Mariann Kaasik's Blog, page 208

arvustus: ecofreak

Ma sattusin täna Facebookis nägema jubedat videot, mida jagasin ka Malluka lehel. Väidetavalt on tegu L’Oreali firma loomkatsetega ja videos oli väga katkine ahv ja vist jänes ka, ma suutsin vaid minutit vaadata. Kommentaarides räägiti, et see pole üldse tegelikult L’Oreali laboris tehtud, aga no nii kaua kui maailmas on firmasid, mis oma katseid loomade peal teevad, jääb olukord ikka samaks.

Jah, loomulikult olen ma ka ise kasutanud nende firmade toodangut, mis kõige eetilisemalt ei käitu ja raudselt kasutan neid ka mingil määral edaspidi, aga seda parem meel on mul selle üle, kui saan teile tutvustada kodumaal valmistatud kraami, mida valmistades ei ole ühtegi looma vigastatud. Ökokraami võlu seisneb ka selles, et isegi kui seda mõnele loomale peale määrida, ei tee see vast neile suurt miskit.

Olen Eestimaiseid kreeme ja ilutooteid päris palju proovinud ja pea alati rahule jäänud. Ei ole ka täna erand – tahan teile rääkida Hiiumaisest looduskosmeetikafirmast nimega Ecofreak. Mina sain nende toodangust katsetada näokreemi (link) ja kehakreemi (link) ja kuigi see näokreem on mul juba peaaegu otsas ja alati vannitoa kapis olnud, siis just pildi tegemise ajal oli see kadunud kui tina tuhka. Elu kolmeaastasega ja selle rõõmud. Ma ei imestaks, kui näokreemi lõpp mulle kuskile kinga sisse pigistatud oleks…

Lõhna, tekstuuri ja värvi poolest on need minu meelest siiski üsna sarnased. Ka pakendid on ühtmoodi stiilsed ja mõnusad. Lõhnaga on muidugi see, et kellele meeldib, kellele mitte. Minule see saialille lõhn meeldib väga, aga sõbranna meelest oli see ravimtee lõhnaga. Ma ei tea, mulle meeldivad ka igasugused teed. Igatahes saab juba nuusutades aru, et tegu on loodusliku kraamiga, mitte säilitusaineid täis jamaga.

Nende kreemidega soovitab tegija seda, et kasutada korraga vähem, kui muidu harjunud oled. Lihtsalt selle pärast, et need kreemid ei ole täis vett ja selle võrra sisaldab see rikkalikumalt taimseid õlisid. Ma näokreemi kasutades seda ausalt öeldes ei täheldanud, aga kehakreemiga oli küll nii, et panin natukene peale ja laiali ajades tundus seda mega palju olevat.

Ma sain selle tilgaga reaalselt mõlemad käed selle sama kreemikogusega ära kreemitatud ja see imbus megakiiresti sisse, mitte ei jätnud rasvaseks kõike. Pehmeks tegi naha küll.

Ei hakka teile neid koostisosasid ette loetlema, neid saate ise ka kodukalt vaadata. Loodan lihtsalt, et ehk sai keegi ühe põneva firma nime kuskile mälusoppi ja järgmine kord, kui kreemi vaja on, siis paned toidupoes selle keemiat täis kreemi riiulile tagasi ja investeerid tervisesse ja soetad midagi kehale paremat. Näiteks Ecofreaki :)

Ps! Huvitav üllatus, et piilusin Ecofreak’i Facebooki lehele SIIN ja nad on täna täpselt sama videot jaganud, millest ma postituse alguses rääkisin.

Kuidas teil? Mis kreem vannitoas ootamas on? 

mõnus kaos

Kes mu FBi jälgib, siis teab, et juba aprillikuus avan ma enda isikliku videoportaali. Seega vastuse teie küsimusele, et millal ometi saab suure M’i showd näha, peidab ennast siin – www.melu.tv!

Naljakas, kuidas üks asi viib teiseni ja see omakorda kolmandani ja… Ühesõnaga kõik hakkas sellest, et ma ei saanud teleseriaali rolli, otsustasin, et hakkan siis oma netisaadet tegema ja koos sellega sündis koos maailma kõige tuusamate inimestega mõte, et miks piirduda talkshow’ga, kui me võiks minna natukene kaugemale, ühendada oma jõud ja teha midagi MEGA ÄGEDAT!

Nii saabki olema. Midagi mega ägedat. Ma ei hakka siin üllatust rikkuma, aga minu videoportaalis saab olema absoluutselt kõike huvitavat, naljakat ja neid asju, mis meelt lahutavad. Ilu, tervis, nali nabani – kõike on. Ja kõik inimesed, kes selles projektis kaasa löövad on ka nii mõnusad, vabameelsed ja minu masti rahvas.

Täna näiteks oli väike koosolek. Arutasime seal asju, kui ühel hetkel M. ütles: “Aga see on ju meie ma, me võime teha absoluutselt seda, mida me ise tahame!”. Ja nii ongi. Ei mingeid kooskõlastamisi “ülemusega” ja mingi jura tegemist, mida me teha ei taha. Teeme kõik lihtsalt seda, mis põnev tundub ja lahe on. Kõike, mis meeldib! Ja viimase aja suurim meeldimine on logonäidis, mis ma Kukupesalt sain – idekas!

