Mariann Kaasik's Blog, page 100

kaalujutud vol 635353553

Ma olen sada korda rääkinud, et kui ma hakkasin oma ATH ravimeid võtma, siis kadus mul mingi kuu ajaga seitse kilo. Muidu norm, aga see tuli puhtalt sellest, et ma ei söönud mitte kui midagi. Reaalselt päevas üks juustuviil, porgand ja leivatükk oli juba enam kui küll. Kogu aeg iiveldas ja isu polnud mitte millegi järgi. Kuna see ravim mu muude hädade vastu ka ei paistnud aitavat, siis lõpetasin ta võtmise juba paari nädalaga. Kaalukaotus on küll tore, aga pideva iivelduse, peavalu ja südamepeksmisega elada ei ole eriti meeldiv. Käed värisesid ja kogu aeg oli selline ärevuse tunne, nagu koheeee juhtuks midagi halba. Ütleme nii, et ei soovita.

Peale ravimite võtmise lõpetamist ei tulnud isu siiski tagasi. Eks see võis olla ka tingitud kogu sellest emotsionaalsest olukorrast, kuigi ma eelnevalt olen alati olnud see vend, kes pigem sööb ennast stressirohkes olukorras mauguks, kui et lõpetaks söömise. Aga nii ta läks. Eelnevast sõin ma muidugi rohkem, aga selline üks toidukord päevas ei olnud ebaharilik. Või see, et avastasin kell neli-viis, et aaa oih, sööma peaks ka. Lastele ikka tegin süüa, aga endale nagu otseselt väga ei tõmmanud midagi taldrikule tõstma. Et kui siin suve alguses olin ma pea 69kg, siis kuu tagasi ma kaalusin 60.5 kilo ja praegu olen ma selline 62. Mõnel päeval paarsada grammi rohkem, mõnel päeval vähem.

Aga ma ei tea, mis siin viimase paari nädalaga juhtunud on, ma lihtsalt eiii suuda söömist lõpetada. Nagu minu meelest ma 90% päevast lihtsalt söön. Eriti kõik magusad asjad, jeesus andke ainult kätte. Aga selle miinus on see, et mul on kogu aeg selline tunne, et mu kõht on NII KOHUTAVALT TÄIS, et lausa valutab. Uni on kogu aeg peal ja kui ma ennast vahepeal kuskile uksest välja ei veaks, siis ma vist sööks ja magaks 24/7. Ma ei kujuta ette, millest see tingitud on? Kas tõesti trenni minekust? Ma ei tea, aga see on super ebameeldiv.

Lisaks on mul peas ka mingi imelik asi toimunud. Et kui ma enne ei söönud üldse, siis praegu tekib mul tunne, et issand, ma söön nüüd liiga palju ja raudselt võtan kohe jälle kenasti oma kilod juurde ja olen jälle see, kes oma kehas rahul ei ole. Selles suhtes, et ega ma söömata jäta, aga peas on ikka mingi mõte, et krt, äkki peaks ikka oma tablakapurgi lõpuni sööma, saaks selle 59 peale, mis ma kogu aeg olla tahtnud olen (ma ei tea isegi miks, tho), aga samas kuna ma enam surra ei viitsi, siis seda ilmselgelt tegema ei hakka.

Ma isegi ei tea, mis selle rant’i point praegu siin on. Selles suhtes, et ma vaatan, et ma näen päris norm pesus välja, kurta ei saa, söön tegelikult enamasti ikka tervislikke asju ja üsna väikses koguses. Selles suhtes, et ma söön päev läbi, aga kuna kõht saab kohe täis, siis ma võin ühte sama asja terve päeva ka süüa, kui see loogiline on. Lihtsalt nii kopp ees sellest pidevast väsimusest, nagu kõike pean sundima ennast tegema.

Eile õhtul panin lapsed magama ja tegin ühe äpi järgi isegi pilatest ja venitusi, siis alles tundsin, et okei, nüüd on enam-vähem olla. Nagu issand jumal, kas ma pean kogu aeg mingi… liigutama ennast v? Mis elu see on?!

Kardo muudkui surub mind, et ma peaks ka hakkama Orxi kava jälle tegema, et siis on üli lihtne kogu aeg normaalne kogus sisse süüa. Aga noh otseloomulikult nüüd tema ise teeb seda ja kokkab nagu vana mees kodus süüa teha, ei võinud seda siis välja pakkuda, kui ma ka veel seal elasin, et oleksin saanud ka tema kokkamise vilju maitsta haha. Muuseas Kardo on ise täiega alla võtnud (st ma ei tea kaalu poolest, aga visuaalselt tundus küll kabedam :D) ja muudkui kutsub inimesi kaasa endaga koos liituma. Kes tahab, siis näe SIIN saab temaga mesti lüüa. Ta instas näitab ka aeg-ajalt kokkamist ja sööke, head on nad küll, krt.

Et jah, sellised kaalujutud siis siinpool. Mul telefonis hunnik picce ka miskipärast endast pesus (kui Change’is käisin viimati, et uut kraami soetada endale, siis tegin), et vot, ongi kohe millegagi postitust siin rikastada ka.

ma ükspäev, kui LPG’s käisin



Change’ist selline äge body!

Aktiminutid Malluga on läbi, ma pean nüüd süüa tegema hakkama, sest ma lubasin täna sõbrannadele dinneri teha. Kristina, vaeseke, peab oma tooliga tulema, sest mul on ainult neli tükki, aga noh, ega tühja käega olekski imelik tulla, eks :D

The post kaalujutud vol 635353553 appeared first on Mallukas.

world peace ja sõbrad

Ma olin eile nii kahe vahel, et kas minna trenni või mitte, sest nagu öeldud, valutasid mul kõik lihased. Eriti imelikul kombel tegid kõige rohkem liiga…veenid? Ma ei tea, mis lihased seal üldse on, aga no kätt sirgeks ajada ei saanud. Sellegipoolest trenni ma ennast lohistasin ja kae nalja, täna ärkasin absoluutselt igasuguse veenivaluta. Tasub ära see 3x nädalas trennis käimine, kui seda nüüd püsivalt teha ka suudaks. Tegelikult tahaks kord nädalas kuskil joogas või pilateses ka käia, et ennast venitada kuskile suunas, aga see tundub juba ennast teades overkill. Samas ega ma uskunud, et ma ühe nädala jooksul kolm kordagi trenni jõuan, nii et ilmselt on mu võimekus piiritu, eks?

Muus osas on see nädal kuidagi nii vabastav olnud. Selles suhtes, et alles eelmine nädal ma reaalselt tundsin sellist valu ja olin nagu elav laip, siis sel nädalal lasin kõigel sellel kuidagi minna ja sees on pigem selline ootusärevus ja teotahe. Imelik, pole säärast asja ammu tundnud. Tööd on ka palju, aga see on ju hea, sest siis ei ole aega niisama molutada ja kassi peale lasta, vähemalt on pidevalt midagi teha. Seega ma tahan juba ette hoiatada, et koostööposte tuleb palju, aga ma annan endast absoluutse parima, et siin ikka niisama ka lobisemas käia, sest jumal teab, et just see mul hinge sees hoiab.

