üllatusterohke pühapäev

Kes mu FBi jälgija on, see juba vast teab, et eile oli selline päev, mil ma otsustasin üllatada oma armast Triinukest. Kuna tema tüdrukuteõhtule ma minna ei saanud (mäletatavasti Mari hüppas mulle peale), siis mõtlesin ma kohe, et pean temaga selle tüdrukuteõhtu takkajärele ära pidama. Ma alguses mõtlesin, et ma teen seda siis, kui mul on juba laps peos ja saan temaga kuskile baaridesse möllama minna, aga siis hakkasin ma mõtlema, et kuna selline pidu-möll üritus tal juba naistega oli, siis tegelikukult oleks tore teha midagi sootuks teistsugust. Ja no tüdrukuteõhtu peaks olema ikka enne pulma, mitte pärast. Seega panin ma nädala ajaga plaani paika.

Esiteks pidin ma mõtlema, et mida Triinule meeldib teha. Mis siis, et ma olen peapruutneitsi, siis minu mõtteid väga esimese tüdrukuteõhtu puhul ei kuulatud ja olgem ausad, see on väga raske panna 10 naist samades asjades nõustuma. Kuna ma olen rase, ärrituv ja niisama närvihaige, siis ma ei viitsinud seal oma arvamust väga peale suruda ja õigusi taga ajada, mistõttu tõstsin ma käed ja lasin neil teha nii, nagu nemad seda teha tahtsid. Seekord olin ma oma orgunnis üksi ja nii mõnusalt lebo oli. Nagu jeesus taevas – muudkui mõtle ja tee :D Loomulikult on need enda mõtted alati kõige paremad ja õigemad kah ;)

Ja nii palju kui ma Triinukest tean, siis esiteks ma tean, et ta on nagu kuninga kiisu. Talle meeldivad mugavus, luksus ja ilusad asjad siin elus. Seetõttu oligi mu peamiseks eesmärgiks leida meile mõnus hotell. Kuna Triinu ja Kristo kihlusid Swissotelis, siis just sinna ma meile eilseks 14. korrusel sadamavaatega toa broneerisin. Vaade merele oli tõepoolest imeline ja nagu tellitult, siras meile aknast sisse ka vikerkaar.

Kuna ma ei saanud ju Triinule üllatust rikkuda, siis saime kell 12 kokku eesmärgiga varajasele lõunale minna. Me polnud jupp aega koos tsillida saanud ja nõnda ütlesingi ma talle, et tahan talle väikse kõhutäie välja teha. Käisimegi siis Radissoni Revalis söömas ja rääksime maast ja ilmast juttu. Kui kell juba üks hakkas saama, valetasin Triinule, et mul oleks vaja korra Swissist läbi minna ja plaanisin ta kuidagi mingi väikse valega tuppa meelitada. Fuajees selgus aga, et tuppa saamiseks oli vaja meie mõlema dokumente, seega pidin ma Triinule üllatusest hoopis seal rääkima.

Muidugi ega ma kogu plaani paljastanud – ütlesin lihtsalt, et meile on tuba ja lähme spasse mõnulema. Triinu kohkus ära, et tal pole ujumisriideidki kaasas, aga minul oli see kõik Kristoga juba kokku lepitud, seega olid ta ujukad ammu juba minu kotis ootel. Siis ei olnudki muud, kui vahetasime riided ära, ahhetasime vaadet ja läksime spasse. Me oleks olnud nagu privaatspaas, sest olime tol hetkel seal ainsad inimesed. Seega heljusime niisama basseinis edasi-tagasi ja siis käisime vahepeal saunas, kust jällegi avanes super vaade. Ma ei olegi kunagi enne aknaga saunas käinud.

Ühel hetkel mainisin siis Triinule, et tead, meil on tegelikult massaažid ka ootamas, mille peale ta silmad särama lõid. Me oleme Triinuga selles suhtes ühtekad, et oleme mõlemad mega massaaži fännid, mis tähendab seda, et kodus meestel on pea iga päev käed rakkes. Küll aga peaksid kõik naised teadma, mis võib juhtuda, kui sa võtad riided seljast, annad mehele õli kätte ja ütled, et kuule mudi mind (selle kohta on üks hea pilt ka). Seega viskasimegi Triinuga nalja, et jumala hea on vahelduseks proffide käe all muditud saada – pole mingit muret, et massöör sulle heast peast käsi püksi toppima hakkaks. Vähemalt meie omad ei hakanud, vaid vastupidiselt saime nii mõnusad massaažid, et täitsa hull kohe.

Mina valisin peamassaaži ja Triinu sai Swisshotelli signatuurmassaaži Püroveli õlidega. Kuigi me oleme mõlemad käinud väga paljudes spaades ja saanud päris omajagu erinevaid hoolitsusi, siis selline klienti suhtumine oli meie jaoks küll esmakordne – nagu oleksime mingid eriti VIP kliendid ja saksapreilid. Uuriti, kuidas meile toatemperatuur sobib, mis tugevusega massaaži soovime, mis lõhnalist õli eelistaksime ja no poputati ikka täiel rinnal. Ja massaaž ise oli loomulikult imeline. Mul tulevad siiamaani külmavärinad peale, kui ma sellele mõtlen ja no tõepoolest lisapunktid selle eest, et teenindaja küsib, mis tugevusega mudimist soovime. Mõnes kohas tehakse nii nõrgalt, teises lausa haiget, jumala tore on kohe algusest peale saada sellist massaaži nagu sa ise eelistad.

