poeskäigud #1 – mis juhtub, kui inimene läheb tühja kõhuga poodi?

Mulle tundus, et mul saab eile olema väga rahulik päev. Et alles lõuna ajal kahe raseda sõbranna pildistamine ja pärast saan siis rahumeeli kodus edasi külitada. Ütleme nii, et selle postituse kirjutamist alustan ma igatahes praegu, kell pool 1 öösel, sest ma tean, et ma kirjutan seda kaua-kaua. Igatahes suutsin ma ära unustada, et rasedatel sõbrannadel on mõlemad ka lapsed kaasas, nii et kokku pildistasime ikka hea mitu tundi. Alles kuskil seitsme paiku saime kõik tehtud, aga no ma jäin selle shuudiga nii rahule ka, et hakkasin kohe vaba hetke tekkimisel töötlema. Nii ägedad inimesed ja noh, ilusad ka! Ma näitaks, aga no pole vist sünnis riputada võõraste inimeste pilte blogisse üles, nii et kujutage lihtsalt ette maailma ilusamaid rasedaid naisi ja kaht megarmast last.

Peale shuuti meenus mulle, et ma pidin ju poest ka läbi käima. Mul on nimelt uus koostööpartner Maxima ja me mõtlesime, et kui ma juba nendest midagi kirjutama hakkan, siis võiksin ma enne minna sinna kõige suuremasse poodi, mis asub Haaberstis. Mul polnud küll õrna aimugi, et mis suunda ma selle esimese postitusega võtan, aga kua mul oli poodi minnes mul oli kõht niiiiiiiii tühi, mistõttu otsustasingi ma poest väljudes, et tänasest poetretist teen ma teile blogipostituse sisuga, et mida ostab endale poest üks nälgas inimene.

Haha, fun fact, ma ütlesin pildistamise ajal, et ma lähen peale seda kolme iksiga maksimasse, sest see on nii suur ja seal on kõike head paremat, nemad aga kuulsid, et ma lähen kolme EKSIGA maximasse ja mõtlesid, et suht imelikud poeskäigud mul planeeritud.

Aga mida ma siis ostsin? No vaadake ise:

Tühja kõhuga on raske ratsionaalseid otsuseid teha, vähemalt mul, seega alustasin ma sellest, et ladusin korvi neid väikseid tuubipüreesid Lendele, lisaks pakk mähkmeid. Vaatasin, et on teised allahindluses ja eks neid ikka kulub. No ja allahindlustega läksin ma natukene õnge ka, et vaatasin, et issand jumal, kõik mänguasjad on -40% ja võtsin Marile ühe pusle. Siis vaatasin, et kõik nõud on ka -40% ja raatsisin endale osta need suured ja ägedad veinipokaalid. No ikkagi pea poole odavamad, onju. TÜNG, alles kassas selgus, et see lõbu oleks mulle osaks saanud aitäh kaardi olemasolul ja seda mul paraku polnud. Kurat! Vähemalt klaasid on ägedad!

Siis ma rändasin natukene sihitult ringi ja ostsin oliive, päiksekuivatatud tomateid ja tomatipastasid, lihtsalt selleks puhuks, kui ma peaksin kunagi tahtma pastat teha. Sama mõttega panin korvi ka suure paki pastat. Kas ma olen ainuke, kes nädalamenüüsid ei koosta, vaid paneb poes ostukorvi suva asju mõttega “mingi päev võiks ju teha” ja siis avastan heal juhul viimasel säilivuspäeval, et pagan, peab täna ära tegema. Halvimal juhul ala nädal peale säilivuse kukkumist. Igatahes väga tobe on nii toitu raisata ja ilmselt oleks säästlikum ikka mingi plaan teha, ja-jaa, ma tean, aga täna ma räägin ausalt oma eilsest poetripist ja täpselt nii kaootiliselt ma seal ringi kondasingi.