Ainuke asi on see, et häid mõtteid on nii palju, et läheb natsa keeruliseks. Kõiki asju tahaks teha ja aega nende tegemiseks röövin oma unetundidest. Kes see ütles, et oma asja ajamine lihtne olema peakski. Palgatööl on lihtne – istud oma töötunnid kuskil ära, viskad sussid varna ja oledki ainult oma pere ja hobide päralt. Hetkel seda kirjutades on kell aga pool kolm öösel, sest päevast jääb alati väheks.

Täna pidi mul olema pildistamisevaba päevake, seega kujutasin ma endale ette, kuidas ma puhkan. Puhkamise all mõtlesin ma mõned tootepildid ära teha, ahju värvida, lauda värvida, vannitoakappi koristada ja Lende riideid sorteerida. Tegelikkuses ärkasin ma hommikul üles, jõudsin vaevu kohvi juua, kui Melu TV tiim kohale sadas ja me usinalt koosolekut pidama hakkasime. Mõne aja pärast ühines meiega herrati Orgu, kes muuseas mulle telekast mega tõsine inimene on tundunud ja tegelikult on täpselt sama huumoriga nagu ma ise, great! Siis ilmnes siia Kerli, kes aitas mul klippe filmida, tegime paar vajalikku pilti, arutasime natsa elu ja siis ma taipasin, et oh jeerum, varsti on Mari kodus, tuleb süüa teha. Enne panin pesu pesema.

Muuseas, samal ajal käis kardo vahepeal poes, tõi parketti ja kohe hakati seda ka maha panema, seega stuudiotoas on nüüd uus ja ilus valge põrand! Liiste pole…

Mari kodus, talle süüa. Tegin Lendele ka paar ampsu bataati, sõi küll kenasti, aga õhtul nuttis nii haledalt ja punnitas, et mina enam ei julge talle süüa anda, äkki oli ikka liiga vara? Siis Lents magama, blogipost üles, teine laar pesu pesema, esimene kuivama, videoklipp Melu TV’st üles, vastasin mitmele Lastekarbiga seotud meilidele. Lisaks pean ma veel mõtlema, et kuna ma tahan aprillis teha spets karbi rasedale emale/vastsündinud beebile, et mis seal sees olema veel peaks? On juba palju väga vajalikke ja lahedaid asju, aga no mida rohkem, seda uhkem (ootan teie ideesid ka!).

Lende tahtis ainult süles magada, seega Lende Kardole, ise hakkasin Mariga mängima. “Pesime hambaid” – kes mu Instat jälgib see teab. Noh, kiletasin hammaste pildi ära ja siis joonistame sinnna peale vildikaga baktereid ja “peseme” kuiva hambaharjaga pildi jälle puhtaks, Marile täiega meeldib. Siis vaatasime numbrikaarte ja tähekaarte ja viimase aja hitti – ühte mänguasjakataloogi, mis mulle mingi firma saatis. Kui Mari vaid teaks, et mulle ulatati see sõnadega, et kui sa midagi sealt soovid, anna teada :D Mulle tundub, et tal on piisavalt rõõmu selle lappamisestki. Lisaks hüppasin ma Mariga jupp aega diivanil. Tema hüppab iga päev ja see tundub nii tore, otsustasin ka ära proovida. Oli suht tore jah, Marile meeldis see muidugi eriti, et ma temaga koos hüppasin, mitte ei irisenud, et mis sa siin keksid.

Igatahes vigurdasime me siin pere seltsis, kuni Kardo Mari magama viis ja mina Lentsu ööunne suigutasin. Ja alles siis hakkas “tööaeg” pihta. 49st vastamata meilist on praegu vastamata vaid seitse ja seda seetõttu, et a)ma ei tea, mida vastata, b)ma pole jõudnud veel seda asja ära teha, mida mult tahetakse ja ma jätan kirja unread’iks, et ma selle tegemist sootuks ära ei unustaks. Igatahes ma sain TÄIEGA paljudele vastatud, neli kohtumist kokku lepitud ja üldse usin olin meilinduse maailmas. Lõpuks! Mind nii häirib, kui mul jube palju lugemata kirju on. See rõhub mind. Aga nüüd on juba tunduvalt parem!

Kui meilindused tehtud said, siis võtsin pintsli kätte ja värvisin ära oma söögilaua, mille üks vend megalt ära retsinud oli. Küll sinna sadat värvi sööki peale ajanud, guaššidega üle paberi sirgeldanud ja lõpuks veel isegi värvi maha nokkinud. Kui laud värvitud sai, tundsin ma tungi edasi värvida, seega asusin ahju kallale. Meil uus ahi jaanuarist saadik sees, aga vot ära polnud keegi seda viitsinud värvida kuni tänase päevani. Nüüd on esimene kiht peal.

Üldse on mul tunne, et siin majas saavad asjad tehtud kui ma need ise ära teen, palkan kellegi neid tegema, näägutan 987363 aastat, et Kardo seda teeks. See viimane on mulle kõige ebameeldivam, seega kasutangi enamasti esimest või teist varianti. Ok, ok – teen liiga. Mõnikord teeb Kardo ise ka midagi. Täna pani ühe korra pesu kuivama :D!

Ja nüüd panin ma viimase laari pesu pesema, tegin veel ära mõned fotod blogi jaoks, kirjutan seda postitust ja mõtlen, et kas ma nüüd töötlen need pildid ära ka ja ootan, kuni see viimane laar pesu valmis saab, et see kuivama panna ja siis täitsa viimane hunnik pesu ka ööseks pessu panna, või lõpetan keset ööd selle lolli mängimise ja lähen magama.

