kaka

Ma mõistan, et järgnev postitus kuulub kategooriasse “võib kunagi Marile piinlik lugeda olla”, aga armas Mari, kui sa seda kunagi loed, siis tea, et ükskõik, kui piinlik sul ka ei oleks, ei saa see olla rõvedam, kui suure lapse sita rookimine, mida sa meid iga päev tegema paned. Karma olla, emakeeli öeldes, lõbunaine.

Isegi ei mäleta, mida ma viimati Mari potitamisest siin kirjutasin, aga väiksel potil ei hakanudki Mari kunagi käima. Ükskord läks ta mu ema juures suurele potile ja peale seda hakkasime me teda siin ka suurele potile tõstma ja piss-piss korrutama. Muidugi olime me seda ka enne miljon korda proovinud, aga ju siis pidas paika see, et ta lihtsalt ei olnud selleks valmis. Nüüd käib ta kenasti poti peal pissil. Kui häda on, siis hakkab “ämmä-emme-ämme!” kaeblema ja siis tuleb temaga vetsu minna, kus ta ise oma asjad ära ajab. Tahab lihtsalt moraalset tuge kaasa vist :D

Aga see Marile pähe ei mahu, et kaka käib ka potti. Ta keeldub seda tunnistamast ja nüüd ongi nii, et kui inimesel number kaks häda on, siis läheb toob ta mähkme, korrutab “kaka-kaka”, ajab selle jalga ja siis jookseb kuskile teise tuppa privaatselt häda tegema. Siis tuleb tagasi meie silme alla, endal jalad harkis ja nähtava ebamugavustundega ja halab jälle, et kaka on püksis. No kus krt mujal ta siis olla saaks, kui ta ise seda järjekindlalt mujale keeldub tegemast?

Inimene suudab aru saada, millal tal häda on, ta suudab seda kinni hoida, ta teab, kus WC on, aga MIKS JUMALA EEST tahab see armas lapsuke just mähkmesse kakada? Kui ma talle seda mähet ei anna, siis ta lihtsalt hoiab häda kinni ja korrutab nagu hauatagune hääl: “kaka-kaka-kaka-KAKA-KAKAAAAAAA!!!!”. Ma ise muidugi lõpuks annan alla ja annan talle selle mähkme, ma ei teagi, kaua ta suudaks seda kinni hoida. Aga kui ma ta potile tõstan, siis ta raputab ainult pead ja ütleb kurvalt, et kakada on vaja, mida tal krt seal potil veel teha? Mähet on vaja!

Ükspäev oli nii mark – olime vanaema sünnal, kui Mari jälle oma kakajuttu ajama kukkus ja ma siis mähkmega ühes vetsu kebisin temaga. Siis kõrvaltlauast üks naine kommenteeris kõva häälega, et issand, nii suur laps, ikka mähkmega! Ma nii väga tahtsin ta lauda minna ja küsida, et ole inimene ja õpeta mulle ka, et mismoodi ma saaks selle inimese panna potti kakama, sest ma tõstan käed ja ütlen, et ma ausalt ei oska :(

Vähemalt hea seegi, et ta pissil potil käib, see ka väike võit siin elus, arvestdes, et ma arvasin, et ta 50da eluaastani püksi või põrandale pissida kavatseb. Saaks selle number kahe värgi ka korda ja siis võiks juba öömähkmest ka võõrutada ja siis oleks täisinimene nagu valmis! Lihtsalt nii õudne on Mari sitaseid mähkmeid vahetada. Lende on selline väike pamp, temal veel, aga Mari on temaga võrreldes nagu täiskasvanud inimene oma kakajutuga :D

Kuna ma siia kakast pilti panna ei taha, siis panen hoopis eile tehtud pildi meie jõulunurgakeses! Mina niisama selle väikse kakatrolliga peatset jõulu ootamas.