Värskest kraamist rändas korvi tomatit, kurki, viinamarju, avokaadot, tilli, seeni, lillkapsast, küüslauku, porrut, kartuleid ja pakk salatit. Selleks hetkeks ma mõtlesin välja, et eilseks õhtusöögiks saab pardisalat. Noh, teate küll selline harilik pool soe, pool külm salat, milles peavad kindlasti, KINDLASTI, olema ka valge juustu tükid. Leidsin Maximast uue juustu ka, mõtlesin järele proovida. Etteruttavalt ütlen, et on väga hea ja ostan raudselt veel. Oli poole odavam ka, kui mu teine lemmarjuust.

Uus hea leid juustumaailmast

Vana hea leid juustumaailmast – see on lihtsalt ÜLI hea ja selle õli kasutan ma tavaliselt salatikastmeks. Vot!

Mul oli väga hea meel näha, et Maximas on ka õrrekanade mune. Ma muidu käin Selveris ja seal on küll pakkuda ökomune, aga õrre omadest võib vaid und näha. Mina igatahes keeldun ostmast puurikanade mune ja seega oli mul hea meel neid müügil näha. Kahjuks meie maja juures väikses Maximas ei ole, aga no kui isegi suures Selveris pole, siis järelikult peaks õnnelik olema, et üldse kuskil on!

Mul on juba paar päeva suur kalaisu olnud ja forell oli soodukas (ok, vb mulle jälle ainult tundus ja see OLEKS olnud soodukas aitäh kaardiga, aga oh well). Kokkuhoiu mõttes ostsin kohe terve kala. Et osast saab teha mingi õhtu ahjukala või kalakotlette, teise osa saab rahus supiks keeta ja raisku ei lähe midagi. Ma armastan ise kalasupi keetmist nullist, see on niiii lihtne ja nii maitsev, et karju või appi. Kuigi see oleks vist päris imelik suppi süües appi karjuda.

Lihaletist võtsin salati jaoks parti ja ühe paki kanafileed. Mul on igaks petteks kogu aeg kodus kanafileed, sest kui äkki kõht tühjaks läheb ja kiirelt süüa vaja teha on, siis on mu kaks kõige tavalisemat rooga just salat (vahet pole, kas kana, pardi, krevettide, mille iganesega) või siis pasta. Ehk siis nende kahe meisterdamiseks on mul alati kodus mingisugust lihalist või valget juustu, sest ükski salat pole salat, kui temas pole valget juustu. Ahjaa, pool kilo krevette võtsin kah. See tuletab meelde, et peaks nad sügavasse viskama, sest vaevalt, et ma neid lähipäevil kasutama hakkan. Ma lihtsalt kasutasin juhust, et seal on mega suur lahtise liha ja kala lett, meie kodupoes sellist luksust pole.

Mille ma nüüd unustasin…. Aaa, laupäevaks võtsin paki sülti, noh, ikka pidulauale. Ma ei tea miks, sest ma pole just suur süldifänn, aga alguses tahtsin mingit kooki võtta, ei leidnud midagi, mis oleks parajalt väike. Pole tal ju mõtet lasta halvaks minna. Siis tahtsin seda kolme värviga jäätist, aga seda polnud, seega võtsin selle asemel hoopis mini Magnumeid. Need head väiksed, saab Marile ka anda, ilma, et pool järele jääks.

Endale võtsin maiuseks äädikamarinaadis merekarpe ja oliive. Lottele paki veisekõõluseid (jeesus, kui imelik, et poes müüakse veisekõõluseid…). Härrale lubatud kaks õlle ja endale pudeli punast Merlod. Ma kunagi poes ei tea, millist veini võtta – isegi kui ma olen midagi proovinud ja mõelnud, et ooo, see ülihea, siis ma nagunii unustan ja poes valingi ainult selle järgi, et oleks Merlo ja ei maksaks miljon. Muidugi eile oli valik eriti keeruline, sest Maximas oli veinivalik mega suur. Ma kunagi ei mäleta, mis maa või rajooni vein see PARIM olema peaks, seega jah, kes rohkem kursis selliste asjadega, siis minge heaga 3X’iga Maximasse, seal juba on valikut. Mina sain igatahes oma suvalise Merlo kätte ja muuseas, see suvalt valimise taktika pole mind veel iial alt vedanud, sest Merlo on selline tummine ja mahe. Lihtsalt vihjeks, kes veinidest midagi ei tea, aga punast mekkida tahaks. Ja no mul on ju uued pokaalid, kuidas ma oleksin saanudki veini ostmata jätta! Kavatsesin juba eile klaasikese rüübata, aga töötlesin ja blogisin poole ööni, siis tuli juba kotile keerata, polnud seal aega veini tinistada.