Homme on Maril lasteaiavaba päev, lähme teraapiasse ja peame ajama hakkama neid asju, et uuesti rajaleidjasse aeg panna, sest meil oleks vaja suunamist tasandusrühma (arendusrühma asemel, mis tal juba olemas on). Siis on lootust, et Mari saab sügiseks meie maja kõrvale uude lasteaeda ka. Issand, ma ei taha mõeldagi, kuidas selle uue kohaga harjumine olema hakkab… Aga no, eks näis! Nii kaua käib Mari usinalt oma teraapiates endiselt edasi ja mul on hea meel näha, et teraapiad+lasteaed+aeg+pidev korrutamine ja leelotamine on hakanud vilja kandma ja mu präänik räägib iga päevaga aina enam. NIII LAHE!

Nagu näha ma ei taipa kohe üldse magama minna…

Issand, ma pole nii ammu sellist lobapostitust kirjutanud, las ta siis vahelduseks ollagi selline. Segane ja kaootiline. Nagu mu elu :D

Ma tahaks trennis käia ja lube teha, aga nii kaua kuni neid asju ei saa teha vahemikus 3-7 öösel, siis pole mul vist selleks aega :D

Mallu proovib: Buko kookosmoosid

Mis tuleb teile pähe, kui te mõtlete kookosmoosidele? Mulle tuleb silme ette mingi imelik valge möga…Jumal teab, miks. Igatahes saadeti mulle justnimelt kaks Buko kookosmoosi, mille mekkimisest tegin teile isegi video. Kes videot vaadata ei viitsi, siis panen natukene kirja ka.

Mina sain mekkida kaht erinevat – kookosmoosi ananassiga ja kookosmoosi tsilliga.

Ananassiga versioon on tõesti ülimaitsev ja magus. Kuna see on täisti looduslik ja sisaldab värskelt pressitud ananassimahla, siis minu loogika ütleks, et kui sa näiteks üritad magusaga piiri pidada, siis lusikatäie kookosmoosiga on hea patuvabalt enda suu magusaks saada. Minu meelest maitseb see nagu Karumsi kohukese shokolaadiglasuur. Ma küll ei tea, kuidas nad sellise maitse purki said, sest seal ei ole ei šokolaadi ega kakaod.

Tsilliga versioon on midagi ideaalset soolastesse toitudesse. Ma olen kindel, et sellega saaks ideaalse tsillise kastme aasiapärasele liharoale. Ma muidugi veel proovinud pole, aga ma arvan, et sinna saaks ka juustu sisse kasta, et nagu juustumoosina kasutada snäkilaual.

Moose saab osta peale e-poe ka Selveritest ja Maksimarketitest!

Kui ka sina sooviksid neid moose proovida, siis anna oma huvist kommentaariumis teada ja üks õnnelik võidab endale just needsamad kaks moosi! 

Lende esimesed ampsud

Oi jeerum, jeerum, küll see aeg läheb kiiresti. Lausa nii kiiresti, et täna otsustasin ma ainuisikuliselt seda, et võiks olla see maagiline päev, mil Lende inimeste sööki maitsta saab. Olgu armas taevaisa tänatud, et mul, selle lapse lihase emana see võimalus on pealt näha, kuidas minu ihuvili, kes enne vaid minu piimast toitunud on, astub oma esimese sammu iseseisvumise ja “suureks” saamise poole. Jumal ikka on armuline.

Nagu ma mainisin, olin ma poest paar püreekest ostnud. Küll aga selgus, et kuigi ma poes hoidsin kõrvitsapüreed küll käes, olin ma selle miskil põhjusel tagasi pannud ja võtnud kaasa ainult kaks segupüreed. Seega tuligi mõte, et teen need paar ampsu püreed ise valmis. Bataati oli mul varnast võtta, aga eriti lambist meenus mulle ühe blogija kiidulaul Philips Avent masinale, mis beebile toitu aurutab ja püreestab.

Muidugi ei arva ma, et ilma selleta hakkama ei saa, aga ma tegelikult lugesin, et püreed ei maksa sügavkülmas jääkuubikurestis hoida, sest püreed tuleb külmutada kaanega asjas ja mul kaanega jääkarpi ei ole. Selle pärast tunduski see masin hea, et teen kenasti ainult kaks ampsu süüa 15 mintsaga ja ei peagi midagi külmutama. Värske kraam on ju alati parem.

Säherdune masin maksab üldiselt uuena 130€, aga mulle üks tore lugeja pakkus enda oma kasutatuna müüa. Kuna sellel oli kuskil mingi mõra (mida ma ei märganudki kuskil), siis müüs neiu selle mulle ainult 25€ eest, mis on juba väga hea hind! Sain masina lausa poole tunniga kätte ja püreetegu võis alata. Panin masinasse neli-viis kuubikut bataati, valasin masinasse vett, ootasin 15 min, keerasin selle asja teistpidi, püreestasin ära ja oligi valmis kausitäis bataadipüreed. Takkajärgi meenus, et rinnapiima soovitatakse ju sisse panna, aga ma selle unustasin ära.

Sipstist ostetud nõud said nüüd sisse ristitud ja nõnda jahutasingi ma elevil olles oma püree maha, panin Lende Nomi söögitooli, andsin Kardole kaamera ja nõnda saigi Lende oma esimesed ampsud. Teist korda…

Nagu näha, siis tegi küll natukene naljakat nägu, aga samas sõi teine nii hea isuga, et kui me enam ei filminud, siis tegi muudkui suud lahti ja naeris laginal, et tavai-tavai, andke veel! Midagi ta suust välja ei ajanud, kogu läga lapsel suutsin mina talle peale pläkerdada. Eks homme teen talle jälle bataati, panen lausa piimagi sisse. Aga see masin on tõesti väga mugav asi. 130€ maksta on muidugi palju, aga kui õnnestub ka kellegi käest osta, siis soovitan.

