Lauri Vahtre's Blog, page 4

Avalik kiri Riigikogule

Avalik kiri Eesti Vabariigi Riigikogule

Värske valitsuskoalitsioon on teatanud, et kavatseb seadustada samasooliste abielu koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega, nagu lapsendamisõigus ja kahe samast soost vanema olemasolu.

Sellisele sammule on Eestis praegu tugev vastasseis. Nii olulist, kultuuri alustalasid puudutavat küsimust ei saa lahendada napi parlamentaarse häälteenamusega. Selleks peaks inimeste hulgas valitsema laialdane mõistmine ja muudatust peaks toetama rõhuv enamus rahvast.

Praegu seda enamust pole, valijate mandaati selleks muutuseks ei küsinud ka valitsuse juhterakond. Samasooliste abielu seadustamine tähendaks vaimset jõuvõtet suure, kui mitte suurema osa rahva vastu. See omakorda tähendaks ühiskonna niigi ohtliku lõhestumise süvendamist ning umbusu ja kibestunud meeleolude külvamist. See teeb rõõmu üksnes Eesti vaenlastele nii meie riigi sees kui ka väljaspool.

Nõrgestada Eesti ühiskonda ja külvata umbusku valitsuse ning Riigikogu vastu just nüüd, ülimalt pinevas ja ohtlikus geopoliitilises olukorras, on vastutustundetu.

Eelöeldut arvestades palume Riigikogul abieluinstitutsiooni määratlus muutmata jätta.

Martin Ehala, Cornelia Kangur, Martin Mölder, Maarja Vaino, Indrek Neivelt, Helen Rebane, Mihkel Kunnus, Lea Danilson-Järg, Lauri Vahtre, Katrin Laur, Hando Runnel, Marju Kõivupuu, Jüri Raidla, Indrek Hirv, Heili Mutso, Jüri Adams, Mati Karmin, Urmas Lattikas, Kärt Kunnus, Lembit Peterson, Tõnis Mägi, Sandra Nurmsalu, Jaan-Eik Tulve, Indrek Hargla, Janek Mäggi, Kaur Alttoa, Riin Seema, Heiki Valk, Sakarias Jaan Leppik, Sven Grünberg, Silver Vahtre, Margus Põldsepp, Heldur Meerits, Marti Aavik, Veiko Vihuri, Tunne Kelam, Mari-Ann Kelam, Toomas Tamla, Martti Preem, Toomas Haug, Maarja Undusk, Liina Olmaru, Indrek Sammul, Vootele Hansen, Indrek Schwede, Ott Rätsep, Enel Kotli, Mati Mandel, Jaak Pihlak, Jaak Ahelik, Indrek Kalda, Anne Eenpalu, Jüri Toomepuu, Ants Kraut, Tiit Noormets, Jaan W Sibul, Tiit Kärner, Rein Lepik, Uku Põllumaa

Ilmunud Postimehes 15. mail 2023

lehes ära trükituile tuleb liita ka Andres Aua ja Georgi Särekanno

Et see raha teile kurku kinni jääks

KUIDAS SEE TEIL ALLA LÄHEB, MINISTRID JA RAHVASAADIKUD?

 

1944. aasta sügisel tuli mu isa koos mõne kaaslasega Kloogalt Tallinna poole, et ühineda admiral Pitka väesalgaga ja asuda Eesti Vabariiki kaitsma. Teel möödusid nad koonduslaagrist, kus sakslased olid äsja koletu massimõrva korraldanud. Üks poistest põikas barakkidesse ja tuli tagasi moosipurgiga, mille oli sealt leidnud. Pakkus teistelegi. Isa vastas üksnes: „Ei, aitäh. Minul see küll alla ei lähe.“

2023. aastal teatas päikesetõusuvalitsusest maksutõusuvalitsuseks moondunud koalitsioon, et muudetakse tulumaksuseadust. Pakuti teilegi – näete, teie netopalk tõuseb. Kusjuures raha selle jaoks võetakse suurperede toetuste arvelt.

Analoogia on dramaatiline, võib-olla liigagi, kuid ikkagi analoogia. Nii nagu moos pole lihtsalt moos, vaid palju loeb, kellelt see on võetud või kust pärit, nii pole ka raha lihtsalt raha, vaid tähtis on, kellelt see on võetud või kust pärit. Kas ise ausa tööga teenitud või kellegi tagant varastatud. Minister Signe Riisalo võidab tulumaksuseaduse muutmisega 17 eurot ja 69 senti kuus. Riigikogu liikmed keskmiselt 50 eurot kuus. Mitte et nad töötaksid paremini või rohkem, vaid keegi teine hakkab lihtsalt vähem saama. Kus nüüd on need, kes ütleks: „Ei, aitäh. Minul see küll alla ei lähe.“?

