Unelindude rasked saapad Quotes

“Pettus: endale truu vaid seal,
kus miski ei sega. Aga kohe, kui
uksed kas või natuke
- kiusatus! - avanevad,
tõstab mürk veres häält, ütleb,
kuhu nüüd minna. Irvitab,
nagu oleksin vang ja tema
minu sadistlik valvur,
kogu maailm mu kong, peale
kodu, mis luku taga.
Noh, naeran vastu, ütlen,
täna su trellid ei pea mind.
Olgu nii, viipab, eks mine.
Küllap näeme jälle. Nii lihtsalt
sa minust lahti ei saa.”
― Rein Raud, Unelindude rasked saapad

“Lihtne on lisada aastate raskest vaadist
õilsale veinile tilgake solgivett.
Et oleks tavaline. Et ei kohustaks.
Et võiks jätkuda nagu seni.
Unistused las olla mõõdetavad,
lootustel las olla nimed. Suur
vereülekandejaam jagab ju
kõigile. Ah need hambad, need
öösiti pikad ja sügelevad? Need -
kas ei öeldud? - on tasuta.
Nüüd on võimalik. Miks te ei kasuta?”
― Rein Raud, Unelindude rasked saapad

“Unelindude rasked saapad
tallavad laugudel, neile nii
tuttav rada: üksinda metsas,
ainult tuul seltsiks,
nagu alasti ilma kivist
majata, internetita, kust saab
järele vaadata. Aga neid mitte,
need uned on ainult üks kord,
ainult nende kord, kõike
allutav - kui nüüd ei näe,
noh, siis lihtsalt ei
näegi: järve põhjas on kivid
või on ta peegel, üks kahest.”
― Rein Raud, Unelindude rasked saapad

“Maailm vananeb
kiiremini kui mina, tundub
mõnikord. Meeletu hoo
asemel külm arvestus,
kõigi piiride tagusest tähtsam
tervislik. Karikast keeldub,
sest autoga. Kuulates vaatab kella.
Oh, muidugi võtab vastu ka vahel,
aga teisiti, rääkides asjast, või siis
iga naeratus natuke kihlvedu
natuke hobuse peale, kelle sadulas
kapata tõusva päikese poole
- ehk teisisõnu vaid seni,
kuni on jõudnud hommik -
ja kui edasi, siis mööda ringi,
mille keskel on veski, see, mis
jahvatab aeglaselt.”
― Rein Raud, Unelindude rasked saapad