käisime Juuksikus*

Mäletate, ma kurtsin ühes postituses, et lapsed aina kaklevad ja kus on minu ema ja tütre lõbusad juuksuriskäigud. Selle peale kirjutati mulle Juuksikust, et võtku ma aga Mari kampa ja mingu neile külla. Neil on nimelt seal selline võimalus, et nii ema kui laps saavad korraga juuksed lõigatud, kuigi nad on muidu ikka laste juustelõikusteks mõeldud. Ideaalne neile, kellel on vaja lapsega koos kuskile minna, või lihtsalt kiirelt kaks ühes soengud tehtud saada. Seega kutsusid nad meid Mariga “teenust proovima”.

Lendel on kolm karva kahes reas, seega temal seal suurt lõigata ja sättida ei ole, aga sellegipoolest tulid nii tema, kui Martagi juuksurisse kaasa. Ja kui juba nemad tulid, siis tuli Kardo ka. Ehk siis lõpuks läksime ikka jälle kõik terve perega. Muuseas me tegelikult eelmine kuu käisime ka sealsamas, jälle terve perega, siis said mõlemad lapsed lõikuse, seega pole hullu, et Lents seekord ilma jäi, tal tõesti pole sealt miskit võtta.

Õnneks teised niisama passima ei pidanud, sest Lende sai mängida, Kardo luges ajakirju ja Marta…noh, magas nagu alati.

Maril oli see au meile tookord soengud valida. Loomulikult nõudis ta endale “vikerkaare juukseid” ja mulle printsessilokke. Lõpuks saime mõlemad soovitud soengud pähe, aga ma tõesõna ei kujuta ette, kuidas keegi suudab olla LASTEjuuksur, tõesõna. Mari mõtles 4 korda ümber, mida ta tahab ja mida mitte. Pea vajus kogu aeg viltu. Toolis istuda ei viitsinud. Pidevalt niheles ja sügas ennast ja hakkas paar korda väitma, et ta soeng on valmis, kuigi alles alustati selle tegemist.

Aga no laias laastus pidas Mari ennast ilusasti üleval ja… mina kah. Seega saime mõlemad üles vuntsitud.

Lendel tuli vahepeal hellusehoog, oli vaja sülle tulla, aga soengu tegemine sellest pooleli ei jäänud

Mari jäi soenguga lausa nii rahule, et ei tahtnud magamagi minna, et mitte seda järgmiseks päevaks ära rikkuda. Tal oli lootus, et saab seda sama ideaalses seisus lasteaias näidata, aga kahjuks nii väga ei vedanud. Värv aga püsis paar päeva peas ja tuli siis esimese pesuga maha, midagi ta ära ei määrinud, kuigi meid selle eest hoiatati. Meie jäime rahule ja Mari ka.

Üldse minu meelest äge asi, see lastejuuksur. Mitte, et tavalised juuksurid hakkama ei saaks, aga no kuna seal on see äge mänguala, siis seal ongi lastele mõeldud ka peale lõikust mänguaeg nn preemiaks. Et siis lapsel on vähemalt lõikamise ajal midagi oodata, et ala kui tublisti istud, siis varsti saad mängida ka. Toolis istumise ajal saab ekraanidelt multikaid vaadata. Lisaks anti lapsele pärast kleeps, mille saab endale rinda kleepida (meie omad kleepisid Kardole kõhule…) ja pakuti ka kommi (enne küsiti lapsevanemalt, et kas võib).

Eelmine kord sai Lende seal oma elu esimese juukselõikuse ja nii armas lüke oli see, et nad andsid ümbriku sees väikse salgukese kaasa ja ümbrikul oli kirjas kuupäev ja puha. Oleks mul mingi “mälestustekarp” siis ma paneks sinna, aga no kes neid omada ja täita viitsiks