Ma arvan, et kui mõnda aega bataati proovitud on, siis teen porgandipüreed ja siis kõrvitsa ja siis lillkapsast ja siis võib vast juba segude poole vaadata?

Õudne, kui kiiresti nad kasvavad!

arvustus: Viiking Spa

Mulle tundub, et me käisime sada aastat tagasi Pärnus, aga tegelikult on sellest vaid paar nädalat. Iga kord õhkan sama asja, et kuidas ma ikka armastan Pärnut. Maailma parim linn! Väiksena ma elasin seal, nüüdki on meie perel seal paar korterit, aga kui puhata, siis meeldib ikka Spas olla.

Ma olen Pärnus külastanud kolme ja võin öelda, et lastega trippides on Viiking küll 100% õige valik. Jah, osad toad ei ole nii uhked, nagu mitmetärni hotellides, aga meie tuba uuemas pooles oli näiteks saunaga ja väga ilus! Muidugi meie tuba oli sviit kah, aga üks väga kobe sviit!

Kenasti oli ruumi kahe lapsega olemiseks, eriti luksuslikult oleks olnud ruumi kahekesti romantika tegemiseks. Toas olid olemas sussid, hommikumantlid, rätikud. Meil oli veel beebivoodi ka, aga me ei kasutanud seda, vaid magasime neljakesti voodis külakuhjas.

Maigret ja Kerli olid meil kõrvaltoas, premium toas ja neil oli pmst samasugune tuba, ainult natsa väiksem ja saunata. Ka nemad jäid enda toaga väga rahule ja ei olnud millegi üle nuriseda.

Spa ise on siiski medical spa, seega ei saagi sealt oodata mingit ma ei tea mis ime-luksust. See on laias laastus mõeldudki igasugusteks protseduurideks ja seal on erinevaid arste ja kõike meditsiinilist. Seega kui me seal vahepeal ringi uudistasime, siis oli mul tunne, et ma olen polikliinikusse sattunud. Alguses oli natukene imelik, aga kui Lende mega haigeks jäi, siis hindasin ma samas majas olevaid arste ja apteeki kõrgelt! Isegi peaaarst käis meie Lentsu igaks juhuks üle vaatamas, mis oli hästi kena ja andis südamele rahu.

Enne sinna jõudmist oli kuulnud jutte, et toit Viikingus olla nadi. Ma ei tea. Olen küll mõnikord paras “saksapreili”, aga mina jäin toiduga alati rahule. Iga päev mitu erinevat uut valikut, värsked salatid, kastmed. Selline mõnus ja kodune toit. Lisaks oli iga päev ka erinev supp lisaks praadidele. No ja Mari jaoks eriline hitt oli see, et krõbinad olid ka õhtusöögi ajal saadaval, see väänik ju muud väga ei tahtnudki.

Aga no selle koha naelaks ON spa. Kahekesti romantikaks – ideaalne, lastega hullamiseks – ideaalne, beebiga ligunemiseks – ideaalne, sõbrannadega mullikas lobisemiseks – ideaalne. Igatpidi lahe, hubane ja mõnus. Minu jaoks tegi eriti mugavaks veel see asjaolu, et seal on ühine riietusruum. Kuigi meie olime hotellis ja saime juba toas riided vahetada, siis tegelikult on lastega ju nii mugav, kui mees saab ka aidata, mitte, et kahe lapsega üksi pusid seal neid ja ennast riidesse.

Tegime veekeskuse osas mõned pildid ka. Ps! Me spets läksimegi pildistama, selle pärast ma nii üles löödud olengi, muidu ei käi päris sellise meigiga ujumas :D

Mulle meeldis veel eriti see, et õhtusel ajal oli veekeskuses veel eriti hubane. Taevas oli nn “tähistaevas” ja terve spa osa selline hämar ja vulisev ja igasuguseid nurgakesi ja sopikesi täis, kus vedeleda ja jäätisekokteili rüübata. Üks miinus nende soppide ja nurkadega oli ainult see, et Mari oma väledate jalgadega jõudis kogu aeg silma alt ära joosta, aga no lõpuks sai tema ka aru, et koos meiega on ikka pullim, kui üksi kuskil ringi tuiata nagu segane.

Kokkuvõttes soovitan ma Viiking spaad kindlasti. Hind on taskukohane, veekeskus on parim, kus ma käinud olen ja teenindus meeldiv ja sõbralik. Nagu öeldud, isegi söök maitses väga! Aa, massaažis käisime ka. Minu peamassaaž oli imeline ja Kerli ütles, et tema üle hea mudimine oli ka super lõõgastav olnud.

Ei ole ühtki paha sõna öelda. Kindlasti lähme sinna veel, ehk juba mõne kuu pärast! Pärnu juba kutsub mind, aga no nii tihti ei saa ka ju käia :)

Küll tahaks ma, et ka üks minu lugejatest saaks mu sõnu kinnitada ja perega sammud Viikingusse seada. Kohe päriselt on seal lastega nii mõnus, nagu ma teile kirjeldasin. Seega loosingi välja vahva perepuhkuse Pärnusse, mille raames saate perega (kaks suurt, kaks väikest) Viikingus ööbida ja piiramatult sulistamas käia!