Vot, selline poeretk mul siis oligi. Kodus lootsin jalad seinale visata, sest ma olin sellest ringitrampimisest nii väsinud, aga Kardo tahtis korra ära käia, seega jäi mulle rõõm kahe lapsega tegeleda ja samal ajal süüa teha, et ma enne nälga ära ei sureks. Ma nimelt viimati sõin eelmises postituses mainitet müslit ja sedagi sain vähe, sest üks õgard pani enamiku pintslisse.

Ega ka see kord paremini ei läinud. Sõi ise ja toitis sõpragi:

Nom nom nom, salat! Mitte isegi veel valmis salat! Ainult lehed ja tomat ja VALGE JUUST!

Sorri, köök on sassis. Kardo tegi selle eile korda, aga mina koristasin hommikul elutuba, mis tähendas seda, et ma suutsin selle käigus kuidagi köögi (ja Kardo toa) sassi ajada :D

Vaadake, kui äge vigur mul on. Sellega saab kurki teritada spagettideks :D

Pildil tundub see part mega toores, aga tegelt… ei olnud. Võiiiii mul on pardinella nüüd :D Aga NII HEA oli!

Päris “mugav” oli süüa teha, kui need kaks pidevalt kemplesid. Nad on nüüd mõlemad sellises imelises eas, kus nende mängud meenutavad rohkem kaklemist. Ja Lende alustab! Läheb ja togib Mari, siis Mari togib vastu ja nii läheb see aina intensiivsemaks, kuni keegi kuskil nutab ja kaebleb, et sai haiget. Õdede rõõmud :D

Mari üritas mulle demonstreerida, et ta jõuab Lendet tassida. Ta üldiselt jõuabki, natukene lohistada kuskile suunas, aga täna vinnas ja vinnas, kuni lõi käega ja ütles: “Mida ei saa, seda ei saa…Mani EI SAA!”.

Lendel endiselt suu sööki täis

Minu väiksed vigurvändad ja naerulinnud, said teised täna nii palju kingitusi. Nagu näiteks see äge maja ja hunniku riideid GugGuu käest. Ma vist olin õnnelikum kui nemad, aga ma kahjujs polnud kodus, kui Mari maja nägi, ta oli Kardo sõnul MEGA šokis ja õnnelik :D

Suure ostuga kaasnes suur hunnik kleepse. Ma ei tea, kui paljudel teil kodus see Meie Eesti raamat on, aga meie Mariga kleebime hea meelega neid kleepse raamatusse. St. suurema lapsega oleks see muidugi veelgi õpetlikum ja harivam, aga noh, eks ma siis nii kaua harin isennast :D

Ma mõtlesin ka välja, millest ma teile oma teise poetripi järgselt räägin. Nimelt lähen ma järgmine kord poodi ja proovin oma ostud sooritada võimalikult pakendivabalt! Lihtsalt eile vaatasin, et no pooled asjad on pakitud plastikusse ja kilesse, et kindlasti saaks ka ilma proovida, aga no see on juba uue nädala teema.

Täna aga uurin teie poeskäimise harjumuste kohta – kas väldite tühja kõhuga poes käimist? Mis on need asjad, mis teie ostukorvis alati olemas on? Kõikide vahel, kes kaasa räägivad, loosin juba esmaspäeval välja 20€ Maxima kinkekaardi, et kellegi ostukorvi natukene soodsamaks muuta :)