palun vabandust

Käisime eile sõbrantsidega Alter Egos söömas. Ma vabandan kõikide fitlife inimeste ees ja tegelikult oma ihu ees ka, aga mul oli eile SELLINE magusanälg, et ma võtsin pearoa asemel kaks magustoitu… Üheks olid churrod soolakaramellikastmega ja kuigi ma saan mõistusega aru, et seal on pmst ainult õli ja suhkru segu, siis see oli NIII hea, et konkreetselt esimese ampsu järgi hakkasin ma muugima ja mõmisesin mõnust terve söömise aja. Edaspidi hakkavad need churrod mind unenägudes painama, sest see imeline maitse mu suus. See krõbe churro. See soolakaramell… Apppi, aidake, ma tahan surmani ainult nendest toituda. Ja kui see tähendab, et ma suren rasvumissurma, siis lihtsalt minge ja proovige neid, ning te mõistate, et see on seda väärt.

Parim 5,10€ mis ma elus kulutanud olen

Rääkisin sõbrannadele eila ka ühe loo, mida mõtlesin teilegi jagada. Nimelt lugu sellest, kuidas ma olen nii kehv parkija, et jäi selle pärast ükskord poes käimata lausa. Ühesõnaga, sõitsin mina Järve Selverisse ja tahtsin poodi minna. Tavaliselt joppab mul seal sellega, et saan sinna laiale kohale parkida, kus lapsega minna võib, aga see oli kinni. Üritasin siis pressida ennast kahe auto vahele, aga ma suutsin seal niimoodi susserdada, et ühel hetkel olin ma ühele autole NIII lähedal, et ma ei julenud enam edasi ega tagasi sõita, sest ma ei tahtnud ju kedagi ära rihtida. Ma juba mõtlesin, et nojah, jäängi nüüd siia elama, või põgenen nuttes ja hülgan oma auto, aga ühel hetkel tuli mingi mees mind päästma ja hakkas mind auto ees vehkides juhendama, kuidas ma ennast sealt välja pusserdada saaks.

Võttis aega, mis ta võttis, aga lõpuks saingi välja. Mind abistanud mees rõõmustas ühes minuga ja näitas käega väljapääsu suunas, ise hõikas, et noh, sõida nüüd heaga minema, et pääsesid. Ma ei julenud talle isegi mitte öelda, et ma tegelikult poodi minna tahtsin, mitte ära sõita ja eriti imelik oleks kohe sinna pilusse tagasi sisse keerata, kust ta mind just välja aitas. Mis seal ikka, sõitsin siis minema, kui niimoodi kästi. Alguses mõtlesin, et sõidan teisele poole parklat, aga siis ta oleks raudselt mõelnud, et ma olen selline retakas, et isegi VÄLJAPÄÄSU silti lugeda ei oska ja tol hetkel tundus lihtsalt kergem loobuda ja kodumaximasse minna