Vahepeal on kuidagi hirmutav ka, et issand jumal, misasi ma olen. 30 aastane lahutatud ja kolme lapsega naine, aga siis tuleb meelde, et krt ma olen mega badass tegelt ju?! Selles suhtes, et esimesed nädalad lastega siin ise hakkama saada oli veidi harjumatu, aga nüüd on juba süsteemid ja värgid nii paigas ja ma saan teha täpselt nii, nagu mina tahan. Muidugi on mul endselt üli hea tugivõrgustik kah. Alates Kardost ja perekonnast kuni sõbrannadeni ja isegi allkorrusel oleva juuksurisalongini välja, kes aeg-ajalt mu pakke vastu võtavad (mis värk nende kulleritega on, kas neil on sees andur, mis ütleb neile ära täpselt selle vahemiku, mil ma kodus EI ole, et nad just siis tulla teavad?!).

Tugivõrgustikku läheb vaja küll ja veel. Näiteks on Marta nohune, aeda viia ei saa, aga mul on vaja tööd teha ja trennis käia jne, seega saab õnneks Kardo ema abiks olla. Ma ei kujuta ette, mida teevad need, kellel sellist võimalust ei ole, täielik minupoolne austus, sest kui lapsed on kodus, on pehmelt öeldes keeruline millegisse muusse süveneda, kui nendele ja nende vajadustele. Aga õhtuti tegeleme siin koos ja alates siia kolimise ajast ei ole mul kordagi olnud seda kasutu venna tunnet, kes on päev läbi lastega koos, aga korrutab muudkui, et emme praegu ei saa, mine küsi issilt, emme teeb tööd. Kui lapsed kodus, siis töö on teisejärguline ja jõuab kannatada ka hommikuni, kuni lapsed aias. Okei, vahepeal napsan endale ka aega, nt praegu väiksemad magavad lõunaund ja Mari mängib oma uue Roosi Villaga. Nukuehitus.ee pakkus tegelikult oma nukumaja ühele abivajajale, kellest ma FBis rääkisin, aga siis saatsid hoopis üllatusena meie lastele ka ühe maja. Kardo tuli täna läbi, pani selle kokku ja mängu jätkub sellega vist pikemaks ajaks, üli äge. Kasuks tuleb fakt, et sellega saab mängida iga nurga pealt, selle võrra on vähem kisklemist kah. Lord knows I lovemyself some vähem kisklemist.

Eile käisin Andra 30dal üllatussünnal. Või noh, tal pole 30 aastat jutti üllatussünnad olnud, lihtsalt seekord oli. Teema oli 90dad, aga ma meikisin ennast lihtsalt hariliku tänavatöötaja ja koolilapse vaheliseks asjanduseks. Käis kah, pidu oli igatahes mega tuus. Meie kamp on lihtsalt parim, selles suhtes pole imestada, et igasugune koosviibimine nendega on alati mõnus.

Igatahes on täielik selline world peace tunne peal. Et olen kõigega rahu teinud. Annaks jeesus nüüd, et see ei oleks mingi vaheetapp, et tegelikult vedelen siin järgmine nädal jälle agoonias ja punun nööri. Oleks kena ju.

Tegelikult tõotab uus nädal väga mõnna tulla. Saab jälle teraapiasse (jumal teab, et mul seda vaja ja noh.. PALJU!), trenni saab, teatrisse saab, Khelani sünnale saab ja isegi Kiku lubas ennast külla vedada. Haha, sellega meenub mulle üks teooria, mis peale meie lahutusuudiseid tuli, et küllap ma tegelikult Kikuga salasuhet aretan, sest noh, ma ju räägin temast nii palju? Ma ei tea, kas räägin või ei räägi, aga me oleme reaalselt 16aastat parimad sõbrad olnud ja ma näen ennast temaga koos olemas sama palju, kui oma väikse vennaga. Täpsustuseks, et pigem nüliks ennast elusalt. Ta on lihtsalt best inimene maailmas ja minu Kiku, aga ei miskit rohkemat.

Kas teie usute, et mees ja naine saavad NIISAMA sõbrad olla, ilma, et kummalgi mingisuguseid feelse ei tekiks? Ma ilma Kiku eksistentsita vist ei usuks kah, aga näedsa nalja. Me Hiiumaal mängisime aski mängu ja seal oli sama küss. Me jõudsime teooriani, et ilmselt siis saavad, kui ollakse juba noorest saadik head sõbrad olnud. Et siis tekibki aastatega see õe-venna tunne, kust enam nn tagasi minna ei saa. Lükake mu teooria ümber – kui teil on vastassoost parim sõber, siis kuidas ja millal te temaga tutvusite?

me Kikuga niisama 14 aastat tagasi tsillimas, ilmselt muusikaajaloo tunnis, kui ma väga mööda ei pane

Aga et see oleks ikka korralik “mis ma teen” post, siis ma mainin ära, et homme lõppeb mu lapsevaba nädal, mille auks ma korraldan sõbrannadele siin enda juures väikse dinneri. Ma pole veel välja mõelnud, kas kokkan päriselt või aitab Wolt hädast välja, aga oma klatsiklubi tahaks juba näha küll! Nagu reaalselt, mis asja see maailm on, et mu ümber nii ägedad inimesed on ah?

The post world peace ja sõbrad appeared first on Mallukas.

jälle soovitan*

Minu koostöö Kehapood.ee’ga on endiselt täies tuuris, seega on tagumine aeg teile rääkida kahest imetootest, mis ma ühel kaunil päeval enda postkastist leidsin. Need ei ole minu jaoks uued avastused, olen neid kunagi ennegi katsetanud, aga sain jälle veenduda, et tegu on mega hea kraamiga.

Kes vähegi meigimaailmast midagi teab, siis ilmselt olete kuulnud Wunder2 toodetest, eks? Kui ei, siis need on ühed jumestuskunstnike lemmiktooted, sest need lihtsalt ei tule maha. St, meigieemaldusvahendiga ikka tulevad, aga muus osas võid kasvõi öö läbi tantsu vihtuda ja olla veendunud, et jumestuskreem ei ole pärast laiguline. Sellega võib isegi ujumas käia, püsib kindlalt peal!

Mina sain Wunder2 kauapüsiva jumestuskreemi ja kulmugeeli. Mõlemad teevad täpselt seda, mida lubavad. Katavad korralikult, ei kulu maha ja püsivad täpselt nii kaua, kui sul vaja on. Idekas, eks?

Ma isiklikult ütleks, et kui sul on kuivem nahk, siis kindlasti niisuta nägu enne korralikult, kui jumestuskreemi peale kannad. Mul endal on niisutav primer, mis on justkui kaks ühes, aga kuivemal nahal võib muidu natukene kisukuma hakata. Küll aga soovitan seda 100%, kui sul on palju katvust vajavat jumekat. See katab kõik mis tarvis.

ma casually meigita

Nagu te näete, siis ilma jumekata on olukord üsna kirju, aga ainult ühe kihikesega sain endale täitsa inimese näo ette. See on minu meelest ka üli hea, et seda kulub mega vähe, seega jätkub kauaks! Tooni suhtes – ma võtsin tumeda ja heleda, segan ise kokku. Ei usalda mina seda, et üks jumekas saaks täpselt minu nahatooni olla. Aga kui teie usaldate, siis andke tuld!