Seega ma võin öelda, et kes soovib luksuslikku lõõgastust, siis minge Swissi spaasse. Ega see odav lõbu ei ole, kui me nüüd hakkame siin võrdlema näiteks Kalev Spa hindadega, aga olgem ausad, see oleks sama tobe kui võrrelda hiidkrevette kalapulkadega. Swissis ei ole mingisugune veepark, vaid konkreetselt lõõgastumisele ja elegantsile panustatud rahu koht, kus on hea olla, proffesionaalsed klienditeenindajad ja selline zen olek. Hea mõte neile, kes oma kallimaga tahavad koos romantikat teha – kindlasti palju mõnusam ja privaatsem, kui kuskil mullivannis koos kolme paksu Soome mehega liguneda.

Kui me olime kenasti lõõgastunud, jõime soovituste kohaselt natukene vett ja läksime oma tuppa tagasi, sest nüüd oli algamas üllatuse teine osa –  olin kohale kutsunud meikari, kes Triinu ilusaks teeks. Mitte, et Triinu juba ilus ei oleks, aga nagu öeldakse, siis mida rohkem seda uhkem. Marian Koppel suutis meie jaoks aega leida vaid paaripäevase etteteatamisega ja kuna ma tema tööd olen ka enne näinud (Naistelehega koostöös), siis teadsin, et tulemus saab ilus olema. Ma kasutasin isegi juhust ja lasin tal endale kulmud joonistada, sest noh, ma ei ole selles kõige osavam. Triinu sai ikka tunduvalt rohkem, kui vaid kulmud. Täpsemalt siis fotomeigi ja lokisoengu, milles ta nägi välja nagu miljon dollarit.

Ja miks meil fotomeiki vaja oli? No eks ikka selle pärast, et ma olen Fotoraadi endale keldrisse ahelasse pannud ja kasutan neid nüüd igal võimalusel, mis siin ilmas olemas on. Ehk siis olin kohale kutsunud Kerli, et see Triinust kauneid buduaaripilte teeks, mida ta kunagi vanamutina vaadata saaks ja ohata, et küll on ta ikka omal ajal püss olnud. Selle tarbeks oli Kristo mulle salaja kotti sokutanud ka enda lemmikpesukompleti.

Samal ajal kui fotograaf usinalt klõpsutas, tegin ka mina kõrvalt mõned pildid. Toas oli lihtsalt nii hea valgus ja no ilusast inimesest on isegi minusugusel fotovõhikul imelihtne kauneid pilte teha. Näitan siis teile ka mõnda, mis minu kaamerast välja tulid.

Kui pesupildid tehtud, siis olin ma Triinule kaasa võtnud ka enda pulmakleidi, sest ma tean, et iga naine tunneb ennast just pulmakleidis kõige kaunimana ja selles oli mul plaan Triinuke tänavatele patseerima viia, et ta ikka võimalikult paljudele silmadele oma ilu näitaks.  PÄRIS pildid on Kerlil veel töötlemata, küll aga saatis ta mulle eile ühe pildi, kus mina Triinut pildistan, see on minu meelest nii lahe. Nagu päris värk!

See on siis see pilt, mis ma samal ajal tegin :)

Kui pildid tehtud said, siis andsime Triinule hunniku õhupalle kätte ja suundusime Troikasse, kus pistsime nahka korraliku taldrikutäie pliine kalamarjaga. Pärast kogu seda tralli oli niii-iii-iii kohutavalt hea süüa! Meiega ühines sellel hetkel ka Triinu parim sõber Ivar, kellega koos läksime edasi veel Pegasuse, et Triinu saaks paari kokteili nautida.

Nõnda see päev õhtusse veereski. Kõhud täis, tujud head, läksin mina oma koju ja Triinu tagasi hotelli, kus teda ootas küünalde ja lilledega Kristo, kellel olid loomulikult kaasas kõik vajalikud riided ja meigivahendid, et Triinu saaks otse hotellist täna tööle minna.

Igatahes see oli super mõnus päev, täis Triinu lemmikuid asju. Ja ma ütlen käsi südamel, et ka mul oli nii lahe näha, kuidas mu sõbranna iga minut juubeldab, et oh appi, ma olen nii õnnelik ja niii ilus ja muudkui tahtis mind kallistada ja musitada (mida te ju teateeeeee-eee-eee, et ma üldse ei seedi :D). Aga ma kannatasin Triinu nimel ära ja kallistasin, kui inimene tahtis. LISAKS ma organiseerisin seda päeva ka ainult tema nimel, sest noh, ma ei saanud ju esimesele minna ja olgem ausad, minu oma oligi parem ;)  (koer ja koera saba, või mis selle kohta öeldakse), kuigi ma ei ole üldse suurem asi orgunnija ja see ei ole teps mitte mu lemmiktegevus. Mõndade inimeste nimel lihtsalt peab!

Nüüd on sõbrakene igatahes abiellumiseks valmis ja ma ei jõua reedet ära oodata, et saaksime juba pulma minna! Head teed sul proua Epneriks saamisel, sõbrake!