Vihakõnest, süütuse presumptsioonist, ECRIst ja EKREst
Pühapäeviti ma tavaliselt lehti ei loe ega vaata internetti enne õhtut. Käin kirikus, lastelastega kohvikus, mõtlen ilusast ja igavikulisest. Täna aga oli juba hommikust saadik telefon punane ja pidin ennast kurssi viima. Pärastlõuna mööduski vihakõnede ja kontravihakõnede saatel.
Kõigepealt rõõmustas ECRI teatega, et paljud Eesti poliitikategelased tegelevad rassistliku ja homofoobse vihakõnega. Vürtsi lisas ka Delfi ise, liigitades hr Varro Vooglaiu poliitikuks, milleks võib teda pidada ainult seda terminit väga laias laastus tõlgendades. Teiste seas said kõvasti sugeda kaks haridusministrit: endine (Tõnis Lukas) ja praegune (Jürgen Ligi), esimene homofoobia, teine rassismi eest. Mõlemal juhul on süüdistused ülepingutatud. Raportile reageeris justiitsminister Urmas Reinsalu, teatades, et vaidlustab selle ametlike kanalite kaudu, ning lisas omalt poolt emotsionaalse kommentaari, et poleks kunagi arvanud, et hakkab Jürgen Ligit kaitsma.
Kuid Urmas Reinsalu ei ole üksnes ründe-, vaid ka kaitsepositsioonis, kuna "selgus", et ta ise peab vihakõnesid, küll mitte homo- ega kseno-, vaid hoopis savisaarefoobseid. Tõsi küll, sellist pügalat veel Euroopa inimõiguste konventsioonis pole, kuid töö selle tekitamiseks käib.
Eilses artiklis esitas Reinsalu tugevaid süüdistusi ametist tagandatud Tallinna linnapea Edgar Savisaare vastu. Kirjutis on üsna krõbe, kuid minu tagasihoidliku arvamuse järgi faktitruu. Samuti jagan selles sisalduvaid poliitilisi seisukohti. Omalt poolt tahan lisada vaid nii palju, et Keskerakonna probleem ei seisne üksnes Savisaares ja tema Moskva sõprades. Terve see erakond on seotud Venemaa võimuladvikuga koostöölepingu kaudu. Nad võivad vassida nii palju kui tahavad stiilis, et tegelikult on see puhas formaalsus ja reaalselt ei toimi, kuid nende teod kõnelevad iseenda eest. Rõhutan veel kord, asi pole Savisaares. Valisime Europarlamenti pr. Yana Toomi, kes ajab seal moskvameelset ja eestivastast asja, Kesknädal ja Tallinna TV on vaid kergelt maskeeritult putinismi ruuporid jne, näiteid võiks tuua ohtrasti. Need on valusad tõed Keskerakonna kohta, ent paraku nii mõnigi praeguse valitsuse oponent pigistab nende suhtes silma kinni.
Mis puudutab süütuse presumptsiooni, siis siin on Keskerakonna ja EKRE toetusgrupp internetis suutnud luua suure segaduse. Nende loogikat võiks mõista, nagu ei tohiks varast nimetada vargaks enne, kui ta on kohtus süüdi mõistetud. Näiteks kui ma näen, et mul varastatakse jalgratast, pole mul õigust karjuda: püüdke varas kinni, sest ta ei ole veel kohtus süüdi mõistetud. Peaksin ootama, kuni vastavad toimingud on lõpule viidud. Kui ma seda ei tee, olen ise süüalune, vihakõneleja. See on arusaamatus. Ma ei räägi juba sellest, et kui varast ei tohi nimetada vargaks, siis selle vildaka loogika järgi ei tohiks ju vargaks nimetajat vihakõnelejaks sildistada samuti ilma kohtuotsuseta. Mis aga toimub sellel teemal Eesti internetis, on päris naljakas või halenaljakas. Süüdistused vihakõnes käivad vastamisi: oled vihakõneleja! -- ise oled!
Reinsalu artikli kontekstis tuleb selgelt eristada juriidilisi ja poliitilisi hinnanguid. Siinkohal on paslik tsiteerida Vikipeediat, mis võtab kokku Põhiseaduse normi: "Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega." Reinsalu aga kirjutas Savisaarest kui poliitik poliitikust, mitte kui prokurör ega politseinik, kes viib läbi juurdlust. Sellised asjad pole mitte üksnes lubatud, vaid enesestmõistetavad. Pealegi tuleb meelde tuletada, et poliitikategelaste puhul on nii õigus privaatsusele kui süütuse presumptsioon teatud mõttes limiteeritud, nt ajakirjandusel on õigus esitada kahtlusi. Pealegi antud juhul on kahtlused vägagi põhjendatud, süüteo tunnused on osaliselt avalikustatud. Kanavaras tabati teolt, läbiotsimisel selgus, et tal on kodus kõik tumbotškad kanamune täis, mida ta olevat seaduslikult (toidu)pangast välja võtnud. Ja see on vaid väike osa nendest tegudest. "Kolmandik sulas", mis olevat ametlikult saadud Andrei Pervozvannõi fondist, ei saa olla ametlik juba sel põhjusel, et fondi ametlikus projektide nimekirjas seda pole (vrd.).
