Ene Sepp's Blog, page 20
December 8, 2019
Siuh ja november ongi möödas
Novembris toimus korraga kolm tähtsat asja: minu NaNoWriMo projekt, Outdoor Emergency Care kursus ning pisut ootamatult Bryani teine operatsioon. Seda arvestades pole vist ime, et novembermöödus lausa lennates. Nüüd on aga kõikidele asjadele joon alla tõmmatud.
NaNoWriMo sai edukalt lõpetatud. Edumaa, mis ma alguses saavutasin, kulus lõpus täiega ära. Kahjuks ei ole lugu nii valmis, kui ma lootsin. Mu täiesti suurepärasena tunduv kondikava lagunes 35 000 sõna juures laiali ning… tegin uue...
November 20, 2019
Jälle ninapidi õpikus ehk mida suusapatrull teadma peab?
Selleks, et ma saaksin olla täieõiguslik suusapatrull, on mul vaja teada, kuidas hättasattunut aidata. Jube totter oleks esimesena sündmuspaika saabuda ja siis mokk töllakil seista, sest ei oska midagi ette võtta. Kuurorditi on nõuded erinevad ja suusapatrull võib olla ka EMT, parameedik või kasvõi arstipaberitega, ent kui neid tiitleid pole, siis vähemalt Breckis on vaja läbida OEC ehk Outdoor Emergency Care kursus.
[image error]Mina niisama tšillimas. Ma ei tea miks seal hiigelsuur tool on, aga kui on, siis peab istuma ronima...
ehk OutdoorNovember 19, 2019
“Medaljoni” kordustrükk!
Kaua tehtud kaunike aga 10 aastat pärast esimest trükki on ilmumas mu esimese raamatu “Medaljon” kordustrükk! Seda on minult korduvalt küsitud ning mul on hea meel, et lõpuks jõuab raamat uuesti poelettidele, raamatukogu riiulitele ja loodetavasti ka kodustele öökappidele.
Raamat ilmub koostöös Heli Kirjastusega. Uue kaanekujunduse autoriks on Liis Karu, kuid sisu on sama tore nagu varem, nii et kui kellelegi on raamat puudu, on just nüüd parim aeg selle muretsemine endale plaanidesse lisada.
Võib osta nii poes...
November 15, 2019
Murtud jalaluu uudiskiri ehk metallivahetus
Ma oleks tõesti võinud Bryani õnnetuse järgselt vist uudiskirja alustada. Aga ega me siis teadnud, et kogu paranemisprotsess nii kaua aega võtab. Täna, 15. november, märgib 11 kuu möödumist õnnetusest ja operatsioonist. Kui kõik oleks läinud õpiku järgi, oleks Bryan umbes 90% ulatuses taastunud ning valmistuks kogu täiega uueks suusahooajaks. Reaalsus on see, et valmistume hoopis uueks operatsiooniks.
Suht kohe peale USAsse jõudmist oli ortopeedi visiit ning uus röntgen. Enamjaolt on jalg hästi paranenud ni...
October 30, 2019
Novembri ootuses ehk kirjutamispagendus
November ongi peaaegu käes. Lisaks sellele, et 1. november algab mul töö Breckenridge’i suusapatrulliga (jeeeeeee!) on november järjekordselt kirjutamiskuu, sest juba seitsmendat aastat võtan osa National Novel Writing Month’ist. Asja teeb huvitavamaks see, et novembris on töö tõttu ka päris korralik koolitus ees ootamas. Täna sain küll teada, et 4.-11. november on vaba, nii et selle nädala jooksul saan loodetavasti tempo sisse ning jõuan ette kirjutada, et novembri viimasel kolmel nädalal ku...
October 25, 2019
Sügisesed uudised kirjanikult
Ma olen tükk aega kogunud erinevaid kirjutamisega seotud uudiseid ning nüüd on vist viimane aeg, et need korraga kirja panna. Alustada võiks muidugi uuest raamatust. Minu kaheksas raamat! Jeee!
2018. aastal ilmunud hobustest ja ratsutamisest rääkiv “Jagatud suvi” saab endale järje! Uus-Meremaa hooaja esimene pool kulus loo viimistlemisele ja parandamisele. Augustis tõmbasin joone alla, saatsin kirjastuse poole teele ning õnneks tuli üsna pea ka positiivne vastus. Raamat peaks ilmuma selle aasta lõ...
October 23, 2019
Uus kodu USA kõrgeimas linnas
Võib öelda, et minu Greeley vastasus tasus seekord ära. Neljapäeval jõudsime USAsse, reede pakkisime ning laupäeval kolisime Greeleyst Almasse, USA kõrgeimasse linna(kesse) 3224 meetri kõrgusele. Pühapäeva hommikul kui ma silmad lahti tegin, oli õues juba mõnus 15cm paksune lumekiht. Muidugi me oleksime ka lumetormis kolitud saanud aga tuulisel teel kaubikuga sõitmine (pühapäeval oligi tuul ühe veoauto pikali puhunud), läbi lumetuisu kastide majja tassimine ning lume tõttu libedal trepil rask...
October 18, 2019
Õigel ajal õiges kohas
Tere taas USA! Me oleme tagasi Colorados ja eriti heas tujus, sest muundasime neli lendu kolmeks lennuks, mis andis meile korraliku ajavõidu. Tagasilend pidi kulgema marsruudil Auckland – Sidney – Los Angeles – San Francisco – Denver aga vot jätsime San Francisco vahelt ära:
Originaalis oleks pidanud:
4h 25min ootamist Los Angeleses 1h 29min lend San Franciscosse 41 min ootamist San Fransicos 2h 37min lend DenverisseAga kuna meil vedas:
3h ootamist Los Angeleses 2h 24min lend DenverisseNimelt märkasime Los Angeleses oma tulevases väravas oodates, et nii 15 minut...
October 13, 2019
Viimane tööpäev
Nagu niuhti ongi järjekordne hooaeg läbi. Täna oli viimane tööpäev, nüüd olen kodus ja pesin kaks korda oma töövormi, et see neetud sinine värv välja pesta. Mitte täielikult, see pole võimalik. Aga no nii palju kui võimalik. Samas, tõenäoliselt saan ma sama komplekti järgmine aasta tagasi, sest no mu nimi on juba sees ja kes teine ikka seda siniselaigulist punakuube tahab.
[image error]Viimase tööpäeva hommik. Naeratus seetõttu, et ilm on ilus ning ma ei pidanud täna sinist värvi kasutama.
Viimased kaks t...
October 8, 2019
Käik teisele poole vulkaani
Järgmine nädal lendame juba Uus-Meremaalt minema, nii et oli viimane aeg teisele poole vulkaani vaadata ehk Whakapapat külastada. Tõsi, me ei läinud suusatama. Kohvikus istudes mõtlesin küll, et oleks pidanud ikkagi suusatamist ka planeerima aga… ma olen liiga laisk. Esmalt peaksin kogu varustuse Turoalt alla tooma (saapad, kiiver, suusad, suusakepid, kindad jne), Whakapapale sõitma, parklast mäele kõndima (sest seal ei saaks ma kasutada töötajate riietusruumi), päeva lõpus tagasi parklasse k...


