Ande's Blog, page 5
August 31, 2021
Lugemiselamused – Juuli 2021
Augustikuu on kohe-kohe läbi, nii et on paras aeg vaadata tagasi südasuvesse ning võtta kokku juulis läbi loetud raamatud. Ja peab tõdema, et tegu oli üle pika aja ühe tõeliselt mõnusa lugemiskuuga!
Nagu eelmiselgi aastal, lugesin ka seekord juulis rohkem, kui eelnevalt kolmel kuul kokku. Raamatuid kogunes 8 ja lehekülgi 1978. Pisuke matemaatikatehe ütleb, et ühe raamatu lugemiseks kulus mul veidi alla nelja päeva ja päevas lugesin keskmiselt 66 lehekülge. Vahva!
Loetud raamatud olid mõnusalt mitmekesised. Läbi lugesin:
kaks raamatut eesti autoritelt (Raimond Kaugver “Nelikümmend küünalt”, 1966 ja kogumik “Eesti novell 2021”, 2021)ühe meelelahutusliku “eneseabiraamatu” (teist korda) (Sid Fernwilter (Dan Glimne) “Onu Sidi tüngaraamat”, 2003?)ühe lasteraamatu (taaskord korduvalt) (A. A. Milne “Karupoeg Puhh”, 1926)kaks kurba raamatut (Gavriil Trojepolski “Valge Bim Mustkõrv”, 1971 ja Emma Donoghue “Tuba”, 2010)kaks ulmekat (Isaac Asimov “Nemesis”, 1989 ja Andrei Beljanin “Musta missa vandenõu”, 2000)
Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Samuti on minu raamatuarvustused leitavad Raamatuvahetuse blogist. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Mis mind muidugi eriti rõõmustab, on see, et kõik loetud raamatud olid head. Mõned lausa väga head. Üle poolte said Goodreadsiks hindeks 5/5, ülejäänud neljad. Nii et kolme lemmiku valimine oli seekord üsna raske – aga parem see variant, kui olukord, mil millegi vahel valida ei ole. :)
Alan Alexander Milne – “Karupoeg Puhh” (1926) (Goodreadsis)
“Karupoeg Puhh” võib vabalt olla Kõige Tähtsam Raamat, Mis Kunagi On Kirjutatud. Sellest, miks ma nii arvan, kirjutan pikemalt Goodreadsis; aga igal juhul on tegu ühe paganama hea raamatuga, nagu ütleks too Väikese Aruga Karu ise.
Gavriil Trojepolski – “Valge Bim Mustkõrv” (1971) (Goodreadsis)
“Valge Bim Mustkõrv” ootas minu raamaturiiulis oma järge sama innukalt, kui Bim raamatukülgedel oma peremeest.
Mingi hetk kaalusin seda isegi ära anda, aga kuna sattusin lugema arvustusi, mis soovitasid seda MITTE lugeda, kuna tegu on maailma kõige kurvema raamatuga… Siis muidugi tekkis huvi.
Oli kurb küll, aga mitte mustades toonides. Ilus ja siiras ka. Ning kohati helgegi – ka kõige pimedamal hetkel võib ju päikest näha.
Emma Donoghue – “Tuba” (2010) (Goodreadsis)
Väga hea ja mõjus raamat. Peategelaseks on viie aastane Jack, kes on terve oma elu veetnud vangistuses. Tuba, milles ta elab, ongi kogu tema maailm. Ja kuna autor on suutnud luua niivõrd vaimustavad karakterid ja olustiku, ei tahagi ma rohkem öelda. Äkki rikun veel miskit tulevase lugeja jaoks ära – sest kätte haaramist väärib see raamat kindlasti.
July 21, 2021
Lugemiselamused – Juuni 2021
Juunikuus hakkasin juba vaikselt tööle nägu näitama. See tähendas loomulikult ka pikki sõite ühistranspordis ning seetõttu oli ka lugemus suurem, kui eelmistel kuudel.
Läbi lugesin kaks korda rohkem raamatuid kui maikuus ning lausa neli korda rohkem kui aprillis! Arvuliselt neid muidugi palju ei olnud, kõigest neli.
Lehekülgi kogunes aga täitsa vahvalt, 1012. Päevas loetud 34 lehekülge ei ole just teab kui palju, aga pärast pikka lugemispõuda siiski igati rõõmustav tulemus. Oi kuidas mulle raamatud meeldivad!
Ühe raamatu lugemiseks kulus veidi üle nädala.