Ülemisel pildil olen mina kasutanud ka Wunder2 kulmugeeli. Kes mu instas nägi, siis ma demonstreerisin ka, et kui oled selle peale kandnud, siis võid oma kulme nii raevukalt hõõruda kui hing ihkab, maha ei tule sealt grammigi. Kulmupliiatsi ja -puudriga on alati see jama, et satud korraks nägu katsuma ja pauh, pool kulmu lännu. Sellega seda probleemi ei ole.

Oma koostiselt on ta üsna paks, seega kasutan mina peale kandmiseks enda tavalist kulmupintslit, muidu võib natukene keeruline olla ilusat tulemust saada, aga no see on seda väärt ka. Tsekka kulmu, noh!

Minul toon black/brown

Ütlen ausalt, et enamikel päeval ma ei kasuta üldse meiki, aga no kui ikka kuskile üritusele minek, siis tahaks küll, et hoolega ette maalitud nägu kenasti ees püsiks, mitte enne peo lõppu kõrvitsaks muutuda, haha. Ja kuna praegu on Kehapoes Wunder2 tooted allahinnatud, siis kasutage juhust!

PS! Kui follow’id neid ka instagrammis (@kehapood) ja annad mulle sellest kommentaarides märku, loosin juba teisipäeval ühele õnnelikule Wunder2 kulmugeeli ja teisele jumeka. Ütle seda siis ka kommides, kumba sa võita tahaks :)

*Postitus sündis koostöös Kehapood.ee’ga

The post jälle soovitan* appeared first on Mallukas.

lapsed ja nende pekki keeramine

Mitmed blogijad kirjutasid siin laste kasvatamisest ja “pekki keeramisest”. Ma näiteks elan juba aastaid teadmisega, et me nagunii kõik oma lapsed kuidagimoodi pekki keerame, isegi kui me anname endast kõik ja proovime teha parimaid valikuid. See on lihtsalt elu, tundub mulle. Ja see, kuidas me nad ära vussisime, saame me teada näiteks siis, kui nad täiskasvanuna teraapiasse lähevad vms. Saab huvitav kuulata olema.

Ma ei usu, et keegi mind nüüd üldse kuskil mingiks superemaks peaks, kellel palju tarka rääkida oleks. Selles suhtes, et eks ma tunnen ka tihti, et no kuidas nii saab, et ma ei oska ja tee paremini, aga enamuse ajast tundub mulle, et ma haldan seda parve nii hästi või halvasti, kui ma oskan ja tean.

No näiteks lutt. Mari sai lutti aasta ja seitse kuud, mis juba oli iseenesest kõigi sõnul VÄGA pikk aeg ja no kuidagi ei saanud me teda sellest võõrutatud. Lõpuks läks vist lihtsalt kuidagi ni, et kõik lutid olid kadunud ja paari päevaga oli see teema unustatud. Lende ei võtnud üldse lutti, olenemata sellest, palju ma seda talle pakkusin. Marta saab aga 10 päeva pärast kaks ja no enne hakkab taevast kentaure sadama, kui tema oma lutist loobuda kavatseks. Ma TEAN, et see on ketsakas, et laps räägib juttu, endal lutt suunurgas rippumas, aga ma lihtsalt tunnen, et kui tal on seda nii hirmsasti vaja, siis kes olen mina, et talt seda turvatunnet ära võtta. Esiti lasteaia algus ja nüüd see kahe kodu vahel käimine, et ma nagu ei tahaks talle seda kuidagi raskemaks teha. Ja ma muidugi tean, et lutt pole hambumusele hea ja kõike seda, aga see ei tundu mulle praegu kuidagi nagu prioriteet. Kuigi jah, iga kord kui Marta kuskil pildil lutiga on, siis saan jälle neid halvustavaid kommentaare, et issand, võta lihtsalt ära ja asi ants. Ema missugune…

Potil käimisega tal ka mega imelikud lood. Maril võttis see ikka kõvasti aega, minu meelest oli pea kolm või midagi? Issand, ma ei mäleta. Ühel hetkel hakkas lihtsalt käima ja mure oli unustatud. Lende hakkas jällegi täitsa ise enne teist eluaastat potile küsima. Justnimelt suurele potile, mitte tite omale. Aga Marta – see mõnda aega tagasi ka küsis muudkui potile ja tegi sinna häda jne, aga nüüd on pott justkui vihavaenlane, keeldub sinna peale isegi istumast ja laseb häda rahumeeli põrandale, kui ma teda siin ilma mähkmeta harjutan olema. Ja siis tuleb kutsub mind ja näitab kenasti, kus loik on. Et aru saab kenasti, aga miskipärast vot potile minna ei taha. Ei saa ju kuidagi suruda või sundida ka, kui ta kohe mega hüsteeriasse läheb.

Ja ma ei hakka isegi rääkima sellest, et neid öiseid õnnetusi juhtub aeg-ajalt nii Maril, kui ka Lendel. Ma isegi ütleks, et esimesel rohkem kui teisel. Ja ma tean, et see on tegelikult laste seas mega levinud probleem (meditsiinilist probleemi otseselt ei ole, oleme uurinud seda asja) aga ega sellest palju ei räägita, sest esiteks noh, piinlik lugu, et ise juba nii suur tüdruk ja ega see avalikus blogis sellise asja kirjutamine ka just ei tundu väga igapäevane teema. Aga probleem on, mis valmistab talle endale ka piinlikust ja häbi, eriti kui veel keegi ööseks külla tuleb, või tema peaks kuskile minna tahtma. Ja ma käin teda öösiti äratamas jne, mõnikord see aitab ka, aga laias laastus, ei teagi, mida ma sellega nüüd lõppude lõpuks tegema peaks. Perearst ütles, et üldiselt 7daks eluaastaks peaks see ise ära kaduma, aga no eks näis. Veidi on ikka selline tunne, et tore, järjekordne mingi minu läbikukkumine, kuigi ma ei saa ju isiklikult seda kuidagi kontrollida seda ja mõistusega saan aru, et KASVATUSEGA see kuidagi seotud ei ole, aga ikka nadi teema noh.

Telefoni oskavad nii Mari kui Lende kasutada, st youtube tööle panna ja mingisuguseid multikaid vahtida, kui telefoni kätte saavad. Mängudest on praegu nende mõlema lemmik dokubloku, mis on nagu sudoku ja tetrise vahepealne mõistust arendav mäng, pole vast hullu, kui sellega pusserdavad. Mitte, et nad mingisuguseid ajulagedusi vahepeal tõmmata ei üritaks, aga need ma kustutan kiirelt ära.

Telekat saavad kah muidugi vaadata. Enamasti on kokkulepe, et peale lasteaiapäeva saavad nad igaüks 20 mintsa enda valitud multikat vaadata. Neil muidugi igaühel oma lemmikud, aga vahepeal saavutavad kokkuleppe ja vaatavad nt tund aega Peppat vms. Kuna enamuse õhtust tegelevad nad siiski ringijooksmise ja mängimise ja raamatute ja meisterdamisega, siis ei tunne, et seda nüüd ka liiga palju oleks. Muidugi võiks ja saaks ka vähem, aga hetkel ei näe suurt probleemi.

