lapsevaba elu ja niisama pajatusi
Mu ema helistas täna ja ütles, et võtab Mari tänaseks endale. Ega mul selle vastu midagi ei olnud, Marile meeldib vanaema juures käia. Peamiselt vist seetõttu, et mu väikevennal on seal igasuguseid lahedaid asju, mida näppida. Näiteks elektrilised trummid. Lisaks jookseb Riki seal temaga ringi ja tantsib ja hüppab ja käib õues mängimas ja üldse on seal vahelduse mõttes olla.
Mina ainult ei oska oma süllesadanud “vabadusega” miskit teha. Tegelikult eelmisel nädalal oli meil ka üks Marivaba päev, aga siis me oksendasime, seega ei olnud see kuigi lõõgastav passimine, vaid pigem piin ja vaevu elus püsimine. Kuna mul midagi targemat teha pähe ei tulnud, siis tegin töövärgid ära ja läksin Järve keskusesse, et tuua ära paar pakki ja osta endale magamistuppa mustapesukorv, seinakell ja prügikast. Lisaks oli mul tarvis koogitaldrikuid, sest suht imelik oli iga kord kooki praetaldrikutelt serveerida.
Humanast leidsin endale mõnusad rasedaretukad, aga seal järjekorras seistes juhtus imelik asi. Võtsin telefoni pihku, kui see äkki hullu panema hakkas. Ükski nupp ei töötanud, siis jälle tegi telefon igast asju, nagu ma vajutaks igale poole. Mul EI OLE hea telefoniõnn. Viimased kaks on Mari katki visanud, see otsustas lihtsalt saba anda. Esimene iPhone pidas vastu pool aastat, teine neli kuud ja kolmas nüüd kaks kuud? Kui sedagi. Ma vist peaks endale rahumeeli nuppudega Nokia ostma ja alla andma nutitelefonide suhtes, sest mina neid hoida ei oska.
Hemtexist kargasin ka läbi, sealt sain mõnnad uued kardinad. Kellele see pood tee peale jääb, siis soovitan läbi minna. Seal on paljudele asjadele 50% allahindlust.
Mul on õnnest puudu veel umbes 6 rätikut vannituppa. Kolm suurt ja kolm väikest. Mul on praegu ka rätikuid, aga need on nii karedad nagu liivapaber ja ei matchi üldse omavahel kokku. Paraku ei ole ma kuskil normaalse hinnaga rätikuid näinud. Kust saaks pehmeid ja ilusaid rätikuid? Anyone? Siis oleks vist kodu rindel natukeseks ajaks süda rahul. Kui me nüüd välja arvame selle, et ma tahaks enne sügist ikka magamistoa punaseks värvida. See TUNDUB selline niks-naks asi, aga mulle tundus see elutoa “väike remont” talvel ka niks-naks asi ja lõpuks oli see mega jamamine. Muidugi hea tulemusega, aga noh. Ma hetkel veel ei viitsi sellega tegeleda. Vaatame mõne aja pärast uuesti.
Aa. Selveris sattus mulle näppu kaal ja kuigi mul pole ammu kaalu olnud (peale selle, kui ma viimase sodiks peksin) siis ma mõtlesin, et äkki on ikka normaalsetel inimestel kodus kaalu vaja ja nõnda ma ta koju tõin. Selgus, et mul ikka mingit kaalu on hakanud juurde tulema. Meenutuseks siis, et jaanuaris olin pmst 69 kilo, kuu tagasi veel 61 ja nüüd 64. Ma ütlen ausalt, et mul ei saaks rohkem suva olla sellest juurde võtmisest, sest noh. Ma olen rase ja mingi hetk pidi see kaalutõus tulema ka. Arvestades mu kohutavaid söömisharjumusi.
Või noh.. Kui kohutav on iga päev toituda hernestest ja kommidest, kes seda teab.
Kui ma siin juba niisama lobisen, siis ma hiljaaegu ütlesin, et ma läheksin Õllesummerile ainult siis, kui keegi mulle peale maksaks. Nagu öeldakse – sina muudkui soovi ja universum annab. Nõnda nüüd juhtuski, et 6dal näete mind koos Triinu Liisiga Õllesummeri Saku Lätte suvelava juures alkoholivabasid kokteile meisterdamas. Kes siis õllekale minna plaanib, astuge läbi ja öelge tsau! Ahjaa, kokteilid peame me ise välja mõtlema, seega kui kellelgi on ideid kohvikokteiliks või mahedaks veega kokteiliks, siis ootan teie lahedaid mõtteid.
Järgmisel päeval, 7dal, kutsuti mind aga Solarise Madmoiselle terrassi avapeole burgerit meisterdama. Sinna tuleb kokku umbes 3 tuntud inimest, kes koos kohalike kokkade abiga igaüks ühe burgeri teevad. Külaliste lemmik läheb ka sinna menüüsse, seega ma tahaks ikka mingi eriti ägeda burksi valmis meisterdada. Kas see peaks olema taimne? Mis arvate? On kellelegi ideid?
Ühesõnaga, ma tahtsin öelda, et ma nüüd naudin oma lapsevaba elu edasi ja hakkan bataadist süüa tegema, aga siis mulle meenus, et mul on üks laps sees ja tegelikult ei ole siin mingit lapsevaba elu nautimist. Üldse tegelikult on mul juba praeguseks Mariigatsus tegelikult peal, kui ma mõtlen ta nunnudele väikestele kõrvadele ja tema armsale “geagaegale”. Aga siis meenub mulle see peks, mis ma saan, kui teda milleski keelan ja siis ma mõtlen, et ah, las olla vahelduseks küla peal kah!
Mariann Kaasik's Blog