Meil on sõnavabadus ja olen seda alati kaitsnud. Mul on palju, mida ette heita EKREle, kuid mingil juhul ei soovi ma, et neil suud suletaks. See muuseas näitaks, et ratsionaalseid argumente nende vastu pole. Aga see pole tõsi.
Kõigepealt rõõmustas ECRI teatega, et paljud Eesti poliitikategelased tegelevad rassistliku ja homofoobse vihakõnega. Vürtsi lisas ka Delfi ise, liigitades hr Varro Vooglaiu poliitikuks, milleks võib teda pidada ainult seda terminit väga laias laastus tõlgendades. Teiste seas said kõvasti sugeda kaks haridusministrit: endine (Tõnis Lukas) ja praegune (Jürgen Ligi), esimene homofoobia, teine rassismi eest. Mõlemal juhul on süüdistused ülepingutatud. Raportile reageeris justiitsminister Urmas Reinsalu, teatades, et vaidlustab selle ametlike kanalite kaudu, ning lisas omalt poolt emotsionaalse kommentaari, et poleks kunagi arvanud, et hakkab Jürgen Ligit kaitsma.
Kuid Urmas Reinsalu ei ole üksnes ründe-, vaid ka kaitsepositsioonis, kuna "selgus", et ta ise peab vihakõnesid, küll mitte homo- ega kseno-, vaid hoopis savisaarefoobseid. Tõsi küll, sellist pügalat veel Euroopa inimõiguste konventsioonis pole, kuid töö selle tekitamiseks käib.
Eilses artiklis esitas Reinsalu tugevaid süüdistusi ametist tagandatud Tallinna linnapea Edgar Savisaare vastu. Kirjutis on üsna krõbe, kuid minu tagasihoidliku arvamuse järgi faktitruu. Samuti jagan selles sisalduvaid poliitilisi seisukohti. Omalt poolt tahan lisada vaid nii palju, et Keskerakonna probleem ei seisne üksnes Savisaares ja tema Moskva sõprades. Terve see erakond on seotud Venemaa võimuladvikuga koostöölepingu kaudu. Nad võivad vassida nii palju kui tahavad stiilis, et tegelikult on see puhas formaalsus ja reaalselt ei toimi, kuid nende teod kõnelevad iseenda eest. Rõhutan veel kord, asi pole Savisaares. Valisime Europarlamenti pr. Yana Toomi, kes ajab seal moskvameelset ja eestivastast asja, Kesknädal ja Tallinna TV on vaid kergelt maskeeritult putinismi ruuporid jne, näiteid võiks tuua ohtrasti. Need on valusad tõed Keskerakonna kohta, ent paraku nii mõnigi praeguse valitsuse oponent pigistab nende suhtes silma kinni.

Reinsalu artikli kontekstis tuleb selgelt eristada juriidilisi ja poliitilisi hinnanguid. Siinkohal on paslik tsiteerida Vikipeediat, mis võtab kokku Põhiseaduse normi: "Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega." Reinsalu aga kirjutas Savisaarest kui poliitik poliitikust, mitte kui prokurör ega politseinik, kes viib läbi juurdlust. Sellised asjad pole mitte üksnes lubatud, vaid enesestmõistetavad. Pealegi tuleb meelde tuletada, et poliitikategelaste puhul on nii õigus privaatsusele kui süütuse presumptsioon teatud mõttes limiteeritud, nt ajakirjandusel on õigus esitada kahtlusi. Pealegi antud juhul on kahtlused vägagi põhjendatud, süüteo tunnused on osaliselt avalikustatud. Kanavaras tabati teolt, läbiotsimisel selgus, et tal on kodus kõik tumbotškad kanamune täis, mida ta olevat seaduslikult (toidu)pangast välja võtnud. Ja see on vaid väike osa nendest tegudest. "Kolmandik sulas", mis olevat ametlikult saadud Andrei Pervozvannõi fondist, ei saa olla ametlik juba sel põhjusel, et fondi ametlikus projektide nimekirjas seda pole (vrd.).
Meil on sõnavabadus ja olen seda alati kaitsnud. Mul on palju, mida ette heita EKREle, kuid mingil juhul ei soovi ma, et neil suud suletaks. See muuseas näitaks, et ratsionaalseid argumente nende vastu pole. Aga see pole tõsi.
Published on October 18, 2015 09:34
No comments have been added yet.
Mihhail Lotman's Blog
- Mihhail Lotman's profile
- 5 followers
Mihhail Lotman isn't a Goodreads Author
(yet),
but they
do have a blog,
so here are some recent posts imported from
their feed.
