pühapäevake
Ema helistas ja pakkus, et võib Mari täna enda juurde võtta. Ma küll hoiatasin teda, et hetkel on tegemist ühe vihase väikse tüdrukuga, aga ta tahtis siiski seda naasklit külla. Otseloomulikult käitub Mari seal nagu väike heatujuline inglike, nii et ehk on asi lihtsalt selles, et meie oleme talle kopa ette visanud.
Mina kasutasin kohe võimalust ja hakkasin kraamima. Kõige tähtsam oli korda saada külalistetuba (ehk siis Kadi ja Riho tuba), sest nad on meid täna visiteerimas ja sellest ajast saati, kui meil ei ole elutoas enam lahtikäivat diivanit, oleme me nad magama paigutanud just sinna külalistetuppa, mis tegelikult oleks aus olnud ümber kutsuda vist kolitoaks, sest sinna viskasime me üldiselt kõik asjad, mis mujal ees olid.
Jumal tänatud, et ma sellest ruumist enne pilti teinud ei ole, sest olukord oli tõesti trööstitu. Eriti peale remonti – siis nägi see välja, nagu seal elaks mingi hoarder, kes isegi voodisse saamiseks peab asjade vahel ukerdama. Et seda kõike heaks teha, tegin ma täna neile ilusa pesa ja koristasin neile natukene tuba. Seal on ikka hunnikus asju, mida pole kuskile panna, aga ma lihtsalt peitsin need diivani taha ära.
Kui see tuba korda sai, hakkasin vannitoaga tegelema. See oli ka päris pikka aega unarusse jäänud, seega sain ma seal jupp aega küürida. Tänane parim vestlus oli vist see:
“Kardo, tuleta meelde, et ma sulle pärast poes olles uue hambaharja tooks!”
-“Miks?”
“Ma pesen praegu sellega vuugivahesid.”
Vannitoast koorus välja ka paar tühjaks saanud asja, mida ma olin vist selle põhimõttega ära visanud, et teile nendest rääkida, või siis polnud ma lihtsalt viitsinud neid ära visata. Kes seda teab, siin nad igatahes on.
Richi palsam oli täitsa mõnus ja tegi juuksed pehmeks, Joico šampoon meeldis, Lily Lolo puuder on SUPER hea ja ma isegi olin kurb, et see otsa sai. TBS’i vannipommid on vist esimesed, mida ma elus kasutada ka olen viitsinud. Mõnusad väiksed, mitte ei pea imiku pea suurust asja vannivette viskama. Mul hakkab alati kahju ja seetõttu olen ma vannipomme isegi väiksemateks hakkinud, et neid mitte raisata. Air MAT jumekas on ka hea, kuivale nahale ei sobi, aga katab jube hästi. URGO gelist paremat sõpra pole, kui ohatised kimbutavad ja Collistari ripsmekas tegi ka ripsmekesed jube ilusaks. SIIN olen sellest pikemalt ka kirjutanud.
Lisaks sain ma jälle karbitäie asju, mida mul lihtsalt vaja pole. See vedeleb nüüd aknalaual ja selles saavad sobrada kõik sõbrannad, ehk neil on miskit sealt tarvis.
Kui lõpuks kõik (peale köögi) koristatud sai, otsustasime me seemned mulda pista, sest varsti saab need ju õue istutada, aga taimekesi on vaja natsa ette kasvatada. Seega õpetas Kardo mulle, kuidas seda parimini teha ja saime praegu mulda erinevaid tomateid, rosmariini, salateid, rukolat, basiilikut, murulauku, tilli ja muud säärast. Varsti paneme hakkama ka igasugust muud teemat, aga Kardo seletas mulle, et praegu saame panna ainult need, sest osade taimede jaoks on liiga vara õue minna ja nad venivad toas välja. Seega peavad mu herned ja kurgid ja kõrvitsad veel ootama.
Kui see kõik tehtud sai, siis ma tahtsin hakata kööki koristama, aga mul hakkas korraga nii hirmus külm ja köha tuli peale ja nüüd mul on hirm, et lõpuks jõudis Mari haigus ka minuni. Ma muidu jooks ruttu pitsitäie pipraviina (nagu Triinu-Liis õpetas), aga nüüd ma ei teagi nagu mida teha, et haigus eemale peletada ja võimalikult kiiresti? On ideid?
Poisid läksid õue grillima ja ma viskan parem silma looja, niigi palju tehtud, ma olen ka kõigest inimene.
Mariann Kaasik's Blog
