Nii mõnus on hommikuti kella üheteistkümneni, kella kaheteistkümneni või isegi kella üheni põõnata. Iga poole tunni tagant saab mõeldud, et peaks end voodist välja ajama aga no ei viitsi… Sellise pika mõnulemise varjuküljeks on aga see, et päev jääb jube lühikeseks ning on hetkega õhtus. Seega peab vahepeal teisiti lähenema, tubli olema ja end voodist vähe varem välja ajama. Nagu näiteks täna. Ja jõudis kohe hulga rohkem tehtud!
Sõbranna uuris kohe hommikul, mis mu plaanid on ja egas ma ei ta...
Published on August 12, 2019 02:42