hommikuse hüsteerilise postituse järg

Tulles nüüd tagasi tavapärasema ja mitte närvitseva Malluka juurde, siis ma rahunesin kenasti maha ja ei ole enam üldse ärritunud. Ma tõesõna ei saa aru, mis häda mul on vihastada mingite asjade peale, mille eesmärk ongi mind vihastada, aga emotsioonidele kätt ette ei pane.

Ja tegelikult ma saan mõistusega aru küll, et see pahatahtlike inimeste protsent on võrreldes toredate ja vahvate lugejatega nii väikene, aga ma sellegipoolest jään oma otsuse juurde, sest siin olukorras on veel teinegi tahk. See ilmnes siis, kui ma rääkisin sellest arengurühma värgist. Nimelt on igaühel oma arvamus! Ja ma ausalt mõistan seda, sest me kõik oleme erinevad inimesed, erinevate kogemustega, erinevate tutvustega, erinevate taustadega. Täitsa loogiline on see, et ka erinevad eksperdid võivad rääkida erinevat juttu.

Seega ma saan aru, et te tahate mind aidata, aga tegelikult teete hoopis mul otsustamise raskemaks ja panete juba tehtud otsustes kahtlema. See ei ole süüdistus, vaid see on lihtsalt fakt. Iga inimese kohta, kes ütles, et muidugi pane laps arendusrühma, leidus teine, kes ütles, et ära seda viga küll tee, laps ei harju iial ära, eluks ajaks jääb “eri”rühmadesse ja klassidesse ja takkatipuks saab veel käitumishäired endale lisakoormaks.

Või siis veel elulisem näide. Üks logopeed ütleb, et saada iga oma sammu sõnadega. Kogu aeg lobise. Paneme soki jaga, lähme joome vett, lähme õue kiikuma, teeme kutsule pai jne. Samas teisele on öeldud, et kui sa ise kogu aeg ette lobised, siis sa ei annagi lapsele võimalust midagi öelda ja nõnda ta vait jääbki. Võta nüüd näpust, mis siin õigem siis on?

Pean tagasi tulema selle kõige harilikuma lauseni, et iga inimene on erinev. Iga areng on erinev. Iga laps allub erinevatele teraapiatele, harjutustele, ravile ja sellist ühest “tee seda” ei ole olemas. Paraku on selline olukord lapsevanemale niigi keeruline ja kuigi on hea lugeda teiste kogemusest ja arengust, siis kuulda igapäevaselt “tee seda teist ja kolmandat” on üsna raske, sest a) sa oled neid kõiki juba teinud b) need on kõik omavahel täielikus vastuolus soovitused, millest mõlemat sa nagunii täita ei saa.

Lihtsalt hunnik segadust.

Ja nagu te mäletate, siis ma ei olnud talvel veel kõige kepsakamas vaimses seisundis ja kuna ma ei soovi enam sinna lõksu tagasi sattuda, siis ma olin sunnitud vastu võtma selle otsuse, et oma laste arengust ma siin enam juttu ei tee. Ärge saage selles suhtes valesti aru, et ma nüüd enam kunagi üldse lastest ei räägiks. Esiteks rasedusest ja beebist ja nende omavahelistest toimetustest kindlasti hoian ka teid kursis, aga siinkohal mõtlen ma just seda räägib-ei räägi, käib potil-ei käi potil, keerab-ei keera, istub-ei istu juttu ma siia enam ei kirjuta.

Neile, kes ütlesid, et nemad ootasid Mari postitusi just seepärast, et ka nende peres samasugune probleem lapsega on, siis selle jaoks tegin ma ühe lugeja soovitusel Facebooki kinnise grupi, kus kõik emad saavad liituda ja oma lapse teemal kaasa rääkida. Seal siis räägime erinevatest teraapiatest, harjutustest, logopeedidest ja üldse jagame kogemusi. Eelkõige on oodatud kõnehäirega lapsed, kuid kindlasti ei aja ära ka neid, kelle lapsed ei ole lihtsalt eakohaselt arenenud. Liituda saab SIIN! Ps! Üks lahke ema juba suutis mulle juba ülehomseks enda tühistatud logopeedi aja “pärandada” nii et mina juba armastan seda gruppi :D!

Ma muuseas hommikul olin isegi mega dramaatiline ja mõtlesin siin, kuidas ma mitte kunagi enam blogisse isegi oma uue lapse nimegi ei kirjuta ja muud sellist. Praegu rahunesin maha, sest noh, kõik on tegelikult ju üsna korras. Kui ma lihtsalt teen ära nii lihtsa asja, nagu laste arengu teemad parooli alla panen. Pole ju suur vaev ja lahendan enda jaoks sellega probleemi, mis mind häirib.

Ühesõnaga, kus ma jõuda tahtsin, on see, et ärge muretsege, kõik on ikkagi korras ja ma ei ole tegelikult mingi närvihaige, kes siin kodus praegu nutab ja küüsi närib, sest “keegi kuskil ütles”. Ma joon hoopis kohvi ja ajan järgmise nädala kaaneloo asju. Mari läks minu emaga Kohilasse vanavanaemale külla ja mina andsin endale pühaliku lubaduse koristada ja istutada. Ma sain oma tellitud lõuendid ka kätte, aga mul on kiiks, et ma ei saa neid enne seina panna, kui kõik kaunisti korras on

Muuseas, kui ma hommikul oma hüsteerilist sissekannet tegin, siis ma mõtlesin korraks, et “hommik on õhtust targem”, aga siis jõudsin järeldusele, et kuna ONGI hommik, siis on see järelikult piisavalt tark aeg