Et loosis osaleda, jäta mulle kommentaar, et kellega sina Viikingusse läheksid, hakka Viiking Spaa Hotelli sõbraks Facebookis (SIIN) ja juba reedel loosin võitja välja! Meie pere nautis seal iga minutit, ma olen kindel, et ka teistele meeldib seal täiega!

Lentsu essa amps aka kuidas mul uut meest vaja on

Nagu öeldud, siis ma võtsin plaani, et Lendele veel täiega süüa ei hakka toppima, aga lähiajal tutvustan mingisuguseid maitseid talle. Mari esimesed ampsud olid kenasti videosse võetud, plaanisin seda ka seekord teha, rääkimata siis piltidest ja muust säärasest. Ükspäev Kardoga poes olles ostsime isegi mõned püreed valmis, aga kuna mul sellega kuskile kiiret ei ole, siis lasingi rahumeeli püreedel olla ja ootasin õiget hetke.

Täna oli mul jälle Suure M’i show salvestus ja Kardo läks Lendega Muugale oma venna perele külla. Tulid siis tagasi ja Kardo mainib mulle mokaotsast, et jah, andsime Lendele püreed ka, nii kenasti sõi. Ma olin nagu….

Ma ei hakka isegi valetama, et ma hüsteeriasse läksin, sest MINA tahtsin talle anda püreed, siis kui MINA leian, et selleks on õige aeg. Mitte nii, et mu laps läheb isaga korraks onu perele külla ja siis Kardo vennanaine oma käega annab Lendele esimest korda püreed. Ja mitte isegi ühte maitset, VAID KAHE SEGU!

Andestage mulle mu laialdane caps locki kasutamine, aga ma olen tõesti nii kohutavalt vihane.

Eriti irooniline selle juures on veel see, et alles jaanuaris kirjutas Lilli oma blogis, et tal juhtus samamoodi (link) ja siis ma lugesin seda toona Kardole ette ja imestasin veel, et kuidas on võimalik, et üks mees midagi nii lolli teeb. Kardo veel noogutas kaasa, et jajah, tõesti ikka “jube lugu” ja lihtsalt rahumeeli teeb mulle samamoodi.

Nii palju siis sellest, et ma ikka veel mõtlen, et millal anda ja mida anda ja kuidas anda ja mis video ja mis pilte ma teen. Sittagi. Selle asemel on mul sellest sündmusest kaks pilti.

Kaks näkast ja udust pilti sellest, kuidas Kardo vennanaine omaenda käega Lendele ta esimesi ampse andis. Ei no tore. Mis järgmiseks? Ühel päeval võiks ju Kardo koju tulla ja öelda, et ta käis ja vahetas meie laste nimed Külliks ja Malleks.  Või laseb Marile näkku tätoveeringu teha? Või Lendele geelküüned panna? Ma lihtsalt ei kujuta ette, milleks ta veel võimeline on, kui ta juba seda mulle tegi, et röövis minu võimaluse pealt näha Lende esimest ampse (mitte isegi üks, vaid MITU SAI TA!).

Mul on uut meest vaja. Ma lausa keen vihast, ilma naljata! Ma olen vihane Kardo peale, et ta nii tegi. Ma olen vihane Kardo venna ja ta naise peale, et kui Kardo neile ütles, et kle ANNAME LENDELE ELUS ESIMEST KORDA SÜÜA, siis nad kumbki ei mõelnud, et äkki ma tahaks ka seda näha. Ok, mehed vb jah ei mõtle, aga no naisterahvas ja EMA võiks ju ehk selle peale tulla?

Ja Kardole on mul öelda vaid üht:

restoranide nädal: Tuljak

Ma olen iga jumala aasta selle restoranide nädala maha maganud, sel aastal juhtusin lambist kuidagi peale ja bronnisin endale kohe kahte restosse lauad ära. Kes veel ei tea, siis restode nädala raames saab osades restoranides soodsamalt söömas käia ja erinevate kohtadega tutvuda.  SIIT leiab kõikide restode nimekirja, menüüd ja peale klikkides näed ka mis päevaks ja ajaks vaba lauda on (kui on).

Ma koperdasin selle lehe peale umbes siis, kui see oli just avatud, seega valikut oli ja ma otsustasingi menüü põhjal, et tahaksin Tuljakut külastada. Enamikes kohtades maksis õhtusöök kolme käiguga 30€, Tuljakus oli lausa neli käiku, milledest ma teile natukene räägin.

Enne, kui meile esimene eelroog lauda toodi, üllatati meid koka tervitusega, milleks oli suitsumekiga suussulav sealihatükike. Täitsa tummine amps, ehk siis tore üllatus, mis maitses väga hästi.

ROHEKARP (muidu 6€)

parmesan/ tšillimajonees

See oli konkreetselt põhjus, miks ma Tuljakusse minna tahtsin. Ma armastan mereande, eriti igasuguseid karbilisi ja krevette ja muud säärast. Ma ei pidanud pettuma. Need rohekarbid olid superhea ja mega suured! Ainuüksi nende pärast läheksin ma Tuljakusse uuesti. Ma vist ei ole iial niimoodi paneerituna karpe söönud, aga otsustasin, et kindlasti proovin lähiajal ise ka nii teha. Kümme kümnest!

MAHETOMAT & PÜHVLI MOZZARELLA (muidu 12€)

balsamico di modena/ umami/ pesto

See on selline asi, et ise menüüst ma sellist asja välja ei valiks, aga see oli super hea. See tomat oli nii huvitav ja mahlane, mozzarella ka väga maitsev. Suurepärane kombo! Ainukene miinus oli see, et eelroad olid nii suured, et kõht sai mega täis. Kui ma selle kombo lõpetasin, olin ma silmini sööki täis.