Läbi lugesin:
ühe lasteraamatu (Nikolai Nossov “Totu ja ta sõprade seiklused”, 1953)ühe lõbusa fantaasiakrimka (Andrei Beljanin “Tsaar Gorohhi salajuurdlus”, 1999)ühe klassikalise põneviku (Peter Benchley “Lõuad”, 1974)ühe ajaloolise sõjaromaani (Arnold Zweig “Õppetund Verduni all”, 1935)Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Samuti on minu raamatuarvustused leitavad Raamatuvahetuse blogist. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Kuigi loetud raamatuid just ülemäära palju ei olnud, toon ikkagi kolm lemmikut välja. Tegelikult sai vaid üks raamatutest hindeks 5/5. Aga kahe puhul oli madalam hinne (4/5) tingitud sellest, et sarja ülejäänud raamatud on paremad. Kuna mõlemil juhul on tegu sarja esmeste raamatutega, tasub neid juba selle pärast kätte haarata.
Peter Benchley “Lõuad” (1974) (Goodreadsis)
Raamatul põhinevat Spielbergi filmi olen kunagi näinud. Filmi plakat on mällu sööbinud kui üks ikoonilisemaid üldse. Ja nüüd siis jõudis lõpuks minu kätte ka raamat.
Üllatavalt põnev ja mitmetahuline lugu, peab ütlema. Suurepäraste karakteritega ja parajalt põnev. Soovitan!
Nikolai Nossov “Totu ja ta sõprade seiklused” (1953) (Goodreadsis)
Jätkasime lastega Totu-lainel. Raamatuvahetusest õnnestus hankida kolme (või nelja, kui arvestada ka Nikolai poja (?) kirjutatud järge) osalise sarja esimene raamat.
Kui “Totu kuul” võrdles kommunistlikku ja kapitalistlikku ühiskonda, siis käesolevas raamatus on pearõhk soolisel võrdõiguslikkusel. Taaskord oluline teema, mis on lahti kirjutatud lastele arusaadavalt, ent samas mitte neid alahinnates.
Kui õnnestub küüned taha saada, siis kindlasti loeme ka ülejäänud kaks marakannide seiklust läbi.
Andrei Beljanin “Tsaar Gorohhi salajuurdlus” (1999) (Goodreadsis)
Andrei Beljanini kirja pandud noore militsionääri Nikita Ivašovi seiklusi oli mulle korduvalt soovitatud. Nüüd siis haarasin kätte esimese osa (praeguseks) kümneosalisest sarjast (eesti keeles on ilmunud tänaseks kolm esimest raamatut).
Ja peab ütlema, et ei pidanud pettuma!
Goodreadsis antud hinne 4/5 oli maksimumist madalam vaid seetõttu, et arvustuse kirjutamise hetkeks olin läbi lugenud ka sarja teise osa. Ning see oli veel parem.
July 19, 2021
Lugemiselamused – Mai 2021
Maikuu läks endiselt koroona järellainetuses, nii et lugemiseks suurt mahti või kohta endiselt ei olnud. Läbi sai loetud küll kaks korda rohkem kui aprillis (hahaa, kasv 200%, nagu mõni vahva analüütik ütleks), aga reaalsus on see, et läbi lugesin vaid kaks raamatut. Ja needki lasteraamatud, millest ühte olin varemgi juba korduvalt lugenud.
Ühe raamatu lugemiseks kulus seega viisteist ja pool päeva.
Lehekülgi kogunes sedapuhku 471. See tähendab, et igal õhtul said mu lapsed nautida 15 lehekülje pikkust unejuttu. Tundub päris palju, aga tegelikult on “Kaka ja kevade” lehekügedel lisaks tekstile ka suured, teinekord tervet lehte katvad Heiki Ernitsa suurepärased joonistused.
Nagu juba öeldud, siis mõlemad loetud raamatutest olid lasteraamatud: Andrus Kivirähki “Kaka ja kevad” (2009) ning Nikolai Nossovi “Totu Kuul” (1965).
Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Samuti on minu raamatuarvustused leitavad Raamatuvahetuse blogist. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Kolme lemmikut ma ka seekord välja tuua ei saa ega taha. Tegelikult olid mõlemad raamatud väga toredad (nii minu kui ka laste hinnangul) ja said minu poolt hindeks 5/5.
Kuna aga “Totu Kuul” oli mu lapsepõlve suur lemmik ja rõõm oli tõdeda, et ta väärtus ei ole ajas kahananud, olgu siis esile tõstetud marakannide seiklused:
Nikolai Nossov “Totu Kuul” (1965) (Goodreadsis)
Kas “Totu Kuul” on lugu sellest, kuidas kommunistlikust heaoluühiskonnast pärit tüüp kapitalistlikku maailma satub ning seal igasugustesse sekeldustesse satub? Jah, aga mitte ainult.
