ühese ja neljase lemmikasjad

Ma eile koristasin ja mõtlesin, et tahaks teiega jagada oma lemmikasju. Muidugi ma nõustun, et ASJU võiks olla inimesel vähe, aga teise külje pealt teevad mõned asjad mulle nii palju rõõmu, et saan ainult suurt heameelt tunda, et mul nad on. Vahet pole, kas need asjad teevad minu elu lihtsamaks, teevad mind ilusamaks, kaunistavad kodu või rõõmustavad mu lapsi – mõni asi lihtsalt on kiitmist ja soovitamist väärt.

Ega kõiki asju saa siin ilmas endale osta kah, mis äge on, aga no mõni selline “omg, nii hea asi!” luksuskraam, kui nii öelda, võiks ju olla kah. Ps! Mitte ükski asi siin listis ei ole välja toodud firma palvel ja reklaami nimel, lihtsalt nuputasin ja vaatasin kodus sellise pilguga ringi, et mida ma tõesti 100% soovitada julgeksin. Kuna neid asju tuli päris palju. siis ma ei hakka neid ühte postitusse kokku suruma, vaid alustan lasteasjadega. Esiteks asjad, mis on natukene krõbedama hinnaga, kuid tõepoolest 100% oma hinda väärt.



Iga jumala toidukord olen ma õnnelik meie Nomi toolide üle. Ma siiani imestan, et Eestis neid keegi edasi ei müü, aga laias laastus pole vahet, sest kes tahab ja otsida oskab, saab neid tellida Nomi kodulehelt kah. Lendega olen kasutanud seda sünnist saadik, esialgu beebipesana. Sobib hästi peredele, kellel on koduloom või miskit, et ei saaks last lakkuma tulla või peale istuda, meil Lottel oli pidevalt huvi Lendele pähe istuda, kui me ta maha panime. Lisaks oli nii mõnus, et saime kõik söögilaua taga olla, kui Lende veel istuda ei osanud. Muidu tita on kuskil maas vedelemas ja teised söövad :D Seda tooli saab kasutada umbes kuni 7da eluaastani, kõrgust saab reguleerida ja disain ei võimalda toolil ümber minna, isegi kui laps ennast lauast järsult eemale lükkab või tooliga kiikuda proovib. Mul on hea meel, et ma nad kunagi avastasin ja soovitan neid siiralt kõikidele, sest see on korraga lamamistool, söögitool ja vajadusel ka pukk, mille abil suurem laps saab köögis toimetada. Nimelt kuna ta ümber ei lähe, saab seal jalatoel vabalt seista ja asjatada.

Jupiduu liumägi  meeldib mõlemale lapsele, aga Lende on praegu veel eriline fänn. Ta nimelt alles õpib iseseisvalt ligu laskma, nii et ta katsetab päevas umbes 50x, ja seda liialdamata. Küll üht, teist ja kolmandat pidi laseb sealt, siuhti alla. Vahepeal lasevad Mariga koos ka. Mis mulle meeldib, on see, et Jupiduu liumägi on puidust ja ilus neutraalne, mitte mingi plastikplönn, mis meil ka vahepeal oli, kui Mari väike oli. See on piisavalt väike, et sobiks ka pisikestele lastele, aga lauge liug on piisavalt pikk, et oleks tore sõit. Kannatab palju kaalu ka, isegi mina olen seal peal seisnud :D Neid on olemas mitmetes värvitoonides, ma olin pikalt kahevahel, kas võtan valge või roosa, aga jäin valge peale. Edasimüüja Eestis on nt Scandikids .

Millisele lapsele ei meeldiks pallimeri ? Minu omadele igatahes meeldib. Ennevanasti oli mul kodus “isetehtud” pallimeri, ehk siis võtsin sügisel tuppa plastikust väikse liivakasti, mida me suvel basseinina kasutasime. Sinna sisse panin Jyskist ostetud pallid ja lastel oli tore küll, aga see PÄRIS värk on ikka parem. Esiteks näeb parem välja, teiseks on kõrgete äärtega, et neid palle ei lenda nii palju mööda tuba laiali ja kolmandaks on tal pehmed ääred, et lapsed saavad sinna sisse ennast heita ja mitte haiget saada.