PART (muidu 18€)

mustikad / oliiv / tüümian / miso / kõrvits

Nagu pildilt näha, siis meil hakkas seal juba hämaraks minema, sellest ka pildi kvaliteet, aga maitselt. Noh, ma oskan ise paremat parti teha, kui üdini aus olla. Mulle meeldib pardi juures krõbe nahk, see oli selline pehmevõitu. Siiski oli part perfektselt küpsetatud ja seest kergelt roosa, aga no ei olnud lihtsalt selline toit, et mõtleks, et ooo tahaks täiega veel. Kõrvitsapüree oli hästi siidine ja mustikad olid head, oliivikaste päris huvitav, aga no uuesti ei telliks seda.

“POOLKUU” (muidu 6€) 

shokolaadikook / kirsisorbee

Minu jaoks täielik pettumus. See oli poole taldriku suurune latakas, mis meenutas maitselt lapsepõlvest tuttavat hapukoort kakaoga. Mingit KOOKI seal kuskil polnud. Sorbee oli täitsa ok.

Ühesõnaga menüü järgselt maksis see kõik kokku 42€, meie saime restoranide nädala raames 30€ eest. Ma pean ütlema, et ma tegelikult jäin külastusega väga rahule, tore oli kodust välja saada ja pokaalike punast võtta. Koht oli ise väga ilus, samal ajal oli ka loojang. Teenindajad mõnusad ja romantiliseks õhtusöögiks hästi hea koht – hämar, õdune ja mõnus. Naljakas tähelepanek – neil oli vetsus hambaorgid! Kui geniaalne :D!

Aga jah, poolte toitudega jäin väga rahule, üks oli ok ja üks ei meeldinud üldse. Aga sellegipoolest külastan kindlasti kunagi veel, kui mitte muu pärast, siis need rohekarbid…mmm!

Kas te lähete restoranide nädala raames kuskile sööma? Tuljakus on keegi käinud? Meeldis? Ma lähen neljapäeval Tai Boh’i ka, otsustasin, et viin Lilli deidile! Seal tundub ka päris huvitav menüü olevat.

maxima ilunädal

Maximas on kuni 15dani käimas ilunädal “Ilu mõte“ ja selle raames saadeti mulle Maximast üks tuus kingikott, mis ilukraami puupüsti täis. Nende vaade seisneb siis selles, et hea kraam ei pea alati olema kallis ja selle pärast nad seal Maximas enda toodetega väga rahul ongi, sest rahakotti need tühjaks ei tee, vaid on taskukohased ja hea kvaliteediga.

Et ma selles ise oma silmaga veenduda saaksin, saatsidki nad mulle mõned tooted, mis kampaanias hetkel parema hinnaga on. Kuna ma alles hiljaaegu Snapi kasutama hakkasin, siis tegin sinna täna väikseid videosid ka, kuidas ma koti sisu katsetan. Ühesõnaga – tänase näo sain kenasti pähe tehtud! Kõike muidugi katsetada ei jõudnud, aga avastamisrõõmu peab ka teisteks päevadeks jaguma.

See Signali hambapasta (2.29) maitses palju paremini, kui see hambapasta, mis meil kodus oli. Muud ma midagi öelda ei oska…Aa, ilus sinine vaht oli kah. mitte, et see meigi alla läheb, aga kotis ta oli! Aga näed, meikisin ennast ja nägin ikka kõvasti parem välja, eksole.

Mida ma siis kotist kasutasin. Esiteks Mixa CC kreemi (5.49€) põhja, mis lõhnas mega hästi! Midagi ta ei kata, seda peab tunnistama, aga kui norm näonahk on, siis meigi alla sobib kenasti. Peale panin Maybelline Matte puudrit ja oligi põhi tehtud nagu naksti.

Põskedele panin põsepuna, mille hinnaks vaid 2.49€ ja minu meelest oli küll täitsa tore roosakas toon. Kulmudel kasutasin Maybelline Master Browd ja minu jaoks oli boonuseks normaalne pintsel. Tavaliselt tuleb nendega kaasa mingi kõva jurakas, mida kasutada ei saagi.

Laugudele panin ka Outdoor Girl lauvärve, mille kasutamises ma enivei kuigi hea pole, aga sellise kerge kuldse kuma suutsin peale joonistada, pigment tundub selline keskmine olevat. Paari euri eest lauvärvi küll ja veel.

Ainukene asi, mis mulle üldse ei meeldinud, oli see OG huuleläige, minu jaoks natsa liiga kleepuv.

Ripsmetušš meeldis mulle aga täiega! Reaalselt 2.49€ eest on see tõesti väga hea ripsmekas. Pikendas ja tihendas. Ok, natsa kippus alguses laiali minema, aga ma tegin vatitikuga kaosekontrolli ja jäin väga rahule ja julgen soovitada küll, kui tahaks, et kodus ripsmekas olemas on, aga kallist raha välja käia ei raatsi.

Vot, kellele huvi pakub, siis veel neli päeva see ilukampaania kestab ja minge kiigake siis ise üle. Aga ma sain neid kingikotte kaks tükki, seega kui keegi tunneb, et tema elust on see teine kingikott kraamiga puudu, siis jäta mulle kommentaar, et soovid ilutoodete kingikotis osaleda. Juba esmaspäeval loosin võitja, aga minu tingimuseks on see, et kotile tuleb ISE järele tulla, seega paistab, et looosis saavad seekord osaleda ainult Tallinna inimesed, sorri!

söö-söö, nunnuke?

