rasedus teeb koledaks või ilusaks?

Mul on alati nii naljakas kuulda, kui naised ütlevad, et rasedus on tegelikult üks jube aeg ja mingisugusest “särast” on asi kaugel. Eks inimesed olla erinevad, aga ehk on asi selles, et ma ei ole kunagi olnud nii vormis ja trimmis, et mind häiriks punni minev kõht või väike lotinärakas lõua all. Mul on nad nagunii mõlemad kogu aeg olnud ja minu puhul on just nagu boonuseks see, et pekikõhukene vaikselt beebiga täitub, mitte seal niisama ei tolkne. Aga noh, ega see kõhnade ja ilusate inimeste elu ka kerge pole, eksole.

Ma tegelikult saan aru, et rasedusega kaasnevad paljud asjad, mis ei ole kuigi “ilusad”. Kuna ma olen nüüd teise raseduse rada käimas, olen ma neid sümptomeid rohkem kogenud, kui vaid esimesega. Näiteks on mul praegu jupp tegu, et ma aevastades püksi ei teeks ja, piinlik tunnistada, olen ma rohkem kui tunnistada tahaks, teiste inimeste kuuldes puuksu lasknud. Sorri, kui see natsa liiga palju infot on, aga no mida ma teha saan, kui mul kohati tundub, et mul reaalselt pole mingit kontrolli oma kehategevuste üle. Seda ma ei hakka isegi mainima, et ma vahepeal krooksu välja röögatan, sest noh, seda ma tegin enne rasedust kah :D Et jah, kuigi naiselik ja seksikas see kindlasti pole. Õnneks seda kõike juhtub enamasti koduseinte vahel ja Kardoga ma taipasin enne ära abielluda, et temal pole muud teha, kui leppida selle labase monstrumiga, kes minust saanud on.

Pange tähele, veel aasta tagasi kirjutasin ma isegi blogis sellest, kuidas ma mitte kunagi mehe ees ühtegi kehatoimingut ei teeks, sest noh, MINGI PRIVAATSUS võiks ju alles jääda suhtesse. Viimne kui kübe sellest kadus siin majas vist paar kuud tagasi, kui me kõik kõhugripis olime ja ma Kardole surijana armetult kähistasin: “Kardo, lohista mind peldikusse…”.

Ja olenemata sellest, et mu kõht on karvaseks läinud, mu näonahk oli vahepeal nagu eeltiinekal, ma ei oma enda keha üle kontrolli ja laienen igasse ilmakaarde, siis ma tunnen ennast lihtsalt nii ilusana ja nii kaua kuni mulle põlvini habe ette ei kasva ja hemmorroidid(?) ei teki, siis see ei muutu! Kui ma saaks, võiks ma vabalt kogu aeg rase olla, lihtsalt nagu välimuse pärast või nii, sest mulle tundub, et mu nägu läheb rasedana ilusamaks :D Muidugi mul praegu hea öelda, sest mul see “hull raseduse osa” pole veel käes, mil ma enam liigutada ei saa. Juba praegu vaikselt on magamine aina ebamugavam, aga noh, hetkel elan veel üle ja täna sain hakkama isegi bussile jooksmisega!

Ma tahtsin kirja ka panna, et milline see 27. rasedusnädal olnud on, aga noh, pole jälle midagi öelda. Tegelane rullib sees ringi ja mina paisun, mis muud.

Ma ei kujuta ette, et kas on siis kahte tüüpi naisi, et ühed, kellele sobib rasedus ja teised, kellele mitte? Mulle öeldakse jube tihti, et issake, kui hästi see rasedus mulle istub. Kas see siis tähendab, et ma muidu olen rämekas ja 9 kuud ilus? Ah, vahet pole, olen veel selle 9 kuu sees, saan nautida!

Ja kuna ma seda nii naudin, siis käisin eile viietunnisel (!) fotoshoodil, kus mu rasedus ja Kardo ja Marike igatepidi üles jäädvustati. Minu meelest peaks iga rase endast selliseid pilte tegema. Kui juba ennast ilusana tunned, siis saadki sellele kinnitust ja kui ei tunne, siis õige meikari ja fotograafiga hakkad tundma! Ma ütlen saladuskatte all, et ma loosin uuel nädalal ka ühe fotoshoodi välja just samade tegelastega, kes eile minust ilusaid pilte tegid. Ja no kui juba minusugusest krõllist SELLISEID pilte saab, siis vast igaühelt.

Fotol: 27+4 rasedust Foto tegi: Fotoraat

Kuidas teil oli? Tunnete ennast rasedana ilusana või just pigem mitte nii kaunina?