Tiktokidest ja instast teavad nad vb nii palju, kui minu kõrvalt midagi näinud on, aga ise huvi ei tunne ja juutuuberitest ei tea nad kah mitte kui midagi. Parem on kah.

Telefoni ostsin Marile ära, kätte pole veel andnud. Aga näiteks kui lähen korraks poodi vms, siis Mari vahel ikka lunib, et las ma jään üksi koju. Tahab omaette siin omi asju vaadata ja teha. Pool tundi vast just palju pole, aeg on näidanud, et usaldada saab, aga näiteks ükskord oli, et käisin poes ja vahepeal oli pimedaks läinud. Tulin koju ja Mari nukrutses üksi diivanil, et ma olin nii kaua ära, et ta kartis, et öö tuleb peale ja et ma ei tulegi koju. Oleks saanud talle siis vähemalt helistada vahepeal, kuigi ma olin max 20 minutit ära.

Muidu on nad ju toredad ja nunnud lapsukesed. Mängivad ilusasti koos, eks ikka tülitsevad ka, aga Mari on alati selline suurem ja hoolitsev, et aitab teisi lepitada ja pakub neile mänge ja tegevusi ja “loeb muinasjutte” ja on selline hellakene. Lende on ka, Martaga on neil kõige rohkem erimeelsusi, sest ta ei taha alati ilusasti kaasa teha, mida suuremad ette dikteerivad. Aga sellist kurjust või ülbust vms ei ole, et igati sõnakuulelikud ja tublid on nad. Et päris halb ema vist ei ole kah. Ja nagu öeldud, annan endast parima.

Usun, et enamik annavad ja nii lihtne on teisi kritiseerida mingisuguste hetkede järgi. Ala poes näed jonnivat last ja saad kohe mõelda, et issand, kui kohutav vanem, ei keela ja takista. Mina muuseas ka ei keela – st kui sa oled näinud errorisse läinud last, kes nutab ja karjub, siis ega see keelamine seal ei aita. Proovin seletada, olen konkreetne ja võimalikult kiiresti oma toimetused ära teha, sest laste errorid ei ole ju kunagi seotud mingisuguse ee..kehva iseloomuga. Nad ei oska lihtsalt oma tundeid ja emotsioone alati sõnastada, aju läheb lühisesse. Mul juhtub seda mõnikord praegugi, mis siis veel lastest rääkida.

Üritan nendega alati olla aus, seletada, mis toimub ja kuidas oma tundeid väljendada. Mari nt rääkis ükspäev, et tal süda valutas lasteaias, sest üks poiss oli talle puupea öelnud, aga tema isegi, vaeseke, ei teadnud, mis imeasi see puupea on. Ma siis rääkisin talle, et kõike, mida sulle öeldakse, ei tasu alati südamesse võtta, sest esiteks ehk tahtis teine üldse nalja teha, või oli tal väga paha päev ja ta ütles selle pärast inetult. Elu selline ju ongi.

Aga jah, muudkui elan ja proovin ja loodan, et saan hakkama. Vast saan. Ja iga õhtu, kui nad mulle kaissu poevad ja räägivad, et ma olen nende väike nunnu ja nad armastavad mind, siis tundub, et saan jumala okeilt.

The post lapsed ja nende pekki keeramine appeared first on Mallukas.

uut kraami Kidsburylt*

Võtsin siin ühel hommikul enne lasteaeda minekut kaamera kätte, sest lapsed olid lihtsalt nii armsad ja olgem ausad, kui sind ühe väikse tegelase poolt üldiselt viie-kuue paiku üles aetakse, siis ei ole ime, et kella seitsmeks on kõik vajalik juba tehtud, lapsed söödetud, hambad pestud, riided seljas ja vaba aega jalaga segada. Oleks mul jõudu iga päeva nii vara alustada, oleks kohe eriti uhke.

Tegelikult tahtsin ma teile hoopis näidata Kidsbury saadetud Marta uusi merinoriideid, mis on niii pehmed ja mõnusad, et lasteaeda ideaalsed selga panna. Kõik vist teavad, et meriinovill on üli hea materjal – hoiab sooja, samal ajal ei aja higistama. Eriti praeguste ilmadega ei hakka ju lapsele talvekombet selga ajama, samas lihtsalt t-särk, pusa ja jope on kuidagi kobakas seljas. Seega olengi ma praegu läinud seda teed, et meriinopluus alla ja sügisjope peale – külm ei hakka ja lapsel on hea mugav õues ringi mütata. Meriinost püksid sobivad hästi ka kilepükste alla, seega on igati soe ja mõnus.

Praeguste ilmadega passib minu meelest ka meriinost kaelusmüts ja kapuuts peale.

Ma tellisin Martale veel need kollased traksipüksid ja pusakleidi, aga suur oli mu üllatus, kui see kleit hoopis Lendele ideaalselt selga passis. Kuigi ma võtsin kõikidele asjadele suuruse 92-98. Aga olgem ausad, eks nad ongi suht ühte mõõtu veninud. Saan pea kõike teineteise kapist neile selga panna.

Lende hommikul VÄGA unine olemas, aga siiski kassi nunnutamas.

Igatahes tahtsin teile teada anda, et kui laste riidekapp värskendust vajab, siis soovitan Kidsbury lehele vaadata, sealt leiab igasuguseid ägedaid riideid, mis näevad nunnud välja ja on lisaks ka orgaanilisest puuvillast. Kidsbury riided on minu hinnangul kerged, hingavad ja ülimalt pehmed! Ja mis kõige ägedam – enamik asju on üsna sooneutraalsed. Okei, mitte kleidid, aga sellised maalähedased kollased, rohelised ja hallid toonid sobivad ju ideaalselt nii poistele kui tüdrukutele.

Sooduskood mallukas15 annab teile terve nädala kõikidelt toodetelt -15% allahindlust ja muidugi paneme käima ka eriti mõnusa kingiloosi. Nimelt anna kommentaarides teada, mis riideese nende tootevalikust sinu lapse riidekappi praegu ära kuluks ja üks võitja saab auhinnaks 100€ kinkekaardi, mille eest endale sobivad asjad soetada!

*Postitus sündis koostöös Kidsburyga

The post uut kraami Kidsburylt* appeared first on Mallukas.

lahutatet naine

Nonii, nüüd on see asi siis ka ametlikult tehtud ja meie Kardoga täitsa seaduslikult lahutatud. On ikka kummaline tunne küll, kui ma oleks selle postituse eile kirjutanud, oleksin ma ilmselt oma arvuti pekki keeranud, sest mu silmamunad lihtsalt ei lõpetanud pisarate tootmist. Ei olnud isegi otseselt kurbus või mingi mõte, aga lambist kogu aeg silmad muudkui jooksid.