Meie pere kõige uuem lemmik on see riidest maja . See on küll üsna suur ja selle soetamiseks peab korralikult ruumi olema, aga minul oli kahju teda lastetuppa viia, sest lapsed on ju enamasti meiega all elutoas, seega pidi maja siia ära mahtuma. Ja mahtus ka! See meeldib nii lastele, meile Kardoga, kui ka Lottele, kes seal siis sees peesitab, kui lapsi pole. See maja on nagu onn, telk ja ideaalne kodu mängimise vahend. Minu lemmik on see, et ma viskan sinna kõik laste mänguasjad sisse ja saan tänu sellele natukene tuba rohkem korras hoida :D Eile istusime seal lõpuks neljakesti sees, sest Mari tahtis sellist mängu mängida, kus ta kõiki külla kutsub. Lõpuks hakkasid nad Lendega seal mürama ja märatsema, seega ma sain kohe ära näha, et maja peab vastu ka kõige suuremale lükkamisele, rippumisele ja kukkumisele.




Aga räägime nüüd asjadest, mis ei maksa üle 100€ vaid on natukene odavama kandi värgid, mis samamoodi meie majas au sees on. Kas siis minu või laste rõõmuks :D




Esiteks plastiline liiv . Me panime selle kaanega kasti sisse, lisasime sinna kive, lusikaid, sõela, topsikuid ja väikseid loomakesi ning piparkoogivormi. Seega on sellest kastist pikaks ajaks mängurõõmu, saab liiva topsi sisse kaevata, loomi liiva sisse peita, kujundeid teha, lossi vormida ja pmst kõike, mida fantaasia välja mõtleb. Ma hetkel ei suuda seda postitust leida, kus ma sellest kastist pilte ka näitasin, aga igaüks võib sinna panna asju oma suva järgi :)


See väike tähekene on tegelikult üli õrna kumaga öölambike. Marile meeldib seda voodisse kaasa võtta ja üli mõnus on see, et see 15 mintsa pärast kustub ise ära, mitte ei jää põlema ja patakaid raiskama. Näeb nunnu välja ja maksab 15€.

Piruka sorteerimise mängu soovitas Marile eripedagoog. Neil on see mäng olemas ja kuna see oli Mari lemmik, ostsin selle koju ka, et siin ka temaga sorteerimist ja värve harjutada. Kaasas on ka tangid, millega saab vilju ükshaaval võtta ja õigesse kohta panna. Saad ise valida, kas sorteerid värvi järgi või vilja tüübi järgi. Lendele meeldib lihtsalt neid laiali loopida ja suhu toppida :D

We Might Be Tiny lauamatid on üli head! Paksust ja tugevast kummist, mis päästab lauda vähemalt mingil määral läbustamise eest. Vahet pole, kas söömisel või meisterdamisel, meie oleme nendega väga rahul. Võib lapiga puhtaks pühkida, või lausa nõudepesumasinasse visata, ei juhtu nendega midagi. Neid on ka igasuguseid erinevaid värve, meil on mündirohelised, aga neid praegu laos ei ole.


Auto sai kunagi Marile ostetud, aga see huvitas teda umbes ühe nädala ja seisis ülejäänud aja kurvalt nurgas ( siin kirjutasin ka sellest, kui me auto saime ). Vahepeal kasutas seda üldse Hedon, aga siis sain selle tagasi, et proovida, kas Lendele võiks see meeldida. Ja no meeldib TÄIEGA!



Lõpetuseks see mõnus hüppejänes , mis on nüüdseks küll pastakaga täis tätoveeritud, aga see ei takista Mari sellega mööda elamist ringi kargamast. Lende veel hüpata ei oska, ta käib vahepeal niisama nõutult seljas istumas, aga siis lääb käega ja läheb oma ustava auto juurde tagasi.


Ok, ma nüüd olen 4h oma elust kulutanud selle postituse tegemiseks endale teadmata põhjustel, aga noh, nüüd te siis teate :D! Loodan, et oli kellelegi vähemalt siin ilmas huvitav lugeda :D