Lumi

Siis ma vaatasin välja –sisse hingasin lund.Lumi. Ikkagi nälgatundsin saamata und.
Mees, kes polnudki mehekskasvada osanud veel.Keegi siin hulluse keskel.Rakkude võõras keel.
Hirmusegune selgus.Vaatasin võõrana mind.See polnud minu elu.See polnud minu linn.
Teki all hõõrusin käsi –möödunu külmus, et võikssellest mõtelda hästi,jõuab kui kohale kõik.