Sama küsimus peaks kerkima üldse kõigi ette, kes kavandatava tulumaksureformiga võidavad. Tõsi, inimesed pole selles kingituses enamasti ise „süüdi“. Selle kingituse on neile teinud poliitikud, kes pasundavad õiglusest ja võtavad selle nimel ära raha neilt, kes veel viimastena üritavad midagi teha, et eesti rahvas välja ei sureks; et üldse oleks, keda oma suurendatud kaitsekulutuste kaasabil kaitsta; et oleks tulevikuski töölkäijaid, kes tänastele pasundajatele pensioni maksaksid. Kuidagi skisofreeniliselt kukub välja.

Praegusest opositsioonist oleks loogiline öelda: meie ei aruta teiega ühtki maksutõusu ja võitleme kõigi mõeldavate vahenditega nende vastu, kuni te pole loobunud viirastusliku, olematu maksuküüru kaotamise ideest, mis võtab sealt, kus raha hädasti vaja, ja paneb sinna, kus väga vaja ei ole. Jätke see sõgedus, laske peretoetustel jääda, siis võime edasi rääkida.

Aga kui koalitsioon mõistusele ei tule? Mida peaksid siis tegema need, kellel selline perede tagant näpatud maiustus alla ei lähe? Üks võimalus on hakata seda mingile sihtotstarbelisele arvele saatma, kust seda mingi avaliku ja selge reglemendi alusel peredele tagasi jagada. Näiteks Lasterikaste Perede Liidu vahendusel. Midagi tuleb ju lõpuks teha, ja kui riigi juhtkond ei tee, peab kodanikkond valitsusest lihtsalt mööda minema. Eesti põhiseaduse kõige tähtsama nõude täitmine ja järgimine pole (vist) veel keelatud.

Ilmunud Postimehe võrguväljaandes 6. mail 2023

 

Tsensuurivabalt 30.04.2023

 

… ehk: Tere, ma panen nüüd oma sõrmed teie kohvi sisse

 

Samasooliste abielu õigustajate üks lemmikargumente on: „Teilt ei võeta midagi ära“. See on huvitav lähenemine, mis eeldab, et inimesed on vastu üksnes sellistele asjadele, mis neilt midagi ära võtavad.

Aga kujutage ette, et istute kohvikus ja joote kohvi. Teie juurde tuleb kodanik X ja pistab oma sõrmed teie kohvitassi. Te muidugi üllatute või vihastate – sõltub iseloomust – , aga igal juhul tahate teada, miks kodanik X nii teeb. Kodanik X vastab: „Ma soojendan oma näppe. Soojad näpud on inimõigus.“ Teie muidugi pärite: „Aga miks te neid just minu kohvitassis soojendate?“ Tema: „Mis vahet seal on? Ma ju ei võta teilt midagi ära. Teie kohv on kenasti alles, jooge.“

Mis te talle vastate? Jätke hügieen mängust välja – kodanik X desinfitseeris sisenedes oma sõrmed korralikult ära. Nii et – milles probleem? Las soojendab?

Kuna olen samasooliste abielu pooldajate hulgas palju selliseid, kes ei suuda mõista, mis asi on abstraktne probleem või milles peitub teatud näidete analoogia, siis selgituseks: ka see, kui kodanik X hoiab oma näppe teie kohvi sees, ei võta teilt midagi ära. Tegelikult te isegi ei oska täpselt öelda, miks see teile ei meeldi. Aga ei meeldi – ei meeldi ja kõik. Miks ei või siis samasooliste abielu vastased öelda: tõsi, see ei võta meilt midagi ära, aga ikkagi ei meeldi? Ei meeldi ja kõik. Meile on samasooliste abielu sama vastuvõtmatu kui teile kodanik X-i sõrmed teie kohvitassis. Lõpuks ei ela inimene üksnes leivast ja alasti omandiinstinktist. Inimene on keerukam olend, teda võib häirida paljugi, mis talt otseselt midagi ära ei võta. Näiteks näkkusülitamine, mis samuti midagi ära ei võta, vaat et annab juurdegi.

PS Kui te aga kodanik X-lt pärite, miks ta kõigepealt teie käest luba ei küsinud, räägib ta teile mõistujutu: Ühes riigis Y hakati kehtestama samasooliste abielu. Leidus palju neid, kes arvasid, et selleks tuleb rahva käest luba küsida, ja et luba küsida, korraldada rahvahääletus. Samasooliste abielu pooldajad karjatasid hirmunult: see on rahva lõhestamine! nii tekib tüli! Ja olles võimule saanud, tegid nad selle ära ilma küsimata, täis veendumust, et sel kombel mingit tüli ei ole. – Sellega lõpetab kodanik X oma mõistujutu ja surub näpud mõnuga teie kohvi sisse. „Näete, ei mingit tüli,“ lisab ta armsalt naeratades.