Tänased emmeteemad. Käisime täna Lentsuga tehnokontrollis, kus selgus, et Lende on kuuga täpselt 0 cm kasvanud (ikka 68 senti pikk) ja juurde oli ta võtnud ainult 300 grammi. Numbrid peas täpselt pole, aga no ütleme, et kaalub kaheksa kilo millegagi. 8,3 ehk?

Minu loogika ütleb, et kuna ta on siiski ju päris paras jurakas, et pole sellest nagu hullu midagi, sest eelmistel kuudel on ta ju kaalu rohkem kui küll juurde visanud. Pereõde aga leidis, et tegelikult peaks tema eas olev laps võtma kuus juurde vähemalt 600 grammi ja tundus väga üllatunud, et me lapsele ikka veel mingit lisatoitu ei anna. “Ta on ju juba viiekuune! Sellises vanuses lapsele võib peaaegu kõike anda! Kartulit, porgandit, kapsast, kaalikat,” loetles ta rahumeeli meile ette. “Pigistate rinnapiima hulka ja las sööb!”.

Jah, JAH! Toitke mind! Jah! Pildil Lende söögitoolis, naeratamas nagu väike päike!

Veel leidis pereõde, et paari nädala pärast peaks lapsele juba liha ka pakkuma, et uued uuringud kinnitavad, et just 5 ja poole kuuselt peaks lapsele andma liha ja munakollast. Et väga paljudel lastel olla rauapuudus ja seetõttu seda nüüd varem anda soovitataksegi.

Veel kahtlustas pereõde, et äkki mul pole enam piisavalt piima. Selles julgen ma ise küll kahelda, sest ükspäev hakkas mul söötmise ajal teine rind nii räigelt piima välja ajama, et ma panin sinna klaasi alla ja sain 170 ml piima. Vaevalt siis, et mul piimast puudu oleks, kui seda nii üle äärte ajab.

Lauamatt We Might Be Tiny (LINK). Soovitan kõikidele lapsevanematele – ei mäkerdata lauda ära ja näeb lahe välja! Pildil Lende, kes istub oma söögitoolis ja viibutab õnnelikult lusikat. 

Samas kuigi ma veel kuu tagasi kinnitasin, et mul pole mingit huvi Lentsule süüa juurde pakkuda, siis nüüd…noh nagu juba natukene on küll. Nii naljakas on teda toidulaua taga vaadata, kuidas ta meie suutäisi loeb ja üritab endale ka midagigi suhu kahmata. Ja-jah, muidugi ma tean, et ta ei oska midagi tegelikult tahta, aga ta tundub mulle juba kuidagi nii asjalik väike preili, et ehk oleks aeg talle lusika haaval hakata midagi pakkuma? Fazer saatis mulle täna laheda juurviljakimbu, sellest võiks vabalt väikse ampsu Lentsule ahjus valmis teha.

Seda lisatoidu pakkumise mõtet on süvendanud ka see, et mulle tundub, et ta ei viitsi väga rinna otsas olla. Viimasel ajal teeb ta kogu aeg nii, et sööb natukene ja kui piima purskuma hakkab, siis pöörab pea ära ja laseb rahumeeli seda piima pritsida. Te saate nüüd vast aimu, kui palju mul seda piima siin majas üle on…Ikka päris korralikult. Ühesõnaga siis me Lendega rüseleme nii, et mina pressin teda rinnale tagasi ja tema naerab, ise läbimärg, diivan on läbimärg, mina olen läbimärg. Piim igal pool! Ma ei saa aru, mida paganat ta vigurdab nii? Ei taha süüa? Miks? Ehk peaks talle ikkagi mingi ampsu muud kraami pakkuma? Selles suhtes, et inimene on juba viiekuune…

Kuidas seda tahket toitu süüakse? Ma ei saa aru…Pole nagu väga maitsev…

Söömisega alustamiseks on meil kõik vajalik olemas, selle üle muretsema ei pea. Või noh, mida ikka nii väga vaja läheb, kui beebit, söögitooli ja sööki. Beebi – olemas, söögitool on Nomilt (LINK). See Nomi tool on ikka siiani parim ost olnud. Praegu on Lende veel selles lamamistooli versioonis, mida kasutaksin ka nn söögitoolina, kuni ta istuma hakkab. Siis saab selle Nomi tooli teha teistsuguseks söögitooliks ja hiljem veel nn suure lapse tooliks. Ma olen sellest enne blogis ka kirjutanud, kui hea värk see Nomi tool on, LOE SIIT.

Lentsul on oma toolis küll mega mugav lebotada.

Pildil on näha ka nõudekomplekt, mis ma neile Mariga ostsin. Mõlemale samasugused rohelised komplektid BoBo&Boo firmalt. Ma tahtsin neid juba ise kuidagi Aussist siia tellima hakata, aga Sipsti pood võttis nad hiljaaegu müüki ja sain sealt (link siin). Praegu on veel mingi ale ka, kellele meeldivad, siis soovitan. Ma avastasin nad tänu selllele, et hakkasin Instas We Might Be Tiny firmat jälgima ja sealt need mulle silma jäidki. Hea meel, et saab nüüd neid eestist ka. BOBO & BOO toidunõud töötas välja Austraalias elav ema, kes otsis oma lapsele plastikuvabasid toidunõusid, kuid ei leidnud sobivaid. Nii võttis ta asja käsile ja sündisid mõistliku hinnaga, kuid stiilsed ning täiesti plastikuvabad bambusest laste nõud. Need on valmistatud naturaalsetest, taastuvatest ja keskkonda säästvatest materjalidest. Lisaks muudele suurepärastele omadustele on need nõud vabad mürkidest ning biolagunevad.