Muidugi on kahju, et see teekond siis lõpule sai, aga ega maailm keerlemist lõpeta ja nagu te aru saate, oleme me nagunii igaveseks seotud, nii et ma ei pea vähemalt kartma, et ma temast täitsa ilma jääksin. Imeline inimene on ta ikka ja meie aastad koos ei olnud üldse mitte halvad. Täis naeru ja pulli ja armastust, nagu üks abielu olema peab. Aga tsiteerides vana head Lanat, siis: “Sometimes love is not enough and the road gets tough, I don’t know why”. Ja nii ongi.

Mis nüüd see eluke edasi toob, seda teab ainult jeesus ise, aga täna olen ma küll kuidagi rahulolu ja powerit täis. Ma nimelt alustasin trennis käimisega. EMS trennis käisin eile teist korda ja täiega meeldis, täna aga alustasin HIIT trenni, mida viib läbi mu sõbranna Raquel. Ütleme nii, et ma ei ole kindel, kuidas ma reede hommikul sinna jõuan, arvestades, et mu kõik lihased on nii läbi, et ma kaalusin kulmude abil koju roomamist, aga no mega energia andis sisse. St vaimselt. Keha suri ära, aga see on ka ok. Polegi seda vana risu ammu aega liigutanud. Kui saaks kunagi selle toitumise ka endal normiks, võiks juba ennast täitsa inimeseks pidama hakata.

Vot, ega mul muud midagi öelda ei olnudki, lihtsalt tahtsin teada anda, et mismoodi need asjad siin Mallulandis käivad. Lootust on detsembri alguses uude kohta ka ennast sisse seada ja siis võiks juba vaikselt täitsa inimese tunne sisse tulla. Ja kuigi vahepeal on niiiiii raske (ja ma ei saa välistada, et neid “surenkohepraegu” hetki enam üldse ei tule), siis ma tean, et ma saan sellega hakkama. Ja kui hakkan endas kahtlema, on mu ümber mingil põhjusel hunnik maailma parimai inimesi, kes mind alati toetavad.

Nad on mind lausa nii palju õpetanud, et ma mingi hetk hakkasin iseendaga enda madalpunktidel rääkima umbes nii, nagu mina NEILE vastaks, kui nemad mulle neid asju ütleksid, nagu minu pea mulle aeg-ajalt genereerib. Ja teate, see aitab täiega. Ega iga mõte, mis mu peast läbi käib, ka nüüd alati päris kuld ei ole. Hea, kui iga kümneski normaalne on.

Ja teate, mis oli eilse päeva ilusaim hetk? Okei, ma ei saa seda isegi kirjutada, ilma, et ma nutma tahaks hakata, aga Andra tegi mulle NIII ilusa kingi, et ma pole vist ealeski midagi nii südamlikku ja ilusat saanud. See oli just täpselt see, mida ma vajasin. Minu papa…Selle luuletuse kirjutas ta mulle 13daks sünnaks ja no NII ilus. Armastan ja igatsen teda nii kohutavalt palju, kuigi teda pole juba pea 10 aastat. Võeh…

Igaühe elus peaks olema vähemalt üks papa ja üks Andra. See on fakt.

The post lahutatet naine appeared first on Mallukas.

ostumaania in action*

Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga kas teile ka tundub, et elutempo on kuidagi jube kiireks läinud?

Minu jaoks on sisuliselt aasta jagatud viieks osaks: aasta algus, kus me nüüd viimased aastad oleme Tenerifel talvitumas olnud, jaanipäev, suvi, laste sünnipäevad ja jõulud. Okei, kolmel aastal on sügised olnud laste sünnitamise aeg, aga teeme sellega nüüd väikse pausi, näiteks elu lõpuni on kena paus.

Koguaeg nagu toimub midagi taustal ka ja päevad lihtsalt vuhisevad mööda ja siis on need suuremad teemad pidevalt kuskil ajukäärus, mille peale mõtlema peab ja organiseerimist tahavad. Lisaks siis tavalisele elule, tööle, lastele ja muule säärasele. Ah, mida ma ikka seletan, eks iga töötav lapsevanem teab seda kaose tunnet, mis aeg-ajalt kummitamas käib.

Laste sünnade trall on peaaegu möödas. Jumal tänatud. 22.november on veel Marta sünna, aga õnneks sellega veel see aasta väga palju tegelema ei pea, sest ega ta ise eriti aru ei saa, mis toimub. Küünalt puhuda saab ja üks kingiidee on mul talle siiski olemas, aga laias laastus pidu vms tegema isegi ei hakka. No ja siis kohe tulebki jõulutrall peale.

Ma olen see aasta üritanud olla targem ja juba mingit aega kogun mõtteid ja ideid, et mida kellelegi jõuludeks kinkida. Ette ära ma asju osta ei saa, eriti enda lastele, sest nagu ma ka enne kirjutanud olen, siis ma alati kui mingi asja kuskilt kätte saan mõtlen, et no nad oleksid ju niii rõõmsad kui selle kätte saaksid ja juba sellega mängida ja siis ma murdun ja mõtlen, et ah suva, küll ma jõuludeks ka midagi välja mõtlen ja nii need mänguasjade kuhjad muudkui suurenevad. Vana hea mina. Ja no kui aus olla siis ega mul siin korteris neid kingitusi kuskile eriti peita ka ei ole (loll, kes vabandust ei leia).

Ma TEAN, et selline ületarbimine on kohutavalt suur probleem maailmas ja uskuge mind, ma üritan igapäevaselt teha paremaid valikuid ja vähem tarbida ja ka lastele mänguasju ostes mõelda, et oleksid asjad, millega oleks mängurõõmu pikaks ajaks, mitte ei oleks lihtsalt emotsiooniost. Samas ma praegu vist tunnen eriti, et kuidagi…tahan kompenseerida lastele seda kogu lahkumineku värki. Eks lahkuminek ju ka nende jaoks keeruline, isegi kui nad seda igapäevaselt välja ei näita. Sama põhjus ei luba mul veel ka Martat lutist võõrutada, aga see on juba täitsa teise postituse teema.

Seoses sellega, et need päevad niimoodi mööda tuhisevad siis on mul väga hea meel, et mul on koostööpartnerid, kes erinevate koostööde kaudu mulle meelde tuletavad, et mis hooaeg täpsemalt nüüd siis algamas on ja millele on aeg hakata keskenduma.

Nii ongi, et juba mitmendat aastat järjest võttis minuga ühendust Bonusway tiim, tänu kellele meenus mulle, et nonii, jõulud hakkavad lähenema ja on aeg vaikselt hakata oma jõulukingi ideid realiseerima. Mäletate, ma üritasin sellega tegelikult nädalake tagasi ka tegeleda, aga need nukud on lastel juba käes, ups…

Kuna mu töö iseloom on selline, et hästi paljud populaarsemad tooted oma tee meie koju nagunii leiavad, siis on see läbi Bonusway asjade ostmine minu jaoks päris põnev, sest seal on valik paljuski erinev kui näiteks Eesti turul. Ma saan ju suurepäraselt aru, et kui ma näiteks kuskilt AliExpressist asju tellin, siis see kvaliteet ei pruugi olla nendel asjadel nii hea, kui mingeid kallimaid asju ostes, aga mul on siiski ka mingid asjad, mille eest mu käsi lihtsalt ei tõuse suuri summasid maksmast. Näiteks telefonikatted, telefoni kaitseklaasid, mingid laste juukseklambrid ja patsikummid jne. Eks iga lapsevanem teab, et kui maailmas on olemas Peppa ja Elsa juuksekummid ja juukseklambrid, siis oleks ikkagi pigem vaja just neid kui mingeid tavalisi. Am I right?



