige Pärnu või Tartusse. Kõik. Tänu sellele, et mul olid aga planeeritud erinevad kohtumised, jõudsin sellistesse nurgakestesse, kuhu muidu poleks sattunud ja no tänavuse imelise kevadega oli see ainult suurepärane. Tõsi, paar viimast päeva oli rohkem näha vihmapilvi kui päikest, aga kõik see õiteilu ja roheline lopsakus. Võrratu!

[image error]

Punased...

Kuidas teistel Eestis käik kulgeb?

Tahaks kohe uurida, et kuidas teistel, kes peamiselt välismaal elavad, Eestis käimine kulgeb? Kas ma olen ainus, kellel on graafik peaaegu et tunni täpsusega täis planeeritud. Sõpradega ja perega kohtumine, sinna vahele veel kirjandusalased kokkusaamised ning muidugi koolides ja raamatukogudes esinemised.

[image error]

Reede ennelõuna Viimsi Koolis. Foto tegi raamatukogu juhataja Aime

Kolmapäeva hommikul olin näiteks Rapla Kesklinna koolis, seejärel sõitsin Laagrisse sõbrannale külla, siis Lasnakalt läbi j...

Sipsti ja olengi Eestis

Tere Eesti! Ma tean, et see kaks nädalat möödub tõenäoliselt linnutiivul, nii et üritan maksimumi võtta. Ja ei saa öelda, et ma Eestisse just puhkama oleksin tulnud. Praegu on kahe nädala sees vaid üksikud päevad, kus mul ei ole päevale planeeritud vähemalt ühte kohtumist sõprade või lugejatega aga ma ei kurda, las ta olla.

Seattle-Chicago rongireis läks lühidalt öeldes väga hästi ning mõlemad linnad on sellised, kuhu peab kindlasti tulevikus tagasi minema. Pikem kirjeldus (ja pildid) tulevad...

Mis tunne on iga mõne kuu järel kolida?

“Ma ei saa aru, kuidas sa suudad nii tihti kolida,” on lause, mida ma olen päris mitmete inimeste suust kuulnud. Aga eks inimene harjub kõigega. Mina olen harjunud sellega, et iga mõne kuu järel tuleb põhimõtteliselt kogu kilakola kottidesse pakkida ja järgmisesse kohta viia. Igavene seljakotirändur.

Kui alustada 2017. aasta veebruarist, on elu kulgenud järgmiselt:

2017 veebruar – 2017 mai: elasin peamiselt Tallinnas, tööl käisin Kiviõlis ja üle Eesti 2017 mai – 2017 juuni: Greeley, Colorado...

Esimene talv on läbi

Suusainstruktori tööpõli sai läbi. Viimane tööpäev oli 17. aprill ja algul pidigi sellega lõppema. Ootamatult kutsuti aga laupäevaks tööle – järsku tekkisid inimesed, kes tahtsid kogu hingest oma lapsed suusakooli panna. Ja kui nüüd ausalt rääkida, kutsuti ka reedeks tööle aga mu telefon oli lennurežiimis. Kui ma seda lõpuks tähele panin ja sõnumi kätte sain, oli liiga hilja, et oma päevaplaane ümber tõsta ja reaalselt kohale ilmuda. Pühapäeval mind enam vaja ei läinud, nii et 20. aprill tõmb...

Kevadised kohtumised Eestis

Mul on tunne, et ma olen natuke nagu rändlind, kes peale pikka ja külma talve alles kevadkuudel end Eestisse veab. Seni aga kuni Uus-Meremaa meie iga-aastastes plaanides omal kohal on, pole midagi teha – maikuu lihtsalt on see kõige mõistlikum aeg, et üle Atlandi lennata. Teoorias võiks oktoobris ka tulla aga olgem ausad, nii pika maa pealt (vahet pole kas mõelda siis USAd või Uus-Meremaad) oleks paariks päevaks Eestisse lendamine suhteliselt nadi. Nii et las olla siis kevad ja saan vähemalt...