miks see koduõpe nii hardcore olema peab?

Ma palun kohe ette vabandust, sest mul ei ole ju endal kooliealisi lapsi ja ega ma kursis ei ole, mismoodi ja kuidas see koduõpe päriselt töötab, aga nii palju, kui ma olen selle kohta lugenud ja kuulnud, siis tundub mulle, et asi on lastele, vanematele ja õpetajatele üli stressirikas? Just eile lugesin kuskilt kommentaari, kus ema kirjeldas et VIIENDA KLASSI LAPS õppis nonstop üheksast hommikul kella seitsmeni õhtul. Ja et peres sellised pinged selle pärast, sest laps ka tahaks ju kodus puhata ja olla ja mitte stressama saja erineva aine kodutöö üle.

Seega minu küsimus on, et eee.. miks seda üldse niiväga vaja on? Palun vabandage mind, kui mu küsimus liiga loll on, mul tihtipeale juhtub kogemata seda, et ma teen mingi hullu teema ja postituse ja siis esimene kommnetaator ütleb, et: “Eee, selle pärast, et *sisesta adekvaatne seletus*” ja ma olen nagu… aaaa…

Igatahes veetsin ma nüüd oma elust sada aastat otsides ühte pilti, mis mulle eile FBis silma jäi. Seal kirjas oli mingisuguse riigiasutuse kiri lapsevanematele (see ei olnud Eestis obv, ma tahaks öelda UK, aga ma vb eksin?) ja seal oli umbes midagi sellist kirjas, et praegu on keerulised ja stressirikkad ajad nii teile, kui ka teie lastele. Et ärge võtke neid koduseid ülesandeid enda põhiprioriteedks, vaid proovige kõike teha omas tempos, rahulikult ja lõbusalt. Et kui megalt hullu paned, tekitab see raskel ajal veel lisapingeid, mis pole omakorda tervisele ja närvisüsteemile head.

Ja ma nõustun 100%. Praegu on märtsikuu, kool oleks nagunii paari kuu pärast selleks aastaks läbi saanud. Ja ma ei saa aru, mis vahet seal on väikestel lastel iga päev mega ülesandeid teha ja punnitada. Kodus ei ole enamikel sellest nagunii suuremat tolku ja nagu öeldud, tekitab mõttetut pinget. Ma vaatasin, et meil on isegi lasteaeda pandud üles mingid listid, et vot täna tehke seda ja homme seda ja siis saatke pildid, et mis tegite jne. Õnneks meil on see selles suhtes vabas vormis, et pole kohustuslik. Ja isegi kui ka oleks, siis ma saadaks pikalt. Nagu… kes mind saab käskida iga neljapäev lastega oravat maalima, kui me seda parasjagu ei taha. Ja ma kardan, et nii rebel olen ma ka, et kui mu lapsed käiksid praegu koolis ja ma näeksin, et seda e-õppe värki on neile vähekene palju, siis ma ütleks lihtsalt tuimalt, et jumala eest, ärge tehke siis nii palju, who cares?! Mind igatahes mitte.

SEDA ENAM, kui ma peaksin kodus kodukontorit tegema ja proovima pendelda töö, kodu, laste ja laste töö (kool) vahel. Ma arvan, et ma läheks hulluks. Ja ma tean, et on neid, kes saavad sellega mängeldes hakkama ja lapsed õpivad ise ja tahavad õppida ja vanematel kodus meha lihtne tööd teha ja toad on korras ja eile ei osanud vaba ajaga lausa enam midagi teha, et tegid pelleris kapitaalremondi, samal ajal kui lapsed napoleoni torti tegid, jaaajaaa! Aga ENAMIK, mulle tundub, ikkagi virelelevad selle uue süsteemi käes ja ma küsingi, et miks peab?

Ma saan aru, et suuuremad lapsed, ala põhikooli lõpp ja keskkool jne, need saavad juba ise hakkama ja las pusserdavad. Aga väiksemad lapsed? Nagu… mul pole õrna aimugi, mida ma õppisin viienda klassi loodusõpetuse tundides aasta viimasel kolmel kuul. NEVER ei tea ja ilmselt never pole seda infot vaja. Kui on, googeldan. Ma mäletan häguselt sõna pythagorase teoreem ja et see on kuidagi seotud nurkadega, aga edasi?

Ma ausalt ei uhkusta praegu sellega, et ma nii loll olen, aga ma ausalt väga paljudes asjades olen ka. Mul on mingi imelik mälu, mis suudab viie peale kontrolltöö ära teha ja see sekund, kui töö tehtud, unustab selle info igaveseks. Üks hull sõbranna hakkas mu blogi ALGUSEST peale lugema ja tõi välja, et ma olin ühes kontrolltöös vastanud küsimusele, et milline oli Eesti lipp enne sinimustvalget sõnaga “kandiline”. Et jah, ma ei ole ise kirkaim kriit karbis olnud, ega hakka ka olema, aga mitte sellest ma hetkel juttu ei tee