Muidugi on ka asju mida ma kindlalt endale näiteks AliExpressist, või üldse väga tundmatutelt tootjatelt osta ei julge, nendeks on igasugused meigi ja hügieenitarbed. Pärast käin ringi nägu kärnas ja nahka koorub, ei tänan. Riided on ka selline, et noh….teeme pigem ei. Mitte, et ma kunagi seda teinud poleks, aga hetkel enam mitte.

Aga samas jällegi lastel on praegu näiteks peal suur preilitamise faas ja igasugused küünekleepsud (nagu näiteks need) on näiteks väga teemas. Ja Mari kindlasti rõõmustaks selle kella üle.No ja vaaaadake, kui lahe kaamera lastele. Mari täiega tahab koguaeg mu telefoniga ringi käia ja pilte klõpsutada. Laps pidi kodu peegel vist olema või kuidas see ütlemine oligi? Lende ilmselt kukuks suurest rõõmust istuli, kui sellise uhke Peppa maja saaks, kuigi sarnast ilmselt saaks Eestist kah? Kusjuures hea asi on see, et ka Martale on Peppa hakanud huvi pakkuma niiet saaks äkki nad jagama õpetada :D Haha või siis peaks Martale tellima selle Booba, sest no see inimene ei tee küll midagi rohkem päeva jooksul kui muudkui nõuab, et tahab Boobat vaadata… Ja Eestist pole ma ühestki poest sellest tondist ühtegi mänguasja näinud, te olete?

Okei, apppppi ma juba sattusin täiega sinna lõksu ja tunnen, et ma ei saa pidama ja, et mul nii palju asju vaja. Keegi palun takistage mind! Mul on abi vaja! Või siis soovitage veel mingeid lahedaid tooteid mida sealt leidnud olete… sama asi.

Muidugi, kes oma tellimustega plaanib jõulude peale panustada, siis ma igaksjuhuks soovitan jälgida lubatud tarneaega ka, et see liiga pikk ei oleks ja pakid ikka õigeks ajaks kenasti kohale jõuaksid. Mina igatahes seda hoolega jälgisin ja panin mõned tellimused teele ka. Ja eriti hea on seda ju teha niimoodi, kui saad oma ostude pealt veidi raha tagasi teenida.

Kes veel kursis ei ole, mis imeasi see Bonusway on siis ma katsun teile hästi lihtsas keeles lahti seletada. Sisuliselt on siis tegemist veebilehega, mis koondab omavahel erinevaid veebipoode ja kui läbi nende lehe enda ostud sooritada, siis on võimalus sinul enda ostude pealt kuni 4% saada raha tagasi. Kusjuures seda koguneb ka siis, kui kasutada sooduskuponge, mis pärinevad AliExpressi kodulehelt või äpist.Ma olen niimodi mitu korda asju ikka väga-väga odavalt saanud. Ja tegelikult ikka aegade jooksul väga suuri summasid kokku hoidnud.

Bonuswayl on olemas nii koduleht, kui äpp (SIIN). Mõlema kaudu lihtne boonuseid koguda. Vaja läheb vaid üht kasutajakontot Bonusways, mille saab registreerida kas äpis või kodulehel. Lisaks olen sealt saanud väga korraliku summa endale ka välja maksta niiet see oleks nagu investeering (nii ma võin endale ju kinnitada, eks).

Mis veel: kes veel kursis ei ole, siis 11.11 on suur Singles’ Day, mis on Hiinas suur ostupüha, mille raames on palju kaupa väga-väga hea hinnaga. See algab 11.11 kell 10 hommikul ja läbi saab täpselt kaks päeva hiljem, 13.11 kell 10.00. Mulle sellise ajaperioodi juures meeldib see, et ei pea paaniliselt ühe päeva jooksul kõiki asju ostukorvi lahmima vaid saad ikkagi rahulikult mõelda ja vaadata. Ma üldiselt selliste ostuorgiate poolt ei ole aga pean tunnistama, et kui ma tean, et on vaja midagi osta siis ma parema meelega ostan seda odavamalt kui, et hiljem selle eest kallist raha maksan.  Nüüd ju räägitakse, et järgmisest aastast läheb Hiinast tellimine kallimaks ka, sest lisandub alla 22 EURistele toodetele käibemaks, ehk siis viimane aeg omale veel hea hinnaga mingeid asju ette ära osta, mida juba tead, et vaja võib minna. Sõbrannad näiteks ostavad kellarihmasid sealt hea hinnaga lisaks telefonikatetele ja kaitseklaasidele. Neid ikka kulub. Ja teate, mis mulle selle Singles’ Day puhul meeldib? Ma saan tellida ära jõulukinke ja siis pean natukene ootama, et nad kohale jõuaksid, mis tähendab, et ma ei saa neid asju kohe emotsiooni ajel lastele kätte anda ja suudan ehk jõuludeni ära oodata… Loota võib?

Igatahes mulle see bonusway süsteem meeldib ja kavatsen seda täna ka veel kasutada, kui lapsed õhtul vähegi lasevad.

Kas teie olete juba Bonuswayd kasutanud ja kui palju teie sellega säästnud olete? Liitu minu lingi kaudu Bonuswayga ( SIIN ), kui pole veel liitunud ja saad 3€ stardiboonuseid koos esimese ostuga. 

*Postitus sündis koostöös Bonusway’ga

The post ostumaania in action* appeared first on Mallukas.

mida mu öökapis on…lademetes?*

Kui irooniline saab see maailm olla, et sekund peale kodust välja kolimist sain ma paki kirg.ee käest, kus hunnik asju, mille kasutamiseks oleks vaja noh… meest. Samas okei, ma ei hakka eitama, seal oli asju, milleks meest vaja pole ka, või lausa selleks puhuks, et kui sul pole meest, siis sul ON seda vaja, aga mis ma ikka soiun, näitan parem paki sisu ette. Mind teades pean ma kiirustama, sest jumal teab, millal mu tuju jälle kuskile ära flipib ja ma maas ulun, sedaviisi on sääraseid arvustusi ja tutvustusi väga keeruline teha, hehe.

Palun alustame kõige olulisemast: see Lelo kõige uuem mudel, Lelo Sila, on päriselt ka issanda jeesuse enda leiutis. Seda muidugi juhul, kui jeesus naine oli. Miks? No mul on raske seletada, sest seda tuleb tõepoolest ise proovida, aga kes mul pikemaajalised lugejad on, teavad vist küll, et mul on siin läbi aastate selline hunnik Lelo asju olnud, et minust võiks saada vabalt vähemalt Lelo Eesti ambassador. Viimasel paaril aastal lisandus siis nende valikusse erinevaid kliitoristimulaatoreid ja ma katsetasin järele nii Sona, Sona 2, Sona Cruise ja siis Sona Cruise 2 ja nüüd siis selle. Jah, te ei taha mu öökapi sisu näha, kui keegi selle avaks, siis ta arvaks, et mul on mingi väga sügav side klitsiimuritega. Ma võiks nüüd öelda, et seal on kõik mulle kingituseks saadetud asjad, aga ma valetaks. Olen isegi ostnud, seega mul on tõsi taga, haha.