Kuigi selgelt ideoloogiline, ei mõjuta see lugemiselamust sugugi. Lapsena lugedes ei saanud sellest arugi ja nüüd, täiskasvanuna üle lugedes ei häirinud see üldse.
Suurepärane, mitmetasandiline jutt.
Ja eriti vahva on see, et teaduse saavutused ja füüsikalised nähtused on lastele selgelt ja arusaadavalt lahti seletatud. Alahindamata laste taibukust.
June 27, 2021
Sätime Irise vana klassivenna juurde külla. Iris värvib r...
Sätime Irise vana klassivenna juurde külla. Iris värvib ripsmeid.
Mia: “Miks sa silmi värvid? Kas ta ikka teab, et sul lapsed on?!”
May 22, 2021
Lugemiselamused – Aprill 2021
Et kõik päris ausalt ära rääkida, tuleb tunnistada, et aprill oli mu viimase kuue aasta kõige nadima lugemusega kuu.
Lisaks sellele, et polnud pikemaid bussisõite, tegelesin igal vabamal momendil oma lõputööga. Nii et ega neid hetki, mil raamat kätte haarata, väga ei olnudki. Muideks, ka pildil olev kombits on osa minu lõputööst.
Läbi sain vaid ühe, 238 leheküljelise raamatu – John Wyndhami “Kraken ärkab” (1953). Matemaatiliselt – päevas lugesin 8 lehekülge ja ühe raamatu lugemiseks kulus 30 päeva.
Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Samuti on minu raamatuarvustused leitavad Raamatuvahetuse blogist. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Kuigi “Kraken ärkab” oli täitsa mõnus lugemine (katastroofiromaani kohta kõlab see küll kummaliselt, aga tõesti – nii oli), ei tõstaks ma seekord seda esile.
Selle asemel on trükivalgust näinud raamat, mille käsikirja oli mul au lugeda juba jaanuaris:
Janek Oblikas “Rabajooksust alastimaratonini. Miks on täna hea päev jooksmiseks?” (2021) (Goodreadsis)
Janek oli üks peamisi põhjuseid, miks minagi jooksutossud jalga tõmbasin. Kui varemalt tundus kümnest kilomeetrist pikema maa jooksmine minu jaoks täieliku ulmena, millega saavad hakkama vaid üliinimesed, siis Janek tundus mulle täiesti normaalse inimesena.
Nii et tõmbasin tossud jalga ja hakkasin jooksma. Tänaseks on mul maratone selja taga mõniteist, sekka ka pikemad jooksud. Paar nädalat tagasi põgenesin näiteks Põlvast 129 km kaugusele.
Janeku kirjutamisstiil on ladus, humoorikas ja (enese)irooniline – raamatus on mitmeid tabavaid võrdlusi ja mõtteid, mis panevad naeru lagistama ka siis, kui sa jooksmisega sinasõber ei ole.
Soovitan – ja kindlasti mitte ainult jooksjatele. Haara kätte ja mine tea – ehk kohtume juba mõne järgmise maratoni stardis. :)
Raamatupoodidest seda (vähemalt hetkel) ei leia, küll aga saad raamatu tellida Marathon 100 veebist.
April 13, 2021
Lugemiselamused – Märts 2021
Nagu iga intelligentsem lugeja arvata võib, ei toimunud ka märtsikuus just eriti palju ühistranspordis nühkimist ja seetõttu jäi lugemus ka üsna kasinaks. Siiski, siiski – veebruariga võrreldes lugesin tibanatuke rohkem.
Märtsis lugesin läbi kolm raamatut (millest ühte olin ka varemalt korduvalt lugenud). Lehekülgi kogunes 703.
Teeme matemaatikat ka – päevas lugesin 23 lehekülge ja ühe raamatu lugemiseks kulus 10 päeva. Tegelikult muidugi matemaatika ei klapi – kaks raamatut lugesin lastele õhtujutuna, nii et ise sain hakkama vaid ühest tihnikust läbi murdmisega.
Läbi lugesin:
kaks lasteraamatut (Ferenc Molnár “Pál-tänava poisid”, 1907 ja Edmund Niziurski “Marek Pieguse uskumatud seiklused”, 1959)ühe Eesti olustikuromaani (Aimée Beekman “Tihnik”, 1980)Kõik loetud raamatud olid võrdlemisi vanad, aga nagu hea vein – kõige vanem raamat oli ka kõikse parem.
Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Samuti on minu raamatuarvustused leitavad Raamatuvahetuse blogist. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Kolme lemmikut ma ka seekord välja tuua ei saa ega taha. Tegelikult olid kolmest loetud raamatust kaks minu jaoks üsna keskpärased. Nii et olgu siis esile tõstetud üks ja kõige parem:
Ferenc Molnár “Pál-tänava poisid” (1907) (Goodreadsis)
Suurepärane raamat! Lugesin vist kolmandat korda ja endiselt puudutas ja mõjutas.
