stiilitus ja koledus ja muu selline

Ma ütlen ausalt, et mul pole õrna aimugi, et kes või mis on stiilne inimene? Ma üritasin isegi googeldada, aga internett andis vastuseks nii erinevaid arvamusi, et nende põhjal ei suutnud ma jällegi pilti kokku panna. Miks ma üldse selle üle juurdlema hakkasin, oli see, et ma nüüd olen kahe viimase päeva jooksul päää-ääää-äääris mitu korda kuulnud, et ma olen kehva stiilitajuga inimene. Ärge valesti aru saage, ma üritan lihtsalt aru saada, et mida see siis täpselt tähendab.

Kui ma mõtlen sõnapaarile “stiilne naine”, siis mul tuleb silmade ette keegi, kes kannab mingisuguseid asju, mida näiteks mina poes vaataks ja selga ei proovikski, kuid tema seljas näeb see imeline välja. Samas kujutan ma stiilse inimesena ikka ilusat inimest ette. Stiilne=ilus? Stiilne=erinev?

Kunagi kui me Triinuga käisime restoranis, siis netis ilguti, et Triinu oli nii ebastiilselt riides – kleit ja tennised. Mina jälle vaatasin teda too õhtu ja mõtlesin, et issakene, ta on nii ilus! Ja EBAl ei avanud ma ka kordagi, et see punane kleit oleks too much olnud. Minu meelest jällegi väga ilus valik.

Enda kohta arvan ma, et mul polegi otsest stiili. Polegi kunagi olnud ja seetõttu ma ka ei solvu, kui mulle öeldakse, et ma olen stiilitundetu inimene. Kui eksperdid nii arvavad, siis kes olen mina, et sellele vastu vaielda. Jumal tänatud, et ma kunagi pole püüelnudki sinnapoole, et mingit Eesti stiilseima inimese auhinda saada.

Kui ma pubekas olin, siis ma tahtsin küll teiste moodi olla. Tahtsin samasugust jopet ja teksaseid ja pluuse. Enamasti ei saanud, sest mu ema ostis mulle riideid ja mul väga sõnaõigust ei olnud