Ütleme nii, et juba Sona oli nagu wow. Sona Cruise oli veel rohkem wow, sest tal oli veidi rohkem tugevuse valikuid (paljud kurtsid, et Sona kõige nõrgem programm on natukene too much) aga see Sila… oh jeessassss küll, ohkan ma veelkord sügavalt. Selle masinaga on lahendatud nüüd kõik veariismed, mis eelmistel mudelitel olid, sest juba see uus kuju on mugavam käes hoida, palju vaiksem, palju rohkemate programmidega ja üldse… parim mida ma omanud olen.

Naised, kellel pole meest – sa vajad seda.

Naised, kellel on mees – te vajate seda.

Ma isegi ei valeta, see on elu.

Okei, mõistan nüüd ise ka, et ma kõlan nagu mingi eriti andunud fänn, aga ei hakka isegi eitama. Olen jah. Ja kuigi ma olen enamike asjade pealt kohati täielik ihnuskoi ja ei raatsi eriti midagi osta (jah, naerge nüüd, aga ma jumala tihti keelan ennast :D) siis selle 160 eurise väljamineku teeksin ma kohe, kui vähegi võimalik oleks. Te tänate mind peale esimest kasutuskorda…

Ja kui ise osta ei raatsi, siis hea variant, mida endale sünnaks või jõuludeks paluda. Lingid meestele teele! Sugulastele võib-olla poleks sünnis, et armas vanaema, ma tean küll, mida ma jõuludeks tahaks… Samas vanaemasid on igasuguseid, kellelgi on raudselt mingi eriti cool ja hip vanaema, kes Lelo vabalt kingiks ja veel potsiku libestitki pakki viskaks.

Igatahes ma soovitan tegelikult ükskõik millist neist, aga kui tahad seda DA BEST’i, siis mine Sila kallale. Veekindel, USB’ga laetav ja ilmselt ei saaks keegi isegi aru, mis see on, kui see sul kuskil pistikus vedeleb. Ja kui saab, siis ta ilmselt omab ühte neist ja ei kritiseeri.

Okei, mu eepos hakkas siin juba võib-olla selle ühe Sonakese kohta liiga pikaks minema, seega on aeg edasi liikuda. Pakis oli veel feromoonidega rikastatud parfüüm “Spicy”. Ma isegi lausa praegu googeldasin, et kas need päriselt ka midagi teevad, või mitte. Olen ennegi neid nuusutanud, aga olgem ausad, kuidas seda ka testida saaks. Et ühe korra lased peale ja lähed välja, vaatab mis juhtub ja teine kord ei lase ja teed siis võrdluse? See ilmselt oleks ebaaus, sest arvesse võtta tuleks liiga palju tegureid, seega ma ei julge teilegi garanteerida, et see töötab. Küll võib aga öelda, et minule isiklikult see lõhn isegi meeldib. Hästi intensiivne ja vürtsikas, igapäevaselt raudselt ei kasutaks, aga aeg-ajalt, miks mitte? Ma peaks mõne meesterahva käest küsima, mis ta sellest arvab. Kui ma kunagi kedagi meessoost näen, siis küsin ja annan teilegi teada. Mind õnnestuks sellega ilmselt võrgutada, haha.

Nii, mis veel – Shunga massaažiküünal, minule saadeti roosilõhnaline versioon. Esiteks, roosilõhn ei ole kunagi mu lemmik olnud, aga see meeldib. Seega kes selle klassikalise roosivee fänn on, siis ta ilmselt pettuks. Minu meelest pigem selline kommilõhnaline. Olgem ausad, kuna ma siin iseennast erootiliselt masseerima ei kipu (VEEL, aga oodake paar kuud), siis ma seda kasutanud ei ole. Aga ma üldiselt tean küll, et need massaažiküünlad on mega mõnusad. Ei lähe üldse kuumaks, pigem sellised õlised ja niisutavad. Loomulikult ikka naturaalsetest õlidest tehtud, seega ei jama su nahaga ka. Kes proovinud pole, soovitan katsetada küll.

Pakis on viis põnevat asja veel, aga ma ei hakka kõike siin blogis reetma, kes tahab näha, mis seal veel peitub, vaadake 11.11 mu instagrammi, seal näitan kogu kraami storydes ette, saab ehk veidi pikemalt lobiseda või nii. Aga kui miski huvi pakkuma hakkas, siis vutt-vutt kirg.ee lehele ja sooduskood mallukas annab teile muidugi allahindlust kah, seega kasutage julgelt. Ahjaa, Instasse panen 11.11 käima ka mängu, kus saate endale võita 50€ kinkeka, seega võtke sellestki osa. Põnevat kraami on seal lehel igatahes täiega!

*Postitus sündis koostöös kirg.ee’ga

The post mida mu öökapis on…lademetes?* appeared first on Mallukas.

kui kohtume, ole palun purjus

Vahelduseks oma eelmisele “panen kohe paela kaela” vaibiga stoorile, räägin täna hoopis midagi naljakat. Nimelt seda, kuidas ma napilt endale uue mehe leidsin. Tegelikult muidugi oleks ju ka aeg – homme lähme lahutama, kaua ma siis ikka siin vallaline olen. Ja nagu elu näitab, on meeste leidmine üsna lihtne. Tasub vaid taksoga sõita.

Nimelt käisime me sõbrannaga eelmine nädal restoranis, kus loomulikult sai ka söögi kõrvale veini kummutatud. Esiteks ma jumala teemaväliselt mainin ära, et Kuldmokka soovitan kõigil minna – MEGA hea söök. Eriti kiidan merepekki (kammkarp maakeeli) ja mereannipastat. Lihtsalt suussulav. Aga okei, peale õhtusööki mõtlesime sõbrannaga veel veits minu juures tiksuda ja tellisime takso, et minukale tulla.

Taksojuht oli vene rahvusest kutt, aga rääkis okeilt eesti keelt kah, nii et me seal puhusime temaga veits juttu, aga ega meil kaua seal aega just sõbruneda polnud, sest resto asub mu kodust mitte just eriti kaugel. Seega tulime me koju ja noh, ei hakka salgama, jõime veel veidi veini.

Hommikul avastasin, et taksojuht oli mulle “head ööd Marianne” smsi saatnud. Ma olin nagu eeem ok aitäh – ma sain aru, et see oli tema, sest ta seal taksos veel midagi ütles, sest ta mainis, et äpist saab numbrit näha, aga no eks me olime lõbusas meeleolus ja ega ma arvanud, et ta päriselt mulle kirjutama hakkab. Aga näe nalja.