Meeldis ka mu lastele – ja tegelikult on üsna kummaline üks Goodreadsi populaarne kommentaar, mis väidab, et selline raamat on ajast ja arust ja tuleks üldse ära keelata. Et see on lastele lausa ohtlik!
Minu hinnangul on asi pigem vastupidi… Pal-tänava poisid joonistab väga teravalt välja piiri reaalse elu ja mängu, mõistliku ja mõttetu vahel.
Lõpetan raamatu viimaste sõnadega, sest noh, need võtavad raamatu paremini kokku kui mina seda suudan: “…ja nüüd hakkas esimest korda tema lihtsas lapsehinges tärkama aimus sellest, mis on õieti see elu, mille kord kurvad, kord rõõmsad, aga alati võitlevad teenijad me kõik oleme.”
March 4, 2021
Lugemiselamused – Veebruar 2021
Nagu viimasel ajal kombeks, istusin ka veebruaris kodus selmet ühistranspordis kontakte otsida. Seega ei olnud ka lugemiseks eriti mahti ja minu lugemisvarasse lisandus vaid kaks raamatut. Või tegelikult isegi ainult üks – teist olin juba varemgi lugenud.
Kahe raamatu peale kogunes lehekülgi 508. Päevas lugesin seega umbes 18 lehte ja ühe raamatu lugemiseks kulus umbes-täpselt kaks nädalat ehk 14 päeva.
Kuna kvaliteet pidavat kvantiteedist olulisem olema, siis põhjust rõõmustamiseks on küll. Mõlemad loetud raamatud olid väga vahvad (Goodreadsis said hindeks 5 & 4).
Tegelikult, kui nüüd tagasi vaatata, siis oli tegu külma koroonaveebruarisse ideaalselt sobivate raamatutega. Üks oli lihtsalt lõbus ja parajalt ajuvaba; teine aga soe ja siiras nagu suve- ja vabaduseigatsus. Eks igatse me vist kõik ju, et see kurnav koroonaperiood läbi saaks ning saaksime oma mõnusa elukese tagasi.
Läbi lugesin:
ühe lasteraamatu (Astrid Lidgren “Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses”, 1964)ühe provintsikriminulli (Rita Falk “Talvekartulikneedlid”, 2010)Oma lugemispäevikut pean ikka ja endiselt Goodreadsis; seal on kenasti näha ka kõik loetud raamatud koos minu hinnangu ja arvamusega. Samuti on minu raamatuarvustused leitavad Raamatuvahetuse blogist. Seetõttu siin ka pikalt nende teemal ei heieta.
Sedapuhku ma (ilmselgetel põhjustel, eksole) kolme lemmikut välja tuua ei saa. Aga kuna mõlemad loetud raamatud olid vahvad, siis olgu nad mõlemad ka esile tõstetud.
Astrid Lindgren “Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses” (1964) (Goodreadsis)
Kuigi Soolavaresel ei ole koguaeg suvi (ka Melkersonid veetsid seal aega talvelgi), on raamatust õhkuv soojus siiski pidevalt suvine. Siiras, soe ja humoorikas – need sõnad käivad vist küll kõigi Astrid Lindgreni lugudega kaasas.
Raamatu esimene pool on üsna idüllilne, ent teises hakkab hooga juhtuma. Ja juhtuma hakkab Lindgrenilikult põnevalt, südamlikult ja natuke ehk kurvaltki.
Rita Falk “Talvekartulikneedlid” (2010) (Goodreadsis)
Alguses ei suutnud ma end absoluutselt selle raamatu lainele häälestada. Mõtlesin isegi, et ei tea, mis paneb üht keskealist ema sellist jama kirjutama…
Ühel hetkel käis aga ming klõks ja ma hakkasin lugemist täiega nautima. Ma ei tea miks, aga pärast seda oli imalast jamast saanud pööraselt naljakas krimijant.
February 22, 2021
Vaatasime lastega video, kus olid piraadid ja piraadilaev...
February 21, 2021
Pilguheit grimmeerija lapse argipäeva.Iko läheb vetsu ja ...
Pilguheit grimmeerija lapse argipäeva.
Iko läheb vetsu ja mõne aja pärast kostab sealt arglikult: “Emme, vetsus on kellegi pea…”
Iris satub kergelt ärevussegi – ühtki silikoonpead ei tohiks hetkel nagu pooleli olla. Siis meenub talle, et tõesti jäi vannituppa üks kipspea vedelema.
Enne veel, kui ta jõuab Ikole midagi vastata, hõikab poiss potilt: “Aa, ära muretse, see ei liiguta!”