Praegu on Lende kauss veel tühi

Pudipõllesid on mul Mari ajast alles ja paar Põnni toitu ostsin täna Selkust kaasa ka. Tegelikult oli mul plaanis lähipäeval kõrvitsasuppi teha ja siis olekski saanud Lendele väikse ampsu kõrvitsapüreed teha. Kahjuks selgus kodus, et kõrvits oli suure ootamise peale hoopis otsast mädanema hakanud, nii et ta rändas hoopis prügikasti.

Kuna Lendekene täna nii väike päike välja näeb ja ma juba pilte ka tegema juhtusin, siis ma pean ikka tutvustama, mis tal seljas ka on. Pingviinidega body Mimi Disainist. Vist mingi vanem kollektsioon, sest kodukalt ei leia ja ma ise ostsin nad ka FBist mingist ostu-müügi grupist hea hinnaga!  Kollased püksid Geggamoja uuest kevadkollektsioonist (LINK), sokid samuti Geggamojast (LINK). Geggamojast on pärit ka Lende viimase aja uus lemmikmänguasi – ustav pisike pingviin, mis mahub kenasti kätte ja piiksub raputamise peale.

Ei teagi nüüd, kas peaks alustama? Kui jah, siis millest? Ma ise mõtlesin ka bataadi peale. See on nagu soolane, aga maitseb magus. Also ma ARMASTAN bataati ja Lende on ju minu mugul, äkki ta armastab ka? Kes teab…Millega teie alustasite? Mis vanuses? Mari esimene amps oli kõrvits ja see oli juba esimesel veebruaril, ma arvan, et praeguseks ajaks sõi ta juba omajagu muud toitu, selle teooria järgi võiks ju nagu alustada?

viis kuud armastust

Tere Lende,

Täna on naistepäev, aga veel tähtsam püha on sinu väike sünnakene! Tänase seisuga oled sa juba viis kuud vana. See on selline pull vanus, et oled nagu justkui veel beebi, aga samas omad sa mõndasid skille, mida ma arr-rrmastan.

Sa naerad laginal, kui ma sulle kaelavoltide vahele puhun ja puristan.

Sa oskad ennast keerata kõhult sellili ja seljalt kõhule.

Vaikselt, kuid aina kindlamalt sirutad sa käe huvitava asja poole ja kahmad sellest kinni, et seda suhu toppida.

Sellili olles proovid sa ennast kõhulihaste abiga istuli tõsta ja kõõritad siis huviga ringi, umbes sellise näoga, et ei teagi nüüd, mis seal üleval pool ka näha on.

Räägid iga päev pikad jutud maha. Ma võin käsi piiblil vanduda, et sa ütled emme! Veel ütled sa “aguu”, “abööö” ja “gägägägä” ja “emememememeeee-mmmm”

Viimastel päevadel harjutad sa hoolega puristamist.

Mõni päev tõstad sa üles oma käe või jala ja uurid seda nagu ilmaime.

Naerad südamest, kui näed kassi või koera.

Raudselt teed sa igasuguseid asja veel, aga mul ei tule hetkel midagi pähe. Selles suhtes, et sa oled alles nii pisike, mis sul ikka nii väga vaja teha on. Piima juua ja naerda ja sirutada ja võimelda ja ringi rullida. Absoluutselt KÕIK mis sa teed, on nii armas! Isegi siis, kui sa nutad, teed sa sellist üli kurba piiksuvat häält, et sinust kohe ikka väga kahju hakkab.

Aga ega sa palju ei nuta, ainult siis, kui midagi ikka väga kehvasti on, enamasti oled sa ikka naerusuine või lihtsalt tõsine. Üldse su tõsine nägu on nii tark ja su pilk tundub mulle selline, et sa tead kõike siin ilmas. Aga mida mina tean, on see, et ma armastan sind nii hirmus palju, et ma olen vist ilmselgelt siin ilmas midagi eriti hästi teinud, et ma sellise imelise beebikese endale saanud olen. Tõesõna – sina ja su õde olete nagu perfektsuse kehastused. Üks suurem, teine väiksem. Kuigi kui sa samas tempos kasvamist jätkad, oled sa ise varsti see suurem…

Mõnikord kui ma sulle süüa annan, siis tõmbad sa ennast nii kerasse, viskad ühe käe mulle peale ja nosid nohinal. Siis ma nuusutan su beebilõhnalisi juukseid, musitan su kulupeakest ja mõtlen, kelleks sina kord saad? Kuidas ma sinu kasvatamisega hakkama saan? Kas ma saan hakkama? Kuidas te Mariga läbi saama hakkate? Milline sa juustega välja näeksid. Aga hammastega? Millal su esimesed hambad tulevad? Ilastad sa küll nii hoogsalt ja ma kontrollin küll iga päev, aga veel ei paista.

Oeh, varsti on see aeg, kus sa jooksed ringi ja kriiskad “eii tahaaa!” kui ma musi teha tahan, täpselt nagu su suur õde. Seega anna andeks, kui me sind nii kaua musidega lämmatame. Mina ja issi üritame seda vaikselt teha, aga suure õe hellus on tihtipeale liiga suur ja võib sulle natukene liiga hoogne tunduda.

Me armastame sind, musirullikene! Aitäh, et mind oma emaks valisid. Ma olen küll vahepeal imelik, aga mitte NII imelik, kui su isa…

*südamed*

Emme