Selles suhtes, et noh, las inimene kirjutab. Nii palju, kui ma ta kukalt mäletan, siis oli igati viks ja viisakas tüüp, lausa ülikonnas ja lõhnas hästi, seega … noh, why not, haha. Järgmisel õhtul kirjutas ta mulle jälle, et mis ma siis täna ka tegin ja millega hetkel tegelen. Vastasin talle midagi põgusalt, kui ta küsis, et kas ta mind kunagi välja võib kutsuda. Ma ütlesin, et no KUTSUDA muidugi võib, iseeasi, et noh…kas ma ka lähen või mis sorti tüüp ta üldse on. Mõelda, vabalt võiks ju olla mingi igavene love story, et tutvud taksosõidul oma unelmate mehega, kes sind siis restorani kutsub ja sulle kohtudes pundi roose toob ja… issand, ma ei tea, saate aru küll onju, et kõiksugu asju maailmas siin on võimalik onju. Mitte, et mu elu romantilisim mõte oleks võõra taksojuhiga restos süüa oma uhke lillebuketiga, aga jah.

Järgmine küsimus oli: “Homme öösel oled vaba?”

Nagu mis variante on inimeste üldiseks ÖISEKS tegevuseks, et ma kinni peaks olema? Magan loomulikult. Nagu kõik ristiinimesed.

“Kas su aim ütleb kohtuda minuga?”

Ütleme nii, et mu aim juba ütles mulle selges eesti keeles, et kui ma selle tüübiga kuskile kohtuma roniks, siis parimal juhul väljun ma sellest süüfilisega :D Seega ei vastanud ma talle miskit, mille peale kostis tema: “Mulle meeldis, et oli mingi hetk eile. Mis ei saa rääkida või kirjutada. Siis me räägime ühes keeles sõnadeta.”

Ouuuukeiiiiii…üldse mitte weird….Palju ma seda veini jõingi, et meil lausa HETK oli?!

“Kas sul on mingeid pilte mu jaoks?”

Ma vastasin talle üsna konkreetselt, et kuna ta jutt läheb praegu vääääga kiiresti kuskile vasakule ära, siis ma ütlen kohe ära, et ma pole väga see vend, kes talle mingeid pilte;)))) saatma hakkab ja ma arvan, et meil pole enam suurt miskit rääkida.

Vastus oli AMAZING: “Kes see räägib??? KAs see naine mis istus mu kaela peal täitsa purjus, või naine, kes ei usalda…”

Mul on nii palju küsimusi selle kohta, et kuidas ja mismoodi ma tal tema meelest kaelal istusin, sõbranna igatahes seda osa ei märganud, minagi mitte. Ja miks ma peaks usaldama üldse lambi taksojuhti, kes minuga öösel kohtuda tahab ja kolmanda asjana umbes tutipilte küsib (ma eeldan, et ta neid küsis, krt kellel oleks üldse selliseid asju varnast võtta :D).

Ma lõpetasin talle obv vastamise, aga ega ta alla andnud.

“Ma proovin sind natukene uurida, aga sa oled kinni”

“Kui kohtume siis teine kord ole purjus palun siis sa oled vaba nagu tuul”

“See vabadus meeldis mulle rohkem… vabadus ja hullus…”

“Ma loodan, et sa saad aru millest ma räägin…”

Konkreetselt EI SAA, aga ma hakkan nüüd juba endas siiralt kahtlema, et mida ma tema meelest selle kahe minuti jooksul ütlesin või kus istusin, sest noh… kui see on see vaib, mida ma võõrastele lambivendadele jätan, siis ma ausalt kardan juba enda pärast :D

Aga mulle meeldib selle tüübi ausus. Lihtsalt PALUN ole purjus, siis sa oled super norm vend. Palun saada mulle pilte ja palun saame öösel kokku. Aga ainult juhul kui sa purjus ja vaba nagu tuul oled!!!

Lõpetuseks, kuna ma ei vastanud, siis ta vist solvus, sest viimane sms ütles: “Ära muretse, küll sa leiad omale mees, aga mina see ei ole ;)”

Et jah, peaaegu oleks juba täis joond ja kohtuma läinud südaööl, aga krt ta ei olegi mu uus mees… Krt…

The post kui kohtume, ole palun purjus appeared first on Mallukas.

mõned soovitused Medironist*

Kõik inimesed, kes elus vist kuskilt midagi tellinud on, saavad täna hunnikutes meile, et mida tänase e-smaspäeva raames kuskilt parema hinnaga tellida. Mina annan siis ka omapoolse panuse ja annan teile kiirelt teada, mida kindlasti just Medironi e-poest tellima peaks, sest nagu te teate, olen ma nende toodete fänn olnud juba aastaid ja nende käest saab nii paljusid tooteid, mida ma igapäevaselt kasutan.

Nagu katkine grammofon, pean ma loomulikult välja tooma Naif vannivahu, sest siin majas on see kasutuses nii vannivahuna, dušigeelina, šampoonina ja kätepesuseebina, milleks iganes teda vaja on. See lõhnab nii hästi, vahutab imeliselt ja on konkreetselt vist mu vaieldamatult lemmikum potsik vannitoas. Kahjuks arvavad sama mu lapsed, kelle eest pean ma seda kapi otsa peitma, muidu sellest pudelist kauemaks kui paariks vanniskäiguks ei jätkuks. Täishind on sellel 13.95€, aga täna koodiga MD25 lausa 25% soodsam!

Hiljaaegu saatis Mediron mulle paki, kus sees olid kaks toodet, mis Naif vannivahule lemmikute edetabelis väga lähedale järele jõuavad. Selleks on kaks erinevat dušivahtu (bloom ja laste looduslik variant), mis on niiiii pehme vahuga ja üli maheda lõhnaga. Neil pole see “tavaline” lõhn, mis on näiteks vannivahul ja juuksespreil (mis ka mega lemmar), aga sellegipoolest nii hea. Ja sellega ma tegin selle vea, et unustasin ta vanniäärele. Ühe vanniskäiguga lännu… saab ainult ennast kiruda.

Vanniasjadest pean ma raudselt tooma välja veel need kihisevad vannikuubikud, mis on küll mõeldud laste nahka pehmendama, aga olgem ausad, jälle kasutan ise. Lastele toob tunduvalt palju rohkem rõõmu hoopis Zuze&Friends vannipommid, mille palli lahustades tuleb sealt seest välja väike loomake. Jälle idekas asi, mida sussi sisse juba valmis osta, sest mis lapsele ei meeldiks vannis möllata? Hind on neil 3.50€, aga praegu saab alega 89 senti veel alla, seega veidi üle kahe euri pall.

Muidugi ei saa ma mainimata jätta neid niiskeid salfakaid. Need on täiesti lõhnatud, ei rebene ja pühivad kenasti puhtaks iga kannika või shokolaadise põse. Mul alati pakk kotis ja autos, elu on õpetanud, et neid läheb vaja.

Enda näohoolduse poole pealt olen viimasel ajal jälle hakanud kasutama BYBI näomaski ja näopuhastusgeeli. Ega see vanus taob muudkui jalaga takka ja ma võin seal botoxis käia palju kulub, sellegi poolest peaks natukene nahale halastama. See mask on super mõnus!

Et siis jah, kasuta koodi MD25 ja saad täna kogu Medironi kaubalt 25% allahindlust, seega kui vannitoas miskit puudu, siis tsekka üle :)

*Postitus sündis koostöös Medironiga.

The post mõned soovitused Medironist* appeared first on Mallukas.