miks see juba valmis ei saa?!

Ma ütlen kohe ära, et kui te mind siin blogis ei näe, siis olen ma arvatavasti kuskil käpuli põrandal ja pesen midagi, või värvin midagi, või krundin midagi, või lihvin midagi, või koristan midagi. Ainus, mille ma nüüd lõpetasin, on raskete esemete lükkamine ja tassimine, aga nii palju kui keha mind lubab, tahan ma ikka teha. Ja no mis sellest ikka blogida, muidu on siin varsti nagu Tikri blogi, kus ma räägin iga päev kui palju asju ma korda saata suutsin :D

Eile alustasin oma toimetusega kell 10 hommikul ja kui ma kell 23.00 voodisse maandusin, oli mul tunne, et mu kõik lihased on jõusaalis eratrenni saanud.  Ega ma terve päeva siiski üksi ka ei olnud, mulle tuli sõbranna appi, kes aitas nii palju, kui füüsiliselt suutis. Näiteks nii.

pikutades ikka hea kruntida

Mina pühendasin ennast rohkem sinna tahanurgale, sest ma tahtsin seal seinad valmis saada, et Mari voodi sinna paika panna ja jälle kuskile üks valmis nurk saada. Noh, nagu meie magamistoas see beebinurki OLI. Ma ütlen oli, sest nüüdseks on kõik asjad lastetoast meie magamistuppa tassitud ja seal ka paras tohuvabohu.

Üldse ei ole ma just kõige geniaalsem remontija, sest ma taipasin alles peale paari tundi, et võiks tuba vähe tühjemaks teha, eriti kui ma täie rauaga lihvin ja tolmutan. Siis hakkasime asju ükshaaval magamituppa tassima, ikka ukse ette, et jumala eest tuppa ära ei mahuks. Mulle lihtsalt kogu aeg tundus, et ah, las olla, ülejäänud asjad võivad ju jääda, aga siis selgus jooksvalt, et ikka vaja eest ära saada.

Mida ma veel eile teada sain – ei tohi korraga värvida mitmeid kihte. Kuna mul olid kollase ja sinisega seinad, siis läks sinna minu poolt 2x krunti + 2x värvi. Selle tulemusel lõi ühe nurga värvi lahti ja nüüd täna ma kavatsen katsetada, kas ma oskan seda lahtist värviosa maha ja üle krohvida. See võib minna täpselt 50/50, et kas ma saan hakkama või keeran kõik perlšše. Hoidke siis pöidlaid sellele esimesele variandile.

Haha, ma nüüd avastasin, et mu after pildil on kaks purki õlle, mis Kardo sinna eile vedelema jättis, ausalt ei pand ise poole kruntimise pealt tinunni.

Kui Kardo koju tuli, siis oli mul tunne, et never-ever ei suuda enam mina grammigi liigutada, aga kuna Kardo kohe toimetama ja mind aitama hakkas, siis mulle tundus ka imelik käed rüppes istuda ja hakkasin hoopis meie magamistoas asju ära paigutama, et kui kunagi midagigi valmis saab, siis saab need kohe õigesse kohta tõsta ja ära panna. Avastus – Kardo võiks oma sokilaadungiga kandideerida Guinessi rekordite raamatusse. Ausalt. Mis inimesel on vaja talvesokke ja suvesokke? Hea veel, et tal pole kevadsokke ja sügissokke ja pidusokke ja kodusokke ja jumal teab, mida kõike veel annaks välja mõelda.

Muuseas, koristamise käigus olen ma suutnud ära anda umbes 6x 250 liitrist prügikotti, sealhulgas 80% oma riietest ja jalanõudest. Praegu mulle midagi nagunii selga ei lähe ja eks näis, milline ma pärast lapse saamist olen. Igatahes on mul praegu mingi 10 kleiti, paar pluusi, paar pusa, paar kampsunit ja mõned retukad + pesu. Aitab kah. Nii hea on asjadest lahti saada, mida ma kurat hoian neist. Ongi tore kunagi uusi asju osta selle mõttega, et seda oleks päriselt vaja, mitte, et kuhjan niisama jura kokku. Praegu kannan nagunii asju, mis a)värviseks saada võivad, b)üldse selga mahuvad.

Siis ma sorteerisin raamatuid, pesin jälle põrandaid (mille käigus mängisin Marile hobust, küll vastumeelselt, aga ometi see juhtus) ja kui ma kell 23 madratsile kebisin, oli mul tunne, et siit ma enam ei tõuse ka. Madratsile, sest meie voodi sõidab täna Pärnusse ja Kardo võttis meie voodi tänaseks transpordiks juba lahti. Kardo muuseas saabus voodisse alles kell 12 õhtal, seega on ka tema selle remondiga väga rakkesse pandud, kuigi ma pühalikult talle lubasin, et ta ei pea kunagi midagi tegema :D

Eriti feil oli see, et mul oli nagu meeles, et uue voodi madrats saabub täna, aga meilidest üle kontrollides selgus, et see pannakse täna teele, aga kohale jõuab see ikka alles homme. Seega peame me täna magama näiteks kuuseokstest tehtud asemetel või miskit. Eks õhta näitab.

Aga okei, mul pole aega enam siin lobiseda, mul on vaja vaatama minna, kui väga ma suudan selle seina pahtliga ära rikkuda :D