naised on hullud, v no ma olen…

Ma pikka juttu ei tee, aga ma pean kirja panema, mille peale ma täna nii närvi läksin, et nutma hakkasin ja umbes kolm tundi mõttes Kardot kirusin ja sarjasin, kuni ta pisematega lõunaund tegi. Nimelt ma hakkasin siis üleeile lõpuks kummutit koristama ja LOOMULIKULT kaasnes sellega lastetoa voodite välja vahetamine, konkude koristamine, laste väärtusliku pudi sorteerimine (ja hävitamine), riiete läbi vaatamine, asjade ära andmine ja köögi koristamine ja… Ühesõnaga on põhjus, miks ma ei saa kuskilt natukene koristama hakata, sest see lõppeb sellega, et ma tekitan kodus kaose ja leian, et KÕIK on vaja välja vahetada.

Ma varsti näitan mõnes vlogis, mida ma kõike siin tegin ja toimetasin, aga ma pidin rääkima sellest, kuidas ma täna napilt koroonaga riskides oleks õnnepalesse lahutust nõudma läinud.

Nimelt olid mul üleval koridoris suured papijupid, mis tulid laste uutest vooditest. Või noh, voodid olid papi sisse pakendatud, eks. Ja nii nad seal vedelesid, kuni ma viskasin need trepist alla ja hüüdsin Kardole, et ta need kokku pakiks ja mulle autosse viiks, et ma viin need pakendikonteinterisse.

Seda ta nagu tegi, mina koristasin konkut. Tegin seal ruumi, et aru saada, mis seal üldse on ja valmistusin sellesks, et sordin asjad ära ja lähen võtan alt kõik pappkarbid ja kastid, mis ma spets alles jätnud olin, et nendega konkut koristada. Nii… Sain mina kõik valmis, lähen alla, et kaste võtta ja mis mulle otsa vaatab?

via GIPHY

See vend oli nii suure entusiastiga neid teisi pappasju lõhkunud ja mulle autosse tassinud, et selle roaks läksid ka mu hoolega hoitud pappkastid. Eriline südamevalu oli mul ühe suure kasti pärast, kuhu oleks ideaalselt mahtunud ära kõik mu jõuluasjad. Nagu… Mu ideaalne suur kast! Mu südamevalu oli nii real, et ma läksin lausa sõbrannale kurtma. Õnneks ta mõistis, et ega head suured kastid puu otsas kasva.

Praegu on küll naljakas, aga ausalt, paar tundi tagasi ma reaalselt JONNISIN kõva häälega ja tegin seakiunu. God, I love päevad