apppi ma hullun nendes beebigruppides

Jeesus kristus teab, et ma vihkan beebigruppe. Siiralt ja südamest. Mitte enamasti selle pärast, et inimestel seal gruppides mida häda oleks, enamik on ju täitsa normaalsed ja tavalised, aga ikka on nendes ka neid debiilikuid*, kes imestavad selle üle, et kahekuune laps ei pea teps mitte pudrukördileotist saama ja neid, kes usuvad, et laps peab ennast unekooli nime all magama nutma ja neid, kes… ah, teate ise ka noh. Mul laias laastus on suva, mis teised teevad, aga ma tean ennast ja vahepeal ma EI SUUDA vait olla, mistõttu mul on lihtsam beebigruppides mitte olla. Lende  beebigrupist lahkusin ma ammu enne kui lapsed sündinudki olid, seekord olen aga pidama jäänud ainult selle pärast, et mul on vaja ühe projekti raames olla beebindusega rohkem kursis. No ala, et mis tooteid tarbitakse ja mis on emade suurimad mured ja rõõmud ja no muu selline. Ehk siis ma võiks rahumeeli vait olla ja seal mitte midagi teha, aga no kui juba wallile hüppavad need asjad, siis ma ikka ju pean vahele mölisema.

Ja siis ma olengi see vastik ülbe Mallukas, kes alati kuskil mölisemas käib, aga no, saate ju ise ka aru, et ma ei saa vait olla